Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tusambe badi bafuishe anu muvua Yezu muenze

Tusambe badi bafuishe anu muvua Yezu muenze

Tusambe badi bafuishe anu muvua Yezu muenze

MUNTU mukuabu uvua musombele mu Betania diende Lazalo uvua usama bikole. Bana babu ba bakaji Mâta ne Mariya bakatumina Yezu, mulunda wabu wa pa muoyo mukenji. Kadi Lazalo wakafua bua disama adi. Pakavuabu bamane kumujika, balunda ne bena mutumba bakaya kumona Mâta ne Mariya bua “kubasamba.” (Yone 11:19) Panyima pa matuku abidi, Yezu wakafika ku Betania, kuyaye bua kumona balunda bende ba pa muoyo. Patudi tukonkonona malu avuaye muambe ne muenze, tudi mua kumanya mushindu wa kusamba badi bafuishe.

Difika diebe muaba au didi ne mushinga

Bua kufika ku Betania, Yezu uvua ne bua kuenda matuku matue ku abidi usabuka musulu wa Yadene ne ubanda ne njila wa bibenda uvua ufumina ku Yeleko. Mâta wakaya lubilu ku tshibuelelu tshia musoko bua kuela Yezu muoyo. Pakumvua Mariya ne Yezu walu, wakaya pende lubilu bua kumumona. (Yone 10:40-42; 11:6, 17-20, 28, 29) Difika dia Yezu divua diambuluishe Mâta ne Mariya bavua mu tshinyongopelu bikole.

Lelu kabidi, patudi tufika mu madilu bidi bikolesha badi bafuishe. Scott ne Lydia bavua bafuishe Theo, muanabu wa balume wa bidimu bisambombo ku njiwu kampanda badi bamba ne: “Tuvua dijinga ne balela ne balunda bua kutukolesha. Bakalua musangu umue ku lupitadi mundankulu. Dîba adi katuvua basue bua batuambila bualu to. Difika diabu ke divua ne mushinga bualu diakatukolesha.” Tshivua balunda abu mua kutuambila tshinyi?

Bible udi wamba ne: pavua Yezu mumone bavua badila Lazalo, ‘mubidi wende wakakanka, kudilaye.’ (Yone 11:33-35, 38) Yezu kavua mumone kudila kumpala kua bantu bu bualu bubi to. Wakaditeka pa muaba wabu ne kumvuaye mutu muntu umvua patuye mufuishe. Bidi bitulongesha tshinyi? Patudi tuya mu madilu, katuena mua kumvua bundu bua kudila ne badi badila to. (Lomo 12:15) Nansha nanku, katuena mua kudila anu bua kudidisha kabidi udi mufuishe to. Bamue bantu batu basue kudidila nansha pa nkayabu.

Diteka pa muaba wende paudi umuteleja

Yezu uvua pamuapa mua kuikala ne mêyi a kukolesha nawu Mâta ne Mariya, kadi bidi bimueneka ne: wakalekela bua bobu kuanji kuakula. (Yone 11:20, 21, 32) Pavuaye uyukila ne Mâta, wakamuela lukonko ne kumutelejaye.​—Yone 11:25-27.

Patudi tuteleja muntu bimpe, bidi bileja mutudi tuditatshishe bikole bua bualu buende. Bua kusamba badi bafuishe, tudi ne bua kubateleja bimpe. Tudi mua kuleja mutudi tuteleja bimpe udi mufuishe patudi tumuela nkonko idi yenza bua yeye kuakula pende. Kadi wadimuka, wewe mumone ne: ki mmusue kuakula umulekele, bualu udi mua kuikala mutshioka ne musue kuikisha.

Muntu udi mufuishe udi mua kudiumvua kayi bu yeye to ne imue misangu wakula malu anu amue amue. Bamue batu batuadije kuamba malu adi abavuila mu meji. Mariya ne Mâta bakambila Yezu ne: ‘Mukalenge, bu wewe muikala kuneku, muanetu kavua mua kufua.’ (Yone 11:21, 32) Yezu wakenza tshinyi? Wakabateleja ne lutulu ne kuditekaye pa muaba wabu. Kakajinga bua kubaleja mushindu wa kunyingalala to. Uvua mumanye bimpe ne: muntu udi mu tshinyongopelu utu ne kanyinganyinga ka bungi.

Wewe kuyi mumanye tshia kuambila muntu udi mufuishe paudi muye kumusamba, udi mua kutuadija muyuki pa kumukonka pamuapa ne: “Ngambila tung, mbienzeka bishi?” Pashishe umuteleje ne ntema. Umutangile ne utete mua kumvua mudiye umvua.

Bitu bikole bua kumvua mutu muntu udi mufuishe umvua. Lydia udi wamba ne: “Tuvua imue misangu tukutula miadi bantu basombe. Kadi tuvua tujinga bua balunda batuteleje, batukoleshe ne baditeke pa muaba wetu. Balunda betu bavua badienzeja bikole bua kutumvuila.”

Yezu wakenza bualu ebu bimpe menemene. Uvua mumanye mudi muntu yonso ‘mumanye disama diende ne ntatu yende.’ (2 Kulondolola 6:29) Pavua Mâta ne Mariya bele Yezu muoyo, wakitaba mishindu ibidi mishilangane. Bu muvua Mâta mutungunuke ne kuakula, Yezu wakayukila nende. Bu muvua Mariya yeye udila, Yezu kakatamba kuakula nende to. (Yone 11:20-28, 32-35) Bualu ebu budi butulongesha tshinyi? Pamuapa mbimpe kulekela udi mufuishe atuadije muyuki. Paudi umuteleja ne ntema padiye ukukuatshila lutatu luende, bidi mua kumukolesha.

Mêyi adi akolesha ku muoyo

Pavua Mâta ne Mariya bambile Yezu ne: ‘Bu wewe muikale kuneku,’ Yezu kavua muele muntu tshilumbu pambidi anyi mubungame bua tshivuabu bamuambe to. Bua kukolesha Mâta ku muoyo, wakamuambila ne: ‘Muanenu neabike kabidi.’ (Yone 11:23) Mu mêyi makese au, Yezu wakambuluisha Mâta ne dîyi dimpe bua ikale ne ditekemena.

Paudi uyukila ne muntu udi mufuishe, uvuluke ne: mêyi mimpe audi mua kumuambila nansha wowu makese adi mua kumuambuluisha. Udi mua kumusamba ne mêyi a mukana anyi kumufundila mukanda. Padiye ubalulula mikanda eyi, idi mua kushala kumukolesha ku muoyo. Mamu mukuabu diende Kath wakabalulula mikanda yonso ivuabu bamutumine ngondo tshitema panyima pa lufu lua bayende Bob. Udi wamba ne: “Ivua mingambuluishe bikole kupita nansha dîba divuabu bayimpeshe. Edi ke dîba dimvua mupete disulakana.”

Mmalu kayi audi mua kufundila udi mufuishe bua kumusamba? Udi mua kufunda malu a mufue bu mudi: bualu kampanda bunuvua benze nende anyi bua bikadilu biende bimpe. Kath udi wamba ne: “Pamvua mbala malu mimpe avuabu bamfundile bua Bob ne bua ngikadilu yende mimpe, bivua bikeba kunsekesha ne bindidisha. Pamvua mvuluka muvuaye undondela miyuki ya tuseku, mvua ntua mimuemue ne mvuluka mutuvua basombe nende bimpe. Mikanda ya bungi indi mvuluka ivua ne mvese ya mu Bible.”

Ikala ubambuluisha

Yezu wakenze bualu butudi katuyi mua kuenza bua kuambuluisha dîku dia ba Lazalo. Wakabisha Lazalo ku lufu. (Yone 11:43, 44) Kadi tudi mua kubambuluisha ne malu atudi mua kukokesha bu mudi: kubalambila biakudia, kuakidila benyi babu, kubasukuila bilamba, kubalamina bana, kuitaba bua kututumabu anyi kubafutshila njila. Tu malu tukese tuenza ne dinanga dionso netusankishe udi mufuishe bikole menemene.

Kadi tumanye ne: muntu udi mufuishe utu imue misangu musue kuanji kudisombelaku nkayende. Nansha nanku, udi mua kukeba tshikondo tshiakanyine tshiudi mua kuya kumusombesha. Mamu mukuabu uvua mufuishe muanende udi wamba ne: “Kabatu bakosela muntu matuku adiye mua kushala mu tshinyongopelu to.” Bamue bantu batu bavuluka badibu bafuishe mu bikondo bu mudi: dituku divuabu baselangana anyi dituku divuabu bafuishe. Wewe muya kubasombesha dîba dia nunku, newikale mulunda muimpe mu tshikondo tshia dikenga.​—Nsumuinu 17:17.

Mu mêyi avua Yezu mukoleshe nawu bayidi bende a ne: “Mulunda wetu Lazalo udi mulale tulu; kadi ndi nya kumubisha mu tulu,” mudi kabidi mulayi wa ditekemena. (Yone 11:11) Yezu wakajadikila bayidi bende ne: bafue nebabike. Wakakonka Mâta ne: ‘Wewe udi witabuja dîyi edi anyi?’ Wakamuandamuna ne: ‘Bulelela, Mukalenge.’​—Yone 11:24-27.

Udi witaba ne: Yezu neabishe bafue anyi? Nanku ambila bantu badi bafuishe ditekemena edi. Ikala ubambuluisha padibi bikengela. Mêyi ebe ne malu audi wenza neabakoleshe bikole.​—1 Yone 3:18.

[Karte mu dibeji 18]

(Bua kumona malu bimpe, tangila mukanda)

PÉRÉE

Musulu wa Yadene

Yeleko

Betania

Mbuu wa Luepu

Yelushalema

SAMALEA