Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Nzambi utu’anu mutambe Yezu anyi?

Nzambi utu’anu mutambe Yezu anyi?

Nzambi utu’anu mutambe Yezu anyi?

YEZU kakadiamba musangu nansha umue ne: uvua Nzambi to. Bionso biakambaye pa bidi bimutangila mbileje ne: mu mushindu kayi wonso, kakadiangata​—né nku bukole né nku dimanya anyi ku bidimu—​wa mumue ne Nzambi.

Mu tshikondo tshionso tshia muoyo wende, nansha mu diulu peshi pa buloba, ngakuilu wende ne ngikadilu wende bivua bileja misangu yonso dikala diende ku bukokeshi bua Nzambi. Misangu yonso Nzambi ke udi mupite, Yezu mmupuekele, wakafukibua kudi Nzambi.

Yezu mmusunguluke ne Nzambi

MISANGU ne misangu, Yezu wakaleja se: udi tshifukibua tshisunguluke ne Nzambi, kabidi ne: yeye Yezu, uvua ne Nzambi kampanda ku mutu kuende, Nzambi uvuaye utendelela, Nzambi uvuaye ubikila ne: “Tatu.” Mu kusambila Nzambi, mbuena kuamba ne: Tatuende, Yezu wakamba ne: “Wewe, Nzambi umuepele mulelela.” (Yone 17:3, NW) Mu Yone 20:17 (Osty, nkudimuinu wa bena Katolike), wakambila Mariya Madelene ne: “Ndi mbanda [kulu] kudi Tatu wanyi ne Tatu wenu, kudi Nzambi wanyi ne Nzambi wenu.” Mu 2 Kolinto 1:3 (NW), mupostolo Paulo wakajadika malanda aa: “Nzambi ne Tatu wa Mukalenge wetu Yezu Kristo atumbishibue.” Bu muvua Yezu muikale ne Nzambi, Tatuende, kavua mua kuikala kabidi Nzambi muine awu.

Mupostolo Paulo kakelakana pa kuakula bua Yezu ne Nzambi bu bantu basunguluke: “Buetu tuetu, kudi anu Nzambi umuepele, Tatu, . . . kabidi kudi anu Mfumu umuepele: Yezu Kristo.” (1 Kolinto 8:6, ) Mupostolo udi uleja dishilangana edi padiye ufunda miaku “kumpala kua Nzambi, kua Kristo Yezu ne kua banjelu basungula.” (1 Timote 5:21, Osty) Anu bu mudi Paulo wakula bua Yezu ne banjelu bu bashilangane mu diulu, ke mudi kabidi Yezu ne Nzambi bashilangane.

Mêyi a Yezu mu Yone 8:17, 18 (NW) adi ne diumvuija dia mushinga. Udi wamba ne: “Mu Mikenji yenu nuenu mbafunde ne: ‘Bujadiki bua bantu babidi budi bulelela.’ Ndi njadika bualu buanyi meme muine, ne Tatu wakantuma udi ujadika kabidi bualu buanyi.” Yezu udi uleja apa ne: yeye ne Tatuende, mbuena kuamba ne: Nzambi Wa-Bukole-Buonso, badi ne bua kuikala bantu babidi bashilangane; bu biobi kabiyi nanku, mmunyi muvuabo mua kuenza bajadiki babidi?

Yezu udi uleja kabidi ne: mmushilangane ne Nzambi padiye wamba ne: “Bua tshinyi udi umbikila ne: muimpe? Kakuena muntu nansha umue udi muimpe anu Nzambi nkayende.” (Mako 10:18, ) Nunku, Yezu uvua wamba ne: kakuena muntu nansha umue udi muimpe bu Nzambi, nansha Yezu muine. Nzambi mmuimpe mu mushindu udi umusunguluja ne Yezu.

Musadidi mukokedi wa Nzambi

MISANGU ne misangu, Yezu wakamba mêyi bu mudi aa: “Muana kêna mua kudienzela bualu ku disanka diende nkayende, udi mua kuenza anu bidiye umona Tatuende wenza.” (Yone 5:19, The Holy Bible, wa Monsenyere R. A. Knox) “Bualu tshindi mutulukile mu diulu ki mbua kuenza mundi musue meme, apo mbua kukumbaja disua dia udi muntume.” (Yowanese 6:38) “Dilongesha dindi ndongesha ki ndianyi meme to, ndia udi muntume.” (Yowanese 7:16) Mutumi kêna mutambe udiye utuma anyi?

Malanda aa adi amueneka mu tshimfuanyikijilu tshia Yezu tshia budimi bua mvinyo. Wakafuanyikija Nzambi, Tatuende, ne muena budimi bua mvinyo, wakaya ku luendu ne wakabushiya mu bianza bia badimi, bavua tshimfuanyi tshia bamfumu ba tshitendelelu tshia bena Yuda. Kunyima, pakatumaye umue wa ku bapika bende bua kuya kumuangatshila mamuma a mu budimi bua mvinyo, badimi kututabo mupika eu e kumupingaja bianza bitupu. Muena budimi kutumaye mupika muibidi, kutumaye kabidi muisatu, buonso buabo bakakengeshibua bia muomumue. Ku ndekelu, ke muena budimi kuamba ne: “Ndi ntuma muananyi [Yezu] munanga, ku bumue nebamutshine.” Kadi, badimi babi bakamba nenku: “‘Ke muena bumpianyi awu, tumushipayi, bumpianyi buende bushale buetu.’ Kumukokabo ku mpenga kua budimi e kumushipa.” (Lukas 20:9-16) Nenku, Yezu wakumvuija muaba udiye nawu bu eu udi mutumibue kudi Nzambi bua kuenza disua Diende anu bu mudi tatu kampanda utuma muana mukokedi.

Balongi ba Yezu bavua bamumona amu bu musadidi mukokedi wa Nzambi, kadi ki mbu muena mulongo wa Nzambi to. Bakasambila Nzambi pa bidi bitangila “musadidi webe munsantu Yezu, uwakela manyi, . . . ne bimanyinu ne bishima bidi bienjibua mu dîna dia musadidi webe munsantu Yezu.”​—Bienzedi 4:23, 27, 30, RS, nkudimuinu wa bena Katolike.

Nzambi utu’anu mutambe bunene

KU NTUADIJILU menemene kua mudimu wa Yezu, pakapatukaye mu mâyi a batismo, Dîyi dia Nzambi diakafuma mu diulu, diamba ne: “Muine ewu mMuananyi musuibue, undi mupite kunanga.” (Mateus 3:16, 17) Nzambi uvua usua kuamba ne: yeye uvua muanende muine, ne: uvua udianyisha yeye muine ne udituma nkayende anyi? Tòo, Nzambi, Mufuki, uvua usua kuamba ne: bu mudiye mutambe bunene, uvua wanyisha Muanende Yezu Kristo, muntu uvua mushadile kudiye, bua kukumbajaye mudimu wende.

Yezu wakaleja ne: Tatuende uvua mumutambe bunene pakambaye ne: “Spiritu wa Yehowa udi pambidi panyi, bualu mmungele manyi bua kumanyisha bapele lumu luimpe.” (Luka 4:18, NW) Kuela manyi kudi kumvuija kupesha bukokeshi kampanda, anyi mudimu wa pa buawu ufumina kudi eu udi mutambe bua eu udi kayi muanji kuikala ne bukokeshi. Apa Nzambi ke udi menemene mutambe bualu wakela Yezu manyi, kumupesha bukokeshi kampanda buvuaye kayi nabu kumpala.

Yezu wakaleja bunene bua Tatuende patoke, pakamulombabo kudi mamuende wa balongi bende babidi bua bana bende ba balume basombe umue ku dia balume diende, mukuabo ku dia bakaji diende paluaye mu Bukalenge buende. Yezu wakandamuna ne: “Bua kusomba ku dia balume dianyi ne ku dia bakaji dianyi, meme ki ngudi mua kunupabu, kadi mbua badi Tatu [mbuena kuamba ne: Nzambi] mufundile.” (Matayo 20:23, ) Bu Yezu muikale Nzambi Wa-Bukole-Buonso, uvua mua kuikala ne bukokeshi bua kufila miaba eyi. Kadi Yezu kavua mua kuyifila bualu Nzambi ke uvua mua kuyifila, ne Yezu kavua Nzambi nansha.

Masambila a Yezu mine adi tshilejilu tshikole tshia muaba wende mupuekele. Pakavuaye pa kufua, Yezu wakaleja eu uvua mumutambe pakasambilaye ne: “Tatu, biwasua, ungumbushile lupanza elu. Kadi, ki ndisua dianyi apo diebe dienzeke.” (Luka 22:42, NW) Nnganyi uvuaye usambila? Ntshitupa kampanda tshiende yeye muine anyi? Tòo, uvua usambila muntu kampanda musunguluke menemene, Tatuende, Nzambi, muena disua divua ditambe ne divua mua kuikala dishilangane ne diende, Muntu anu umuepele uvua mua ‘kumbusha lupanza elu.’

Pashishe, pakavuaye pa kukula muoyo, Yezu wakela lubila ne: “Nzambi wanyi, Nzambi wanyi, wandekedi bua tshinyi?” (Mako 15:34, ) Yezu uvua udidila nganyi? Yeye muine anyi tshitupa tshiende kampanda? Kabiyi mpata, lubila elu “Nzambi wanyi” kaluvua lumbukila kudi muntu uvua udiangata yeye muine bu Nzambi nansha. Kabidi, bu Yezu muikale Nzambi, nnganyi wakamulekela? Nyeye muine anyi? Abi kabiena biumvuika nansha. Yezu wakamba kabidi ne: “Tatu, ndi nteka muoyo wanyi mu bianza biebe.” (Luka 23:46) Bu Yezu muikale Nzambi, bua tshinyi uvua mua kupingaja muoyo wende kudi Tatuende?

Kunyima kua lufu luende, Yezu wakalala matuku asatu mu lukita. Bu Yezu muikale Nzambi, mêyi a mu Habakuka 1:12 (NW) nga mashimi padiwu amba ne: “O Nzambi wanyi, Munsantu wanyi, wewe kutu ufua to.” Kadi, Bible udi wamba bimpe ne: Yezu wakafua ne wakashala kayi mumanye bualu mu lukita. Ne, nnganyi wakabiisha Yezu ku bafue? Bu yeye mufue menemene, kavua mua kudijula ku lufu nkayende. Ku lukuabu luseke, bu yeye kayi mufue bulelela, lufu luende lua didingidija kaluvua mua kufuta mushinga wa tshia-bupikudi bua mpekatu wa Adama. Kadi ufutshile, ku lufu luende, mushinga mulombibue. Nenku, “Nzambi [ke] wakabisha [Yezu] ku lufu, pa kusulula nkanu ya lufu.” (Bienzedi 2:24, NW) Eu udi mutambe bunene, Nzambi Wa-Bukole-Buonso, wakajula ku bafue eu udi mupuekele kudiye, musadidi wende Yezu.

Bukole bua Yezu bua kuenza bishima, bu mudi kubiisha bantu ku lufu, mbuleje ne: uvua Nzambi anyi? Bapostolo ne baprofete Elie ne Elisée bakapeta pabo bukole ebu, kadi, kabuakabavuija bapite bantu nansha. Nzambi wakapesha baprofete, Yezu ne bapostolo bukole bua kuenza bishima bua kuleja se: uvua ubambuluisha. Kadi, nansha umue wa kudibo kakalua tshitupa tshia Bunzambi ku bungi to.

Yezu kavua mumanye bionso

PAVUA Yezu mufile mulayi wende bua nshikidilu wa bulongolodi ebu bua malu, wakamba ne: “Bua dituku nansha diba, muntu nansha umue ki mmubimanye, nansha banjelo ba mu diulu, nansha Muana, amu Tatu nkayende.” (Markus 13:32) Bu Yezu muikale Muana muena mulongo wa mu Bunzambi kampanda, uvua mua kumanya bidi Tatu mumanye. Kadi Yezu kavua mumanye to, bualu kavua muena mulongo ne Nzambi to.

Bia muomumue, tudi tubala mu Ebelu 5:8 (NW) ne: Yezu “wakalonga ditumikila ku makenga akatantamenaye.” Tudiku mua kuela meji se: Nzambi uvua mua kulonga tshintu kampanda anyi? Tòo, kadi, Yezu wakalonga, bualu kavua mumanye bionso bivua Nzambi mumanye nansha. Kabidi, uvua ne bua kulonga tshintu tshidi katshia Nzambi kayi mua kulonga: ditumikila. Katshia, Nzambi kêna ne udiye ne bua kutumikila.

Dishilangana pankatshi pa malu avua Nzambi mumanye ne avua Yezu mumanye divuaku kabidi kunyima kua Yezu mumane kujudibua ku lufu bua kuikalaye ne muoyo mu diulu pamue ne Nzambi. Monayi mêyi a ntuadijilu a mukanda wa ndekelu wa mu Bible: “Buakabuluibua bua Yezu Kristo, buakamupeshabo kudi Nzambi.” (Buakabuluibua 1:1, Osty) Bu Yezu yeye muine muikale tshitupa tshia ku Bunzambi, uvua mua kukengela bua muntu mukuabo wa ku Bunzambi ebu, bu mudi Nzambi, bua kumupesha buakabuluibua anyi? Bushuwa, uvua mua kuikala mumanye bionso pa buobu, bualu Nzambi uvua mubumanye. Kadi Yezu kavua mubumanye to, bualu kavua Nzambi nansha.

Yezu mmutungunuke ne dikokela

KUMPALA kua kuluaye muntu, ne kabidi pavuaye pa buloba, Yezu uvua ku bukokeshi bua Nzambi. Kunyima kua dibiishibua diende ku lufu, mmutungunuke ne kuikala pa mulongo mupuekele, muibidi.

Pakakulabo pa dibiishibua dia Yezu ku lufu, Petelo ne aba bavuaye nabu bakambila ba-nzuji ba bena Yuda ne: “Nzambi wakazangika yeye eu [Yezu] . . . ku diboko diende dia balume.” (Bienzedi 5:31, NW) Paulo wakamba ne: “Nzambi wakamuzangika mu mulongo mubandile.” (Filipoi 2:9, NW) Bu Yezu muikale Nzambi, mmunyi muvuaye mua kubandishibua mu mulongo mubandile kupita uvuaye nawu diambedi? Uvua mua kuikala kuonso eku muntu muzangika wa mu Busatu Bunsanto. Kumpala kua kumubandishabo, bu Yezu muikale muena mulongo ne Nzambi, dibandishibua diende divua mua kumuteka ku mutu kua Nzambi.

Paulo wakamba kabidi ne: Yezu mmubuele “mu diulu muine, bua kumuenekeye mpindiu ku mpala kua Nzambi bua bualu buetu.” (Ebelu 9:24) Paudi umueneka kumpala kua muntu mukuabu, mmunyi muudi mua kuikala muine muntu’au? Tòo, udi ne bua kuikala mushilangane ne musunguluke nende.

Bia muomumue, kumpala kua kumushipabo ne mabue, Stefana “wakatangila mu diulu e kumonaye butumbi bua Nzambi ne Yezu muimane ku dia balume dia Nzambi.” (Bienzedi 7:55, NW) Mbimueneke patoke se: wakamona bantu babidi basunguluke, kadi kakuvua spiritu munsantu, peshi Bunzambi bua Busatu Bunsanto nansha.

Mu bualu budibo balonde mu Buakabuluibua 4:8 too ne 5:7, Nzambi mmulejibue musombe mu nkuasa wende wa bumfumu mu diulu, kadi, Yezu kenaku. Udi ne bua kusemena kudi Nzambi bua kuangata muvungu mu tshianza tshia balume tshia Nzambi. Ebi mbileje se: mu diulu, Yezu kêna Nzambi to, kadi mmushilangane nende.

Mu diumvuangana ne bitudi tufuma ku diamba ebi, tudi tubala mu Bulletin of John Rylands Library, mupatuila ku Manchester mu Angleterre ne: “Mu nsombelu wende wa mu diulu, kunyima kua dibiishibua diende ku lufu, Yezu mmulame bumuntu bushilangane ku bionso ne bumuntu bua Nzambi anu bu muvuabi patshivuaye ne muoyo pa buloba, bu Yezu wa pa buloba. Ku luseke lua Nzambi ne pa kumufuanyikija nende, Yezu udi umueneka bushuwa​—mushindu umue ne banjelu—​bu tshifukibua tshikuabo tshia mu lubanza lua Nzambi lua mu diulu; kadi bu mudiye Muana wa Nzambi, udi mu tshitupa tshishilangane ne udi mu mulongo mubandile kupita wa banjelu.”​—Fuanyikija ne Filipoi 2:11.

Bulletin ebi bidi bisakidila ne: “Kadi, bidibo bamba bua muoyo ne midimu ya Kristo mu diulu kabiena biumvuija ne: bu mudiye wangatshibua bu nzambi, udi mu mulongo umue ne Nzambi ne muikale menemene Nzambi to. Kadi, mumvuija adi Tshiovo Tshipiatshipia tshitupesha pa mudimu ne bumuntu biende bia mu diulu bidi bitulejaye musunguluke ne Nzambi ne muikale ku bukokeshi buende.”

Mu diulu, Yezu neashale tshiendelele musadidi wa Nzambi mushilangane ne Mufuki ne muikale ku bukokeshi buende. Ke tshidi Bible uleja padiye wamba ne: “Pashishe, nshikidilu nealue, pavuaye [Yezu mu diulu] kupingajila Nzambi Tatu Bukalenge . . . Nenku Muana yeye muine neakokele kudi Eu wakateka bintu bionso muinshi mua bukokeshi buende, bua Nzambi kuikalaye bionso mu bionso.”​—1 Kolinto 15:24, 28, Jé.

Yezu katu muanji kudiamba ne: udi Nzambi

MMUENENU wa Bible mmutokesha pa bualu ebu. Yehowa Nzambi Wa-Bukole-Buonso kêna anu muntu musunguluke ne Yezu, kadi udi kabidi mumutambe bunene misangu yonso. Yezu batu bamuleja misangu yonso bu musadidi muena bupuekele wa Nzambi, musunguluke nende ne mushadile kudiye. Ke bua tshinyi Bible udi wamba kakuyi dielakana ne: “mfumu wa Kristo n’Nzambi,” mu ngumvuilu wa muomumue ne: “mfumu wa mulume yonso, n’Kristo.” (1 Kolinto 11:3, NW) Yezu yeye muine wakamba ne: “Tatu udi muntambe meme bunene.”​—Yone 14:28, Osty.

Budiku mbua se: Yezu kêna Nzambi, ne katu mene muanji kudiamba ne: utu Nzambi to. Bualu ebu mbujadikibue kudi bashikuluji ba bungi. Bu mudi Bulletin bia Rylands biamba, “Buvuaku mbua kuitaba ne: makebulula menza munkatshi mua bidimu makumi asatu peshi makumi anayi bishale mmafikishe bashikuluji bavule ba dilambu ba Tshiovo Tshipiatshipia ku nkomenu wa ne: Yezu . . . katu muanji kuela meji ne: utu Nzambi nansha.”

Pa bidi bitangila bena nkristo ba kumpala, Bulletin ebi bidi biamba ne: “Pa nanku, pavuabo batua [Yezu] mêna a butumbi bu mudi Kristo, Muana wa muntu, Muana wa Nzambi ne Mukalenge, kabavua basua kuamba ne: uvua Nzambi, kadi, uvua ukumbaja mudimu wa Nzambi.”

Nenku, nansha bashikuluji ba malu a Nzambi mbitabe ne: mmuenenu wa se: Yezu udi Nzambi, mmubengangane ne bumanyishi bujima bua mu Bible. Muomu amu, Nzambi udi anu munene, ne Yezu mmusadidi wende udi ku bukokeshi buende.

[Lungenyi lunene lua mu dibeji 19]

‘Makebulula menza pa Tshiovo Tshipiatshipia mmafikishe bashikuluji bavule ku nkomenu wa ne: Yezu katu muanji kuela meji ne: utu Nzambi nansha.’​—Bulletin of the John Rylands Library

[Tshimfuanyi mu dibeji 17]

Yezu wakambila bena Yuda ne: “Bualu tshindi mutulukilemu diulu ki mbua kuenza mundi musue meme, apo mbua kukumbaja disua dia udi muntume.”​—Yowanese 6:38

[Tshimfuanyi mu dibeji 18]

Pakela Yezu lubila ne: “Nzambi wanyi, Nzambi wanyi, wandekedi bua tshinyi?” bushuwa, kavua wela meji ne: uvua Nzambi nansha.