Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Muntu nkayende ke udi udisunguila bua kuledibua tshiakabidi anyi?

Muntu nkayende ke udi udisunguila bua kuledibua tshiakabidi anyi?

Muntu nkayende ke udi udisunguila bua kuledibua tshiakabidi anyi?

NNGANYI udi ufikisha muntu ku diledibua tshiakabidi? Patu bamue bambi ba malu a Nzambi basaka bateleji babu bua kuluabu bena Kristo badi baledibue tshiakabidi, batu batela mêyi a Yezu a ne: ‘Bunudi nabu mbua kuledibua tshiakabidi.’ (Yone 3:7) Bambi abu batu bamba mudi mêyi aa mikale mukenji muela, babambila ne: ‘Nudi ne bua kuledibua tshiakabidi!’ Badi bayisha ne: muena kuitabuja yonso udi ne bua kutumikila dîyi dia Yezu ne kuenza malu adi akengela bua kuledibua tshiakabidi. Bilondeshile ngelelu wa meji eu, muntu nkayende ke udi ne bua kudisunguila bua kuledibua tshiakabidi. Kadi bidiku bipetangana ne tshivua Yezu muambile Nikodemo anyi?

Patudi tubala mêyi a Yezu ne lubatshi luonso tudi tumona ne: Yezu kavua mulongeshe ne: muntu nkayende ke udi ne bua kudisunguila bikalaye musue kuledibua tshiakabidi anyi kubenga kuledibua. Tudi tuamba nanku bua tshinyi? Badi mua kukudimuna kabidi muaku wa mu tshiena Greke udibu bakudimune ne: ‘kuledibua tshiakabidi’ ne: “udi ne bua kuledibua diledibua dia kulu.” * Nunku, bilondeshile dikudimuna edi, kuledibua tshiakabidi kudi kufumina “kulu,” mbuena kuamba ne: “mu diulu” anyi “kudi Tatu.” (Yone 19:11; Yakobo 1:17) Bushuwa, Nzambi ke udi ufikisha muntu ku diledibua tshiakabidi.​—1 Yone 3:9.

Tuetu bavuluke muaku “kulu,” tudi tumvua ne: muntu kena mua kudisunguila bua kuledibua tshiakabidi to. Anji ela meji mutu muana uledibua. Yeye ke udi udisunguila bua kuledibua anyi? Tòo! Udi uledibua bualu tatuende ke uvua muenzeje bua aledibue. Bia muomumue bua tuetu kuledibua tshiakabidi, anu Nzambi Tatu wetu wa mu diulu muenzeje bua tuledibue tshiakabidi. (Yone 1:13) Ke bualu kayi mupostolo Petelo uvua muambe ne: ‘Batumbishe Nzambi udi kabidi Tatu wa Mukalenge wetu Yezu Kristo, nyeye wakatulela tshiakabidi bu mudi luse luende lunene.’​—1 Petelo 1:3.

Mmukenji muela anyi?

Bamue bantu badi mua kudikonka ne: ‘Bikala muntu kayi mua kudisunguila bua kuledibua tshiakabidi, bua tshinyi Yezu wakatuma dîyi wamba ne: “Bunudi nabu mbua kuledibua tshiakabidi”?’ Ndukonko lua meji. Bikala mêyi avua Yezu muakule au mikale mukenji muela, uvua mua kuikala utuambila bua kuenza bualu butudi katuyi mua kukokesha bua kuenza to. Kabiena bimvuika to. Nunku, mmunyi mutudi mua kumvua mêyi a ne: nudi ne bua “kuledibua tshiakabidi”?

Tuetu bakonkonone tshiambilu etshi bimpe mu muakulu uvuabu batshifunde kumpala, bidi bimueneka ne: katshivua tshifunda bu dîyi dituma anyi mukenji muela to. Kadi bavua batshifunde anu bu mutubu balonda bualu. Mu mêyi makuabu, pavua Yezu muambe ne: nudi ne bua “kuledibua tshiakabidi” uvua wamba bualu anu mutubu, kavua utuma dîyi anyi wela mukenji to. Bilondeshile Bible mukuabu, Yezu wakamba ne: “Mbia mushinga bua nuenu kuledibua diledibua dia kulu.”​—Yone 3:7, Modern Young’s Literal Translation.

Bua kumvuija bimpe dishilangana didi pankatshi pa mukenji ne bualu bulonda, ela meji ku tshilejilu etshi. Fuanyikija ne: kudi tshimenga kampanda tshidi ne bilongelu bia bungi. Tshilongelu tshimue ntshiteka anu bua kuakidila balongi ba tshisamba kampanda badi basombele kule ne tshimenga. Dimue dituku, muana mukuabu udi kayi wa mu tshisamba atshi udi wambila mulombodi wa tshilongelu atshi ne: “Ndi musue kudifundishaku mu tshilongelu tshiebe emu.” Mulombodi udi umuambila ne: “Bua meme kukufunda mu tshilongelu tshianyi, udi ne bua kuikala muena tshisamba kampanda.” Mêyi adi mulombodi eu muambe ki ndîyi dituma to. Kena utumina mulongi eu dîyi bua “kuluaye muena tshisamba atshi to.” Kadi udi umuambila anu ne: “Bua kukufundabu mu tshilongelu etshi, udi ne bua kuikala anu muena tshisamba atshi.” Mulombodi eu udi umuleja anu tshitubu balomba bantu bua kubafunda mu tshilongelu atshi. Bia muomumue, pavua Yezu muambe ne: ‘Bunudi nabu mbua kuledibua tshiakabidi,’ uvua uleja anu tshidibu balomba muntu bua ‘kubuela mu bukalenge bua Nzambi.’

Bukalenge bua Nzambi mbumue bua ku malu adi atangila kuledibua tshiakabidi budi bupetangana ne lukonko lua ne: Bua tshinyi muntu udi ne bua kuledibua tshiakabidi? Kumanya diandamuna dia lukonko elu kudi kutuambuluisha bua kumvua bimpe tshidi kuledibua tshiakabidi kumvuija.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 3 Mu Bible ya bungi mbakudimune Yone 3:3 mushindu eu. Tshilejilu, mu Bible wa Mukenji Mulenga mbakudimune mvese eu ne: ‘Muntu kayi muledibue diledibua dia kulu, kena mua kumona Bukalenge bua Nzambi.’

[Tshimfuanyi mu dibeji 6]

Ndipetangana kayi didi pankatshi pa kuledibua tshiakabidi ne kuledibua kua muana?