Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Mikuabu mibelu milengeji

Mikuabu mibelu milengeji

Nshapita wa 63

Mikuabu mibelu milengeji

PATSHIDI Yezu ne bapostolo bende mu nzubu mu Kapernaume, muanda mukuabu udi wedibua mu tshialu pa kulekela eu wa dikokangana dia bapostolo bua kumanya udi mutambe bunene. Muanda eu uvua pamu’apa muenzeke mu dialukila diabu ku Kapernaume, pavua Yezu muine kayi kuoko. Mupostolo Yone udi ulonda ne: “Tuakutangila muntu umusha bademon munda mua bantu mu dina diebe; tuakumukanda bualu bua yeye kakadi utulonda.”

Bidi bimueneka ne: Yone udi wangata bapostolo bu kasumbu kasunguluke, kapeshibue nkayaku bukokeshi bua kuondapa. Nunku, udi ne mmuenenu wa se: muntu au kavua ne bukenji bua kuenza midimu ya bukole bualu kavua umue wa ku kasumbu kabo.

Kadi, Yezu udi ubabela ne: “Kanumukandiki nansha, bualu kakuena udi mua kuenza tshishima mu dina dianyi, pashishe ujuka ungamba bibi. Udi kayi mutubenge, udi kutudi. Muntu yonso wikala munupe dikopo dia mayi bua panudi ba Kristo, bulelela ndi nnuambila ne: kakupanga difutu diende to.” (Mukenji Mulenga)

Kabivua anu bikengela bua muntu eu ikale ulonda Yezu dîba dionso bua kuleja muvuaye ku luseke luende to. Bu muvua tshisumbu tshia bena nkristo katshiyi tshiánjí kuasa, kupanga kuikala kuende mu tshisumbu tshiabu kakuvua kumvuija ne: uvua muena mu tshisumbu tshitapuluke nansha. Muntu eu uvua bushuwa ne ditabuja mu dîna dia Yezu, ke pavuaye ufika ku dipata ba-demon munda mua bantu. Uvua ukumbaja mudimu udi muakanangane menemene ne tshivua Yezu wamba ne: ntshikumbanyine difutu. Yezu udi uleja ne: bua muanda eu udiye wenza, kakujimija difutu diende to.

Kadi, ntshinyi tshivua mua kuenzeka bu muntu eu mulenduishibue kudi mêyi ne bienzedi bia bapostolo? Ebi bivua kuikala bipite bubi! Yezu udi wamba ne: “Eu yonso udi ulenduisha umue wa ku bakese aba badi bitabuja, nebikale bimpe buende yeye biamuelabu mu nshingu dibue dia mpelu didi kamelo kanyungulula ne kukupibua bushuwa mu mbuu.”

Yezu udi wamba ne: bamulondi badi ne bua kumusha mu nsombelu yabu tshintu tshionso tshia mushinga kudibo bu mudi tshianza, dikasa anyi disu pikalatshi tshibasaka ku dilenduka. Mbimpe kupanga tshintu etshi tshinangibue bikole ne kubuela mu Bukalenge bua Nzambi pamutu pa kutshilamata, kadi kuedibua mu Ngena (muaba wa dimansha bukoya uvua kapia kalaluka pabuipi ne Yeruzaleme), udi tshimfuanyi tshia kabutu ka kashidi.

Yezu udi udimuija kabidi ne: “Nutabalele bua kanupepeji umue wa ku bakese aba; bualu ndi nnuambila ne: banjelu babu mu diulu badi batangila dîba dionso mpala wa Tatuanyi udi mu diulu.” Pashishe, udi ufuanyikija mushinga wa “bakese” padiye wakula bua muntu kampanda udi ne mikoko lukama, kadi ujimija umue. Muntu eu neashiye mikoko 99 bua kuya kukeba umue udi mujimine, ke mudi Yezu umvuija, ne padiye uwumona, neasanke bia bungi bua bualu buawu kupita bua eyi 99. “Bia muomumue,” ke mudi Yezu ukomesha, “ki ntshidi dijinga dia Tatuanyi udi mu diulu bua umue wa ku bakese aba afue nansha.”

Pamu’apa ne lungenyi lutuma ku dikokangana pankatshi pa bapostolo bende, Yezu udi ubabela ne: “Ikalayi ne luepu munda muenu, nulame ditalala pankatshi pa umue ne mukuabu.” Luepu lutu lulengeja biakudia bidi bitalale mukana. Nunku, luepu lua mu tshimfuanyi ludi luvuija miaku ya muntu milenga bua kuanyishibuayi pa lukasa. Kuikala ne luepu lua mushindu’eu kudi kuambuluisha bua kukuba ditalala.

Kadi, bua bumuntu bupange bupuangane, matandu makole neajuke dimue dîba. Yezu udi ufila kabidi ngenyi-miludiki bua kuajikija. “Bienza muanenu mpekatu,” ke mudi Yezu wamba, “ndaku umutanduile tshilema tshiende pankatshi pebe ne yeye nkayende. Biakutelejaye, wewe wabombi muanenu.” Biabengaye kuteleja, ke mudi Yezu ufila mubelu, “wangate pamue nebe umue peshi babidi, bua tshilumbu tshionso tshijadikibue ku mêyi a bajadiki babidi anyi basatu.”

Bu tshiidia tshia ndekelu bua kumana bualu, Yezu udi wamba ne: utuale tshilumbu kudi “tshisumbu,” mbuena kuamba ne: kudi batangidi ba tshisumbu badi mua kuangata dipangadika dia bulumbuluishi. Pikala muenji wa mpekatu kayi musue kulonda dipangadika diabo, Yezu udi ukomesha ne: “Ikale kuudi bu muntu wa matunga ne bu mulambuishi wa bitadi.”

Pa kuangata dipangadika dia mushindu’eu, batangidi badi bakengela kulamata menemene ku ngenyi-miludiki mifila mu Dîyi dia Yehowa. Nunku, padibo basangana muntu mupiile ne mukumbanyine dinyoka, dilumbuluisha edi ‘nedikale dimana kusuika mu diulu.’ Ne padibo ‘basulula pa buloba,’ mbuena kuamba ne: basangana muntu kayi ne tshilumbu, nebikale etshi tshikavua tshidianjila ‘kusulula mu diulu.’ Mu nkoselu wa bilumbu wa mushindu’eu, Yezu udi wamba ne: “Muaba udi babidi anyi basatu basangile pamue mu dîna dianyi, meme ndi munkatshi muabo.” Matayo 18:6-20; Mâko 9:38-50; Luka 9:49, 50, NW.

▪ Patshivua Yezu pa buloba, bua tshinyi kabivua bikengela anu kuikala ku luseke luende?

▪ Mmunyi mudi kulenduisha mukese kupite bubi, ne mmunyi mudi Yezu ufila tshifuanyikiji pa mushinga wa bakese bu nunku?

▪ Ntshinyi tshidi pamu’apa tshisake Yezu ku dikankamija bapostolo bua bikale ne luepu munda muabo?

▪ Ndiumvuija kayi didi difidibua pa ‘kusuika’ ne ‘kusulula’?