Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Ku Betaniya, mu nzubu wa Simone

Ku Betaniya, mu nzubu wa Simone

Nshapita wa 101

Ku Betaniya, mu nzubu wa Simone

PADI Yezu umbuka mu Yeriko, udi uya mutangile ku Betaniya. Luendu ludi lunenga pabuipi ne dituku dia munya dijima, bualu njila eu wa kilometre bu 19 mmutumbuke bikole mu tshitupa tshia buloba tshia lutatu. Yeriko udi muinshi kupueka metre matue ku 250 kumbukila pa mutu pa mbuu, ne Betaniya mmuzangame metre bu 760 biangatshile pa mutu pa mbuu. Tudi mua kuvuluka se: mu Betaniya ke mudi Lazare ne bana babo ba bakaji basombele. Musoko eu mukese udi mutantshi wa kilometre bu isatu ne Yeruzaleme pa mupulumuku ku est kua Mukuna wa Olive.

Bantu bavule bakadi bafike mu Yeruzaleme bua Pasaka. Mbafike kumpala kua dîba bua kudikezula pa kulonda tshilele tshia ntendelelu. Pamu’apa bavua balenge tshitalu anyi benze bualu kampanda budi bubabipishe. Nunku badi balonda ngenzelu mijadika ya didikezula bua kuenza difesto dia Pasaka mushindu muanyishibue. Padi bafiki ba nzanzanza aba bunguila ku ntempelo, bavule badi belangana meji bikala Yezu mua kulua mu difesto edi dia Pasaka.

Yeruzaleme mmuvue tshisalu tshia dikokangana ku mêyi pa bidi bitangila Yezu. Mbimanyike bimpe bitambe ne: bamfumu ba bitendelelu badi bajinga kumukuata bua kumushipesha. Mbatume mene mêyi ne: eu yonso udi umanya muaba udiye, abamanyishe. Misangu isatu mu ngondo mishale eyi​—mu Difesto dia Mitàndà, mu Difesto dia Dijidila, ne panyima pa dibiisha Lazare—​bamfumu aba mbatete mua kumushipa. Nunku, bantu badi badikonka, Yezu neamueneke patoke tshiakabidi musangu mukuabu anyi? “Nudi numona penu bishi?” ke mudibo bakonkangana.

Mu lupolo elu, Yezu udi ufika mu Betaniya matuku asambombo kumpala kua Pasaka, udi wenzeka dia 14 Nizan bilondeshile kalandrié ka bena Yuda. Yezu udi ufika mu Betaniya imue misangu mu ditanu ku dilolo, ntuadijilu mene wa dia 8 Nizan. Kavua mua kuikala muenze luendu elu lua ku Betaniya mu Disambombo, bualu kuenza ngendu dia Nsabatu​—kubangila ku dibuela dia dîba mu ditanu too ne ku dibuela dia dîba mu Disambombo—​nkukandikibue mu mikenji ya bena Yuda. Yezu udi pamu’apa uya kua Lazare, bu musangu mushale, ne ulalaku butuku bua mu Ditanu.

Kadi, mu Disambombo dilolo, muena mu Betaniya mukuabu udi ubikila Yezu ne bena diende bua didia. Muntu eu nSimone, uvua muena nsudi kale, pamu’apa uvua muondopibue kudi Yezu matuku mashale aa. Bu munangi wa mudimu wa dilambu, Marta udi uditua ku disadila babikidibue pa kubalongoluela mesa. Kadi, bu pa tshibidilu, Mariya udi utuma ntema kudi Yezu, musangu’eu mu mushindu udi ujudija dikokangana.

Mariya udi ukangula kalondo, peshi mulangi wa albatre, udi ne buwudi bua mafuta a dipembu pabuipi ne grame 500, “manananshi a nard muena-dîna.” Ntshintu tshia mushinga mukole mutambe. Bushuwa, mushinga wawu mmuakanangane ne difutu dia mudimu wa tshidimu bu tshijima! Padi Mariya upongoluela Yezu mafuta aa pa mutu ne ku makasa ende ne umukupula makasa ne nsuki yende, dipembu diawu disheme didi diuwula nzubu mujima.

Bayidi badi bafika munda ne bebeja ne: “Bua tshinyi dinyanga dia nunku?” Pashishe, Yudase Iskaryote udi wamba ne: “Bua tshinyi mafuta aa a dipembu kaavua mapanyishibue ku ndenario nkama isatu ne kupeshibua bapele?” Kadi, Yudase kêna uditatshisha bushuwa bua bapele, bualu, ukavua wiba mu tshibutshilu tshia mfranga tshia bayidi.

Yezu udi wakuila Mariya. “Mulekelayi,” ke mudiye utuma dîyi. “Bua tshinyi nudi nuteta mua kumutatshisha? Mmungenzele bualu bulenga. Bapele nudi nabo matuku wonso, ne dîba dionso dinudi basue nudi anu mua kubenzela bimpe, kadi meme kanuena nanyi matuku wonso. Yeye wenji tshivuaye pende mua kuenza; wajingi kudianjila kuela mubidi wanyi mafuta a dipembu bua dijiikibua. Bushuwa ndi nnuambila ne: Muaba wonso wamanyishibua lumu luimpe pa buloba bujima, nebalonde kabidi tshidi mukaji eu muenze, bu tshivulukidi buende.”

Yezu udi mu Betaniya kudi mpindieu mêba mapite pa 24, ne dinunganyi dia dikalaku diende muinemu ndimuangalake miaba yonso. Nunku, bavule badi balua kua Simone bua kumona Yezu, kadi badi balua kabidi bua kumona Lazare, udi pende kuineku. Nunku, bakuidi bamfumu badi bela tshitungu bua kushipa, ki ng’anu Yezu, apo ne Lazare popamue. Badi bakengela kuenza nunku bualu bantu ba bungi badi bitabuja Yezu padibo bamona eu uvuaye mubiishe ku bafue muikale ne muoyo! Bushuwa, mmuoyo mubi kayipu eu kudi bamfumu aba ba bitendelelu! Yone 11:55–12:11; Matayo 26:6-13; Mâko 14:3-9; Bienzedi 1:12, NW.

Ndikokangana pa bualu kayi didi dienzeka ku ntempelo mu Yeruzaleme, ne mbua tshinyi?

▪ Bua tshinyi Yezu uvua ne bua kuikala mufike mu Betaniya mu ditanu pamutu pa mu disambombo?

▪ Padi Yezu ufika mu Betaniya, nkuepi kudiye pamu’apa upitshishila Nsabatu?

▪ Ntshienzedi kayi tshia Mariya tshidi tshijudija dikokangana, ne mmunyi mudi Yezu umuakuila?

▪ Ntshinyi tshidi tshitandula muoyo mubiamubi wa bakuidi bamfumu?