Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

“Utupeshe ditabuja dia bungi”

“Utupeshe ditabuja dia bungi”

“Ngambuluisha koku muaba undi dijinga ne ditabuja!”​—MÂKO 9:24.

MISAMBU: 81, 135

1. Ditabuja didi ne mushinga kayi? (Tangila tshimfuanyi.)

UKADIKU mudiebeje ne: ‘Yehowa neampandishe ku dikenga dinene anyi?’ Mupostolo Paulo wakaleja ne: ngikadilu mutambe bunene utudi ne bua kuikala nende bua kupanduka nditabuja. Wakamba ne: “Kakuyi ditabuja mbikole bua kusankisha Nzambi bimpe.” (Ebelu 11:6) Kuamba nunku kudi mua kumueneka bu kupepele, kadi bulelela budi ne: “ki mbantu bonso badi ne ditabuja to.” (2 Tesalonike 3:2) Mvese ibidi eyi idi ituambuluisha bua kumona mudibi ne mushinga bua kukolesha ditabuja dietu.

2, 3. a) Ditabuja dietu didi ne mushinga kayi? b) Mmalu kayi atuakonkonona mpindieu?

2 Mupostolo Petelo wakakula bua ditabuja divua ‘ditetshibue.’ (Bala 1 Petelo 1:7.) Dikenga dinene dikadi pabuipi menemene, ne tudi basue kuikala “munkatshi mua badi ne ditabuja didi difikisha ku dilama anyima ne muoyo.” (Ebelu 10:39) Nunku, tudi ne bua kudienzeja bikole bua kukolesha ditabuja dietu. Tudi basue kuikala munkatshi mua bantu bapeta difutu dîba diamueneka Yezu Kristo Mukalenge wetu. Ke bualu kayi, anu bu muntu wakalomba Yezu ditabuja dia bungi, tudi petu mua kulomba ne: “Ngambuluisha koku muaba undi dijinga ne ditabuja!” (Mâko 9:24) Anyi anu bu bapostolo tudi kabidi mua kulomba ne: “Utupeshe ditabuja dia bungi.”​—Luka 17:5.

3 Mu tshiena-bualu etshi, netukonkonone malu aa: mutudi mua kukolesha ditabuja dietu, mutudi mua kuleja ne: ditabuja dietu ndikole, ne tshidi tshitujadikila ne: Nzambi neatuandamune patudi tumulomba ditabuja dia bungi.

NZAMBI UDI USANKA PATUDI TUKOLESHA DITABUJA DIETU

4. Mbilejilu bia banganyi bidi mua kutuambuluisha bua kukolesha ditabuja dietu?

4 Ditabuja ne mushinga wa bungi, ke bualu kayi Yehowa mmutupeshe bilejilu bia bungi mu Bible bia bantu bavua ne ditabuja. ‘Bavua babifunde bua kutulongesha.’ (Lomo 15:4) Tshilejilu tshia Abalahama, Sala, Izaka, Yakoba, Mose, Lahaba, Gideona, Balaka ne bia bantu bakuabu ba bungi bidi mua kutusaka bua kukolesha ditabuja dietu. (Ebelu 11:32-35) Pa kumbusha bilejilu bia bantu ba kale, tudi kabidi ne bilejilu bimpe bia ditabuja bia bana betu ba balume ne ba bakaji ba matuku etu aa. * (Tangila note.)

Tudi ne bilejilu bimpe bia ditabuja bia bana betu ba balume ne ba bakaji ba matuku etu aa

5. Mmunyi muvua Eliya muleje ne: uvua ne ditabuja dikole kudi Yehowa? Ndukonko kayi lutudi mua kudiela?

5 Tuangate tshilejilu tshia mu Bible tshia muprofete Eliya. Paudi welangana meji bua tshilejilu tshiende, utabalele nsombelu itanu ivua mileje muvuaye mueyemene Yehowa bikole. 1) Pavua Eliya muambile mukalenge Ahaba ne: Yehowa uvua ne bua kutuma minanga, wakamba ne dishindika dionso ne: ‘Bu mudi Yehowa, Nzambi wa Isalele, ne muoyo, undi ngimana kumpala kuende, nansha mume nansha mvula kabiena bimueneka bidimu ebi.’ (1 Bakelenge 17:1) 2) Eliya uvua mujadike ne: Yehowa uvua ne bua kumupesha yeye ne bantu bakuabu bivuabu nabi dijinga mu tshikondo tshia minanga. (1 Bakelenge 17:4, 5, 13, 14) 3) Eliya uvua kabidi mutuishibue ne: Yehowa uvua ne bua kujula muana wa balume wa mukaji mukamba ku lufu. (1 Bakelenge 17:21) 4) Kavua ne dielakana bua kapia ka Yehowa kavua ne bua kuosha mulambu wende pa mukuna wa Kâmele to. (1 Bakelenge 18:24, 37) 5) Nansha pavua mvula kayi muanji kuloka, Eliya wakambila Ahaba ne dishindika dionso ne: ‘Juka biebe, udie, unue; bualu bua tshiona tshia mvula ya bungi tshidiku.’ (1 Bakelenge 18:41) Nunku, panyima pa dikonkonona malu aa, mbimpe tudiebeje ne: ‘Ditabuja dianyi didiku dikole bu dia Eliya anyi?’

NTSHINYI TSHITUDI MUA KUENZA BUA KUKOLESHA DITABUJA DIETU?

6. Ntshinyi tshitudi ne bua kulomba Yehowa bua kukolesha ditabuja dietu?

6 Bu mutudi katuyi mua kukolesha ditabuja dietu ku bukole buetu nkayetu, mbimpe tulombe Nzambi nyuma wende muimpe. Bua tshinyi? Bualu ditabuja ngumue wa ku ngikadilu ya dimuma dia nyuma muimpe. (Galatiya 5:22) Tudi tuleja mutudi ne meji patudi tutumikila mubelu wa Yezu wa kulomba bikole nyuma muimpe mu disambila. Yezu uvua mulaye ne: Yehowa ‘neapeshe badi bamulomba nyuma muimpe.’​—Luka 11:13.

Tudi tuleja mutudi ne meji patudi tutumikila mubelu wa Yezu wa kulomba bikole nyuma muimpe mu disambila

7. Leja tshitudi mua kuenza bua kulama ditabuja dietu dikole.

7 Padi ditabuja dietu kudi Nzambi dikola, tudi ne bua kudilama. Tudi mua kufuanyikija ditabuja ne kapia anyi mudilu. Patutshidi tutemeshilaku kapia, ndimi yaku idi mua kuikala mikole menemene. Kadi, tuetu katuyi tukumbaja nkunyi, ndekelu wa bionso nekabuitshidile ne kujima. Kadi tuetu tukumbaja nkunyi ku musangu ne ku musangu, nekatungunuke ne kutema. Ke mudibi kabidi bua ditabuja dietu. Tuetu tutungunuka ne kubala Dîyi dia Nzambi dituku dionso ne kudilonga pa tshibidilu, dinanga dietu dia Bible ne dia Yehowa nedikole. Bu tshipeta, netulame ditabuja dietu ne netudikoleshe.

8. Ntshinyi tshiakuambuluisha bua kukolesha ditabuja diebe ne kudilama?

8 Kuena mua kuimanyina anu pa malu auvua mulonge kumpala kua wewe kutambula to. (Ebelu 6:1, 2) Tshilejilu, kulonga milayi ya buprofete ya mu Bible ikadi mikumbane nekukuambuluishe bua kukolesha ditabuja diebe ne kudilama. Udi mua kuenza kabidi mudimu ne Dîyi dia Nzambi bua kumanya bikala ditabuja diebe dikole bushuwa.​—Bala Yakobo 1:25; 2:24, 26.

9, 10. Mmunyi mudi ditabuja dietu dikola ku diambuluisha dia a) balunda bimpe? b) bisangilu bia bena Kristo? c) mudimu wa kuyisha?

9 Mupostolo Paulo wakamba ne: bena Kristo badi mua ‘kukankamijangana munkatshi muabu, muntu ne muntu ukolesha ditabuja dia mukuabu.’ (Lomo 1:12) Bidi biumvuija tshinyi? Patudi tupitshisha dîba pamue ne bana betu ba balume ne ba bakaji, tudi tukoleshangana mu ditabuja. Bidi nanku nanganangana patudi tupitshisha dîba ne aba badi ditabuja diabu ‘ditetshibue.’ (Yakobo 1:3) Balunda babi badi banyanga ditabuja dietu, kadi balunda bimpe badi badikolesha. (1 Kolinto 15:33) Ke bua tshinyi badi batubela bua kubuela mu bisangilu lumingu luonso. Mu bisangilu ebi, tudi tutungunuka ne ‘kukankamijangana.’ (Bala Ebelu 10:24, 25.) Bualu bukuabu, mibelu itudi tupeta mu bisangilu itu ikolesha ditabuja dietu. Bible udi wamba ne: “ditabuja didi difumina ku malu adi muntu umvua.” (Lomo 10:17) Nunku diebeja ne: ‘Ntuku ne tshibidilu tshia kubuela mu bisangilu bionso bia bena Kristo anyi?’

10 Tudi tukolesha kabidi ditabuja dietu patudi tuyisha ne tulongesha bantu bakuabu lumu luimpe lua mu Bible. Anu bu bena Kristo ba kumpala, tudi tueyemena Yehowa ne tuakula ne dikima mu nsombelu kayi yonso.​—Bienzedi 4:17-20; 13:46.

11. Ntshinyi tshivua tshiambuluishe Kaleba ne Yoshua bua kuikala ne ditabuja dikole? Mmunyi mutudi mua kubafuana?

11 Ditabuja dietu kudi Yehowa didi dikola patudi tumona mudiye utuambuluisha ne mudiye wandamuna masambila etu. Ke tshivua tshifikile Kaleba ne Yoshua. Bakaleja ditabuja diabu kudi Yehowa pavuabu baye kutentekela Buloba bulaya. Mu kupita kua matuku, ditabuja diabu divua dikola misangu yonso ivuabu bamona muvua Yehowa ubambuluisha. Ke bualu kayi Yoshua wakambila bena Isalele ne dishindika dionso ne: ‘Kanuakapanga tshintu tshimpe tshimue tshiakanulaya Yehowa, Nzambi wenu.’ Wakalua kuamba pashishe ne: ‘Nunku nutshine Yehowa, numukuatshile mudimu ne muoyo wonso udi kawuyi ne lubombo.’ Kusakidilaye pashishe ne: ‘Kadi meme ne ba mu nzubu muanyi netukuatshile Yehowa mudimu.’ (Yoshua 23:14; 24:14, 15) Tuetu beyemene Yehowa ne bamone mushindu udiye mutuambuluishe, ditabuja dietu nedikole menemene.​—Musambu 34:8.

MUTUDI MUA KULEJA DITABUJA DIETU

12. Ntshinyi tshidi mua kuleja ne: tudi ne ditabuja dikole?

12 Ntshinyi tshidi mua kuleja ne: tudi ne ditabuja dikole? Muyidi Yakobo wakamba ne: “Nenkuleje ditabuja dianyi ku bienzedi bianyi.” (Yakobo 2:18) Bienzedi bietu ke bidi bileja ne: tudi ne ditabuja dikole. Mushindu kayi?

Bantu badi benza muabu muonso bua kuyisha badi baleja mudibu ne ditabuja dikole (Tangila tshikoso tshia 13)

13. Bua tshinyi patudi tuyisha tudi tuleja ne: tudi ne ditabuja?

13 Kuyisha mmushindu muimpe wa kuleja ditabuja dietu. Bua tshinyi? Bualu patudi tuyisha tudi tuleja mutudi tuitaba ne: nshikidilu ukadi pabuipi ne ‘kena upanga kulua.’ (Habakuka 2:3) Bua kumanya bikala ditabuja dietu dikole, tudi mua kudiebeja ne: ‘Ntuku ngangata mudimu wa kuyisha ne mushinga anyi? Ntuku ndienzeja bua kuambila bakuabu malu a Nzambi anyi? Ntuku nkeba mishindu ya kuenza bia bungi mu mudimu undi ngenzela Yehowa anyi?’ (2 Kolinto 13:5) ‘Tujukule ne mukana bua kupeta lupandu,’ mmumue ne: tuyishe lumu luimpe bua kuleja mutudi ne ditabuja dikole.​—Bala Lomo 10:10.

14, 15. a) Mmunyi mutudi mua kuleja ditabuja mu nsombelu wetu wa dituku dionso? b) Londa bualu budi buleja muvua ditabuja dikole dimueneke mu tshienzedi.

14 Tudi kabidi tuleja mutudi ne ditabuja kudi Yehowa patudi tutantamena ntatu itudi tupeta mu bulongolodi ebu. Patudi tusama, batekeshibue mu mikolo, bikale ne tunyinganyinga, mu bupele anyi ne ntatu mikuabu, tudi ne bua kuikala ne ditabuja dia ne: Yehowa ne Yezu ‘nebatuambuluishe pa dîba dikumbane.’ (Ebelu 4:16) Tudi tuleja ditabuja kudi Yehowa patudi tumulomba diambuluisha. Yezu wakamba ne: tudi mua kulomba Yehowa bua atupeshe ‘tshiakudia tshietu bilondeshile majinga a dituku edi.’ (Luka 11:3) Miyuki idi mu Bible idi ileja ne: Yehowa udi mua kutupesha tshionso tshitudi natshi dijinga. Tshilejilu, mu tshikondo tshivua minanga mikole mu Isalele, Yehowa wakapesha Eliya biakudia ne mâyi. Bible udi wamba ne: ‘Bikololo biakalua kudiye ne dinda ne biakudia ne munyinyi, biakalua nabi kabidi dilolo; wakanua mâyi a mu kasulu.’ (1 Bakelenge 17:3-6) Tudi ne ditabuja dia ne: Yehowa udi kabidi mua kutupesha bitudi nabi dijinga.

Tudi tuleja mutudi ne ditabuja patudi tutantamena ntatu itudi tupeta mu bulongolodi ebu (Tangila tshikoso tshia 14)

15 Tudi bashindike ne: tuetu batumikile mêyi manene a mu Bible, netufike ku dikumbajila bena mu dîku dietu majinga abu. Tshilejilu, Rebecca muanetu wa bakaji wa mu Asie udi umvuija muvuaye yeye ne bena mu dîku diende batumikile dîyi dinene didi mu Matayi 6:33 ne didi mu Nsumuinu 10:4. Udi wamba ne: bayende wakamona ne: mudimu wende uvua uteka malanda ende ne Yehowa mu njiwu. Nunku wakalekela mudimu au. Kadi bu muvuabu ne bujitu bua bana banayi, bakatuadija kulamba biakudia bivuabu mua kupana. Mudimu wabu mukole eu wakapatula bipeta bimpe, bualu batu anu ne makuta makumbane bua kukumbaja majinga a bena mu dîku diabu. Udi wamba ne: “Tuvua tudiumvua ne: Yehowa kavua mutulekele to. Katuvua tupangila tshiakudia nansha tshikese to.” Ukadiku mutuilangane ne nsombelu wa buena eu uvua mukoleshe ditabuja diebe anyi?

Tudi bashindike ne: tuetu batumikile mêyi manene a mu Bible, netufike ku dikumbajila bena mu dîku dietu majinga abu

16. Tuetu beyemene Nzambi, mmalu kayi mimpe atuapeta?

16 Katuelakanyi bua kulonda buludiki bua Yehowa to, neatuambuluishe. Paulo wakatela mêyi a mu Habakuka pakambaye ne: “Muntu muakane neikale ne muoyo bua ditabuja.” (Galatiya 3:11; Habakuka 2:4) Ke bua tshinyi tudi ne bua kuikala ne ditabuja dikole kudi Muntu udi bushuwa mua kutuambuluisha. Paulo udi utuvuluija ne: Nzambi ke “udi mua kuenza bivule bipitshidile kule ne kule malu onso atudi tulomba anyi tuelela meji, bilondeshile bukole buende budi buenza mudimu munda muetu.” (Efeso 3:20) Batendeledi ba Yehowa badi badienzeja bikole bua kuenza disua dia Nzambi, kadi mbamanye kabidi ne: badi ne mikalu. Tudi ne dianyisha bua mudi Nzambi muikale netu ne mudiye ubenesha bionso bitudi tuditatshisha bua kuenza.

DIANDAMUNA KU DILOMBA DIA KUPETA DITABUJA

17. a) Mmunyi muvua Yezu muandamune dilomba dia bapostolo? b) Bua tshinyi tudi ne bua kutekemena ne: Yehowa neandamune dilomba dietu dia kupeta ditabuja dia bungi?

17 Bilondeshile malu atudi bakonkonone aa, tudi mua kudiumvua anu muvua bapostolo badiumvue pavuabu balombe Yezu ne: “Utupeshe ditabuja dia bungi.” (Luka 17:5) Yezu wakandamuna bapostolo bende mu mushindu wa pa buawu mu Pentekoste wa mu 33 pakapetabu nyuma muimpe uvua mubambuluishe bua kumvua bimpe malu avua Nzambi mulongolole. Bualu ebu buakakolesha ditabuja diabu. Mbipeta kayi biakamueneka? Katshia anu ku tshikondo atshi, bakatuadija mudimu munene wa kuyisha. (Kolosayi 1:23) Tudiku mua kutekemena ne: netupete diandamuna ku dilomba dietu dia kupeta ditabuja dia bungi anyi? Yehowa udi utulaya ne: tudi mua kudipeta tuetu “tulomba bilondeshile disua diende.”​—1 Yone 5:14.

18. Mmunyi mudi Yehowa ubenesha bantu badi bakolesha ditabuja diabu?

18 Tuetu beyemene Yehowa ne muoyo wetu mujima, neatuanyishe. Neandamune dilomba dietu dia kupeta ditabuja dia bungi, ditabuja dietu nedikole menemene, ne ‘netukumbanyine Bukalenge bua Nzambi.’​—2 Tesalonike 1:3, 5.

^ tshik. 4 Bua kupeta bimue bilejilu, bala muyuki wa Lillian Gobitas Klose mu Réveillez-vous! wa 22/7/1993, wa Feliks Borys mu Réveillez-vous! wa 22/2/1994, ne wa Josephine Elias mu Réveillez-vous! wa ngondo wa 9 mu 2009.