Mukanda muibidi mutumina bena Kolinto 12:1-21

  • Bikena kumona bia Paulo (1-7a)

  • “Dieba mu mubidi” wa Paulo (7b-10)

  • Kayi kuinshi kua bapostolo bapite bunene (11-13)

  • Paulo uditatshisha bua bena Kolinto (14-21)

12  Ndi ne bua kuditumbisha. Kabiena ne dikuatshisha to, kadi nengakule mpindieu bua bikena kumona bia dikema+ bia kudi Mukalenge ne malu adiye mumbuluile.+  Ndi mumanye muntu kampanda mu buobumue ne Kristo (ni mmu mubidi ni ki mmu mubidi, tshiena mumanye; Nzambi mmumanye) uvua muambuibue too ne mu diulu disatu kukadi bidimu 14.  Eyowa, ndi mumanye muntu wa nunku (ni mmu mubidi, ni ki mmu mubidi, tshiena mumanye; Nzambi mmumanye)  uvua muambuibue too ne mu mparadizu, kumvuaye mêyi adibu kabayi mua kuakula ne adibu kabayi banyishile muntu bua kuamba.  Nenditumbishe bua muntu wa nunku, kadi tshiakuditumbisha bua bualu buanyi pa kumbusha bua matekete anyi.  Bualu nansha meme musue kuditumbisha, tshiakuikala mutshimbakane to, bualu nengikale ngamba bulelela. Kadi ndi ndikanda bua kuenza nunku, bua muntu nansha umue kampeshi lumu ludi lupite tshidiye umona kundi anyi umvua kundi  anu bualu mbambuluile malu a kukema aa. Bua kumpangisha bua kudibandisha bikole, bakampesha dieba mu mubidi wanyi,+ muanjelu wa Satana, bua ikale untapa mapi,* bua tshimonyi mua kudibandisha bikole.  Ngakalomba Mukalenge misangu isatu bua bualu ebu, bua ne: diumbuke kundi.  Kadi wakangambila ne: “Ngasa wanyi mmukukumbane, bualu bukole buanyi budi buenda buvuijibua bupuangane mu butekete.”+ Nunku nenditumbishe ne disanka dionso bua matekete anyi, bua bukole bua Kristo bushale pa mutu panyi bu ntenta. 10  Nunku ndi nsankila mu matekete, mu bipendu, mu bikondo bia dipangila bintu, mu dikengeshibua ne mu ntatu, bua bualu bua Kristo. Bualu pandi ne butekete ke pandi ne bukole.+ 11  Ndi mulue mutshimbakane. Nudi bansake bua kuenza nunku, bualu nuenu ke bavua ne bua kunganyisha. Tshivua mudileje mu bualu nansha bumue muikale kuinshi kua bapostolo benu bapite bunene, nansha mundi muntu tshianana.+ 12  Bulelela, bimanyinu bia bupostolo bivua bienjibue munkatshi muenu ne dinanukila dikole,+ ne ku diambuluisha dia bimanyinu ne malu a kukema* ne midimu ya bukole.+ 13  Bualu nku tshinyi kunuvua bashadile ku bisumbu bikuabu? Anu bualu meme muine tshivua mulue bujitu kunudi anyi?+ Mfuilayi koku luse bua tshilema etshi. 14  Monayi! Eu mmusangu muisatu undi mudilongolole bua kulua kunudi, ne tshiakuikala bujitu kunudi to. Bualu tshiena nkeba bintu binudi nabi,+ kadi ndi nnukeba nuenu bine; bualu ki mbana+ badi ne bua kulamina baledi babu bintu, kadi baledi ke badi ne bua kulamina bana babu bintu. 15  Buanyi meme, nensanke bikole bua kufila bintu bianyi bionso ne bua kufidibua meme mujima bua bualu buenu.*+ Bingikala meme mununange bikole menemene, meme ke unudi ne bua kunanga kakese anyi? 16  Nansha biobi bikale nanku, tshivua munutekele bujitu to.+ Nansha nanku, nudi nuamba ne: Mvua “muena budimu” ne mvua munukuate mu “mayele.” 17  Mvuaku mudie bintu bienu ku butuangaji bua bantu bamvua munutumine anyi? 18  Mvua musengelele Tito ne mumutume ne bana betu. Tito uvuaku mudie bintu bienu musangu nansha umue anyi?+ Katuvua bende mu lungenyi lua muomumue anyi? Katuvua balonde mu makasa amue amue au anyi? 19  Nuvua nuela meji dîba dionso edi ne: tuvua tukeba kudibingisha kunudi anyi? Tudi tuakula kumpala kua Nzambi mu buobumue ne Kristo. Kadi bana betu bananga, malu onso atudi tuenza mbua kunukolesha. 20  Ndi ntshina ne: mu mushindu kampanda anyi kansanga pandi mfika, tshinusanganyi bu mundi tshiyi musue ne tshikadi bu munudi nuenu kanuyi basue, kadi mufuane kusangana matandu, mukawu, biji bikole, matapuluka, bijanu bibi, manunganyi,* nudiuwuja ne lutambishi, ne bimvundu. 21  Pamuapa pandi ndua kabidi, Nzambi wanyi udi mua kumpuekesha milongo kumpala kuenu, ne ndi mufuane kulua kudila bua bantu ba bungi bavua benze mpekatu kale kabayi banyingalale bua dipanga diabu dia bukezuke, bua malu abu a masandi* ne bua tshikadilu tshia dikamakama* bivuabu nabi.

Note

Anyi “unkuma.”
Anyi “bintu bidi bileja bualu buenzeka matuku atshilualua.”
Anyi “bua anyima yenu.”
Anyi “diakula malu a bende.”
Mu tshiena Greke: porneia. Tang. Diumv.
Anyi “tshikadilu tshia dipanga bundu.” Mu tshiena Greke: aselgeia. Tang. Diumv.