Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Bukalenge bua Nzambi nebulue dîba kayi?

Bukalenge bua Nzambi nebulue dîba kayi?

Bukalenge bua Nzambi nebulue dîba kayi?

BAPOSTOLO bavua basue kumanya dîba divua Yezu ne bua kujadika Bukalenge buende. Ke kumuebejabu ne: ‘Mukalenge, wewe neupingajile Isalele bukalenge katataka anyi?’ (Bienzedi 1:6) Lelu, kukadi bidimu bitue ku 2 000, bantu batshidi anu bajinga kumanya dîba dialua Bukalenge bua Nzambi.

Bu muvua Yezu uyisha Bukalenge bua Nzambi bikole, udi mua kuela meji ne: uvua muakule bua bualu bua dîba diakokeshabu. Eyowa! Wakakula bikole bua tshikondo kampanda tshiakabikilaye ne: tshikondo tshia ‘dikalapu’ diende. (Matayo 24:37, NW) Dikalapu diende adi didi diumvuangana bikole ne dijadika dia Bukalenge bua Masiya. Dikalapu adi didi diumvuija tshinyi? Tukonkononayi malu anayi adi Bible uleja bua dikalapu dia Kristo.

1. Yezu uvua ne bua kulua Mukalenge bidimu bia bungi menemene panyima pa lufu luende. Yezu wakafila tshilejilu kampanda muvuaye udifuanyikija ne muntu mukuabu ‘wakaya ku luseke lukuabu kule bua kuangata bukalenge.’ (Luka 19:12) Tshilejilu atshi tshivua ne malu a buprofete tshiakakumbana mushindu kayi? Yezu wakafua ne Nzambi kumubisha ku lufu; pashishe wakaya ‘ku luseke lukuabu kule,’ mbuena kuamba ne: mu diulu. Anu muvua Yezu mumanyishe mu tshilejilu tshikuabu tshia muomumue, uvua ne bua kualua mukalenge anu panyima pa ‘musangu mule.’​—Matayo 25:19.

Bidimu bikese panyima pa Yezu mumane kubanda mu diulu, mupostolo Paulo wakafunda ne: ‘Yeye [Yezu] pakafilaye mulambu umue bua mibi tshiendelele, wakashikama ku tshianza tshikole tshia Nzambi; ku musangu eu windila too ne paluabu kuvuija badi nende lukuna ditanda dia muinshi mua makasa ende.’ (Ebelu 10:12, 13) Nunku Yezu wakindila mutantshi mule pakafikaye mu diulu. Kadi dindila adi diakajika dîba divua Yehowa Nzambi muteke Muanende Mukalenge wa Bukalenge bua Masiya buvuabu balaye kale. Ke dîba divua Kristo mulue Mukalenge adi. Bantu ba pa buloba bavuaku mua kumona bualu bunene ebu anyi?

2. Dilua dia Yezu Mukalenge kadiena dimueneka ku mêsu to. Vuluka ne: Yezu wakakula bua tshimanyinu tshia dîba divuaye ne bua kulua Mukalenge. (Matayo 24:3) Bu bantu mua kumanya dîba divuaye ne bua kulua Mukalenge, uvuaku mua kubapesha tshimanyinu anyi? Tuangate tshilejilu: Ela meji ne: udi wenza luendu bua kuya kumona dijiba dinene dia mâyi. Udi mua kusangana bimanyinu bidi bileja njila wa kulonda, kadi paudi ufika kumpenga kua mâyi, wimana ne umona mudi mâyi malabale bikole, neukebe kabidi bua kumona tshimanyinu tshidi ne muketa munene bafundapu mu maleta manene ne: “Dijiba dinene” anyi? Tòo. Tshimanyinu katshiakuikala ne mushinga bua kukuleja tshintu tshiudi umona ne mêsu ebe abidi to.

Yezu wakafila tshimanyinu tshia dîba divuaye ne bua kulua Mukalenge bua kuambuluisha bantu bua kumanya malu enzeka mu diulu, kadi ki mbua kubaleja tshintu tshivuabu mua kumona ne abu abidi nansha. Ke bua tshinyi Yezu wakamba ne: ‘Bukalenge bua Nzambi kabuena bulua ku mêsu kua bantu babutangile.’ (Luka 17:20) Kadi mmunyi muikala tshimanyinu mua kuleja bantu badi pa buloba ne: Kristo ukadi Mukalenge?

3. Pavua Yezu ne bua kulua Mukalenge, ntatu mikole ivua ne bua kuikala pa buloba. Yezu wakamba ne: diangata diende dia bukalenge mu diulu divua ne bua kukebesha mvita, nzala, bikumina, masama ne divulangana dia bubi pa buloba. (Matayo 24:7-12; Luka 21:10, 11) Ntatu yonso eyi neyifumine kuepi? Bible udi uleja ne: Satana, “mukokeshi wa buloba ebu” udi ne tshiji tshikole bualu mmumanye ne: matuku ende mmashale makese mpindieu udi Kristo mulue Mukalenge. (Yone 12:31; Buakabuluibua 12:9, 12) Malu a bungi adi enzeka pa buloba mpindieu adi aleja mudi Satana muikale ne tshiji ne mudi Kristo muikale mu Bukalenge. Nangananga katshia mu 1914 (tshidimu tshidi bamanyi ba bungi baleja ne: ke tshivua malu mashintuluke bikole pa buloba) bijadiki ebi bidi bimueneka mu mushindu wa dikema pa buloba bujima.

Bionso ebi bidi mua kumvuika bu ngumu mibi, kadi kabiena nanku to. Bidi bileja ne: Bukalenge bua Masiya budi bukokesha mu diulu mpindieu. Mutantshi mukese eu, Bukalenge ebu nebutuadije kukokesha pa buloba bujima. Kadi mmunyi mudi bantu mua kumanya malu a Bukalenge ebu bua bitabe bukokeshi buabu?

4. Mudimu wa kuyisha udi wenzeka pa buloba bujima bua kuleja ne: Yezu ukadi Mukalenge. Yezu wakamba ne: tshikondo tshivuaye ne bua kulua Mukalenge netshikale anu bu muvua mu “matuku a Noa.” * (Matayo 24:37-39) Noa kavua anu muenze buatu patupu to, uvua kabidi “muambi wa malu mimpe.” (2 Petelo 2:5) Uvua wambila bantu ne: Nzambi ukavua pa kulumbuluisha bantu. Yezu wakamba ne: bayidi bende bavua ne bua kuenza mudimu wa muomumue mu tshikondo tshikalaye Mukalenge. Wakamba ne: ‘Nebambile bantu bonso ba pa buloba lumu luimpe elu lua bukalenge buanyi, neluikale tshimanyishilu ku bisamba bionso; pashishe, nshikidilu nealue.’​—Matayo 24:14.

Anu mutuvua babale mu tshiena-bualu tshishale, Bukalenge bua Nzambi nebubutule makalenge onso a pa buloba. Mudimu wa kuyisha udi udimuija bantu ne: Bukalenge bua mu diulu ebu bukadi pa kutuadija kukokesha pa buloba, ne udi ubapesha mushindu wa kuepuka kabutu kadi kumpala eku ne kumona mua kulua bena mu Bukalenge ebu. Kadi lukonko lua mushinga ludi ne: Wewe newenze tshinyi?

Bukalenge bua Nzambi nebuikale lumu luimpe kuudi anyi?

Mukenji uvua Yezu uyisha uvua upesha bantu ditekemena dia pa buadi. Pavua bantu batombokele Yehowa Nzambi mu Edene, wakapangadija bua kuenza bukalenge buvua ne bua kulongolola malu, kupingaja bantu bimpe mu nsombelu uvuaye mubalongoluele ku ntuadijilu, bua kuikalabu ne muoyo kashidi mu mparadizu pa buloba apa. Kakuena bualu budi mua kutusankisha kupita kumanya ne: bukalenge buvuabu balaye kale abu bukadi bukokesha mpindieu mu diulu. Ki ntshintu tshifuikakaja to, kadi mbualu bua bushuwa!

Mukalenge uvua Nzambi musungule udi ukokesha mpindieu munkatshi mua baluishi bende. (Musambu 110:2) Mu buloba bubi ebu, Masiya udi ukumbaja dijinga dia Tatuende dia kukeba bantu bonso badi basue kumanya Nzambi bimpe menemene ne kumutendelela “mu nyuma ne mu bulelela.” (Yone 4:24) Muntu yonso udi mua kupeta ditekemena dia kuikala ne muoyo kashidi mu Bukalenge bua Nzambi, nansha yeye mufike anyi mutoke, mukulumpe anyi muana, mubanji anyi mupele. (Bienzedi 10:34, 35) Tudi tukulomba bua wanyishe diakalenga dinene edi didi kumpala kuebe. Ulonge malu a Bukalenge bua Nzambi mpindieu bua wikale ne muoyo mu bukokeshi buabu kashidi ne tshiendelele.​—1 Yone 2:17.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 10 Mêyi a Yezu aa adi ambuluisha bua kulongolola mushindu mubi utubu bakudimune muaku ‘dikalapu’ mu Bible mikuabu. Mbaukudimune ne: “kulua,” “kufika” anyi “kualukila,” ne miaku yonso eyi idi yumvuija bualu budi buenzeka mu lupolo luipi lua dîba. Kadi Yezu kavua mufuanyikije diangata diende dia bukalenge ne Mvula wa kabutu wa mu matuku a Noa (bualu buvua buenzeke musangu umue), kadi wakadifuanyikija ne “matuku a Noa,” anyi tshikondo kampanda tshivua malu a mushinga menzeke. Anu bu mu tshikondo tshia kale atshi, tshikondo tshivua Kristo ne bua kuangata bukalenge tshivua ne bua kuikala tshikondo tshivua bantu ne bua kuditua mu malu abu a buatshia buila kabayi bateleja malu adibu babadimuija nawu.

[Bimfuanyi mu mabeji 8, 9]

Ngumu mibi itudi tumvua matuku onso idi ileja ne: malu mimpe akadi pa kulua

[Mêyi a dianyisha]

Tshingoma tshinene: U.S. Army photo