Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA 6

Bamanyishi—Bamanyishi badi badifila ku budisuile

Bamanyishi—Bamanyishi badi badifila ku budisuile

BUALU BUNENE BUDI MU NSHAPITA EU

Mukalenge udi ulongolola tshiluilu tshia bamanyishi

1, 2. Yezu ukavua muakule bua mudimu kayi munene? Ndukonko kayi lua mushinga ludi lujuka?

 BAMFUMU ba tshididi batu misangu ya bungi balaya malu atubu kabayi baakumbaja. Nansha aba batu ne lungenyi luimpe badi mua kupangila bua kukumbaja bidibu balaya. Kadi Yezu Kristo udi Masiya Mukalenge utu misangu yonso ukumbaja mêyi ende.

2 Panyima pa Yezu mumane kulua Mukalenge mu 1914, wakakumbaja mulayi uvuaye muambe bidimu bitue ku 1900 bimane kupita. Matuku makese kumpala kua Yezu kufua, wakamba ne: “Nebayishe lumu luimpe elu lua Bukalenge pa buloba bujima budi bantu basombe.” (Mat. 24:14) Dikumbana dia mêyi ende aa divua ne bua kuikala bumue bua ku malu avua enza tshimanyinu tshia dikalaku diende mu Bukalenge. Kadi, lukonko lua mushinga ludi ne: Mmunyi muvua Mukalenge mua kulongolola tshiluilu tshia bantu bavua ne bua kuyisha ku budisuile mu matuku a ku nshikidilu avua bantu ne bua kuikala badinangi, kabayi banange bantu nabu, ne kabayi banange malu a Nzambi? (Mat. 24:12; 2 Tim. 3:1-5) Mbimpe tumanye bualu ebu, bualu diandamuna dia lukonko elu didi ditangila bena Kristo balelela bonso.

3. Yezu uvua mutuishibue bua bualu kayi? Nkuepi kuvuaye mupetele dishindika edi?

3 Tangila kabidi mêyi a Yezu a mu mulayi au. Dîyi dia ne: “Nebayishe” kadienaku dileja ne: uvua mutuishibue anyi? Ke mudibi. Yezu uvua mujadike ne: uvua ne bua kuikala ne bantu bavua mua kudifila ku budisuile mu matuku a ku nshikidilu. Nkuepi kuvuaye mupetele dituishibua edi? Kudi Tatuende. (Yone 12:45; 14:9) Pavua Yezu mu diulu, wakamona ne: Yehowa uvua mutuishibue ne: batendeledi bende bavua ne lungenyi lua budisuile. Tumonayi muvua Yehowa muleje muvuaye ne dituishibua edi.

‘Bantu bebe nebadifile ku budisuile’

4. Yehowa uvua mulombe bena Isalele bua kutua mudimu kayi mpanda? Bakenza tshinyi?

4 Vuluka tshivua tshienzeke pavua Yehowa muambile Mose bua kuibaka ntempelo anyi ntenta wa kusambakena muvua bena Isalele ne bua kuikala batendelela. Ku butuangaji bua Mose, Yehowa wakalomba bantu bonso bua kutua mudimu eu nyama ku mikolo. Mose wakabambila ne: ‘Muntu yonso udi witabuja mu mutshima wende, alue biende ne kupa kua Yehowa.’ Tshiakenzeka ntshinyi? Bantu bakatungunuka ne ‘kulua ne bintu biakadi mitshima yabu misue ku dinda ku dinda.’ Bakafila bintu bia bungi menemene, ne ‘bakakanda bantu bua kabalu kabidi ne bintu bikuabu to (NWT).’ (Ekes. 35:5; 36:3, 6) Bena Isalele bakaleja ne: bivua bikumbane muvua Yehowa mubeyemene.

5, 6. Bilondeshile Musambu wa 110:1-3, Yehowa ne Yezu bavua batekemene bua batendeledi balelela kuikalabu ne lungenyi kayi mu matuku a ku nshikidilu?

5 Yehowa uvuaku mutekemene ne: batendeledi bende ba mu matuku a ku nshikidilu nebikale ne lungenyi lua budisuile lua nunku anyi? Eyowa. Bidimu bitue ku 1000 kumpala kua Yezu kuledibua pa buloba, Yehowa wakasaka Davidi ku bukole bua nyuma muimpe bua kufunda bua tshikondo tshivua Masiya ne bua kutuadija kukokesha. (Bala Musambu wa 110:1-3.) Yezu, Mukalenge mupiamupia uvuabu ne bua kuteka mu nkuasa uvua ne bua kupeta baluishi. Kadi, uvua ne tshiluilu tshia bantu bavua ne bua kumutua nyama ku mikolo. Kabavua ne bua kubenzeja bua kuenzela Mukalenge mudimu to. Nansha bana bavua ne bua kudifila ku budisuile, balua musumba munene uvuabu mua kufuanyikija ne lumuma luvua lubuikila buloba mu dinda. a

Bantu badi batua Bukalenge mpanda ku budisuile badi ba bungi anu bu lumuma (Tangila tshikoso 5)

6 Yezu uvua mumanye ne: mulayi udi mu Musambu wa 110 uvua umutangila. (Mat. 22:42-45) Nunku, uvua mutuishibue ne: uvua ne bua kupeta bantu bena lulamatu bavua ne bua kudifila ku budisuile bua kuyisha lumu luimpe pa buloba bujima. Malu adi menzeke adi aleja tshinyi? Mukalenge udiku bushuwa mulongolole tshiluilu tshia bamanyishi bena budisuile mu matuku a ku nshikidilu aa anyi?

“Ndi ne diakalenga ne mudimu wa kumanyisha mukenji eu”

7. Panyima pa bamane kuteka Yezu Mukalenge, wakenza malu kayi bua kulongolola bantu bende bua mudimu uvuabu ne bua kuenza?

7 Matuku makese bamane kuteka Yezu Mukalenge, wakatuadija kulongolola bayidi bende bua mudimu munene uvua ne bua kuenzeka. Anu mutuvua bamone mu Nshapita 2, wakenza mudimu wa ditangila ne dilengeja kumbukila mu 1914 too ne ku ntuadijilu kua 1919. (Mal. 3:1-4) Pashishe mu 1919, wakateka mupika bua kulombola bayidi bende. (Mat. 24:45) Kutuadijila anu tshikondo atshi, mupika eu wakatuadija kufila biakudia bia mu nyuma ku diambuluisha dia miyuki ya mu mpungilu, mikanda ne bibejibeji bivua bileja ne: muena Kristo yonso uvua ne bua kuyisha.

8-10. Mmunyi muvua mpungilu mikankamije bantu bua kuyisha? Fila tshilejilu. (Tangila kabidi kazubu ka ne: “ Mpungilu ya kale ivua mikankamije bantu bua kuyisha.”)

8 Miyuki ya mu mpungilu. Bu muvua Balongi ba Bible ne dijinga dikole dia bulombodi, bakadisangisha mu Cedar Point, Ohio mu États-Unis kutuadijila mu dituku dia 1 too ne dia 8 ngondo wa 9 mu 1919 bua kuenza mpungilu munene wa kumpala panyima pa Mvita ya kumpala ya buloba bujima. Mu dituku dibidi dia mpungilu, muanetu Rutherford wakambila bavua balue mu mpungilu eu mu muyuki wakenzaye ne: “Mudimu udi nawu muena Kristo pa buloba . . . ngua kumanyisha mukenji wa bukalenge bua Mukalenge.”

9 Mu dituku ditanu dia mpungilu eu, bualu bunene buakenzeka pavua muanetu Rutherford muenze muyuki uvua ne tshiena-bualu tshia ne: “Muyuki bua benzejanganyi ba mudimu,” (Angl.) wakaluabu kupatula mu Tshibumba tshia Nsentedi mu tshiena-bualu tshia ne: “Manyishayi Bukalenge” (Angl.). Rutherford wakamba ne: “Pa tshibidilu, patu ntatu ikuata muena Kristo, utu udiebeja ne: Bua tshinyi ndi pa buloba? Diandamuna diende didi ne bua kuikala ne: Mukalenge mmundeje bulenga buende ne mmunteke muleji-mpala wende bua kuambila bantu mukenji wa Nzambi wa kudilengejabu nende; ndi ne diakalenga ne mudimu wa kumanyisha mukenji eu.”

10 Mu muyuki muende lumu eu, muanetu Rutherford wakamanyisha dipatuka dia tshibejibeji tshiapiatshipia tshia L’Âge d’Or (tshitudi tubikila lelu ne: Réveillez-vous !) tshivuabu ne bua kuenza natshi mudimu bua kuleja bantu ne: Bukalenge ke ditekemena dimue bua bukua bantu. Pashishe wakebeja bua kumanya bungi bua bantu bavua mu mpungilu eu bavua basue kuabanya tshibejibeji etshi. Luapolo luvuabu benze bua mpungilu eu luakaleja ne: “Diandamuna divua dikemesha. Bantu 6000 bakimana diakamue kuulu.” b Biakamueneka patoke ne: Mukalenge uvua ne bantu bena budisuile bavua basue bua kumanyisha Bukalenge buende.

11, 12. Ntshinyi tshivuabu baleje mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia mu 1920 bua tshikondo tshivuabu mua kuenza mudimu uvua Yezu mulaye?

11 Mikanda ne bibejibeji. Nimero ya Tshibumba tshia Nsentedi yakaleja patoke menemene mushinga wa mudimu uvua Yezu muambe wa kuyisha lumu luimpe lua Bukalenge. Tumonayi bimue bilejilu bia kumbukila ku ntuadijilu kua bidimu bia 1920.

12 Mmukenji kayi uvuabu ne bua kuyisha bua kukumbaja mulayi wa mu Matayi 24:14? Ndîba kayi divua mudimu eu ne bua kuenzeka? Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 1 ngondo wa 7 wa 1920 tshivua tshiumvuija mu tshiena-bualu tshia “Evenjeliyo wa Bukalenge” (Angl.) ne: “Lumu luimpe elu ludi lutangila nshikidilu wa ndongoluelu wa kale ne dijadika dia bukalenge bua Masiya.” Tshiena-bualu etshi tshiakaleja patoke dîba divuabu ne bua kuyisha tshiamba ne: “Badi ne bua kumanyisha mukenji eu pankatshi pa Mvita ya kumpala ya buloba bujima ne ‘dikenga dinene.’” Nunku, tshiena-bualu etshi tshiakamba ne: “Etshi ke tshikondo . . . tshia kumanyisha lumu luimpe elu mu bitendelelu bia bukua buena Kristo pa buloba bujima.”

13. Mmunyi muvua Tshibumba tshia Nsentedi tshia mu 1921 tshisake bena Kristo bela manyi bua kuikala ne lungenyi lua didifila ku budisuile?

13 Bavuaku mua kuenzeja bantu ba Nzambi bua kuenzabu mudimu uvua Yezu muambe eu anyi? Tòo. Tshiena-bualu tshia ne: “Ikalayi ne dikima” (Angl.) tshia mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15 ngondo 3 wa 1921 tshiakakoka ntema ya bena Kristo bela manyi bavua ne lungenyi lua budisuile. Bavua bakankamije muntu yonso bua kudiebeja ne: “Tshienaku ne diakalenga, kabidi ne mudimu wa kuyisha anyi?” Tshiena-bualu etshi tshiakamba kabidi ne: “Tudi batuishibue ne: nuenu bamone [mudimu eu bu diakalenga] nenuikale bu Yelemiya, uvua dîyi dia Mukalenge dienza mu muoyo wende ‘bu kapia kadi kosha munda mua mifuba yende,’ dimupangisha bua kudikanda bua kuakula.” (Yel. 20:9) Dikankamija edi diakaleja dituishibua didi nadi Yehowa ne Yezu mu bantu ba lulamatu badi batua Bukalenge mpanda.

14, 15. Mu 1922, Tshibumba tshia Nsentedi tshivua tshikankamije bena Kristo bela manyi bua kuyisha bantu mu mushindu kayi?

14 Mmunyi muvua bena Kristo balelela mua kumanyisha bakuabu mukenji wa Bukalenge? Tshiena-bualu tshîpi kadi tshimpe tshia ne: “Mudimu udi ne mushinga” (Angl.) tshia mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15 ngondo wa 8 wa 1922 tshiakakankamija bena Kristo bela manyi bua “kuyisha bantu ne mikanda, kuyukila nabu ku nzubu yabu, kubambila ne: bukalenge bua mu diulu bukadi pabuipi.”

15 Bidi bimueneka patoke ne: kutuadija ku 1919, Kristo uvua wenza mudimu ne mupika wa lulamatu udi mudimuke bua kuleja patoke ne: bena Kristo badi ne diakalenga ne mudimu wa kuyisha mukenji wa Bukalenge pa buloba. Kadi, ntshinyi tshivua Balongi ba Bible ba kumpala benze bua kutumikila dikankamija dia kuenza mudimu wa kuyisha Bukalenge?

‘Bena lulamatu nebadifile ku budisuile’

16. Bamue bakulu bavua benze tshinyi pavuabu bambe ne: bantu bonso bavua ne bua kuyisha?

16 Mu bidimu bia 1920 ne bia 1930, bamue bakabenga lungenyi lua ne: bena Kristo bela manyi bonso bavua ne bua kuyisha. Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 1 ngondo wa 11 wa 1927 tshiakumvuija tshivua tshienzeke tshiamba ne: “Kudi bamue bantu badi bakulu mu tshisumbu . . . badi babenga bua kukankamija bana babu bua kuyisha ne babenga bobu bine bua kuenza mudimu eu. . . . Badi bakula bibi bua lungenyi lua kuya ku nzubu ne ku nzubu bua kumanyisha bantu mukenji wa Nzambi, Mukalenge udiye muteke ne Bukalenge buende.” Tshiena-bualu tshiakaleja kabidi ne: “Tshikondo ntshifike bua muntu udi ne lulamatu kumanyaye bantu aba ne kubepuka, ne kubambila ne: katuakunueyemena kabidi bu bakulu mu tshisumbu to.” c

17, 18. Bua kutumikila bulombolodi bua kasumbu kaludiki, bena Kristo ba bungi bavua benze tshinyi? Ntshinyi tshivua bantu miliyo ya bungi benze mu bidimu 100 bishale?

17 Bia disanka, bantu ba bungi mu bisumbu bakatumikila ne disanka bulombodi bua mupika wa lulamatu. Bakamona kumanyisha mukenji wa Bukalenge bu diakalenga. Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15 ngondo 3 wa 1926 tshidi tshiamba bua bualu ebu ne: “Bena lulamatu nebadifile ku budisuile . . . bua kuambila bantu mukenji eu.” Bena lulamatu abu bakakumbaja mêyi a mulayi adi mu Musambu wa 110:3 ne bakaleja muvuabu badifile ku budisuile bua kutua Mukalenge Masiya nyama ku mikolo.

18 Mu bidimu 100 bishale ebi, bantu miliyo ya bungi mbadifile ku budisuile bua kuenza mudimu wa kuyisha Bukalenge. Mu nshapita idi kumpala eyi, netuakule bua muvuabu bayishe, mmumue ne: mishindu ne bintu bivuabu benze nabi mudimu ne malu mimpe avuabu bapete. Kadi tshia kumpala, tuanji kumanya bua tshinyi bantu miliyo ya bungi mbaditue mu mudimu wa kuyisha Bukalenge ku budisuile nansha mudibu mu bulongolodi bua bantu badinangi. Patudi tukonkonona bualu ebu, muntu yonso adiebeje ne: ‘Bua tshinyi ntu nyisha bantu lumu luimpe?’

“Tungunukayi tshia kumpala ne kukeba Bukalenge”

19. Bua tshinyi tudi tutumikila mubelu wa Yezu wa ne: “Tungunukayi tshia kumpala ne kukeba Bukalenge”?

19 Yezu wakabela bayidi bende ne: “Tungunukayi tshia kumpala ne kukeba Bukalenge.” (Mat. 6:33) Bua tshinyi tudi tutumikila mubelu eu? Nangananga mbualu tudi bamanye ne: Bukalenge budi ne mushinga, bobu ke nshindamenu wa malu adi Nzambi mulongolole. Anu mutuvua bamone mu nshapita mushale, nyuma muimpe mmufile butoke pa Bukalenge ku kakese ku kakese. Padi bulelela bua Bukalenge bulenga mioyo yetu, tudi tudiumvua basakibue bua kukeba tshia kumpala Bukalenge.

Bena Kristo badi basanka padibu bapeta bulelela bua Bukalenge anu mutu muntu udi mupete tshiuma tshia mushinga mukole tshivua tshisokoka usanka (Tangila tshikoso tshia 20)

20. Mmunyi mudi tshilejilu tshia Yezu tshia tshiuma tshia mushinga mukole tshisokoka tshileja tshivua bayidi bende ne bua kuenza bua mubelu wa kutungunuka ne kukeba tshia kumpala Bukalenge?

20 Yezu uvua mumanye tshivua bayidi bende ne bua kuenza bua mubelu wa kutungunuka tshia kumpala ne kukeba Bukalenge? Tuakule bua tshilejilu tshiende tshia tshiuma tshia mushinga mukole tshisokoka. (Bala Matayi 13:44.) Mu tshilejilu etshi, padi tshidime wenza mudimu wende, udi upeta tshiuma tshia mushinga mukole tshivuabu basokoke ne udi umanya diakamue mushinga watshi. Ntshinyi tshidiye wenza? “Bua disanka didiye nadi, udi uya, upana bintu bionso bidiye nabi ne usumba budimi abu.” Tudi tupeta dilongesha kayi? Patudi tupeta bulelela bua Bukalenge ne tumanya mushinga wabu, tudi tuenza muetu muonso bua kuteka malu a Bukalenge muaba udi muakumbanyine, mmumue ne: muaba wa kumpala mu nsombelu wetu. d

21, 22. Mmunyi mudi bena lulamatu badi batua Bukalenge mpanda baleja ne: badi bakeba tshia kumpala Bukalenge? Fila tshilejilu.

21 Bena lulamatu badi batua Bukalenge mpanda badi baleja mu mêyi ne mu bienzedi biabu ne: badi bakeba tshia kumpala Bukalenge. Badi bafila mioyo yabu, mamanya abu ne bintu biabu bua mudimu wa diyisha Bukalenge. Bantu ba bungi mbadipangishe malu a bungi bua kuenza midimu ya pa buayi. Bamanyishi bonso badi badifila ku budisuile aba mbamone ne abu abidi mudi Yehowa ubenesha aba badi bakeba tshia kumpala Bukalenge. Tuangate tshilejilu tshia bualu buvua buenzeke kale.

22 Avery Bristow ne mukajende Lovenia bavua benza mudimu bu ba kolportere (batudi tubidila lelu ne: bampanda-njila) ku Sud kua États-Unis kutuadijila mu bidimu bia ku ndekelu kua 1920. Panyima pa bidimu, Lovenia wakamba ne: “Meme ne Avery tuvua benze pamue mudimu wa bumpanda-njila ne disanka munkatshi mua bidimu bia bungi. Kuvua misangu ya bungi ituvua katuyi bamanye kutuvua mua kupetela makuta a kusumba kasolonyi peshi bintu bia kulamba. Kadi Yehowa uvua anu utupesha bintu ebi mu mushindu kampanda anyi kansanga. Tuakatungunuka anu ne kuenza mudimu. Tuvua misangu yonso ne bintu bituvua nabi dijinga.” Lovenia wakavuluka umue musangu pavuabu benza mudimu mu tshimenga tshia Pensacola mu Florida ne bavua ne makuta makese ne bintu bikese bia kulamba. Bakapingana ku nzubu kuabu ne kusanganabu bitunga bibidi binene bia biakudia ne kamukanda kabafundila kamba ne: “Tudi banunange bikole tuetu bena mu tshisumbu tshia Pensacola.” Pavua Lovenia muele meji bua bidimu biabu mu mudimu wa pa buawu, wakamba ne: “Yehowa kavua mutulekele to. Kavua mutuele mâyi ku makasa bua mutuvua bamueyemene to.”

23. Udi umvua munyi bua bulelela bua Bukalenge buudi mupete? Udi mudisuike bua kuenza tshinyi?

23 Tuetu bonso katuena mua kuyisha mêba bungi bumue to. Tudi ne nsombelu mishilangane. Kadi, tudi ne bua kumona kuyisha lumu luimpe ne muoyo mujima bu diakalenga. (Kolos. 3:23) Bu mutudi tuangata bulelela bua Bukalenge butudi bapete ne mushinga, tudi tudifila ku budisuile, eyowa tudifidilamu bua kuenza bualu buonso budi bukengela bua kukumbaja mudimu eu ne muetu muonso. Ke tshiudi pebe mudisuike bua kuenza anyi?

24. Mbumue bua ku malu manene kayi adi atangila Bukalenge budi bukumbane mu matuku a ku nshikidilu?

24 Bushuwa, mu bidimu lukama bishale ebi, Mukalenge mmukumbaje mêyi a mulayi adi mu Matayi 24:14. Mmuakumbaje kayi wenzeja bantu ku bukole to. Panyima pa bayidi bende bamane kupatuka mu bulongolodi ebu bua badinangi, mbadifile ku budisuile bua kuyisha. Mudimu wabu wa kuyisha lumu luimpe pa buloba bujima udi bumue bua ku malu adi enza tshimanyinu tshia dikalaku dia Yezu mu Bukalenge ne udi bumue bua ku malu manene a mu milayi idi itangila Bukalenge idi ikumbana mu matuku a ku nshikidilu.

a Mu Bible, badi bakula bua muaku lumuma bua kuleja mudi bintu bikale bia bungi.—Gen. 27:28; Mika 5:7.

b Broshire wa ne: Mbanganyi badibu bapeshe mudimu? (Angl.) wakumvuija ne: “Tshibejibeji tshia L’Âge d’or ntshia kuenza natshi kampanye bua kumanyisha mukenji wa Bukalenge ku nzubu ne ku nzubu. . . . Pa kumbusha kampanye, tshibejibeji etshi ntshia kuyisha natshi ku nzubu yonso, nansha muntu yeye mudifundishe bua kutshipeta anyi kayi muenze nanku.” Mu bidimu biakalonda, bakakankamija bana betu bua balombe bantu bua kudifundisha bua kupeta L’Âge d’Or ne Tshibumba tshia Nsentedi. Kutuadijila mu dia 1/2/1940, bavua bakankamije bantu ba Yehowa bua kuabanyina bantu bibejibeji bibidi ebi ne kufila luapolo lua bungi bua bibejibeji bivuabu bafile.

c Tshikondo atshi, bena mu tshisumbu bavua bela tukanda bua kusungulabu bakulu. Nunku, bena mu tshisumbu bavua ne mushindu wa kubenga kusungula bantu bavua babenga kuyisha. Mu Nshapita wa 12 netuakule bua muvuabu bashintulule bua kutuadija kusungula bakulu ne nyuma wa Nzambi.

d Yezu wakaleja bualu bua muomumue mu tshilejilu tshia ngenda mushinga udi wenda ukeba dibue dia busanga dia mushinga mukole. Padi ngenda mushinga eu udipeta, udi upana bionso bidiye nabi ne udisumba. (Mat. 13:45, 46) Nsumuinu ibidi eyi idi itulongesha ne: tudi mua kulonga bulelela bua Bukalenge mu mishindu mishilangane. Bamue mbabupete anu nanku, bakuabu bobu mbabukebe bikole. Kadi nansha tuetu babupete mu mushindu kayi, tudi tudipangisha amue malu ku budisuile bua kuteka Bukalenge pa muaba wa kumpala.