Lewitiki 13:1-59

  • Mêyi ne mikandu bua nsudi (1-46)

  • Nsudi ku bilamba (47-59)

13  Yehowa wakatungunuka ne kuakula ne Mose ne Alona, wamba ne:  “Bikala lupusu, tshilamulamu anyi dikeji dipatuke pa dikoba* dia muntu ne ndifuane kulua disama dia nsudi*+ pa dikoba diende, dîba adi badi ne bua kuya nende kudi muakuidi Alona anyi kudi umue wa ku bana bende, bakuidi.+  Muakuidi neakenkete disama didi pa dikoba. Buoya bua muaba au buobu bulue butoke ne disama dimueneke dibuele too ne mu munyinyi, ndisama dia nsudi. Muakuidi neakenkete disama adi ne neambe mudi muntu au mukoya.  Kadi bikala dikeji didi pa dikoba dikale ditoke, dimueneka kadiyi dibuele too ne mu munyinyi ne buoya kabuyi bulue butoke, dîba adi muakuidi neateke muntu udi usama muaba wa nkayende bua matuku muanda mutekete.+  Pashishe muakuidi neamukenkete mu dituku dia muanda mutekete; biobi bimueneke ne: disama ndimane, ne ki nditampakane pa dikoba, muakuidi neamuteke kabidi muaba wa nkayende bua matuku makuabu muanda mutekete.  “Muakuidi neamukenkete kabidi mu dituku dia muanda mutekete; bikala disama dikepe ne kadiyi ditampakane pa dikoba, muakuidi neambe mudi muntu au mukezuke;+ tshivua tshilamulamu tshianana. Dîba adi muntu au neasukule bilamba biende ne neikale mukezuke.  Kadi bikala tshilamulamu* tshitampakane bushuwa pa dikoba panyima pa yeye mumane kumueneka kumpala kua muakuidi bua kujadika dilengejibua diende, dîba adi neaye kudileja kabidi* kudi muakuidi.  Muakuidi neatshikenkete; bikala tshilamulamu tshitampakane pa dikoba, dîba adi muakuidi neambe mudi muntu au mukoya. Ndisama dia nsudi.+  “Bikala disama dia nsudi dikuate muntu, dîba adi badi ne bua kuya nende kudi muakuidi, 10  ne muakuidi neamukenkete.+ Bikalaye ne lupusu lutoke pa dikoba, ne lupusu nduvuije buoya butoke, ne nduenze mputa,+ 11  ndisama dia nsudi dia matuku a bungi didi pa dikoba diende; muakuidi neambe mudi muntu au mukoya. Kakumuteka muaba wa nkayende to,+ bualu mmukoya. 12  Mpindieu bikala nsudi mikuate muntu mubidi mujima, ne disama dia nsudi dibuikile muntu ku mutu too ne ku makasa, miaba yonso idi muakuidi mua kumona, 13  ne muakuidi mmumukenkete ne mmumone ne: nsudi mmibuikile dikoba diende dijima, dîba adi neambe mudi muntu udi usama au muikale mukezuke.* Dikoba dionso ndilue ditoke; muntu au mmukezuke. 14  Kadi dîba dionso didi mputa wenza pa dikoba, muntu au neikale mukoya. 15  Padi muakuidi umona mputa, neambe mudi muntu au mukoya.+ Mputa au mmukoya. Ndisama dia nsudi.+ 16  Kadi bikala mputa mulue kabidi mutoke, dîba adi muntu au nealue kudi muakuidi. 17  Muakuidi neamukenkete,+ ne bikala mputa mulue mutoke, dîba adi muakuidi neambe mudi muntu udi usama au muikale mukezuke. Muntu au mmukezuke. 18  “Bikala muntu mupete tshiwuja pambidi pende ne tshiotshi tshijike, 19  kadi pa muaba wa tshiwuja palue kuenzeka lupusu lutoke anyi dikeji dikunzubile, dîba adi udi ne bua kudileja kudi muakuidi. 20  Muakuidi neadikenkete,+ ne diodi dimueneke dibuele too ne mu munyinyi ne buoya bua muaba au bulue butoke, dîba adi muakuidi neambe mudi muntu au mukoya. Ndisama dia nsudi didi dipatukile mu tshiwuja. 21  Kadi bikala muakuidi mudikenkete, mumone ne: kamuena buoya butoke, ki ndibuele too ne mu munyinyi ne ndimueneke dikepe, dîba adi muakuidi neateke muntu au muaba wa nkayende bua matuku muanda mutekete.+ 22  Kadi diodi ditampakane bushuwa pa dikoba, dîba adi muakuidi neambe mudi muntu au mukoya. Ndisama. 23  Kadi bikala dikeji dishale kaba kamue kadiyi ditampakane, ndiuwula tshianana dia tshiwuja; muakuidi neambe mudi muntu au mukezuke.+ 24  “Peshi bikala muntu muikale ne tshibangu tshia kapia, ne mputa wa mu tshibangu mmulue dikeji dikunzubile anyi ditoke, 25  dîba adi muakuidi neadikenkete. Bikala buoya budi mu dikeji bulue butoke ne dikeji ndimueneke dibuele too ne mu munyinyi, ndisama dia nsudi didi dipatukile mu tshibangu, ne muakuidi neambe mudi muntu au mukoya. Ndisama dia nsudi. 26  Kadi bikala muakuidi mudikenkete ne mumone ne: mu dikeji kamuena buoya butoke, ki ndibuele too ne mu munyinyi ne ndikepe, dîba adi muakuidi neateke muntu au muaba wa nkayende bua matuku muanda mutekete.+ 27  Muakuidi neamukenkete mu dituku dia muanda mutekete, ne dikeji diodi didiunde bushuwa pa dikoba, dîba adi muakuidi neambe mudi muntu au mukoya. Ndisama dia nsudi. 28  Kadi bikala dikeji dishale kaba kamue, kadiyi didiunde pa dikoba ne dikepe, ndiuwula tshianana dia tshibangu; muakuidi neambe mudi muntu au mukezuke, bualu ndituntamana dia tshibangu. 29  “Muntu mulume anyi muntu mukaji yeye mupete mputa ku mutu anyi ku tshibanga, 30  dîba adi muakuidi neakenkete mputa au.+ Yeye mumueneke mubuele too ne mu munyinyi ne nsuki* milue mikunzubile ne mikepe, dîba adi muakuidi neambe mudi muntu au mukoya; mmputa wa ku tshiseba tshia ku mutu anyi wa ku muedi. Ndisama dia nsudi dia ku mutu anyi dia ku tshibanga. 31  Kadi bikala muakuidi mumone ne: mputa kena umueneka mubuele too ne mu munyinyi, ne kamuena nsuki mifiike, muakuidi neateke muntu udi ne mputa au muaba wa nkayende bua matuku muanda mutekete.+ 32  Muakuidi neakenkete mputa mu dituku dia muanda mutekete, ne bikala mputa kayi mudiunde ne nsuki mikunze kayiyi mitolokamu, ne mputa kena umueneka mubuele too ne mu munyinyi, 33  muntu au neadikunguishe, kadi kakudikunguisha muaba udi mputa to. Pashishe muakuidi neateke muntu udi ne mputa au muaba wa nkayende bua matuku muanda mutekete. 34  “Muakuidi neakenkete kabidi mputa mu dituku dia muanda mutekete, ne bikala mputa wa ku tshiseba tshia ku mutu anyi wa ku muedi kayi mudiunde pa dikoba, ne kena umueneka mubuele too ne mu munyinyi, dîba adi muakuidi neambe mudi muntu au mukezuke, ne muntu au neasukule bilamba biende ne neikale mukezuke. 35  Kadi bikala mputa au udiunda bushuwa pa dikoba panyima pa dilengejibua diende, 36  muakuidi neamukenkete, ne bikala mputa mudiunde pa dikoba, muakuidi kena dijinga ne kukeba nsuki mikunzubile to; muntu au mmukoya. 37  Kadi bikala dikenketa dileje ne: mputa ki mmudiunde ne nsuki mifiike mmitolokamu, mputa mmuondopibue. Muntu au mmukezuke, ne muakuidi neambe mudiye mukezuke.+ 38  “Makeji owu mapatuke muntu mulume anyi muntu mukaji pambidi* ne makeji au mikale matoke, 39  muakuidi neaakenkete.+ Bikala makeji adi pambidi au kaayi matoke bikole, mmpusu ya tshianana idi mipatuke pambidi. Muntu au mmukezuke. 40  “Bikala nsuki ya ku mutu kua muntu mituke ne muntu au mupete dibala, mmukezuke. 41  Yeye mutuke nsuki ya mu mpala ne mupete dibala muaba au, muntu au mmukezuke. 42  Kadi bikala mputa mukunzubile mumupatuke mu dibala dia tshiseba tshiende tshia ku mutu anyi mu mpala muende, ndisama dia nsudi didi dipatukile mu tshiseba tshiende tshia ku mutu anyi mu mpala muende. 43  Muakuidi neamukenkete, ne bikala muaba udi muwule bua disama muikale mukunzubile mu dibala didi mu kabonkoshi kende anyi mu mpala muende, ne umueneka bu nsudi pa dikoba diende, 44  muntu au mmuena nsudi. Mmukoya, ne muakuidi neambe mudiye mukoya bua disama didi ku mutu kuende. 45  Muena nsudi udi ne disama neapande bilamba biende, nealekelele nsuki ya ku mutu kuende, ne neabuikile muedi wa pa mushiku wende wa muulu, ne neele dîyi ne: ‘Ndi mukoya, ndi mukoya!’ 46  Neikale mukoya matuku onso adiye ne disama. Bu mudiye mukoya, neasombele muaba wa nkayende. Neasombele pambelu pa tshitudilu.+ 47  “Bikala disama dia nsudi dikuate ku tshilamba, nansha tshiotshi tshikale tshilamba tshienza ne miosa ya mikoko anyi tshia line, 48  nansha ku manda a mu bule anyi ku manda a mu butshiama a tshilamba tshia line anyi tshienza ne miosa ya mikoko, anyi ku tshiseba anyi ku tshintu tshionso tshienza ne tshiseba, 49  ne ditoba dia dikala dia mâyi a matamba a manyimanyi anyi dikunzubile dia ku disama diodi dikuate ku tshilamba, ku tshiseba, ku manda a mu bule, ku manda a mu butshiama a tshilamba, anyi ku tshintu tshionso tshia tshiseba, nditampakana dia nsudi, ne badi ne bua kudileja muakuidi. 50  Muakuidi neakenkete disama, ne udi ne bua kuteka tshintu tshidi ne disama muaba wa nkayatshi bua matuku muanda mutekete.+ 51  Padiye ukenketa disama dituku dia muanda mutekete ne umona ne: nditampakane ku tshilamba, ku manda a mu bule, ku manda a mu butshiama, anyi ku tshiseba (nansha bobu benza mudimu kayi ne tshiseba atshi), disama adi nnsudi idi itampakana ne tshintu atshi tshidi ne bukoya.+ 52  Newoshe tshilamba, manda a mu bule, manda a mu butshiama a tshilamba tshienza ne miosa ya mikoko anyi tshia line, anyi tshintu tshionso tshienza ne tshiseba tshidi tshipie disama, bualu nnsudi idi itampakana. Ntshia kuosha mu kapia. 53  “Kadi muakuidi yeye mutshikenkete ne disama ki nditampakane ku tshilamba, ku manda a mu bule, ku manda a mu butshiama anyi ku tshintu tshionso tshia tshiseba, 54  dîba adi muakuidi neatume dîyi bua basukule tshintu tshidi tshipie disama atshi, ne neatshiteke muaba wa nkayatshi bua matuku makuabu muanda mutekete. 55  Pashishe muakuidi neakenkete tshintu tshidi tshipie disama panyima pa bobu bamane kutshisukula bimpe menemene. Bikala ditoba dimueneka kadiyi dishintuluke, nansha disama diodi kadiyi ditampakane, tshintu atshi tshidi ne bukoya. Udi ne bua kutshiosha mu kapia, bualu tshikadi tshidiike munda anyi pambelu. 56  “Kadi bikala muakuidi mutshikenkete, ne tshitupa tshidi ne ditoba ntshibuitshidile panyima pa bobu bamane kutshisukula bimpe menemene, dîba adi neatshikose ku tshilamba anyi ku tshiseba anyi ku manda a mu bule a tshilamba anyi ku manda a mu butshiama. 57  Kadi diodi dimueneke kabidi mu tshitupa tshikuabu tshia tshilamba, ku manda a mu bule a tshilamba, ku manda a mu butshiama anyi ku tshintu tshionso tshia tshiseba, ditoba adi didi ditampakana, ne newoshe tshintu tshionso tshidi tshipie disama mu kapia.+ 58  Kadi ditoba diodi dijimine ku tshilamba, ku manda a mu bule a tshilamba, ku manda a mu butshiama anyi ku tshintu tshionso tshia tshiseba tshiudi usukula, dîba adi nebatshisukule musangu muibidi, ne netshikale tshikezuke. 59  “Eu mmukenji wa disama dia nsudi ku tshilamba tshienza ne miosa ya mikoko anyi ku tshilamba tshia line, ku manda a mu bule a tshilamba, ku manda a mu butshiama, anyi ku tshintu tshionso tshia tshiseba, bua kuamba muditshi tshikezuke anyi tshikale ne bukoya.”

Note

Ku mua.: “mu dikoba dia mubidi.”
Muaku wa mu tshiena Ebelu udibu bakudimune ne: “nsudi” udi mua kumvuija bintu bia bungi ne udi mua kukonga masama a pa dikoba mashilashilangane a tshiambu. Udi kabidi mua kukonga amue masama atubu basangana ku bilamba ne mu nzubu.
Anyi “disama.”
Anyi “musangu muibidi.”
Anyi “kayi mua kusambulujilangana disama.”
Anyi “miedi.”
Ku mua.: “mu dikoba dia mubidi wende.”