Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA WA 9

“Kristo udi bukole bua Nzambi”

“Kristo udi bukole bua Nzambi”

1-3. a) Mbualu kayi bua buôwa buvua bayidi batuilangane nabu ku Mbuu wa Galela? Ntshinyi tshiakenza Yezu? b) Bua tshinyi mbikumbane padibu bamba Yezu ne: “Kristo udi bukole bua Nzambi”?

BAYIDI bavua ne buôwa bua dikema! Tshipepele tshikole tshivua tshituadije diakamue pavuabu benda basabuka Mbuu wa Galela ku buatu. Kakuyi mpata, bakavua bamonemone bipepele bikole pa dijiba edi, bualu bamue ba kudibu bavua balobi ba kalanda musenga. * (Matayi 4:18, 19) Kadi etshi tshivua “tshipepele tshikole” be, ne tshiakatuadija diakamue kujudija mavuala makole pa mbuu. Bayidi bakasumpakana bikole bua kululamija buatu, kadi tshipepele tshivua tshibapite bukole. Mavuala makole “akadituta, abuela mu buatu,” kutuadijabu kuwula ne mâyi. Nansha muvuabu bayumbakana, Yezu yeye uvua ku tshitaku tshia buatu mufuile mu tulu tukole, mutshioke bua muvuaye mulongeshe misumba ya bantu dituku dijima. Bu muvua bayidi ne buôwa bukole, bakamubisha bamusengelela ne: “Mukalenge, tusungila, tukadi pa kufua!”​—Mâko 4:35-38; Matayi 8:23-25.

2 Yezu kavua ne buôwa to. Kayi welakana, wakabulukila tshipepele ne mbuu wamba ne: “Shii! Puwa!” Diakamue, tshipepele ne mbuu kupuwabi, “ditalala dia dikema kubueladi.” Bayidi kupetabu buôwa bua dikema. Bakanungana bamba ne: “Eu mmuntu kayi eu?” Tuanji kuamba, mmuntu kayi udi mua kukanyina tshipepele ne mbuu bu udi ukanyina muana wa tshitunu?​—Mâko 4:39-41; Matayi 8:26, 27.

Yezu uvua mushilangane ne bantu bakuabu. Yehowa wakaleja bukole buende bua kuambuluisha Yezu, kabidi buakamuenekela kudi Yezu mu mishindu ya dikema. Ke bualu kayi Paulo wakamuamba ne: “Kristo udi bukole bua Nzambi.” (1 Kolinto 1:24) Mmu mishindu kayi mudi bukole bua Nzambi bumuenekela kudi Yezu? Mushindu udi Yezu wenza malu ne bukole udi mua kutuambuluisha ku tshinyi?

Bukole bua Muana mulela umuepele wa Nzambi

4, 5. a) Yehowa wakapesha Muanende mulela umuepele bukole ne bukokeshi kayi? b) Ntshinyi tshivua Muana eu mupete bua kuenza bintu bivua Tatuende mulongolole bua kufuka?

4 Tukonkononayi bukole buvua nabu Yezu kumpala kua kuluaye pa buloba. Yehowa wakaleja “bukole buende bua tshiendelele” pakafukaye Muanende mulela umuepele wakaluabu kubikila ne: Yezu Kristo. (Lomo 1:20; Kolosayi 1:15) Pashishe,Yehowa wakapesha Muanende eu bukole ne bukokeshi bua bungi bua kuenza bintu bivuaye mulongolole bua kufuka. Bible udi wamba bua Muana eu ne: “Bintu bionso biakafika ku dikalaku ku butuangaji buende, ne kakuena tshintu nansha tshimue tshivua tshifike ku dikalaku kabiyi ku butuangaji buende.”​—Yone 1:3.

5 Mbipepele bua kumona ne: bavua bapeshe Yezu mudimu munene be. Anji fuanyikijabi bungi bua bukole buvua bukengedibua bua kufuka miliyo ne miliyo ya banjelu ba bukole, kufuka diulu didi ne miliyare ne miliyare ya bikata bia mitoto, kufuka kabidi buloba budi ne bintu bipite bia mishindu ne mishindu bidi ne muoyo. Bua kukumbaja midimu yonso eyi, Muana mulela umuepele eu uvua mupete bukole budi bupite makole onso atuku ebu: nyuma muimpe wa Nzambi. Muana eu uvua usanka bikole bua muvuaye Muena mudimu wa Nzambi uvuaye muangate bua kufuka bintu bikuabu bionso.​—Nsumuinu 8:22-31.

6. Bavua bapeshe Yezu bukole ne bukokeshi kayi panyima pa lufu ne dibishibua diende?

6 Nzambi uvuaku mua kupesha Muanende mulela umuepele eu bukole ne bukokeshi bua bungi anyi? Panyima pa dibishibua dia Yezu ku lufu, wakamba ne: “Bakadi bampeshe bukokeshi buonso mu diulu ne pa buloba.” (Matayi 28:18) Bushuwa, mbapeshe Yezu bukole ne bukenji bua kukokesha mu diulu ne pa buloba. Bu mudiye “Mfumu wa bamfumu ne Mukalenge wa bakalenge,” mbamupeshe bukokeshi bua “kujimija mbulamatadi yonso ne bukokeshi buonso ne bukole” bidi biluisha Tatuende, nansha biobi bimueneka anyi kabiyi bimueneka. (Buakabuluibua 19:16; 1 Kolinto 15:24-26) Nzambi “kavua mushiye tshintu nansha tshimue katshiyi ku bukokeshi” bua Yezu to, mmumue ne: pa kumumbusha anu yeye muine Yehowa.​—Ebelu 2:8; 1 Kolinto 15:27.

7. Ntshinyi tshidi tshitujadikila ne: Yezu kakuenza malu bibi ne bukole budi Yehowa mumupeshe?

7 Tudiku mua kutshina ne: Yezu mmufuane kukuata mudimu bibi ne bukole buende anyi? Nansha kakese! Yezu mmunange Tatuende bikole ne kena mua kuenza bualu nansha bumue budi bumunyingalaja to. (Yone 8:29; 14:31) Yezu mmumanye bimpe ne: Tatuende katu muanji kuenza malu bibi ne bukole buende budi kabuyi mikalu to. Yezu ukadi mudimuene mudi Yehowa ukeba mishindu ya ‘kuleja bukole buende kudi bantu badi ne mitshima miakane kudiye.’ (2 Kulondolola 16:9) Bushuwa, Yezu mmunange bantu anu bu Tatuende, nunku mbimpe tumanye ne: malu enzaye ne bukole buende neikale anu mimpe. (Yone 13:1) Malu akadiye muenze mu bualu ebu adi ajadika mudiye kayi mua kubandibua. Tukonkononayi bukole buvuaye nabu pavuaye pa buloba ne malu avuaye wenza nabu.

Uvua ne “bukole . . . mu mêyi”

8. Bakapesha Yezu bukole bua kuenza tshinyi panyima pa diedibua diende dia manyi? Wakenza malu ne bukole ebu mushindu kayi?

8 Bidi bimueneka ne: patshivua Yezu muana mu Nazaleta, kakenza tshishima nansha tshimue to. Kadi yeye mumane kutambula mu tshidimu tshia 29 pavuaye ne bidimu bitue ku 30, malu akashintuluka. (Luka 3:21-23) Mukanda wa Nzambi udi wamba ne: “Nzambi wakamuela manyi a nyuma muimpe ne bukole, ne wakanyunguluka mu ditunga dijima wenza malu mimpe, wondopa bantu bonso bavua Diabolo ukengesha.” (Bienzedi 10:38) Padibu bamba ne: Yezu uvua “wenza malu mimpe,” kabienaku bileja ne: uvua wenza malu bimpe ne bukole buende anyi? Pakamuelabu manyi, “uvua mulue muprofete wa bukole mu bienzedi ne mu mêyi.”​—Luka 24:19.

9-11. a) Yezu uvua mutambe kulongeshila penyi? Mbualu kayi buvua kabuyi bu lutatu kudiye? b) Misumba ya bantu ivua ikema bua muvua Yezu ulongesha bua tshinyi?

9 Mmunyi muvua Yezu muleje muvuaye ne bukole mu mêyi? Misangu ya bungi uvua ulongesha patoke, bu mudi ku mielelu ya mâyi, pa mikuna, nansha mu njila ne miaba ya bisalu. (Mâko 6:53-56; Luka 5:1-3; 13:26) Bu malu avuaye ulongesha kaayi asankisha bantu, bavua mua kumuka kudiye. Mu tshikondo tshivuabu kabayi banji kubanga kupatula mikanda atshi, bantu bavua banyisha mêyi ende bavua ne bua kuakuata mu mutu. Nanku, bivua bikengela bua malongesha a Yezu kuikalawu akoka ntema, umvuika bimpe, ne bantu baavuluka bipepele. Kadi bualu abu kabuvua lutatu kudi Yezu to. Tuanji tuangatabi tshilejilu tshia muyuki wende wa pa mukuna.

10 Dituku dikuabu mu dinda ku ntuadijilu kua tshidimu tshia 31, musumba wa bantu wakakunguila ku mukuna pabuipi ne Mbuu wa Galela. Bamue bavua bumukila ku Yudaya ne ku Yelushalema, ntanta wa kilometre 100 anyi 110. Bakuabu bavua bafumina ku miaba ya ku Tulo ne Sidona ya ku muelelu kua mâyi, lua ku Nord. Babedi ba bungi bakasemena kudi Yezu bua kumulenga, yeye kubondopa bonso. Pakamonaye ne: kakutshivua kabidi muntu uvua ne disama dikole, wakatuadija kulongesha. (Luka 6:17-19) Pakajikijaye kulongesha mutantshi mukese pashishe, bantu bakakema bua malu avuabu bumvue. Mbua tshinyi?

11 Pakapita bidimu, umue wa ku bantu bavua bumvue muyuki wende au wakafunda ne: “Misumba ya bantu yakakema bikole bua mushindu uvuaye ulongesha, bualu uvua ubalongesha bu muntu uvua ne bukokeshi.” (Matayi 7:28, 29) Pakakula Yezu, bantu bakumvua muvuaye muakule ne bukole. Uvua wakula mu dîna dia Nzambi ne wangatshila malongesha ende mu Dîyi dia Nzambi didi ne bukole. (Yone 7:16) Malongesha ende avua umvuika bimpe, malu avuaye wamba itabijija bantu, ne bijadiki bivuaye ufila kabivua kuela mpata to. Mêyi ende avua alenga anu pa bualu buine ne alenga bateleji ku muoyo. Wakabalongesha mushindu wa kupeta disanka, wa kusambila, wa kukeba Bukalenge bua Nzambi ne mushindu wa kupeta nsombelu wa disanka mu matuku atshilualua. (Matayi 5:3–7:27) Mêyi ende avua atabuluja mioyo ya bantu bavua ne nzala ya bulelela ne ya buakane. Bantu aba bakanyisha bua ‘kudibenga’ ne kulekela malu abu onso bua kumulonda. (Matayi 16:24; Luka 5:10, 11) Bualu ebu kabuenaku buleja muvua mêyi a Yezu ne bukole bua dikema anyi?

Uvua ne “bukole mu bienzedi”

12, 13. Yezu uvua ne “bukole mu bienzedi” mushindu kayi? Mmishindu kayi mishilashilangane ivuaye muenze bishima?

12 Yezu uvua kabidi ne “bukole mu bienzedi.” (Luka 24:19) Mukanda wa Matayi, wa Mâko, wa Luka ne wa Yone idi itela bishima bipite pa 30 bisunguluke bivuaye muenze ne “bukole bua Yehowa.” * (Luka 5:17) Bishima bia Yezu bivua biambuluishe bantu binunu ne binunu. Mu bibidi tshianana, wakadisha bantu 5000, ne pashishe bantu 4000, “pa kumbusha bakaji ne bana.” Bantu bonso bavuaye mudishe mu bishima abi bavua mua kuikala 20000!​—Matayi 14:13-21; 15:32-38.

“Bakamona Yezu wendela pa mâyi”

13 Yezu uvua wenza bishima bia mishindu ne mishindu. Uvua ne bukokeshi pa bademon, ne ubipata kakuyi lutatu to. (Luka 9:37-43) Uvua ne bukokeshi pa bintu bidi Nzambi mufuke, ukudimuna ne mâyi alua mvinyo. (Yone 2:1-11) Wakendela pa mavuala a Mbuu wa Galela mu tshipepele tshikole, bayidi bashala bakatshila. (Yone 6:18, 19) Uvua ne bukole bua kuondopa masama, bulema, masama a munanunanu, nansha a lufu. (Mâko 3:1-5; Yone 4:46-54) Uvua wenza bishima ebi mu mishindu mishilashilangane. Wakondopa bamue bantu muikale kule nabu, kadi bakuabu uvua ubalenga bua kubondopa. (Matayi 8:2, 3, 5-13) Bamue uvua ubondopa diakamue, kadi bakuabu ubondopa ku kakese ku kakese.​—Mâko 8:22-25; Luka 8:43, 44.

14. Mmu nsombelu kayi muvua Yezu muleje muvuaye ne bukole bua kubisha bafue?

14 Bualu bukuabu budi bukemesha mbua ne: Yezu uvua ne bukole bua kujula bafue. Mu bilejilu bisatu bidibu batele mu Bible, wakabisha muana wa bakaji wa bidimu 12 wakafilaye kudi baledi bende, muana wa balume mulela umue wakafilaye kudi mamuende mukamba, ne nsongalume uvua bayayende banange bikole. (Luka 7:11-15; 8:49-56; Yone 11:38-44) Kakuvua bualu nansha bumue buvua bumukolele to. Wakabisha muana wa bakaji wa bidimu 12 pa bulalu buvuaye mufuile patshivuaye ufuilaku. Wakabisha muana wa balume wa mukaji mukamba uvuabu bambule mu kalalu anu dituku divuaye mufue adi. Wakabisha Lazalo uvua mufue matuku anayi mamane kupite.

Uvua ne busunguluji, uditatshisha bua bakuabu, kayi ne lukinu

15, 16. Mmalu kayi adi aleja ne: Yezu kavua ne lukinu pavuaye wenza malu ne bukole buende?

15 Anji elabi meji bua malu mabi avua mukokeshi mupange bupuangane mua kuenza bu bobu bamupeshe bukole bua buena buvua nabu Yezu! Kadi Yezu yeye kavua ne bubi to. (1 Petelo 2:22) Kakajinga bua kunyanguka ne malu bu mudi lukinu, bipatshila bibi, ne lukuka atu afikisha bantu bena mibi badi ne bukokeshi bua kukengesha bakuabu to.

16 Yezu kavua wenza malu ne bukole buende muikale ne lukinu anyi bua kudikebela bintu to. Pavuaye ne nzala, wakabenga bua kukudimuna mabue kuluawu mampa bua kudiaye. (Matayi 4:1-4) Bu muvuaye kayi ne bintu bia bungi, bivua bileja ne: kavua wenza mudimu ne bukole buende bua kudikebela bintu bia ku mubidi to. (Matayi 8:20) Kudi bualu bukuabu budi buleja ne: kavua wenza bishima anu bua kudisankisha yeye to. Pavuaye wenza bishima, uvua udipangishaku amue malu. Dîba divuaye wondopa, bukole buvua bupatuka munda muende. Uvua umvua pavuabu bupatuka, nansha pavuaye wondopa muntu umue. (Mâko 5:25-34) Kadi uvua ulekela misumba ya bantu bamulenga, bondopibua. (Luka 6:19) Yezu uvua utabalela bantu dikema!

17. Mmunyi muvua Yezu muleje ne: uvua ne busunguluji pavuaye wenza malu ne bukole buende?

17 Yezu uvua ne busunguluji mu mushindu uvuaye wenza malu ne bukole buende. Kavua wenza bishima bua kudileja patupu anyi anu bua kukoka ntema ya bantu kudiye to. (Matayi 4:5-7) Pakajinga Helode bua Yezu kumuenzela bishima anu bua kumusankisha, Yezu wakabenga bualu Helode uvua ne meji mabi. (Luka 23:8, 9) Pamutu pa Yezu kudiela mulu bua bukole buvuaye nabu, uvua utamba kukandika bantu bavuaye wondopa bua kabambidi muntu to. (Mâko 5:43; 7:36) Kavua musue bua bantu bafike ku didimanyina tshidiye ku diambuluisha dia ngumu ya dikema ya malu avuabu bumvua babambila to.​—Matayi 12:15-19.

18-20. a) Tshivua tshisaka Yezu bua kumanya mua kuenza malu ne bukole buende ntshinyi? b) Udi umvua bishi bua mushindu uvua Yezu muondope muntu uvua mpudi matshi?

18 Yezu uvua ne bukole bua bungi; kadi uvua mushilangane ne bakokeshi ba muoyo mubi batu benza malu ne bukole buabu kabayi batshiuka majinga ne makenga a bakuabu. Yezu uvua welela bantu meji. Pavuaye anu umona bantu bakenga, bivua bimulenga ku muoyo bikole ne bimusaka bua kubambuluisha. (Matayi 14:14) Uvua utabalela majinga abu ne muvuabu badiumvua, ne biobi abi ke bivua bimusaka bua kumanya mua kuenza malu ne bukole buende. Tshilejilu tshinene tshia bualu ebu tshidi mu Mâko 7:31-37.

19 Mu mvese eyi, badi bakulamu bua misumba ya bantu bavua baye kudi Yezu, bamutuadile babedi, ne yeye kubondopa bonso. (Matayi 15:29, 30) Kadi Yezu wakasungula anu muntu umue bua kuleja muvuaye mumutabalele mu mushindu wa pa buawu. Muntu au uvua mpudi matshi ne kavua wakula bimpe to. Yezu uvua mua kuikala mujingulule muvuabi bitonda muntu au anyi bimuenza bundu. Ke kumuangataye, kushiyabu bantu ne kuyabu muaba wa babidi. Yezu kuenza bimue bimanyinu bua kumuleja tshivuaye musue kuenza. Yeye “kuela muntu au minu mu matshi, yeye mumane kutuila mate, wakalenga ludimi luende.” * (Mâko 7:33) Pashishe Yezu kutangila mulu kuenzaye disambila. Pakenza Yezu nanku, uvua bu uvua wambila muntu au ne: ‘Tshindi njinga kukuenzela mpindieu, ndi nkuenzelatshi ne bukole bua kudi Nzambi.’ Ke kuambaye ne: “Jikuka!” (Mâko 7:34) Wamba anu nanku, matshi a muntu au kujikukawu, kutuadijaye kuakula bimpe.

20 Bidi bitulenga ku muoyo patudi tumanya ne: nansha muvua Yezu wondopa bantu ne bukole bua kua Nzambi, uvua kabidi uditeka pa muaba wabu ne luse. Kabienaku bitukolesha ku muoyo bua kumanya ne: Yehowa mmuteke Bukalenge bua Masiya mu bianza bia Mukokeshi udi utabalela bakuabu ne uditeka pa muaba wabu mushindu eu anyi?

Bivua tshimanyinu tshia malu atshilualua

21, 22. a) Bishima bia Yezu bivua tshimanyinu tshia tshinyi? b) Bu mudi Yezu ne bukokeshi pa bintu bia mu bufuki, tudi mua kutekemena tshinyi mu Bukalenge buende?

21 Bishima bivua Yezu muenze pa buloba bivua anu kadiosha ka masanka mapite bunene ikalaku mu Bukalenge buende. Mu bulongolodi bupiabupia bua Nzambi, Yezu neenze kabidi bishima, kadi abi nebikale bua buloba bujima. Tuanjayi kukonkonona amue malu mimpe adi matuindile kumpala eku.

22 Yezu neakajilule kabidi buloba ne bintu bidipu. Vuluka muvuaye muleje mudiye ne bukokeshi pa bintu bia mu bufuki pavuaye mubatamije tshipepele tshikole. Bushuwa, pikala Kristo ukokesha, bantu kabakutshina kabidi bipepele bikole bia bipupu, bikumina (dikanka dia buloba), mikuna itu iluka bitotshi bia kapia anyi bipupu bikuabu bitu bienzeka to. Bu mudi Yezu muikale Muena Mudimu uvua Yehowa muangate bua kufuka buloba ne bintu bionso bidipu ne muoyo, mmumanye bimpe muvuabu babuenze. Mmumanye mua kukuata mudimu bimpe ne bintu bidipu. Mu bukokeshi buende, buloba bujima nebulue Mparadizu.​—Luka 23:43.

23. Bu mudi Yezu Mukalenge, neakumbaje majinga a bantu bishi?

23 Kadi tuambe bishi bua majinga a bukua bantu? Bu muvua Yezu mudishe binunu ne binunu bia bantu anu ne tubiakudia tukese, bidi bitujadikila ne: bukokeshi buende nebujikije nzala. Bushuwa, bua bungi bua biakudia bikala nabi muntu yonso dîba adi, nzala neyiye kuabu. (Musambu 72:16) Bu muvuaye ne bukole bua kuondopa masama, bidi bituleja ne: babedi, bampofu, bampudi matshi, bantu bavua batshibuke ne balema nebondopibue bonso bua kashidi. (Yeshaya 33:24; 35:5, 6) Bu muvuaye mubishe bafue, bidi bitujadikila ne: mudiye Mukalenge mu diulu, udi ne bukole bua kubisha bantu miliyo ne miliyo badi Tatuende usanka bua kuvuluka.​—Yone 5:28, 29.

24. Ntshinyi tshitudi ne bua kuvuluka patudi tuelangana meji bua bukole bua Yezu?

24 Patudi tuela meji bua bukole budi nabu Yezu, tuikalayi anu bavuluke ne: Muana eu utu wenza malu anu bu Tatuende piopiopio. (Yone 14:9) Mushindu udi Yezu wenza malu ne bukole udi utuleja bimpe mutu Yehowa uenza pende ne bukole. Tshilejilu, vulukabi muvua Yezu muondope muena nsudi mukuabu ne luse luonso. Bu muvuaye mumumvuile luse, wakamulenga, kumuambilaye ne: “Ndi musue.” (Mâko 1:40-42) Ku diambuluisha dia malu a buena aa, Yehowa mmuenze anu bu udi utuambila ne: ‘Ke muntu panyi ngenza malu ne bukole buanyi nanku.’ Muoyo kawenaku ukusaka bua kutumbisha Nzambi wetu wa bukole buonso ne kumusakidila bua mudiye wenza malu ne bukole buende ne dinanga dionso nunku anyi?

^ tshik. 1 Bipepele bikole bia tshimpitshimpi bitu bijuka bikole ku Mbuu wa Galela. Bu mudi dijiba adi dikale muinshi bikole (bu ntanta wa metre matue ku 200 kumbukila pa mutu pa mâyi manene), lupepele lua muomu lutu ne luya lukole lupite lua kumpenga kuadi, nunku lutu lukebeshamu mvunda. Mpepele mikole itu ifumina ku mukuna wa Hêmona udi ku Nord ipueka mu tshibandabanda tshia Yadene. Kulu kudi mua kuikala kutalala, katupa tshipepele tshikole tshituadija diakamue kabiyi biumvuika to.

^ tshik. 12 Mu mikanda eyi batu imue misangu bakulamu kabidi bua bishima bia bungi bisangisha bu tshishima tshimue. Tshilejilu, musangu mukuabu “bantu bonso ba mu tshimenga” bakalua kudiye, yeye kuondopa “bantu ba bungi” bavua basama.​—Mâko 1:32-34.

^ tshik. 19 Dituila mate adi divua mushindu anyi tshimanyinu tshia diondopangana tshivua bena Yuda ne bantu ba bisamba bia bende banyisha, ne mbaleje mu mikanda ya ba Labi muvua bantu bondopangana ne mate. Yezu uvua mua kuikala mutuile mate anu bua kuleja muntu au ne: ukavua pa kumuondopa. Kadi Yezu kavua muangate mate ende bu ne: avua buanga bua kumuondopa nabu to.