Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Badi bajinga mfumu mutambe bantu

Badi bajinga mfumu mutambe bantu

Nshapita wa 53

Badi bajinga mfumu mutambe bantu

BANTU badi bakatshila mushindu udi Yezu mudiishe bantu binunu bivule mu tshishima. Badi batua tshikemu ne: ‘Bushuwa, eu mmuprofete uvua ne bua kulua mu bukua-bantu.’ Kabena anu bakomesha mudi Yezu ne bua kuikala muprofete mutambe Mozese, apo kabidi ne: udi mua kulua mfumu wa kujinga bipitshidile. Nanku, badi bapangadija bua kumukuata ne kumuteka mukalenge.

Kadi, Yezu udi ujingulula ngenyi idi bantu aba bapangadija. Nunku, udi umbuka ne lukasa luonso bua kabavu kumupulumuna ku bukole. Udi utangalaja misumba ne utumina bayidi bende dîyi bua kubuela mu buâtu buabu ne kuya ku Kapernaume. Pashishe, udi ubanda nkayende ku mukuna bua kusambila. Butuku abu, Yezu udi anu nkayende kuineku.

Pakadi kabundubundu kasemena, kumukila pa muaba muzangame udiye, Yezu udi umona mbuu muvuandulula kudi tshipepele tshikole. Mu bukenke bua ngondo udi tshibalubalu bu mukadi Pasaka pabuipi, Yezu udi umona buâtu, eku bayidi bende baluangana muabu muonso bua kuya kumpala mu mavuala. Badi biita ne makanda abu wonso.

Pa kumona nunku, Yezu udi utuluka ku mukuna, ne utuadija kuenda pa mavuala mutangile kudi buâtu. Buâtu bukadi buende mutantshi wa kilometre bu itanu anyi isambombo padi Yezu ufika buludiludi nabu. Kadi, udi utungunuka ne kuenda mutangile kumpala, bu muntu udi upita. Padi bayidi bamumona, badi bela lubila ne: ‘Mmukishi!’

Yezu udi ubakolesha ku muoyo ne: “Mmeme; kanutshinyi to.”

Pinapo, Petelo udi umuamba ne: “Mukalenge, ni ng’wewe bushuwa, ntumina dîyi bua mvue kuudi pa mâyi.”

“Luaku!” ke mudi Yezu wandamuna.

Petelo udi utuluka mu buâtu, wenda pa mâyi mutangile kudi Yezu. Kadi, bua bukole bua tshipepele, Petelo udi umvua buôwa padiye utumaku lungenyi, ne udi utuadija kudiina, ke padiye wela lubila ne: “Mukalenge, mpandisha!”

Diakamue Yezu udi wolola tshianza, umukuata, umuamba ne: “Muena ditabuja dikese we, bua tshinyi udi ne kuelakana?”

Padi Yezu ne Petelo babuela mu buâtu, tshipepele tshidi tshibatama ne bayidi badi bakatshila. Kadi bavua mene ne bua kukatshila anyi? Bu buobo bajingulule “diumvuija dia mampa” pa kusunguluja tshishima tshinene tshivua Yezu muenze kukadi mêba makese, pavuaye mudiishe binunu bia bantu anu ne mampa atanu ne mishipa mikese ibidi, kabavua mua kumona dienda pa mâyi ne dituuyisha tshipepele bu bualu bua dikema to. Kadi, musangu’eu, bayidi badi bambika Yezu lumu; bamba ne: “Bushuwa udi Muana wa Nzambi.”

Katupa kîpi pashishe, badi bafika mu Jenezarete, tshibanda tshilengele ne tshifuke tshidi pabuipi ne Kapernaume. Badi basuika buâtu muaba eu. Padibo babanda ku mpata, bantu badi bajingulula mpala wa Yezu ne baya mu misoko yonso ya mu muaba eu bua kukeba babedi. Padibo bafika nabo baladika pa tulalu tuabu ne padibo anu balenga luzembe lua tshilamba tshia pa mutu tshia Yezu, badi buondopibua bushuwa.

Mu mutantshi eu, musumba uvua mudimuene kudiishibua mu tshishima kua binunu bivule udi ujingulula se: Yezu katshienaku. Nunku, padi tumâtu tukese tufumina ku Tiberiyade, badi babuela ne baya ku Kapernaume, benda bakeba Yezu. Padibo bamumona, badi bamuebeja ne: “Rabbi, kuneku wafiki dîba kayi?” Anu mutuabimona, Yezu udi ubakanyina. Yone 6:14-25; Matayo 14:22-36; Mâko 6:45-56, NW.

Yezu mumane kudiisha binunu bivule mu tshishima, ntshinyi tshidi bantu bajinga kumuenzela?

▪ Ntshinyi tshidi Yezu umona kumukila ku mukuna kuvuaye mupengame, ne pashishe udi wenza tshinyi?

▪ Bua tshinyi bayidi kabena ne bua kukatshila pa kumona malu aa?

▪ Ntshinyi tshidi tshienzeka padibo bafika ku dilobo?