Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA WA DIKUMI NE MUITANU

Dinemeka baledi betu bakulakaje

Dinemeka baledi betu bakulakaje

1. Mmabanza kayi atudi nawu kudi baledi betu, ne nunku mmeji kayi atudi ne bua kuikala nawu bualu buabu ne ntshinyi tshitudi ne bua kubenzela?

 “TELEJA tatuebe udi mukulele, ne kupepeji mamuebe padiye ukulakaja,” ke muakabela muena meji kampanda wa kale. (Nsumuinu 23:22, MMM) ‘Tshiena mua kuenza nanku nansha kakese!’ ke muudi mua kuamba. Pamutu pa kupepeja bamamuetu​—peshi batatuetu—​bavule ba kutudi batu bumvua dinanga diondoke bualu buabu. Tudi tuanyisha ne: tudi ne dibanza dinene kudibu. Tshia kumpalampala, baledi betu bakatupesha muoyo. Nansha mudi Yehowa Mpokolo wa muoyo, bu kabiyi bua baledi betu katuvua kuikalaku to. Kakuena tshintu tshitudi mua kupesha baledi betu tshidi ne mushinga bu muoyo muine. Nunku, elaku meji bua didifila diabu, ditabalela ne disumpakana, ditula lupetu, ne ntema ya dinanga bidi bikengedibua bua kuambuluisha muana mu njila wende biangatshile ku buana too ne ku bukulumpe. Nunku, mbia meji kayipu padi Bible ufila mubelu eu: “Unemeke tatu’ebe ne mamuebe . . . bua wewe kuikala ne diakalenga ne kushala ne muoyo musangu mule pa buloba.”​—Efeso 6:2, 3, NW.

DIMANYA BIDIBU BAKENGELA MU MUTSHIMA

2. Mmunyi mudi bana bakaadi bakulumpe mua kufuta baledi babu “difutu dikumbanyine bua bivuabu babenzele”?

2 Mupostolo Paulo wakafundila bena nkristo ne: “Badi [bana anyi biikulu] ne bua kuanji kulonga mua kuleja bulamatshi kudi Nzambi mu bena mu nzubu muabu ne kutungunuka ne kufuta baledi ne bakakuabu difutu diakanyine bua bivuabu babenzele, bualu kuenza nunku nkulengele ku mêsu kua Nzambi.” (1 Timote 5:4, NW) Bana bakadi bakulumpe badi bafila “difutu bua bivuabu babenzele” pa kuleja disakidila bua dinanga, mudimu ne dibatabalela bivua baledi babu ne bakakuabu babapeteshe munkatshi mua bidimu mulongolongo. Umue mushindu udi bana mua kuenza nunku ng’wa kuvuluka se: anu bu muntu yonso, bakulakaje badi bakengela dinanga ne dibatukija​—misangu mivule batu bakengela bikole malu aa. Anu bu yonso wa kutudi, batu bakengela kudiumvua bangatshibue ne mushinga. Badi bakengela kumvua se: mioyo yabu idi ne mushinga.

3. Mmunyi mutudi mua kunemeka baledi ne bakaku?

3 Nunku tudi mua kunemeka baledi ne bakakuetu pa kubambila ne: tudi babanange. (1 Kolinto 16:14) Pikala baledi betu kabayi basomba pamue netu, tudi ne bua kuvuluka ne: dibatumina mikanda didi mua kuikala ne mushinga muvule kudibu. Mukanda wa musangelu, diela nshinga, anyi dikumbula bidi mua kuikala ne dikuatshisha dinene bua disanka diabu. Miyo, udi musombele ku Japon, wakafunda pavuaye ne bidimu 82 ne: “Muananyi wa bakaji [bayende udi mutangidi muena ngendu] udi ungambila ne: ‘Mamu, suaku “wenza luendu” netu.’ Udi untumina programe wabu wa ngendu ne nimero ya diela nshinga ya tshisumbu tshionso tshikalabu. Ndi mua kunzulula karte kanyi ne kuamba ne: ‘Ah. Mpindieu badi apa!’ Ndi misangu yonso ngela Yehowa tuasakidila bua dibenesha dia kuikala ne muana bu eu.”

DIAMBULUISHA NE BINTU BIA KU MUBIDI

4. Mmunyi muvua bilele bia malu a Nzambi bia bena Yuda bikankamija dileja muoyo mubi kudi baledi bakulakaje?

4 Dinemeka baledi didi dikongoloja too ne ditabalela ku bidibu bakengela ku mubidi anyi? Eyowa. Ke mutubi misangu mivule. Mu matuku a Yezu bamfumu ba malu a Nzambi bena Yuda bakatua nyama ku mikolo tshilele etshi tshia se: bikala muntu muambe ne: mfranga anyi bintu biende bivua “dipa dilambula Nzambi,” uvua usuludibua ku bujitu bua kutumika nabi bua kukuba baledi bende. (Matayo 15:3-6, NW) Mmuoyo mubi kayipu! Bushuwa, bamfumu aba ba malu a Nzambi bavua bakankamija bantu bua kubenga kunemeka baledi babu ne kubapepeja pa kubimina bidibu bakengela. Katuena basue kuenza nunku nansha musangu umue!​—Dutelonome 27:16.

5. Nansha mudiku ndongoluelu mienza kudi mbulamatadi bua dikuatshisha mu amue matunga, bua tshinyi dinemeka baledi didi imue misangu dikongoloja difila diambuluisha ne mfranga?

5 Mu matunga mavule lelu, programe ya mbulamatadi ya difila dikuatshisha idi ipetesha bimue bintu bia ku mubidi bua bakulakaje bu mudi biakudia, bilamba, ne nzubu. Kusakidila apu, bakulakaje buobu bine badi mua kuikala badibutshile ndambu wa lupetu bua tshikondo tshia bukulakaje. Kadi bikala makuatshisha aa majike anyi makepele, bana badi banemeka baledi babu pa kuenza muabu muonso mua kuenza bua kukumbaja bidibu bakengela. Bushuwa, dikuba baledi bakulakaje ntshijadiki tshia lulamatu lua buena-Nzambi, mbulamatshi kudi Yehowa Nzambi, Muenji wa ndongoluelu wa dîku.

DINANGA NE DIDIFILA

6. Mmalongolola kayi a mu nsombelu adi bamue benze bua kutabalela bidi baledi babu bakengela?

6 Bana bavule bakadi bakulumpe mbakumbaje bidibu bakengela kudi baledi babu bakadi batekete mubidi mu dinanga ne didifila. Bamue mbateke baledi babu ku nzubu kuabu anyi mbaye kusombela pabuipi nabu. Bakuabu mbamuangale baye kusombela ku nzubu umue ne baledi babu. Misangu mivule, ndongoluelu ya nunku yakamueneka bu dibenesha bua baledi ne bua bana.

7. Bua tshinyi kabiena bimpe bua kuenza malu lukasa lukasa mu diangata mapangadika pa bidi bitangila baledi bakulakaje?

7 Kadi, imue misangu dimuangala adi kaditu dipatula bipeta bimpe. Bua tshinyi? Pamu’apa bualu mapangadika mmangata lukasa lukasa anyi mmashila amu pa disumpakana. “Mudimuke udi ukonkonona tshidiye wenza,” ke mudi Bible utudimuija. (Nsumuinu 14:15, MMM) Tshilejilu, bu mamuebe mukulakaje muikale ne lutatu lua kusomba nkaya ne wela meji ne: bidi mua kuikala bilenga bua alue kusomba nebe pamue. Mu dikonkonona bidia biebe ne budimu, udi mua kukonkonona malu adi alonda aa: ntshinyi tshidiye ukengela bushuwa? Kudiku ndongoluelu ya dikuatshisha ya bantu anyi ya mbulamatadi idi ifila diambuluisha dikuabu diakanyine anyi? Mmusue kumuangala anyi? Bikalaye musue, mmushindu kayi wikalabi ne buenzeji pa nsombelu wende? Neikale ne bua kushiyangana ne balunda bende anyi? Mmunyi mudibi mua kuikala ne buenzeji mu mutshima wende? Ukadiku muyukile nende pa malu aa anyi? Mmunyi mudi dilua diende mua kuikala ne buenzeji kuudi, kudi muena dibaka nebe, kudi bana bebe bine? Bikala mamuebe ukengela ditabalela, nnganyi wadifila? Mbanganyi badi mua kuambuishangana bujitu ebu? Udiku muyukidilangane bualu ebu ne bena dîku bonso badi bualu ebu butangila buludiludi anyi?

8. Mbanganyi baudi mua kuebeja ngenyi paudi upangadija pa mushindu wa kuambuluisha baledi bebe bakulakaje?

8 Bu mudi bujitu ebu bua dikuba butangila bana bonso mu dîku, bidi mua kuikala bimpe bua kuenza tshipangu tshia dîku bua bonso bikale mua kufila ngenyi mu diangata mapangadika. Kukuatshila bakulu mu tshisumbu tshia bena nkristo anyi balunda badi bapetangane ne nsombelu wa muomumue kudi paku mua kuikala ne diambuluisha. “Mapangadika kaatu alubuluka muaba udi kawuyi diyukidilangana malu masokome,” ke mudi Bible udimuija, “kadi mu bungi bua bafidi ba mibelu mudi dikumbana.”​—Nsumuinu 15:22, NW.

DITELEJANGANA NE BUJINGULUDI

9, 10. (a) Nansha mudibu mu bidimu bia bukulakaje, nkanemu kayi katudi ne bua kuleja bakulakaje? (b) Nansha muana ukadi mukulumpe muele bidia kayi bua kuambuluisha baledi bende, ntshinyi tshidiye misangu yonso ne bua kubapesha?

9 Dinemeka baledi betu bakulakaje didi dilomba ditelejangana ne bujinguludi. Bu mudi kukulakaja kulua ne yaku ntatu mikole, bakulakaje badi mua kumona bibakolela ku kakese ku kakese bua kuenda, kudia, ne kuvuluka malu. Badi mua kuikala dijinga ne diambuluisha. Misangu mivule bana batu balua kuela kalele mu dipetesha bukubi ne batu bateta kufila buludiki. Kadi bakulakaje mbakulumpe badi ne dimonamona dia malu ne meji bipeta mu matuku abu a muoyo mu nsombelu wa diditabalela ne didiangatshila mapangadika. Bu-muntu buabu ne didinemeka bidi mua kuikala biashila pa mudimu wabu mukumbaja bu baledi ne bakulumpe. Baledi bamona se: badi ne bua kushiya buludiki bua mioyo yabu mu bianza bia bana babu badi mua kufika ku dibungama anyi diumvua tshiji. Bamue badi bumvua kanyinganyinga anyi batua nkanana ku bidibu bamona bu madikolela menza bua kubanyenga budikadidi buabu.

10 Kakuena dijikija malu aa dipepele to, kadi nkuleja bulenga mua kulekela bakulakaje bua kuditabalelabu ne kudiangatshilabu mapangadika mu bualabale bukumbanyine. Ki mbia meji bua kupangadija pa tshidi tshitambe buimpe bua baledi kuyi udianjila kubambila. Badi mua kuikala bajimije bivule bua bukulakaje. Ubalekele bua kulamabu budikadidi butshidibu nabu mu mushindu mukumbanyine. Udi mua kusokolola ne: paudi wenda ukepesha dikontolola nsombelu wa baledi bebe, malanda ebe nabu adi enda atamba kulengela. Nebikale ne disanka divule, ne wewe pebe. Nansha bikale bikengela kushindamena pa amue malu bua kubenzela bimpe, dinemeka baledi didi dilomba se: ubapeshe bunême ne kanemu bidibu bakanyine. Dîyi dia Nzambi didi dibela ne: “Ujuke ne kanemu kumpala kua muntu udi ne nsuki mitoke, unemeke muntu mununu.”​—Bena Levi 19:32, MMM.

DILAMA MMUENENU MUJALAME

11-13. Bikala malanda a muana mukulumpe ne baledi bende kaayi mimpe ku kale, mmunyi mudiye mua kuakama lutatu lua dibatabalela mu bidimu biabu bia bukulakaje?

11 Imue misangu lutatu ludi bana bakulumpe bapetangana nalu mu dinemeka baledi bakulakaje ludi lutangila malanda avuabu nawu ne baledi babu patshivuabu bana. Pamu’apa tatuebe kavua ne musangelu ne dinanga kuudi, mamuebe uvua munekeshi mu dikokesha diende ne muena bumfika-munda. Wewe udi mua kuikala utshidi umvua bikutonda, tshiji, peshi mutapibue ku muoyo bualu kabavua baledi mu mushindu uuvua mujinge. Udi mua kutshimuna ngenyi ya mushindu’eu anyi? a

12 Basse, uvua mukolele mu ditunga dia Finlande, udi ulonda ne: “Tatu uvua musela mamuanyi uvua mpulushi wa SS wa bena Nazi mu Allemagne. Uvua ufiika munda lukasa, ne uvua muena luonji lukole. Uvua ututa mamu bikole misangu mivule mu mêsu anyi. Umue musangu wakamfiikila munda, wakasulula mukaba wende wa mu tshimonu ne kuntutaye tshikuvu tshiawu pa mpala. Wakantuta bikole ne meme kudishinda pa bulalu.”

13 Pabi, kuvua luseke lukuabu lua bu-muntu buende. Basse udi usakidila se: “Ku luseke lukuabu, uvua ukuata mudimu mukole ne kavua ubenga bua kutabalela dîku ku bintu bia ku mubidi. Kakandeja nansha musangu umue dinanga dia bu-tatu, kadi mvua mumanye ne: uvua ne bibangu bia dikengeshibua munda muende. Mamuende wakamuipata ku nzubu patshivuaye muana mukese. Wakakola ne tshibidilu tshia diluangana ne wakabuela mu mvita utshidi nsongalume. Mvua mua kujingulula bivuaye wenza mu bualabale kampanda ne tshivua mmudiwula to. Pangakakulumpa, ngakasua kumuambuluisha muanyi muonso too ne ku lufu luende. Kabivua bualu bupepele to, kadi ngakenza tshionso tshimvua mua kuenza. Ngakateta bua kuikala muana muimpe too ne ku ndekelu, ne ndi ntshinka se: wakangitaba bu muanende.”

14. Mmufundu kayi udi ne mushinga mu nsombelu yonso, kusakidila ne eyi mijula mu dikuba dia baledi bakulakaje?

14 Mu mianda ya mu dîku, ne mu malu makuabu, mubelu wa Bible eu udi ne mushinga: “Nuvuale dinanga dileji luse, ne buimpe, ne budipuekeshi bua mu tshieledi tshia lungenyi, ne bupole-malu ne muoyo-mule. Tungunukayi ne kulekelelangana ne kufuilangana luse ku budisuile pikala umue ne bualu bua kudiabakena kudi mukuabu. Anu muakanufuila Yehowa luse ku budisuile, nuenu penu nuenze muomumue.”​—Kolosai 3:12, 13, NW.

MUKUBI UDI PENDE UKENGELA DITABALELA

15. Bua tshinyi dikuba baledi ditu imue misangu dituala ntatu?

15 Ditabalela muledi ukadi mutekete mubidi mmudimu mukole, udi ulomba bia bungi bia kuenza, bujitu bunene, ne mêba mavule. Kadi lutatu lukole lutu pa tshibidilu lua mu mutshima. Bidi binyingalaja bua kumona baledi bebe bajimija makanda a mubidi, tshivulukidi, ne budikadidi buabu. Sandy, udi mufumine ku Porto Rico, udi ulonda ne: “Mamu uvua ne mushinga kauyi kuamba mu dîku dietu. Bivua bia dibungama bua kumona usama ne kumutabalela. Diambedi wakatuadija kutebuka; pashishe uvua ukengela mukombo, pashishe kabidi milonda bua kuenda nayi, pashishe dikalu dia balema. Kunyima makanda ende a mubidi akakepa too ne pakafuaye. Wakapeta kansere ka mifuba ne uvua ukengela ditabalela dia dîba dionso​—munya ne butuku. Tuvua tumowesha mâyi, tumudisha ne tumubadila. Bivua bualu bukole menemene​—nangananga mu mutshima. Pangakajingulula ne: mamu ukavua pabuipi ne kufua, ngakadila bualu mvua mumunange bikole.”

16, 17. Mmubelu kayi udi mua kuambuluisha mukubi bua kulama mmuenenu wa nkatshinkatshi wa nsombelu?

16 Biwadisangana wewe muine mu nsombelu wa muomumue, mmunyi muudi mua kupita nende? Diteleja Yehowa pa kubala Bible ne diakula nende mu masambila nebikuambuluishe bikole. (Filipoi 4:6, 7) Mu mushindu udi ne dikuatshisha, ikala ne ndilu udi udisha mubidi ne teta bua kulala tulu mêba makumbane. Biwenza nunku newikale mu nsombelu muimpe ku mubidi ne mu mutshima bua kukuba munangibue webe. Pamu’apa udi mua kuakaja tshikondo tshia diikisha ku midimu ya buatshiabuatshia. Nansha bikalaku kakuyi mushindu wa kupeta diikisha dia matuku mavule ku muaba webe wa mudimu, bidi amu bia meji bua kulongolola tshikondo kampanda tshia didiolola. Bua kupeta tshikondo tshia kuanji kushiya muledi mubedi, udi mua kulongolola bua muntu mukuabu ashale pamue nende.

17 Kabitu mpukapuka bua bakubi ba bakulumpe kuikala ne matekemena kaayi matshintshikila kudibu buobu nkayabu. Kudiumvu mupile bua biudi kuyi mua kuenza. Mu imue nsombelu udi mua kukengela kutekesha munangibue webe mu nzubu wa dikuba bakulakaje. Bikala mukubi ne matekemena matshintshikila kuudi wewe muine. Udi ne bua kuikala ne butshintshikidi pa bidi bikengela ki ng’anu kudi baledi bebe kadi kabidi kudi bana bebe, kudi muena kuebe, ne kuudi wewe muine.

BUKOLE BUDI BUPITE BUA PA TSHIBIDILU

18, 19. Ndilaya kayi dia kufila dikuatshisha divua Yehowa mufile, ne mbualu kayi buenzeke budi buleja ne: udi ulama dilaya diende?

18 Ku butuangaji bua Dîyi diende, Bible, Yehowa udi ne dinanga dionso ufila buludiki budi mua kuambuluisha muntu bikole bua kutabalelaye baledi bakulakaje, kadi ki ndiambuluisha dimuepele didiye upetesha to. ‘Yehowa udi pabuipi ne bonso badi bamubikila,’ ke muakafunda mufundi wa misambu ku buenzeji bua spiritu munsantu. ‘Udi umvua [“mbila yabu bua diambuluisha,” NW] kabidi udi ubasungila.’ Yehowa neasungile, peshi nealame, bena lulamatu kudiye mu nsombelu mikole menemene.​—Musambu wa 145:18, 19.

19 Myrna, ku ditunga dia Philippines, wakamanya bualu ebu pavuaye ukuba mamuende, uvua kayi ukumbana kuenza bualu nansha bumue bua difua tshipuka. “Kakuena bualu bukuabu budi bunyingalaja kupita dimona munangibue webe ukenga, kayi ufika ku dikuambila muaba udi umusama,” ke muakamba Myrna. “Bivua anu bu mvua mumone udiina mu mâyi ku kakese ku kakese, ne tshivua mua kuenza bualu nansha bumue. Misangu mivule mvua ntua binu ne nkuatshila Yehowa mumvua mupungile. Ngakela mbila bu Davidi, wakasengelela Yehowa bua kuela binsonji biende mu mulangi ne kumuvuluka. [Musambu wa 56:8] Ne anu muakalaya Yehowa, wakampesha bukole bumvua nkengela. ‘Yehowa wakalua bu tshieyemenu tshianyi.’”​—Musambu wa 18:18.

20. Mmalaya kayi a mu Bible adi ambuluisha bakubi bua kulama mmuenenu muimpe, nansha bikala eu udibu bakuba mufue?

20 Batu bamba ne: dikuba baledi bakulakaje “mmuyuki ukena ne nshikidilu mulenga.” Bakulakaje badi mua kufua, bu muakenzekabi bua mamuende wa Myrna, nansha madikolela malenga menjibue bua kubatabalela. Kadi aba badi beyemene Yehowa mbamanye se: lufu ki ndekelu wa bualu nansha. Mupostolo Paulo wakamba ne: “Ndi ne ditekemena kudi Nzambi . . . ne, Dibika dia bafue nedikaleku, ne dia bakane ne dia babi.” (Bienzedi 24:15) Aba badi bajimije baledi bakulakaje mu lufu badi bapeta busambi ku ditekemena dia dibiishibua pamue ne dilaya dia bulongolodi bupiabupia bua milowo buenza kudi Nzambi muikala ‘lufu kaluyiku kabidi.’​—Buakabuluibua 21:4.

21. Mbipeta kayi bimpe bidi bifuma ku dinemeka baledi bakulakaje?

21 Basadidi ba Nzambi badi ne dinemeka diondoke dia baledi babu, nansha bikala bine aba mua kukulakaja. (Nsumuinu 23:22-24) Badi babanemeka. Pa kuenza nunku, badi badimuenena tshidi lusumuinu lufundisha ku spiritu luamba: “Tatu’ebe ne mamu’ebe bikale ne disanka, mamu wakakulela ikale ne disanka.” (Nsumuinu 23:25) Ne kupita bionso, aba badi banemeka baledi babu bakulakaje badi kabidi basankisha ne banemeka Yehowa Nzambi.

a Katuena tuyukila apa bua nsombelu uvua baledi bikale ne dipila bua ditumika dibi ne bumfumu buabu ne midimu yabu, mu mushindu udibu mua kuangatshibua bu babundi ba bibawu.