Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Dikolesha bana mu tshikondo etshi tshia tshidi muoyo musue

Dikolesha bana mu tshikondo etshi tshia tshidi muoyo musue

Dikolesha bana mu tshikondo etshi tshia tshidi muoyo musue

UKADIKU mumona tshitu muana wenza padiye ulomba bua bamusumbile tshintu kampanda tshia kunaya natshi tshidi muledi wende kayi basue anyi? Peshi, padi muana ukeba kunaya manaya a mbilu kadi muledi wende yeye umukandika anyi? Mu nsombelu ya nunku, muledi utu musue kuenzela muana malu ikala bua diakalenga diende. Kadi, misangu ya bungi muledi utu upesha muana tshidiye ukeba. Bu mutu muana udila bua bamupeshe anu tshidiye ukeba, muledi udi ushintulula ‘to’ wende ne: ‘eyowa.’

Baledi ba bungi badi bela meji ne: muledi muimpe ngudi upesha bana bende kantu konso kadibu bakeba. Tshilejilu mu États-Unis, bavua bele bana 750 ba bidimu 12 too ne 17 nkonko. Pavuabu babebeja tshitubu benza patu baledi babu babenga bua kubapesha tshintu kampanda, bana 60 pa 100 bavua bambe ne: tutu anu tutungunuka ne kulomba. Bana 55 pa 100 bakamba ne: ke diabu diyele dia mua kupeta tshidi muledi ubenga. Baledi badi mua kuela meji ne: mushindu muimpe wa kuleja bana dinanga ngua kubalekela benza tshidi muoyo wabu musue. Mmuomu anyi?

Tangila tshidi lusumuinu lua mu Bible elu luamba: “Muntu wengeleka mupika wende utshidi muana, mupika awu neashale muena kadiwu.” (Nsumuinu 29:21, MMM) Nansha nanku, muana ki mmupika. Kadi, kuenaku umona ne: dîyi edi didi kabidi dikumbanyina bana batudi tukolesha anyi? Kuengeleka bana pa kubapesha tshionso tshidibu bakeba, padibu bakola badi mua kulua bakulumpa ba “kadiwu” mbuena kuamba ne: ba bikadilu bibi, bena lulombo ne kabayi dianyisha.

Kadi Bible udi ubela baledi ne: ‘Yisha muana mu njila udiye ne bua kuendela.’ (Nsumuinu 22:6) Baledi ba meji badi balonda mubelu eu pa kuelela bena babu mikenji mitoke ne kayiyi ishintuluka ne mikale ne nkatshinkatshi. Kabena babuejakaja dinanga ne dilekela bana benza tshionso tshidibu basue, anyi kabena bafuta bana babu bua balekela kudila ne kubatatshisha nansha. Kadi badi batumikila mêyi a Yezu aa: ‘Dîyi dienu pikaladio dia ne: “Eyo”, dikale anu “eyo”; diodio dia ne: “To,” dikale anu “to.”’ (Matayo 5:37, MMM) Kukolesha bana bimpe kudi kumvuija tshinyi? Tukonkononayi tshilejilu tshinene etshi.

‘Bu mudi mikete mu tshianza’

Padi Bible uleja malanda adi pankatshi pa muledi ne muana, udi uleja mudi muana muikale anu dijinga ne buludiki bua baledi. Musambu wa 127:4, 5 udi wamba ne: ‘Bu mudi mikete mu tshianza tshia muena bukitu, nunku mudi bana baledibue mu bunsongalume bua tatu wabo. Disanka didi kudi muntu udi ne musaka wende muule tente nabo.’ Nunku, badi bafuanyikija bana ne mikete, ne baledi badi bu tshilobo tshia bukitu. Anu bu mudi muedi wa mikete mumanye ne: mikete yende kayakuasa tshidiye ukebe ku mpukampuka, baledi ba dinanga mbamanye pabu ne: kukolesha bana ki mbualu bukese to, kudi kulomba meji ne didifila. Mbasue bua bana babu bafike ku “tshipatshila” mbuena kuamba ne: ku nsombelu mulenga ne balue bakulumpe bansongu. Mbasue kabidi bua bana babu kuenzabu masungula mimpe, bikale ne meji ne bepuke ntatu ya patupu ne bakumbaje malu a mushinga. Kadi, kujinga malu aa patupu ki nkukumbane to.

Bidi bikengela tshinyi bua muketa kuasa tshitudi tukeba? Bidi bikengela kuulongolola bimpe menene, kuulama bimpe, kuuludika bimpe kudiwu uya ne ku wela ne bukole. Bidi kabidi nanku bua bana, bidi bikengela kubalongolola, kubakuba, ne kubaludika bimpe bua kuluabu bantu bakulumpe ba nsongo. Mpindieu tukonkononayi malu onso asatu adi ambuluisha bua kukolesha muana bimpe.

Muketa wikale mulongolola bimpe menene

Mikete ivua benza nayi mudimu mu tshikondo tshivuabu bafunde Bible ivua milongolola bimpe menene. Bavua benza kamutshi kapepele kapunga bimpe. Lusongo luvua ne bua kuikale lutue. Bavua base masala ku ntaku bua kawikadi upepuka padiwu mu lupepele to, uye anu kudiwu bautangije.

Baledi mbasue bua bana babu bikale bu mikete ayi ne baye anu kumpala kabasesuku to. Nanku, baledi bobu ne meji kabakubuikila mêsu pa malu mapite bubi adi bana babu benza to, kadi nebabambuluishe ne dinanga dionso bua bamanye mua kuepuka ne kualongolola. Kudi malu a bungi a kuenza bua muana yonso, bualu ‘bupote budi busuikibue ku mutshima wa muana.’ (Nsumuinu 22:15) Pa nanku, Bible udi ubela baledi bua kubela bana babu. (Efeso 6:4) Bushuwa, mubelu udi ne mushinga wa bungi padibi bikengela kululamija ne kukolesha lungenyi lua muana.

Kabiena bikemesha padi Nsumuinu 13:24 wamba ne: ‘Udi kayi ukanda ne lukodi udi ne muanende lukuna, kadi udi unanga muanende udi unanukila kumukanda.’ Muaba eu, kunyoka ne mfimbu anyi lukodi mmushindu mukuabu wa kubela nansha kuoku kuikale kua mushindu kayi. Padi muledi unyoka muanende ne dinanga, udi ukeba bua kumulongolola ku bilema bidi biobi bilue tshibidilu mua kumujimijila disanka pakolaye. Nunku, muledi udi kayi unyoka muanende mmumukine, kadi udi umunyoka mmumunange.

Muledi muimpe udi kabidi umvuija muanende tshidiye mumuelele mukenji. Kubela kakuena anu kumvuija kuela mikenji ne kunyoka to, tshia mushinga nkuambuluisha muana bua kumvua tshiudi wenzela nanku. Bible udi uleja ne: ‘muana wa lungenyi udi ulama mikenji.’​—Nsumuinu 28:7, MMV.

Masala atu muashi wa mikete wela ku ntaku kua muketa, adi ambuluisha bua kaupepuku mu lupepela padiye uwasa. Bia momumue, malongesha adi mu Bible a kudi mufuki wa dîku, adi mua kuambuluisha bana mu nsombelu wabu mujima nansha bobu bamane kumbuka kumbelu kua baledi. (Efeso 3:14, 15) Mmunyi mudi baledi mua kujadika ne: bana babu mbalama malongesha aa mu lungenyi luabu ne baatumikila?

Nzambi uvua mupeshe baledi bena Isalele ba tshikondo tshia Mose mubelu eu: ‘Mêyi au angakukuambila lelu eu ikale mu mutshima webe; wewe newayishe bana bebe.’ (Dutelonome 6:6, 7) Nunku baledi badi ne malu abidi a kukumbaja. Tshia kumpala, badi ne bua kudianjila kulonga Dîyi dia Nzambi ne kuditumikila bobu bine, bafike ku dinanga mikenji ya Nzambi. (Musambu 119:97) Pashishe, badi bapeta mushindu wa kutumikila tshitupa tshibidi tshia mvese tshidi tshibalomba bua ‘kuyisha’ bana babu mikenji ya Nzambi. Mbuena kuamba ne: baledi badi ne bua kuleja bana babu mushinga wa kulama mikenji eyi mu mitshima yabu pa kuikala kubalongesha bimpe ne kubambuluilayi misangu yonso.

Bushuwa, kulongesha mêyi a mu Bible ne kunyoka ne dinanga bua kuakaja bilema binene kutshidi anu ne mushinga wa bungi menene too ne lelu. Eyi ke mishindu mimpe ya kulongolola “mikete” eyi ya mushinga mukole bua iya milulame mitangila anu ku bukulumpe buimpe.

Lama muketa bimpe

Tupinganayi ku tshilejilu tshidi mu Musambu 127:4, 5. Vuluka ne: muedi wa mikete uvua ‘muuje musaka wende’ ne mikete. Yeye mumane kuyilongolola uvua ne bua kuyilama bimpe. Nanku, muedi wa mikete uvua ne bua kuyambuila mu musaka anyi mudiadia bua se: kayinyanguki anyi kayitshibuki bipepela to. Bualu bua dikema, Bible muine udi wakula mu tshiprofete bua Masiya wamba mudiye bu muketa musenene anyi mupunga udi Tatuende ‘musokoka mu musaka wende wa mikete.’ (Yeshaya 49:2) Yehowa Nzambi Tatu wa dinanga ditambe bunene, uvua mulame Muanende munanga Yezu ku njiwu too ne pakalua tshikondo tshijadika tshivua Masiya ne bua kushipibua anu muvuabi bidianjila kuamba. Kabidi, Nzambi uvua mukube Muanende bua kalu kufua kashidi to, wakamupingaja mu diulu ne muoyo bua ikale ne muoyo wa kashidi.

Bia momumue, baledi bimpe badi ne bua kudienzeja bua kulama bana babu ku njiwu ya ku malu mabi adi matangalake pa buloba. Baledi badi mua kukandika bana babu amue manaya anyi malu adi mua kubakebela njiwu ya tshianana. Tshilejilu, baledi ba meji badi bangata dîyi edi ne mushinga: “malunda mabi adi anyanga malu makane a bantu.” (1 Kolinto 15:33) Kukandika bana bua kudia bulunda ne bana bakuabu badi kabayi banemeka mikenji ya bikadilu bimpe idi mu Bible, nekubepule bua kuenza malu mabi a bungi adi mua kubakela diakabi anyi lufu.

Bana kabatu pamuapa banyisha misangu yonso bukubi bua kudi baledi nansha. Nunku, imue misangu badi mua kuteka mutu mukole, kadi bua wewe kukuba bana bebe wikale misangu yonso ubabengela amue malu. Mamu kampanda mufundi munene wa mikanda ya mushindu wa kukolesha muana udi wamba ne: “Nansha mutubu kabayi babileja patoke ne pamuapa kabayi bela tuasakidila tshikondo atshi, bana batu bushuwa dijinga ne bukubi bua kudi baledi ne babambile tshienzabu mu nsombelu wabu. Bua wewe kukumbaja bualu ebu, ikale muledi udi ne bukokeshi buende ne udi welela bana bende mikenji ya tshidibu ne bua kuenza.”

Bulelela, wewe ulama bana bebe ku tshintu kayi tshionso tshidi mua kubapangisha ditalala ne kuikala bimpe kumpala kua Nzambi, mmushindu mutambe buimpe wa kubaleja muudi mubanange. Pakolabu, nebafike kudiumvua mushinga wa mikenji ivua mibelela ne nebakuanyishe bua muuvua mubakube ne dinanga.

Ludika muketa

Tangila ne: Musambu 127:4, 5 udi ufuanyikija muledi ne “muena bukitu.” Bidi buimvuija ne: anu tatu ke udi ne bukole bua kuludika muana anyi? Kabiena nanku to. Bualu, mêyi aa adi akumbanyina baledi bonso babidi, mmumue ne: tatu ne mamu nansha kabidi muledi udi udikoleshila bana nkayende. (Nsumuinu 1:8) Tshiambilu “muena bukitu” tshidi tshiumvuija ne: bivua bikengela bukole bua bungi bua kunana buta bua kuasa muketa. Mu tshikondo tshivuabu bafunde Bible, bavua bakanga tshiamu tshia cuivre pambidi pa buta bua mikete ne bavua bambila musalayi bua ‘kunana buta,’ pamuapa uvua ukuata buta ne makasa bua kubunana bimpe. (Yelemiya 50:14, 29) Bushuwa, bivua bikengela makanda ne bukole bua mubidi bikumbane bua kunana nshinga wa buta ne kuela tshintu kampanda mikete.

Bia muomumue, bua kukolesha bana bidi bikengela kudienzeja bikole. Kabena mua kudikolela nkayabu bimpe to, anu mudi muketa kauyi mua kudinana ne kuasa tshintu nkayau. Bia dibungama, bidi bimueneka ne: baledi ba bungi ki mbasue kudienzeja bua kukolesha bana babu mu mushindu muimpe to. Badi bayila ku njila wa tshikoso. Badi balekela televizion, tulasa ne bana ba mulongo umue ne bana babu bua kubalongesha malu mimpe ne mabi, bikadilu too ne pa bidi bitangila bitupa bia lulelu. Mbalekela bana babu bintu bionso bidibu bakeba. Ne padiku lutatu, bitu bualu bukole bua kubabengela bualu kampanda, ke padibu bitaba malu onso ne misangu ya bungi bashintulule dipangadika diabu anu bua kubenga kunyingalaja bana babu. Pabi mu bulelela, dilekelela diabu dia malu ke diashiya bana babu mu lutatu lua kashidi.

Dikolesha dia bana mmudimu mukole. Kukumbaja bualu ebu ne muoyo mujima ku bulombodi bua Dîyi dia Nzambi kudi kulomba kudienzeja bikole, kadi kudi kufuta bimpe. Tshibejibeji kampanda tshivua tshiamba ne: “Malu mamonamona adi aleja ne: bana bakolesha ne dinanga kudi baledi badi bamanye bukokeshi buabu, (badi bakumbajila bana babu majinga abu kadi bikale babelela mikalu) batu balonga bimpe ne meji, bamanye bua kusomba ne bantu, badi badiumvua bimpe ne disanka dipite dia bana badi baledi babu babalekelela bionso anyi baledi ba malu makole.”​—Parents.

Kudi difutu dikuabu ditambe buimpe. Tuvua bakonkonone tshitupa tshia kumpala tshia Nsumuinu 22:6 tshidi tshiamba ne: ‘Yisha muana mu njila udiye ne bua kuendela.’ Mvese udi utungunuka ne mêyi malenga aa: ‘nunku pakolaye, kena umukamu.’ Lusumuinu lua mu Bible elu ludi lusue kuamba ne: muana neakole anu bimpe anyi? Kabiena nanku menemene to. Muanebe udi ne bukenji bua kudisunguila malu ne pakolaye neadisunguile tshienzaye. Kadi, mvese eu udi upesha baledi dishindika dimpe kampanda. Ndishindika kayi?

Wewe ukolesha bana bebe bilondeshile mubelu udi Bible ufile, udi ubalongoluela malu abafikisha ku nsombelu muimpe mutambe, neumone bana bebe mudibu bakola ne disanka balue bakulumpe bimpe ne badi bamanye majitu abu. (Nsumuinu 23:24) Mu mishindu yonso, longolola “mikete” eyi ya mushinga mukole, uyilama ne udienzeje bua kuyiludika bimpe. Kuakunyingalala to.

[Tshimfuanyi mu dibeji 13]

Baledi benzela bana babu malu onso adibu bakeba bua kuleja mudibu babanange anyi?

[Tshimfuanyi mu dibeji 15]

Muledi muimpe udi umvuija bena mu dîku diende tshidiye ubelela mikenji

[Tshimfuanyi mu dibeji 15]

Baledi bimpe badi bakuba bana babu ku njiwu ya ku malu mabi adi matangalake pa buloba

[Tshimfuanyi mu dibeji 16]

Dikolesha dia bana mmudimu mukole, kadi kudi kufuta bimpe