Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Udiku wipatshila tshiuwidi tshia Kristo anyi?

Udiku wipatshila tshiuwidi tshia Kristo anyi?

‘Fika ku tshipiminu tshia dikola tshia tshiuwidi tshia Kristo.’​—EFESO 4:13.

MISAMBU: 69, 70

1, 2. Muena Kristo yonso udi ne tshipatshila kayi? Fila tshilejilu.

NTSHINYI tshitu mamu ukeba padiye usungula bimuma mu tshisalu? Pamuapa, katu anu ukeba bimuma bia binene anyi bia mushinga mukese to. Kadi, utu ukeba bidi bimpe, bitshidi bipiabipia ne bikumbane bua kudia. Mmusue bua bimuma bikale bibobe mmumue ne: bikole.

Muena Kristo mushindame udi utungunuka ne kukeba mêyi manene a mu Bible adi mua kumuambuluisha bua kujingulula tshidi tshimpe ne tshidi tshibi

2 Padi muntu ulonga malu a Yehowa ne wangata dipangadika dia kutambula, malanda ende ne Nzambi adi atungunuka ne kukola. Tshipatshila tshiende ntshia kulua muena Kristo mukole. Dikola edi kadiena ditangila dikala dia muntu ne bidimu bia bungi to. Kadi ndikola dia mu nyuma, mbuena kuamba ne: kuikala mu malanda mimpe ne Yehowa. Mupostolo Paulo uvua musue bua bena Kristo ba mu Efeso balue bantu bakole. Wakabalomba bua bikale mu buobumue mu ditabuja ne batungunuke ne kulonga malu a Yezu bua bafike “ku mulongo wa buntu bukole, kufika ku tshipiminu tshia dikola tshia tshiuwidi tshia Kristo.”​—Efeso 4:13.

3. Bena mu tshisumbu tshia Efeso mbafuanangane ne bantu ba Yehowa ba lelu ku tshinyi?

3 Tshisumbu tshia Efeso tshikavuaku bidimu ndambu pavua Paulo mutshifundile mukanda. Bena mu tshisumbu etshi ba bungi bakavua ne dimanya, balue bena Kristo bakole. Kadi, kuvua bamue bavua dijinga ne kukolesha malanda abu ne Yehowa. Bia muomumue lelu, kudi bana betu ba balume ne ba bakaji bakadi benzele Yehowa mudimu bidimu bia bungi ne balue bena Kristo bashindame. Kadi, bamue mu bisumbu ki mbanji kukola to. Tshilejilu, bana betu binunu bia bungi badi batambula tshidimu tshionso etshi, nunku bamue batshidi dijinga ne kulua bena Kristo bakole. Kadi bidi bishi buebe wewe?​—Kolosayi 2:6, 7.

MMUNYI MUDI MUENA KRISTO MUA KUKOLA?

4, 5. Bena Kristo bashindame mbashilangane ku tshinyi? Kadi mbafuanangane ku tshinyi? (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu.)

4 Paudi ukeba bimuma bibobe anyi bipie mu tshisalu, udi umona ne: bimuma bionso kabiena mushindu umue to. Kadi bitu ne tumue tubimanyinu tudi tuleja ne: mbibobe. Ke mudibi kabidi bua bena Kristo bashindame. Kabena anu mushindu umue to. Mbafumine mu matunga mashilangane ne badi ne bibidilu bishilangane. Badi ne bidimu bishilangane, malu adibu banange ne adibu kabayi banange mmashilangane. Kadi, bena Kristo bashindame bonso badi ne ngikadilu kampanda mifuanangane idi ileja ne: mbakole mu nyuma. Imue ya ku ngikadilu eyi, nngikadilu kayi?

‘Kudiku malu andi mua kushintulula bua kuidikija Yezu bimpe menemene anyi?’

5 Muena Kristo mushindame udi widikija Yezu ne ulonda “mu makasa ende bimpe bimpe.” (1 Petelo 2:21) Yezu wakamba ne: bidi ne mushinga wa bungi bua muntu kunanga Yehowa ne muoyo wende wonso ne anyima wende yonso ne lungenyi luende luonso ne kunanga muntu nende bu mudiye mudinange. (Matayi 22:37-39) Muena Kristo mushindame udi udienzeja bua kutumikila mubelu eu. Malu adiye wenza adi aleja ne: udi wangata malanda ende ne Yehowa ne dinanga dikole didiye nadi bua bakuabu ne mushinga wa bungi.

Bena Kristo bakulumpe badi mua kuidikija budipuekeshi bua Yezu padibu bambuluisha bansonga badi balombola mpindieu (Tangila tshikoso 6)

6, 7. a) Pakumbusha dinanga, nngikadilu kayi mikuabu idi muena Kristo mushindame ne bua kuleja? b) Nnkonko kayi idi yonso wa kutudi ne bua kudiela?

6 Dinanga nngikadilu umue patupu mu ngikadilu ya bungi idi muena Kristo mukole mu nyuma ne bua kuleja. (Galatiya 5:22, 23) Udi kabidi uleja bupole, didikanda ne lutulu. Ngikadilu eyi idi mua kumuambuluisha bua kutantamena nsombelu mikole kayi unyingalala ne kutantamena ditekeshibua mu mikolo kayi ujimija ditekemena. Padi muena Kristo mushindame udilongela, udi utungunuka ne kukeba mêyi manene a mu Bible adi amuambuluisha bua kujingulula tshidi tshimpe ne tshidi tshibi. Pashishe, padiye wenza mudimu ne kondo kende ka muoyo kalongesha kudi Bible, neafike ku diangata mapangadika mimpe. Muena Kristo mushindame udi ne didipuekesha, nunku udi witaba ne: buludiki bua Yehowa ne mikenji yende bitu anu bimpe kupita mmuenenu wende. * (Tangila note.) Udi uyisha lumu luimpe ne tshisumi ne wenza tshionso tshidi tshikengela kuenza bua kuambuluisha tshisumbu bua tshikale mu buobumue.

7 Nansha tuetu tukadi benzele Yehowa mudimu kukadi bidimu bia bungi, yonso wa kutudi udi mua kudiebeja ne: ‘Kudiku malu andi mua kushintulula bua kuidikija Yezu bimpe menemene anyi? Kudiku malu andi mua kuakaja anyi?’

“BIAKUDIA BIKOLE MBIA BANTU BAKOLE”

8. Ntshinyi tshidi tshileja ne: Yezu uvua mumanye Bible bimpe ne umumvua bimpe?

8 Yezu Kristo uvua mumanye Mifundu minsantu bimpe ne uyumvua bimpe. Nansha pavuaye ne bidimu 12, uvua wenza mudimu ne Mifundu minsantu pavuaye uyukila ne balongeshi mu ntempelo. Bible udi wamba ne: “Bantu bonso bavua bamuteleja bavua bakema bikole bua lungenyi luende ne mandamuna avuaye ufila.” (Luka 2:46, 47) Pavuaye uyisha, uvua wenza mudimu bimpe ne Dîyi dia Nzambi bua kupuwisha bena lukuna bende.​—Matayi 22:41-46.

9. a) Muena Kristo mushindame utu ne programe kayi wa didilongela? b) Bua tshinyi mbimpe kulonga Bible?

9 Muntu udi musue kulua muena Kristo mukole udi widikija tshilejilu tshia Yezu ne mmusue kumvua Bible bimpe menemene. Udi ne tshibidilu tshia kukeba malongesha makole a mu Mifundu minsantu bualu mmumanye ne: “biakudia bikole mbia bantu bakole.” (Ebelu 5:14) Muena Kristo mushindame mmusue kupeta “dimanya dijalame” dia mu Bible. (Efeso 4:13) Nunku mbimpe udiebeje ne: ‘Ntuku mbala Bible dituku dionso anyi? Ntuku ne programe wa didilongela anyi? Ntuku ngenza ntendelelu wa mu dîku lumingu luonso anyi?’ Paudi udilongela Bible, keba mêyi manene adi mua kukuambuluisha bua kumanya mudi Yehowa wela meji ne mudiye umona malu. Nunku, enza mudimu ne mêyi manene aa paudi wangata mapangadika. Ebi nebikuambuluishe bua kusemena pabuipi menemene ne Yehowa.

10. Ntshinyi tshidi muena Kristo udi mukole mu nyuma ne bua kuenza ne mibelu ya Nzambi ne mêyi ende manene?

10 Muena Kristo udi mukole mu nyuma udi ne bua kuenza malu makuabu pamutu pa kumanya patupu tshidi Bible wamba. Udi ne bua kunanga mibelu ya Nzambi ne mêyi ende manene. Pashishe udi uleja dinanga edi padiye uditatshisha bua kuenza disua dia Yehowa pamutu pa diende yeye. Udi kabidi ushintulula nsombelu wende, ngelelu wende wa meji ne bienzedi biende. Tshilejilu, udi widikija Yezu ne uvuala bumuntu bupiabupia budi “bufukibue bilondeshile disua dia Nzambi mu buakane ne lulamatu bia bushuwa.” (Bala Efeso 4:22-24.) Bidi ne mushinga bua kuvuluka ne: Nzambi uvua muenze mudimu ne nyuma wende bua kulombola bafundi ba Bible. Nunku, padi muena Kristo ulonga Bible, nyuma muimpe wa Nzambi udi umuambuluisha bua kukolesha dimanya, dinanga ne malanda ende ne Yehowa.

LAMA BUOBUMUE

11. Yezu uvua munkatshi mua bantu ba mushindu kayi pavuaye pa buloba?

11 Yezu uvua muntu mupuangane. Kadi pavuaye pa buloba, uvua munkatshi mua bantu bapange bupuangane. Baledi bende ne bana babu ba balume ne ba bakaji bavua bonso bapange bupuangane. Nansha bayidi bende bavua bamulamate bavua ne ngikadilu bu mudi lutambishi ne budinangi. Tshilejilu, butuku bua kumpala kua lufu luende, bayidi bende bakakokangana munkatshi muabu “bua kumanya muntu uvua umueneka munene mupite bakuabu.” (Luka 22:24) Nansha muvua bayidi ba Yezu bela meji bu bantu bapange bupuangane, Yezu uvua mumanye ne: bavua ne bua kulua mu matuku makese bena Kristo bashindame ne kuenza tshisumbu tshivua mu buobumue. Butuku abu, Yezu wakasambila bua bobu kuikalabu mu buobumue. Wakalomba Tatuende wa mu diulu bua bikale tshintu tshimue, kuambaye ne: “Anu bu muudi wewe Tatu mu buobumue nanyi ne meme mu buobumue nebe, bua bobu pabu bikale netu mu buobumue.” Wakasakidila ne: “Bua bikale tshintu tshimue bu mutudi nebe tshintu tshimue.”​—Yone 17:21, 22.

12, 13. a) Bu mutudi bena Kristo, ntshipatshila kayi tshitudi ne bua kuikala natshi? b) Ntshinyi tshivua muanetu wa balume mukuabu muenze bua kufika ku dilama buobumue mu tshisumbu?

12 Muena Kristo udi mukole mu nyuma udi wenza bua kulama buobumue mu tshisumbu. (Bala Efeso 4:1-6, 15, 16.) Bu mutudi bena Kristo, tshipatshila tshietu ntshia kuikala ‘balamakaja pamue bimpe,’ mbuena kuamba ne: kuenza mudimu pamue mu buobumue. Bua kuikala ne buobumue bua mushindu eu, muena Kristo udi ne bua kuikala ne budipuekeshi. Nansha padi bantu bakuabu bamuenzela bibi bua dipanga bupuangane, muena Kristo mukole udi udienzeja bua kulama buobumue mu tshisumbu. Nunku, diebeja ne: ‘Ntshinyi tshintu ngenza padi muanetu wa balume anyi wa bakaji muenze tshilema kampanda? Ntu ngumvua bishi patu muntu umbungamija? Ntuku njila muntu au anyi? Peshi ntu ndienzeja bua kuakaja malanda anyi nende?’ Muena Kristo udi mukole mu nyuma udi wenza bua kutantamena lutatu pamutu pa kukebela bakuabu lutatu.

13 Tuangate tshilejilu tshia muanetu wa balume Uwe. Kumpala, uvua umvua bibi bua malu mabi avua bana betu ba balume ne ba bakaji bamuenzela. Pashishe wakangata dipangadika dia kubala Bible ne mukanda wa Étude perspicace des Écritures bua kulonga nsombelu wa Davidi. Bua tshinyi kulonga bualu bua Davidi? Bualu bamue batendeledi ba Nzambi bavua batatshishe Davidi. Tshilejilu, mukalenge Shaula uvua ukeba kushipa Davidi, bamue bantu bakajinga kumushipa ne mabue, too ne mukajende wakamuseka. (1 Samuele 19:9-11; 30:1-6; 2 Samuele 6:14-22) Kadi, nansha muvua bantu benzele Davidi malu mu mushindu eu, uvua munange Yehowa ne mumueyemene. Davidi wakabafuila luse. Uwe udi witaba ne: ke tshivuaye pende ne bua kuenza. Ku diambuluisha dia didilongela diende dia Bible, wakamona ne: uvua ne bua kushintulula mushindu uvuaye udiumvua bua bilema bia bena Kristo nende. Uvua ne bua kubenga kuimanyina pa bilema biabu ne kuenza bua tshisumbu tshikale mu buobumue. Ke tshipatshila tshiudi pebe natshi anyi?

SUNGULA BALUNDA MUNKATSHI MUA BANTU BADI BENZA DISUA DIA NZAMBI

14. Mbantu ba mushindu kayi bavua Yezu musungule bua kuluabu balunda bende?

14 Yezu Kristo uvua usomba bimpe ne bantu. Balume ne bakaji, bansonga ne bakulumpe, too ne bana batekete bavua badiumvua bimpe ku luseke lua Yezu. Kadi, wakasungula bimpe balunda bende ba pa muoyo. Wakambila bapostolo bende ne: “Nudi balunda banyi binuikala nuenza tshindi nnuambila.” (Yone 15:14) Yezu uvua musungule balunda bende munkatshi mua bantu bavua bamulonda ne lulamatu ne bavua banange Yehowa ne bamuenzela mudimu. Utuku usungula balunda badi banange Yehowa ne muoyo wabu wonso anyi? Bua tshinyi bidi ne mushinga?

Utuku usungula balunda badi banange Yehowa ne muoyo wabu wonso anyi?

15. Mmunyi mudi kudia bulunda ne bena Kristo bashindame mua kuambuluisha bansonga?

15 Bimuma bia bungi bitu biboba bimpe ne luya lua dîba. Bia muomumue, dinanga dikole didi bana betu bakuleja didi mua kukuambuluisha bua kulua muena Kristo mukole. Udi nsonga udi ukeba kuangata dipangadika dia tshiwikala mua kuenza mu nsombelu webe anyi? Bikalabi nanku, mbimpe kusungula balunda badi benzela Yehowa mudimu ne badi badienzeja bua kulama buobumue mu tshisumbu. Bavua mua kuikala bapete ntatu mu nsombelu wabu pavuabu benzela Yehowa mudimu ne bayitantamene. Badi mua kukuambuluisha bua kuangata dipangadika dimpe bua tshiwikala mua kuenza mu nsombelu webe. Paudi utamba kusomba nabu, badi mua kukuambuluisha bua kuangata mapangadika mimpe ne kulua muena Kristo mushindame.​—Bala Ebelu 5:14.

16. Mmunyi muvua bana betu bakulumpe bambuluishe muanetu wa bakaji kampanda patshivuaye nsonga?

16 Muanetu wa bakaji mukuabu Helga udi uvuluka ne: pavuaye mu tshidimu tshiende tshia ndekelu tshia kalasa, balongi babu ba bungi bavua bakula bua bipatshila bivuabu badifundile bua matuku atshivua alua. Ba bungi ba kudibu bavua basue kuya mu iniversite bua kupeta mudimu muimpe. Kadi Helga wakayukila ne balunda bende bashindame ba mu tshisumbu tshiabu. Udi wamba ne: “Ba bungi ba kudibu bavua bantu bakole kundi ne bakangambuluisha bikole. Bakankankamija bua kuenza mudimu wa ku dîba ne ku dîba. Pashishe, ngakenza bidimu bitanu mu mudimu wa bumpanda-njila. Lelu, ndi ne disanka bua mundi muenzele Yehowa mudimu mu bunsonga buanyi munkatshi mua bidimu bia bungi. Tshiena ne bualu nansha bumue budi bunsaka bua kunyingalala bua dipangadika dimvua muangate to.”

17, 18. Mmunyi mutudi mua kuenzela Yehowa mudimu bimpe menemene?

17 Tuetu tuidikija Yezu, netulue bena Kristo bashindame. Netusemene pabuipi ne Yehowa, ne dijinga dietu dia kumuenzela mudimu nedikole padi. Muntu udi wenzela Yehowa mudimu bimpe menemene padiye ushindama mu nyuma. Yezu wakambila bayidi bende ne: “Butoke buenu butokeshe kumpala kua bantu bua bamone bienzedi bienu bimpe, batumbishe Tatu wenu udi mu diulu.”​—Matayi 5:16.

18 Tudi bamone mudi muena Kristo mushindame mua kuambuluisha tshisumbu bikole. Muena Kristo udi kabidi uleja mudiye mushindame mu mushindu udiye wenza mudimu ne kondo kende ka muoyo. Mmunyi mudi kondo ketu ka muoyo mua kutuambuluisha bua kuangata mapangadika mimpe? Mmunyi mutudi mua kunemeka kondo ka muoyo ka bakuabu? Netuandamune nkonko eyi mu tshiena-bualu tshidi tshilonda.

^ tshik. 6 Tshilejilu, badi mua kumbusha bana betu ba balume bakulumpe bakadi bamonamone malu mu mudimu kampanda ne kubalomba bua bambuluishe bana betu ba balume batshidi bansonga badibu bapeshe mudimu au.