Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Enza mudimu bimpe ne bukole bua ludimi luebe

Enza mudimu bimpe ne bukole bua ludimi luebe

‘Mêyi a mukana muanyi ikale mitabujibue ku mêsu kuebe, Yehowa.’​—MUSAMBU 19:14.

MISAMBU: 82, 77

1, 2. Bua tshinyi Bible udi ufuanyikija bukole butudi nabu bua kuakula ne kapia?

MU 1871, kapia kakatuadija kuosha mêtu a Wisconsin, mu États-Unis. Kakatangalaka ne kushidishaku mitshi mutue ku miliyare ibidi. Bantu bapite pa 1 200 bakafua. Bushuwa, bantu bavua kapia aka kashipe bavua ba bungi kupita bavua bafue mu kapia kayi konso ka mu États-Unis. Bidi bimueneka ne: tumidilu tukese tuvua tutudika pavua tuwulu tupita mu mêtu aa ke tuvua tukebeshe kapia kakole aku. Bualu ebu budi butuvuluija mêyi a mu Bible aa: “Tangilayi mudi kapia kakese mua kuosha dîtu dinene!” (Yakobo 3:5) Bua tshinyi Yakobo uvua muambe mêyi aa?

2 Udi umvuija ne: “Ludimi ludi bu kapia.” (Yakobo 3:6, MML) “Ludimi” ludi luleja bukole butudi nabu bua kuakula. Anu bu kapia, malu atudi tuamba adi mua kukebesha njiwu ya bungi. Mêyi etu adi mua kuenzela bantu bibi menemene. Bible mene udi utuambila ne: malu atudi tuamba adi mua kubapetesha muoyo anyi kubakebela lufu. (Nsumuinu 18:21) Kadi ebi bidiku biumvuija ne: katuena ne bua kuamba bualu nansha bumue bua katulu kupatula dîyi dibi anyi? Nansha kakese. Katuena mua kubenga bua kuenza mudimu ne kapia anu bualu kadi mua kutuosha to. Kadi, tutu tutabalela mushindu utudi tuenza naku mudimu. Tshilejilu, tudi mua kukatemesha bua kulamba biakudia, bua kuota ne bua kukenkesha muaba utudi. Bia muomumue, tuetu batabalele mushindu utudi tuakula, tudi mua kuakula mu mushindu udi utumbisha Yehowa ne udi wambuluisha bantu bakuabu.​—Musambu 19:14.

3. Mmalu kayi asatu atuambuluisha bua kukankamija bakuabu patudi tuakula?

3 Yehowa mmutupeshe mushindu wa kuambila bakuabu mutudi tuela meji ne tudiumvua, patudi tuyukila nabu anyi patudi tubambila malu mu jeste. Nunku, mmunyi mutudi mua kuenza mudimu ne dipa dimpe edi bua kukolesha bakuabu? (Bala Yakobo 3:9, 10.) Tudi ne bua kumanya dîba dia kuakula, tshitudi mua kuamba ne mutudi mua kutshiamba.

NDÎBA KAYI DITUDI NE BUA KUAKULA?

4. Ndîba kayi ditudi ne bua kupuwa?

4 Kudi bikondo bidi kabiyi bimpe bua kuakula. Bible udi wamba ne: kudi ‘tshikondo tshia kupuwa.’ (Muambi 3:7) Tshilejilu, tudi ne bua kupuwa padi bakuabu bakula bua kubaleja kanemu. (Yobo 6:24) Katuena kabidi ne bua kuakula malu a bende anyi kuamba malu adi bakuabu kabayi ne bua kumanya. (Nsumuinu 20:19) Padi muntu utufikisha munda, nebikale bimpe bua tuetu kudikanda bua kubenga kupatula dîyi.​—Musambu 4:4.

5. Mmunyi mutudi mua kuleja Yehowa ne: tudi ne dianyisha bua mudiye mutupeshe bukole bua kuakula?

5 Kadi kudi kabidi bikondo bidi bimpe bua tuetu kuakula. (Muambi 3:7) Kudi tshikondo tshia kutumbisha Yehowa, tshia kukankamija bakuabu, tshia kuleja mutudi tudiumvua ne tshia kuambila bakuabu malu atudi tujinga. (Musambu 51:15) Tuetu tuenza mudimu ne bukole buetu bua kuakula mushindu eu, tudi tuleja Yehowa ne: tudi ne dianyisha bua mudiye mutupeshe dipa edi. Tuanjibi kuamba, mulunda wetu yeye mutupeshe tshintu kampanda tshimpe, si netuenze natshi mudimu bimpe menemene.

6. Bua tshinyi bidi ne mushinga bua kusungula tshikondo tshimpe tshia kuakula?

6 Bua tshinyi bidi ne mushinga bua kusungula tshikondo tshimpe tshia kuakula? Nsumuinu 25:11 udi wamba ne: ‘Dîyi diamba mu tshikondo tshiakane didi bu mamuma a tshiamu tshia or mu tshitekelu tshia argent.’ Mamuma a tshiamu tshia or atu mimpe kumona, kadi adi mua kuikala mimpe bikole padibu baateka kumpala kua tshintu tshia argent. Bia muomumue, tudi mua kuikala ne bualu buimpe bua kuambila muntu. Kadi tuetu basungule tshikondo tshimpe tshia kubuamba, tudi mua kuambuluisha muntu au bikole menemene. Mmunyi mutudi mua kuenza nunku?

7, 8. Mmunyi muvua bana betu ba mu Japon bidikije tshilejilu tshia Yezu?

7 Tuetu bakule mu tshikondo tshibi, bantu kabena mua kumvua anyi kuitaba bitudi tuamba to. (Bala Nsumuinu 15:23.) Tshilejilu, mu ngondo 3 mu 2011, dikanka dia buloba diakenzeka ne mâyi kusapalala, kunyangawu bimenga bia bungi bia ku Est kua Japon. Bantu bapite pa 15 000 bakafua. Nansha muvua Bantemu ba bungi bajimije bena mu mêku abu ne balunda babu, bavua basue kuenza mudimu ne Bible bua kuambuluisha bantu bakuabu bavua pabu mu lutatu elu. Kadi bavua bamanye ne: ba bungi ba ku bantu aba bavua bena Buddah, ne kabavua bamanye malu a bungi a mu Bible to. Nunku, pamutu pa bana betu kubambilabu bua dibishibua dia bantu ku lufu tshikondo atshi, bakabakolesha ne kubumvuija bua tshinyi malu mabi a mushindu eu adi afikila bantu.

8 Bana betu aba bavua bidikije Yezu. Uvua mumanye dîba dia kupuwa, ne dia kuakula. (Yone 18:33-37; 19:8-11) Uvua windila tshikondo tshimpe tshia kulongesha bayidi bende amue malu. (Yone 16:12) Bana betu ba mu Japon bakindila tshikondo tshimpe tshia kuambila bantu bua dibishibua. Bidimu bibidi ne tshitupa disapalala dia mâyi dimane kuenzeka, bakapesha bantu trakte wa Bafue badi bulelela mua kulua ne muoyo kabidi anyi? Bantu ba bungi bakangata trakte eu, ne malu akabalabu akabakolesha. Tuetu petu tudi ne bua kuela meji bua bikadilu ne malongesha a bantu ba mu teritware wetu bua tumanye tshikondo tshimpe tshia kuyukila nabu.

Tudi ne bua kuikala ne lutulu ne kukeba tshikondo tshimpe tshidi bantu mua kututeleja

9. Mmu nsombelu kayi mikuabu mutudi mua kuindila tshikondo tshimpe tshia kuakula?

9 Mmu nsombelu kayi mikuabu mutudi ne bua kuindila tshikondo tshimpe tshia kuakula? Tshilejilu, muntu udi mua kuamba bualu budi mua kutunyingalaja. Pamutu pa tuetu kumuandamuna diakamue mu mushindu mubi, mbimpe tuetu kutukija ne kudiebeja ne: ‘Uvuaku ne meji mabi anyi? Ndi anu muenzejibue bua kuyukila nende bua tshidiye muambe anyi?’ Bidi mua kuikala bimpe bua kubenga kuakula. Kadi koku kuikale bualu budi mua kutusaka bua kuyukila nende, mbimpe kuindila padi tshiji tshietu tshituya. (Bala Nsumuinu 15:28.) Tshilejilu tshikuabu, tudi mua kuikala basue kukankamija bena mu dîku dietu badi kabayi Bantemu ba Yehowa bua bamanye Yehowa. Tudi ne bua kuikala ne lutulu, kuela meji bimpe bua tshituikala mua kuamba ne kukeba tshikondo tshimpe tshidibu mua kututeleja.

NTSHINYI TSHITUDI NE BUA KUAMBA?

10. a) Bua tshinyi tudi ne bua kusungula bimpe malu atudi ne bua kuamba? b) Nngakuilu kayi utudi ne bua kuepuka?

10 Malu atudi tuamba adi mua kuenza bua bakuabu badiumvue bimpe anyi bibi. (Bala Nsumuinu 12:18.) Bantu ba bungi ba mu bulongolodi bua Satana batu bakula ‘mêyi a bululu’ adi bu ‘miele ya mvita’ anyi “mikete” bualu mbasue kutapa bakuabu ku muoyo ne kubafikisha munda. (Musambu 64:3) Bantu mbalonge mua kuakula mushindu eu mu filme ne mu malu adibu bamona ku televizion. Kadi bena Kristo kabena ne bua kuamba muntu mêyi mashile anyi mabi, nansha mu bilele to. Kuela bilele nkuimpe ne kudi mua kuenza bua bitudi tuamba bisankishe bantu. Kadi katuena ne bua kuamba muntu mêyi adi atapa mu bilele, mbuena kuamba ne: kuamba bualu budi bumufuisha bundu anyi kumupenda anu bua kusekesha bakuabu to. Bible udi ulomba bena Kristo bua kuepuka “bipendu.” Udi wamba kabidi ne: “Dîyi dibole kadipatuki mukana muenu, kadi anu dîyi dimpe didi mua kukolesha bakuabu padibi bikengela, bua dikuatshishe badi baditeleja.”​—Efeso 4:29, 31.

11. Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kusungula mêyi mimpe?

11 Yezu uvua mulongeshe ne: “Mukana mudi muamba anu malu adi muwule mu muoyo.” (Matayi 12:34) Bidi biumvuija ne: malu atudi tuamba adi mua kuleja tshidi mu muoyo wetu menemene. Nunku, tuetu banange bantu ne tubatabalela ne muoyo mujima, netusungule mêyi mimpe a kubambila. Malu atuamba neikale mimpe ne adi akolesha.

12. Ntshinyi tshikuabu tshidi mua kutuambuluisha bua kusungula mêyi mimpe?

12 Bitu bikengela kudienzeja bua kupeta mêyi mimpe a kuamba. Nansha muvua mukalenge Solomo ne meji, ‘wakelangana meji ne wakakebakeba’ malu bua bivuaye ufunda bikale bijalame ne bisankisha bantu bua kubala. (Muambi 12:9, 10) Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kumanya tshia kuamba? Tudi ne bua kubala Bible ne mikanda yetu bua kupeta mêyi mimpe a kuamba. Tudi mua kulonga bua kumanya diumvuija dia miaku itudi katuyi tumvua. Tudi kabidi mua kukonkonona tshilejilu tshia Yezu bua kumanya mua kuakula mu mushindu wikala mua kuambuluisha bakuabu. Uvua mumanye bimpe tshia kuamba bualu Yehowa uvua mumulongeshe ‘mua kuandamuna muntu udi mutshioke ne dîyi diakane.’ (Yeshaya 50:4, NWT) Bidi kabidi ne mushinga bua tuetu kuela meji bua tshidi mêyi etu mua kuenzela bakuabu. (Yakobo 1:19) Mbimpe tudiebeje ne: ‘Meme muambe nunku, muntu neumvue tshindi nsua kumuambila anyi? Neadiumvue bishi?’

13. Bua tshinyi tudi ne bua kuakula mu mushindu udi bakuabu mua kutumvua bipepele?

13 Mu Isalele, bavua bela mpungi bua kumanyisha bantu bualu kampanda. Umue wa ku miadi ya mpungi uvua umanyisha bantu ne: bavua ne bua kudisangisha. Muadi mukuabu uvua umanyisha ne: basalayi bavua ne bua kuditua mu mvita. Elabi meji tshivua mua kufikila basalayi bu muadi wa mpungi kawuyi umvuika bimpe. Bible udi ufuanyikija muadi wa mpungi udi umvuika bimpe ne mêyi adi mapepele bua kumvua. Tuetu katuyi tumvuija malu bimpe, bantu badi mua kupeta tshibuejakaji anyi kuitaba bualu budi kabuyi bulelela. Nansha mutudi basue bua bantu bumvue bimpe tshitudi tuamba, tudi ne bua kuikala badimuke bua kubenga kuamba mêyi a dipanga bukalanga anyi kanemu.​—Bala 1 Kolinto 14:8, 9.

14. Ntshilejilu kayi tshidi tshileja ne: Yezu uvua muakule mu mushindu uvua bantu mua kumvua bipepele?

14 Mu Matayi nshapita 5 too ne wa 7 mudi tshilejilu tshimpe tshia muvua Yezu musungule mêyi avua bantu mua kumvua bipepele. Mu muyuki eu, kavua muenze mudimu ne miaku mikole anyi ivua kayiyi ne mushinga bua kukemesha bantu to. Kavua muambe malu avua mua kunyingalaja bakuabu to. Yezu uvua mulongeshe malu a mushinga mukole avua ne diumvuija diondoke, kadi malu avuaye muambe avua mapepele bua kumvua. Tshilejilu, Yezu uvua musue kujadikila bayidi bende ne: kabavua ne bua kusamisha mutu bua tshivuabu ne bua kudia dituku dionso to. Ke bua tshinyi wakabumvuija ne: Yehowa utu misangu yonso udisha nyunyi. Pashishe wakabebeja ne: “Nuenu kanuena bayipite ku mushinga anyi?” (Matayi 6:26) Ku diambuluisha dia mêyi mapepele aa, Yezu wakabambuluisha bua kumvua dilongesha dia mushinga mukole ne bua badiumvue bakankamijibue.

MMUSHINDU KAYI UTUDI NE BUA KUAKULA NE BAKUABU?

15. Bua tshinyi tudi ne bua kuakula mu mushindu muimpe?

15 Mushindu utudi tuyukila ne bakuabu udi mua kuikala ne mushinga wa muomumue ne wa malu atudi tuamba. Bantu bavua basue kuteleja Yezu bualu uvua wakula ne “mêyi malenga,” anyi mu mushindu muimpe. (Luka 4:22) Tuetu tuakula mu mushindu muimpe, pamuapa bantu nebajinge bua kututeleja ne nebitabe bitudi tuamba. (Nsumuinu 25:15) Tuetu tunemeka bantu ne tuditatshisha bua mushindu udibu badiumvua, netufike ku diyukila nabu mu mushindu muimpe. Ke tshivua Yezu muenze. Tshilejilu, pakamonaye musumba wa bantu udienzeja bikole bua kumuteleja, wakasanka bikole bua kusomba nabu bua kubalongesha. (Mâko 6:34) Nansha pavua bantu bapenda Yezu, kavua ubapingajila bipendu to.​—1 Petelo 2:23.

16, 17. a) Patudi tuyukila ne bena mu dîku dietu ne balunda betu, mmunyi mutudi mua kuidikija Yezu? (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu.) b) Mmunyi muvua mamu kampanda mupatule bipeta bimpe pavuaye muakule mu mushindu muimpe?

16 Nansha mutudi banange bena mu dîku dietu ne balunda betu, bidi mua kutufikila bua kubamba mêyi mabi bualu tudi babamanye bimpe menemene. Tudi mua kuela meji ne: kabiena ne mushinga bua kutabalela mushindu utudi tubambila malu. Kadi musangu nansha umue Yezu kavua muakule mêyi mabi pavuaye uyukila ne balunda bende to. Pavua bamue ba kudibu bakokangana bua kumanya uvua munene kupita bakuabu, wakababela mu mushindu muimpe ne kubapesha tshilejilu tshia muana mukese bua kubambuluisha bua kushintululabu meji abu. (Mâko 9:33-37) Bakulu badi mua kuidikija tshilejilu tshia Yezu pa kubela bakuabu mu mushindu muimpe.​—Galatiya 6:1.

17 Nansha padi muntu wamba bualu budi butufikisha munda, tudi mua kupatula bipeta bimpe tuetu tuakula mu mushindu muimpe. (Nsumuinu 15:1) Tshilejilu, mamu kampanda uvua udikoleshila bana uvua ne muanende wa balume ukavua tshitende. Muana eu uvua wenza malu mabi eku wamba mudiye wenzela Yehowa mudimu. Muanetu wa bakaji mukuabu wa mu tshisumbu wakumvua bibi bua mamu eu ne kumuambila ne: “Mbibi be bua muudi mupangile bua kukolesha muanebe bimpe.” Mamu eu wakanji kuela meji ne pashishe kumuambila ne: “Mbulelela ne: malu kaena enda bimpe bua mpindieu, kadi dimulongesha ditshidi anu ditungunuka. Ungebeje bualu ebu panyima pa Armagedone, nunku netumanye ne: ndi mupangile anyi tshiena mupangile.” Bu muvua mamu eu mulame lutulu ne muandamune muanetu wa bakaji au bimpe, bakatungunuka anu ne kuikala balunda. Bualu bukuabu, muana uvua mumvue muvua mamuende muandamune, kujingululaye ne: mamuende utshivua anu mutekemene ne: neashintuluke. Nunku, wakalekela kuenda ne balunda babi, kutambulaye, ne panyima pa matuku kuyaye ku Betele. Nansha tuetu tuyukila ne bena Kristo netu, bena mu dîku dietu anyi bantu batudi katuyi bamanye, mêyi etu adi ne bua kuikala misangu yonso “masheme, matue bu mukele.”​—Kolosayi 4:6.

18. Mmunyi mutudi mua kuidikija tshilejilu tshia Yezu mu mushindu utudi tuakula?

18 Bukole butudi nabu bua kuambila bakuabu mutudi tuela meji ne tudiumvua budi bushuwa dipa dimpe dia kudi Yehowa. Tuetu tuidikija tshilejilu tshia Yezu, netusungule dîba dimpe dia kuakula, netutabalele malu atudi tuamba ne netudienzeje misangu yonso bua kuakula mu mushindu muimpe. Nunku, tuenzayi bua mêyi etu ikale akolesha bakuabu ne asankisha Yehowa.