Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA WA TSHITEMA

Lekela ‘kudikebela malu manene’

Lekela ‘kudikebela malu manene’

1, 2. (a) Ndutatu kayi luakapeta Baluka mu tshidimu tshinayi tshia bukokeshi bua Yehoyakima? (b) Mmushindu kayi uvua Yehowa mumuambuluishe?

 BALUKA mufundi wa lulamatu wa Yelemiya ukavua mutekete mu mikolo. Bivua mu tshidimu tshia 625 kumpala kua Yezu anyi mu tshidimu tshinayi tshia bukokeshi bua mukalenge mubi Yehoyakima. Yelemiya uvua muambile Baluka bua kufunda mu muvungu malu onso avua Yehowa muambe bua Yelushalema ne Yuda munkatshi mua bidimu bipite pa 23 bikavuaye muenze mudimu wende wa buprofete. (Yel. 25:1-3; 36:1, 2) Baluka kakabadila diakamue bena Yuda malu avua mu muvungu au to. Uvua ne bua kubabadilawu tshidimu tshivua tshilonda. (Yel. 36:9, 10) Kadi kuvuaku bualu buvua bumusamisha mutu anyi?

2 Baluka wakadilakana wamba ne: ‘Ndi ne mulawu! Bualu bua Yehowa wakutentakaja kanyinganyinga pa mutu pa dikenga dianyi; ndi mupungile ne kutua kuanyi kua mikemu.’ Imue misangu ukatu pebe muambe mêyi adi aleja muudi mutekete ku muoyo ne dîyi dikole anyi mundamunda. Nansha bikala Baluka mudiambile mêyi aa mundamunda anyi ne dîyi dikole, Yehowa uvua muteleje. Mutetshi wa mioyo ya bantu uvua mumanye tshivua tshifikishe Baluka ku diteketa mu mikolo ne wakamuambuluisha bua kulongolola lungenyi luende ku butuangaji bua Yelemiya. (Bala Yelemiya 45:1-5.) Kadi udi mua kudiebeja tshivua tshifikishe Baluka ku diteketa ku muoyo mushindu eu. Bivua mua kuikala bua mudimu uvuabu bamupeshe anyi bua nsombelu uvuaye nende pavuaye uwenza anyi? Tòo, tshilumbu tshivua mu muoyo wende. Baluka uvua “udikebela malu manene.” Mmalu kayi au? Ntshinyi tshivua Yehowa Nzambi mumulaye bu yeye muitabe mibelu yende ne muenze tshivuaye mumuambile? Tshivua tshimuenzekele tshidi tshitulongesha tshinyi?

“MALU MANENE” AU AVUA TSHINYI?

3. Ntshinyi tshivua tshifikishe Baluka ku diteketa mu mikolo?

3 Baluka uvua ne bua kuikala mumanye bimpe “malu manene” avuaye ukeba. Uvua mumanye ne: Nzambi ‘udi uteka mêsu ende ku njila idi muntu wendela, udi umona biendedi biende bionso.’ (Yobo 34:21) Baluka uvua udiumvua ‘kayi ne dikisha’ pavuaye ufunda malu avua Yelemiya umuambila. Tshilumbu katshivua tshia mudimu uvuaye wenza to, kadi mushindu uvuaye umona malu manene mu muoyo wende ke uvua ne bualu. Bu muvuaye mudifile bikole mu didikebela “malu manene,” wakapua muoyo ne: kuenza disua dia Nzambi ke kuvua ne mushinga wa bungi. (Filip. 1:10) Mu Traduction du monde nouveau mbumvuije bimpe muaku wa pa muanda eu ne mbaukudimune ne: udi ‘utungunuka ne kukeba.’ Nunku kabivua meji a mu lupitapita to. Baluka ukavua mutuadije kukeba “malu manene” pavua Yehowa mumuambile bua alekele. Nansha muvua mufundi wa lulamatu wa Yelemiya eu wenza disua dia Nzambi, uvua kabidi ujinga “malu manene” bikole.

4, 5. Bua tshinyi “malu manene” avua Baluka ukeba avua mua kuikala lumu anyi kulua muntu munene? Bua tshinyi Yehowa uvua muenze bimpe pavuaye mumudimuije?

4 Baluka uvua mua kuikala ukeba lumu anyi ujinga kulua muntu munene. Nansha muvuaye mufundi wa Yelemiya, kavua mua kuikala anu mufundi wende nkayende to. Mu Yelemiya 36:26 badi babikila Baluka ne: “Mufundi” anyi secrétaire. Bintu bia kale bidibu bangule muinshi mua buloba bidi bileja ne: uvua ne muanzu munene mu nzubu wa mukalenge. Badi babikila kabidi Elishama umue wa ku banene ba mu Yuda ne: “secrétaire.” Bualu ebu budi buleja ne: bu muvua Baluka wenza mudimu wa muomumue ne Elishama, uvua pende ubuela mu ‘nzubu wa secrétaire’ uvua mu ‘nzubu wa mukalenge.’ (Yel. 36:11, 12, 14) Nunku Baluka uvua mua kuikala wenzamu mudimu wa muntu uvua mulonge bikole. Muanabu Selaya uvua kapita ka bena mudimu ba mu nzubu wa mukalenge Sedekiya ne wakaya kufila mukalenge mu luendu lunene mu Babulona. (Bala Yelemiya 51:59.) Muanzu eu uvua munene bualu bidi bimueneka ne: Selaya ke uvua utangila malu a biakudia bia mukalenge ne muaba uvuaye ulala pavuaye wenza ngendu.

5 Udi umvua bua tshinyi bivua bitekete bua muntu uvua muibidilangane ne nsombelu wa bantu banene kuteketaye mu mikolo pavuaye ufunda misangu yonso malu mabi avua ne bua kufikila bena Yuda. Baluka uvua kabidi mua kujimija mudimu wende bualu uvua wambuluisha muprofete wa Nzambi. Pashishe ela meji ku tshivua mua kuenzeka pavua Yehowa ulua kupula bivuaye muibake anu bu mutudi tubala mu Yelemiya 45:4. “Malu manene” avua Baluka welela meji au nansha bu wowu mikale bubanji anyi muanzu mubandile mu nzubu wa mukalenge, avua mua kulua bintu tshianana. Bikala Baluka uvua ukeba muanzu munene mu bukalenge bua bena Yuda bukavua pa kubutuka abu, Nzambi uvua muenze bimpe pavuaye mumubele bua kulekela lungenyi alu.

6, 7. Bikalabi ne: “Malu manene” avua Baluka ukeba avua bubanji ne bintu, mmalu kayi atudi ne bua kukonkonona?

6 Ku lukuabu luseke, “malu manene” avua Baluka ukeba avua mua kuikala bubanji. Bisamba bivua binyunguluke bena Yuda bivua bieyemena bubanji bikole. Tshilejilu, bena Moaba bavua beyemena ‘bienzedi bia bianza biabu ne lupetu luabu.’ Ke tshivua bena Amona pabu benza. Yehowa wakasaka Yelemiya bua kuleja muvua Babulona muikale ne ‘lupetu lua bungi.’ (Yel. 48:1, 7; 49:1, 4; 51:1, 13) Kadi tumanye ne: Yehowa wakapisha bisamba abi.

7 Nunku bikala Baluka uvua ukeba bintu ne bubanji, udi mua kumvua bua tshinyi Yehowa uvua mumudimuije. Pavua Nzambi ne bua ‘kuolola tshianza tshiende bua kukengesha’ bena Yuda, nzubu yabu ne madimi abu bivua ne bua kulua bia baluishi babu. (Yel. 6:12; 20:5) Fuanyikijabi ne: uvua pebe mu Yelushalema mu matuku a Baluka. Bantu ba bungi bu mudi banene ba ditunga, bakuidi ne mukalenge muine badi bamona ne: badi ne bua kuluisha bena Babulona badi balue bua kubakuata. Kadi udi umvua Yelemiya wamba ne: ‘Nukuatshile mukalenge wa Babulona mudimu bua nuikale ne muoyo.’ (Yel. 27:12, 17) Bivuaku mua kuikala bitekete bua kuenza tshivua Nzambi muambe atshi bu wewe muikale ne bintu bia bungi mu tshimenga atshi anyi? Dinanga dia bintu abi divua mua kukusaka bua kuteleja mubelu wa Yelemiya anyi bua kulonda tshivua bantu ba bungi benza anyi? Bulelela budi ne: bena Babulona bakapawula bintu bimpe bionso bia mu Yuda ne mu Yelushalema pamue ne bivua mu ntempelo ne kuya nabi kuabu. Nunku kuluangana bua kupeta bintu kakuvua ne bua kuikala ne dikuatshisha nansha dikese to. (Yel. 27:21, 22) Ntshinyi tshitudi mua kulongela ku bualu ebu?

Mmushinu kayi muimpe uvua Yehowa mubele Baluka bua kakebi “malu manene”? Bua tshinyi udi umona ne: mbimpe kuitaba mibelu ya Nzambi?

‘NENKUPE MUOYO WEBE BU TSHINTU TSHIUDI UNYENGA MU MVITA’

8, 9. Bua tshinyi udi mua kuamba ne: dipanduka dia Baluka divua ne mushinga?

8 Mpindieu diebeja ne: ntshinyi tshivua Baluka ne bua kupeta bu yeye mutumikile mubelu wa Nzambi? Muoyo wende. Nzambi uvua mumulayawu anu bu ‘tshintu tshivuaye ne bua kunyenga mu mvita.’ (Bala Yelemiya 45:5.) Anu bantu bakese ke bavua bapanduke. Mbanganyi abu? Mbavua batumikile mubelu wa Nzambi wa kudifila mua bianza bia bena Kasada. (Yel. 21:9; 38:2) Bantu bakuabu badi mua kudiebeja ne: ‘Ke tshionso tshiakapetabu bua ditumikila diabu anyi?’

9 Ela meji nsombelu uvua mu tshimenga tshia Yelushalema pavuabu batshitshintshimike. Patudi tufuanyikija malu, tudi tumona ne: bena mu Yelushalema bakakenga bikole tshikondo atshi, kadi bena mu Sodoma bobu bakabutuka mu mupodi wa dîsu. Nunku tudi mua kuamba ne: dikenga dia Sodoma divua dipepele kupita dia Yelushalema. (Muad. 4:6) Baluka wakafunda mulayi uvua wamba ne: bena mu Yelushalema bavua ne bua kufua ku muele wa mvita, ku nzala anyi ku biyole. Pashishe wakamona dikumbana diawu. Biakudia biakajika mu Yelushalema. Bivua mua kuikala bimusame ku muoyo bua kumona muvua bamamu batu pa tshibidilu ne “mitshima ya luse” balamba bana babu ne babadia. (Muad. 2:20; 4:10; Yel. 19:9) Kadi Baluka wakapanda. Bushuwa, mu bimvundu bia mushindu eu, muoyo uvua anu bu tshintu tshidi muntu udi mutshimune ufuma natshi ku mvita. Bidi bimueneka ne: Baluka uvua muitabe mubelu wa Nzambi wa kubenga kudikebela “malu manene” ne muutumikile. Dipanduka diende didi dileja ne: Yehowa uvua mumuanyishe kabidi.​—Yel. 43:5-7.

NEUKEBE “MALU MANENE” ANYI?

10, 11. Mmushindu kayi udi tshilejilu tshia Baluka tshipetangana ne matuku etu aa ne tuetu kabidi?

10 Nansha muvua Baluka mudifile mu dienza disua dia Nzambi, kuvua musangu uvuaye muanji kuluangana ne dijinga dia kupeta “malu manene.” Yehowa wakamudimuija bua njiwu ivuaye mua kupeta ne bualu ebu buakamuambuluisha bua kutungunuka ne kuikala mu malanda mimpe ne Nzambi ne kupanduka ku kabutu. Anu bu Baluka, tudiku petu mua kukuluka mu diteta dia majinga makole a muoyo wetu anyi kutupitawu bukole nansha tuetu badifile mu mudimu wa Yehowa bikole anyi?

11 Kukeba lumu kuvua diteta dinene bua Baluka. Udiku mua kumufuanyikija udiebeja ne: ‘Nentungunuke ne kuenza mudimu wanyi wa “mufundi” anyi? Nembandaku kabidi mianzu anyi?’ Mpindieu netuambe tshinyi buetu tuetu? Diebeja ne: ‘Ndiku njinga bikole mu muoyo wanyi bua kulua muntu munene pa buloba ebu mpindieu anyi mu matuku makese emu anyi?’ Bena Kristo batshidi bansonga badi mua kudiebeja ne: ‘Dijinga dia kupeta lumu ne biuma bia bungi ku diambuluisha dia tulasa tunene didiku dinsaka bua kudikebela “malu manene” anyi?’

12. Mmushindu kayi uvua muanetu mukuabu mukebe malu manene bua Yehowa? Udi wela meji kayi bua dipangadika diende?

12 Muanetu mukuabu udi wenza mudimu ku Betele wa mu États-Unis uvua ne bidimu 15 pavua mbulamatadi mumupeshe mukanda uvua umuanyishila bua kulonga tulasa tua iniversite tshianana. Biakakemesha balongeshi bende bualu wakabenga bua kuya mu iniversite ne kusungula bua kulua mpanda-njila. Kadi dijinga diende dia kulonga kaditu dianji kujika to. Wakalua misionere mu tshidila kampanda tshia kule. Uvua ne bua kulonga muakulu uvuabu bakula kudi bantu batue ku 10 000 patupu. Bu muvuaku kakuyi nkonga miaku mu muakulu au, wakadifundila miaku yeye nkayende ne kuyikudimuna mu muakulu au. Wakalua kuushidimuja ne kumupeshabu mudimu wa kukudimuna mikanda yetu mikuabu ya Bantemu. Miaku ivuaye mufunde ayi yakalua kuambuluisha bua kufundabu nkonga miaku wa kumpala mu muakulu au. Wakamba mu mpungilu mukuabu wa distrike ne: “Bu meme muitabe bua kuya ku iniversite, malu onso amvua mua kuenza avua ne bua kuikala bua butumbi buanyi. Kadi tshiena mulonge mudimu nansha umue wa kuenza to. Nunku malu onso andi ngenza tshiena ngenza ne bukole buanyi to, kadi ndi ngenza ne bukole bua Yehowa.” (Nsu. 25:27) Udi wela meji kayi bua dipangadika divuaye muangate pavuaye ne bidimu 15? Mu kupita kua bidimu, mmupete majitu a bungi mu bulongolodi bua Nzambi. Kadi wewe, ntshinyi tshiudi musue kuenza ne dimanya diebe? Pamutu pa kudikebela butumbi, udiku mudisuike bua kuenza nadi mudimu bua kutumbisha Yehowa anyi?

13. Bua tshinyi bamue baledi badi ne bua kuela meji ku diteta divua Baluka mupete?

13 Kudi njiwu mikuabu ya kukeba “malu manene” bua bantu batudi banange ne badi mua kuitaba bitudi tubambila kakuyi lutatu anyi kukeba malu manene ku diambuluisha diabu. Pamuapa ukadi mumone baledi badi kabayi Bantemu benza muabu muonso bua bana babu benze malu manene kubapita anyi balue bantu badi mua kubatumbishisha. Imue misangu ukadi mumvue bamba ne: “Tshiena musue bua muananyi enze mudimu mukole bu meme to” anyi ne: “Ndi musue bua muananyi aye ku iniversite bua ikale ne nsombelu muimpe.” Baledi bena Kristo badi mua kuikala pabu ne meji a nunku. Muntu udi mua kuamba ne: ‘Tshiena nkeba malu manene buanyi meme to.’ Kadi udiku mua kuikala uakebela mu muntu mukuabu bu mudi muanende wa balume peshi wa bakaji anyi? Anu bu muvua Baluka mua kuikala ukeba lumu ku diambuluisha dia mudimu wende anyi muanzu wende, baledi badi mua kudikebela lumu ku diambuluisha dia midimu ya bana babu balela. Kadi Yehowa “udi uteta mitshima” kakumonaku bualu ebu anu muvuaye muenze bua Baluka anyi? (Nsu. 17:3) Katuenaku mua kulomba Nzambi bua atete mitshima yetu bu muvua Davidi muenze anyi? (Bala Musambu wa 26:2; Yelemiya 17:9, 10.) Yehowa udi mua kutudimuija bua njiwu ya dikeba “malu manene” mu mishindu ya bungi bu mudi patudi tukonkonona tshilejilu tshia Baluka etshi.

Mmushindu kayi uvua Baluka mua kuikala udikebela “malu manene”? Ndilongesha kayi diudi upetela kudiye?

BUTEYI BUA “BIUMA”

14, 15. Mmunyi mudi biuma mua kulua “malu manene” kutudi?

14 Netuambe tshinyi bikala “malu manene” avua Baluka ukeba mikale biuma? Anu mutukadi bamone, bu Baluka mulamate bikole ku bintu bivuaye nabi mu Yuda, bivua mua kumukolela bua kutumikila dîyi dia Nzambi dia kudifila mu bianza bia bena Kasada. Kakuyi mpata ukadi mumone mutu babanji beyemena “biuma” biabu, kadi Bible udi uleja ne: bukubi budi bufumina ku biuma abi budi anu ‘mu meji abu.’ (Nsu. 18:11) Bantemu ba Yehowa bonso badi ne bua kuvuluka mubelu muimpe udi Dîyi dia Nzambi difila bua biuma bualu neubambuluishe. (Bala Nsumuinu 11:4.) Kadi kudi bantu badi mua kudiambila ne: ‘Bua tshinyi katuenaku petu mua kusanka ne malu mimpe adiku lelu?’

15 Dinanga dia biuma didi mua kufikisha muena Kristo bua kujinga bintu bia pa buloba ebu bukadi pa kujimina. Yelemiya ne Baluka kabakenza nanku to. Bidimu bia bungi pashishe, Yezu wakadimuija bantu bikala ne muoyo “dituku diamueneka Muana wa muntu” ne: ‘Vulukayi mukaji wa Lota.’ Nunku bidi kabidi mua kuikala ne mushinga bua kuambila bena Kristo ne: ‘Vulukayi Yelemiya ne Baluka.’ (Luka 17:30-33) Tuetu banange biuma bikole, bidi mua kutukolela bua kutumikila mubelu wa Yezu. Kadi katupu muoyo ne: Baluka wakateleja tshivua Nzambi mumuambile ne kushalaye ne muoyo.

16. Londa bualu budi buleja muvua Bantemu bateke biuma pa muaba wabi.

16 Tuangate tshilejilu tshia bana betu ba mu ditunga dia Roumanie pavuabu ku bukokeshi bua ba Koministe. Bampulushi bavua babuela mu nzubu ya Bantemu ku bukole, babanyenga bintu biabu nangananga bivuabu mua kupanyisha. (Muad. 5:2) Bana betu ba bungi bavua bitaba bua kujimija bintu biabu tshikondo atshi. Bakuabu bakashiya bintu biabu ne nzubu yabu pavuabu babenzeja bua kumuangala, kadi bakashala anu balamate Yehowa. Wewe mupete lutatu lua nunku, neulekele dinanga dia biuma dikupangisha bua kulamata Nzambi anyi?​—2 Tim. 3:11.

17. Mmushindu kayi uvua bamue bantu ba mu tshikondo tshia Yelemiya ne Baluka babambuluishe?

17 Yelemiya ne Baluka bakapeta diambuluisha dia bamue bantu ba mu tshikondo tshiabu. Tshilejilu, Sefanya wakenza mudimu wa buprofete mu bukokeshi bua Yoshiya pavua Yelemiya pende muprofete. Ntshinyi tshivua Yelemiya mua kuikala muele meji bua mêyi adi mu Sefanya 1:18? (Bala.) Kuenaku umona ne: Yelemiya uvua mua kuikala muamanyishe Baluka anyi? Yehezekele uvua pende muenze mudimu wa buprofete mu tshikondo tshia Yelemiya, kadi yeye bakaya nende mu bupika ku Babulona mu 617 kumpala kua Yezu. Amue malu akenzaye ne akambaye avua atangila bena Yuda bavua bashale mu ditunga diabu. Nunku Yelemiya uvua mua kuikala mumvue malu avua Yehezekele muambe anyi muenze ne Yehezekele pende uvua mua kuikala mumvue a Yelemiya. Yelemiya uvua mua kuikala mumvue kabidi mêyi adi mu Yehezekele 7:19. (Bala.) Anu bu muvua mêyi mafundisha ku nyuma wa Nzambi au mambuluishe Yelemiya ne Baluka, adi mua kutuambuluisha petu. Bantu ba bungi nebabikile nzambi yabu bua ibasungile mu dituku dia tshiji tshia Yehowa. Kadi nzambi yabu anyi bubanji kabiakubasungila to.​—Yel. 2:28.

NEUPETE ‘MUOYO WEBE BU TSHINTU TSHINYENGA MU MVITA’ ANYI?

18. ‘Mmuoyo’ wa nganyi utudi basue kupeta bu tshintu tshinyenga mu mvita? Tudi ne bua kuenza tshinyi bua kuupeta?

18 Tudi ne bua kuvuluka ne: Yehowa udi utulaya “muoyo” wetu bu tshintu tshinyenga mu mvita. Nansha batendeledi bende bakese bafue mu dikengeshibua didi mua kulua mu “dikenga dinene” pikala nsengu ya nyama wa lonji anyi bena malu a tshididi ne bua kukudimukila bitendelelu, bantu ba lulamatu abu kabakujimija bionso to. Nzambi mmulaye ne: nebabike bua kuikala kabidi ne ‘muoyo udi muoyo wa bushuwa’ mu bulongolodi bupiabupia. (Buak. 7:14, 15; 1 Tim. 6:19) Kadi tuikale bashindike ne: batendeledi ba Nzambi ba bungi bashala bamulamate tshikondo atshi nebapanduke ku dikenga dinene. Ikala mushindike ne: pikala Nzambi ne bua kukengesha bisamba bia bantu, muena lulamatu nansha umue kakuikala munkatshi mua ‘badi Yehowa ushipa.’​—Yel. 25:32, 33.

Sungula tshidi ne mushinga (Tangila dibeji dia 46.)

19. Mmushindu kayi udi kukonkonona tshilejilu tshia Yelemiya ne tshia Baluka kukolesha dipangadika dietu dia kubenga kudikebela “malu manene”?

19 Bantu bakuabu badi mua kumona bibatonda padibu bamona ne: nebapete anu “muoyo” wabu bu tshintu tshinyenga mu mvita, kadi bualu ebu kabuena ne bua kubatonda to. Vuluka ne: pavua bena mu Yelushalema bafua ne nzala, Yehowa wakalama Yelemiya ne muoyo. Mushindu kayi? Mukalenge Sedekiya wakela Yelemiya mu buloko ne kutuma dîyi bua ‘bikale bamupesha mukata wa diampa uvuabu bamuenzela mu musesu wa balambi ba mampa dituku dionso, too ne pakajika mampa onso a mu tshimenga.’ (Yel. 37:21, MMM) Bualu abu buakambuluisha Yelemiya bua kushala ne muoyo. Yehowa udi mua kukuatshisha batendeledi bende mu mishindu ya bungi, ne neabakuatshishe bualu mmubalaye muoyo wa tshiendelele. Baluka wakapanduka pakabutulabu Yelushalema bualu kavua ‘mudikebele malu manene’ to. Bia muomumue, tudi mua kutekemena bua kupanduka ku Armagedone bua kutumbisha Yehowa ne “muoyo” wetu bu tshintu tshinyenga mu mvita tshituashala natshi kashidi ne tshiendelele.

Bua tshinyi mbimpe kubenga kukeba “malu manene” lelu, kadi kukeba bua kupeta “muoyo” wetu bu tshintu tshinyenga mu mvita?