Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA WA DIKUMI NE MUISATU

Nemeka dipa dia muoyo

Nemeka dipa dia muoyo

1. Nnganyi uvua mutupeshe muoyo?

YEHOWA “udi Nzambi wa muoyo.” (Yelemiya 10:10) Mmufuki wetu, ne yeye ke udi mutupeshe muoyo. Bible udi wamba ne: “Wakafuka bintu bionso, ne bua disua diebe biakikalaku ne biakafukibua.” (Buakabuluibua 4:11) Eyowa, Yehowa uvua musue tuikale ne muoyo. Muoyo ndipa dia mushinga mukole didiye mutupeshe.—Bala Misambu 36:9.

2. Tudi ne bua kuenza tshinyi bua kuikala ne diakalenga?

2 Yehowa udi utupesha bionso bitudi nabi dijinga bua tuikale ne muoyo, bu mudi biakudia ne mâyi. (Bienzedi 17:28) Kadi kupita bionso, mmusue bua muoyo utusankishe. (Bienzedi 14:15-17) Bua tuetu kuikala ne diakalenga, tudi ne bua kutumikila mikenji ya Nzambi.—Yeshaya 48:17, 18.

MUDI NZAMBI WANGATA MUOYO

3. Ntshinyi tshivua Yehowa muenze pavua Kayina mushipe Abele?

3 Bible udi utulongesha ne: Yehowa udi wangata muoyo wetu ne wa bantu bakuabu ne mushinga. Tshilejilu, pavua Kayina (muana wa Adama ne Eva) mukuatshile muakunyende Abele tshiji tshikole, Yehowa wakadimuija Kayina ne: uvua ne bua kukanda tshiji tshiende. Kadi Kayina kakateleja to, ne tshiji tshiende tshiakakola bikole, yeye ‘kuluisha muanabu Abele, kumushipaye.’ (Genese 4:3-8) Yehowa wakanyoka Kayina bua muvuaye mushipe Abele. (Genese 4:9-11) Nunku kuikala ne tshiji ne lukinu nkubi bualu kudi mua kutuvuija bena tshikisu anyi bantu badi benzelangana malu mabi. Muntu wa mushindu eu kena mua kupeta muoyo wa tshiendelele to. (Bala 1 Yone 3:15.) Bua kusankisha Yehowa, tudi ne bua kulonga mua kunanga bantu bonso.—1 Yone 3:11, 12.

4. Umue wa ku mikenji ivua Nzambi mupeshe bena Isalele udi utulongesha tshinyi bua dipa dia muoyo?

4 Bidimu bia bungi bimane kupita, Yehowa wakaleja ne: uvua wangata muoyo ne mushinga pavuaye mupeshe Mose Mikenji dikumi. Umue wa ku mikenji ayi udi wamba ne: “Kuena ne bua kushipa muntu.” (Dutelonome 5:17) Pavua muntu ushipa muntu mukuabu ku bukole, bavua ne bua kumushipa pende.

5. Mmunyi mudi Nzambi umona ditula dia mafu?

5 Mmunyi mudi Nzambi umona ditula dia mafu? Nansha muoyo wa muana udi kayi muanji kuledibua udi ne mushinga wa bungi kudi Yehowa. Mu mikenji ivua Yehowa mupeshe bena Isalele, Yehowa wakamba ne: muntu yeye mukume mamu ne muanende yeye mufue bua mututu au, bavua ne bua kushipa muntu au. (Bala Ekesode 21:22, 23; Misambu 127:3.) Bualu ebu budi butulongesha ne: kutula difu nkubi.—Tangila dimanyisha dia ku ndekelu 28.

6, 7. Mmunyi mutudi mua kuleja Yehowa ne: tudi tuangata muoyo ne mushinga wa bungi?

6 Mmunyi mutudi mua kuleja Yehowa ne: tudi tuangata muoyo wetu ne wa bakuabu ne mushinga wa bungi? Mpatudi tubenga kuenza bualu budi mua kuteka muoyo wetu anyi wa bakuabu mu njiwu. Ke bualu kayi katuena mua kunua makanya anyi diamba peshi kudilewula ne bintu bia lulengu to, bualu bidi bitunyanga ne bidi mua kutushipa.

7 Nzambi mmutupeshe muoyo ne mubidi, nunku tudi ne bua kuenza nabi mudimu bu mudiye musue. Ke bualu kayi tudi ne bua kulama mubidi wetu bimpe. Tuetu katuyi bawulame bimpe, netulue bakoya ku mêsu kua Nzambi. (Lomo 6:19; 12:1; 2 Kolinto 7:1) Katuena mua kutendelela Yehowa udi mutupeshe muoyo, tuetu katuyi tuwangata ne mushinga to. Nansha mudibi mua kuikala bikole bua kulekela bibidilu bibi, Yehowa neatuambuluishe tuetu tudienzeja bua kubilekela bualu tudi tuangata muoyo ne mushinga wa bungi.

8. Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza bua kujadika ne: katuena tuteka muoyo wetu anyi wa bakuabu mu njiwu?

8 Tudi bamone ne: muoyo ndipa dia mushinga mukole. Yehowa mmutuishibue ne: netuenze muetu muonso bua kubenga kuteka muoyo wetu anyi wa bakuabu mu njiwu. Tudi tuenza nanku mu mushindu utudi tuendesha mashinyi etu, moto wetu, anyi tshintu kayi tshionso tshitudi mua kuendesha. Tudi tuepuka manaya a njiwu anyi a tshikisu. (Misambu 11:5) Tudi kabidi tuenza muetu muonso bua nzubu yetu kayikebeshi njiwu. Yehowa uvua muelele bena Isalele mukenji ne: “Wewe muibake nzubu mupiamupia, udi ne bua kuibaka kabidi katshibumba ku mutu kua nzubu webe, bua kukebedi nzubu webe dibanza dia mashi, bualu muntu udi mua kukulukaku.”—Dutelonome 22:8.

9. Tudi ne bua kuenzela nyama malu mushindu kayi?

9 Nansha mushindu utudi tuenzela nyama malu udi ne mushinga kudi Yehowa. Udi utuanyishila bua kushipa nyama bua kudia ne bua kupeta bilamba, ne udi utuanyishila kabidi bua kushipa nyama yeye uteka muoyo wetu mu njiwu. (Genese 3:21; 9:3; Ekesode 21:28) Kadi katuena ne bua kuikala ne tshikisu kudi nyama anyi kuyishipa anu bua kunaya to.—Nsumuinu 12:10.

NEMEKA MUOYO BUALU NTSHINTU TSHIA TSHIJILA

10. Bua tshinyi tudi tuamba ne: mashi adi aleja muoyo?

10 Mashi nga tshijila kudi Yehowa bualu adi aleja muoyo. Pavua Kayina mushipe Abele, Yehowa wakambila Kayina ne: “Mashi a muanenu adi angela lubila kumbukila pa buloba.” (Genese 4:10) Mashi a Abele avua aleja muoyo wende, ne Yehowa wakapesha Kayina dinyoka bua muvuaye mushipe Abele. Panyima pa Mvula wa kabutu wa mu matuku a Noa, Yehowa wakaleja kabidi mudi mashi aleja muoyo. Yehowa wakanyishila Noa ne dîku diende bua kudia nyama. Wakamba ne: “Nudi mua kudia nyama yonso idi ne muoyo idi yendakana pa buloba. Ndi nnupeshayi yonso anu mumvua munupeshe mitshi ne bisonsa.” Kadi kuvua tshintu tshimue tshivua Yehowa mubakandike bua kudia. Wakamba ne: “Kadi kanuena ne bua kudia munyinyi ne muoyo wawu, mmumue ne: mashi awu to.”—Genese 1:29; 9:3, 4.

11. Mmukenji kayi uvua Nzambi muelele tshisamba tshia Isalele bua mashi?

11 Bidimu bitue ku 800 Yehowa mumane kukandika Noa bua kudia mashi, wakelela kabidi tshisamba tshiende mukenji ne: “Bikala muena Isalele anyi muntu kampanda wa ku babende udi musombele munkatshi muenu ulemba nyama ne udi ukuata nyama wa tshisuku anyi nyunyi udibu mua kudia, udi ne bua kupongolola mashi ende panshi ne kuajibikila ne buloba.” Pashishe wakamba ne: “Kanuena ne bua kudia mashi.” (Lewitiki 17:13, 14) Yehowa utshivua anu musue bua tshisamba tshiende tshiangate mashi bu tshintu tshia tshijila. Bavua mua kudia munyinyi, kadi kabavua mua kudia mashi to. Pavuabu bashipa nyama bua kudia, bavua ne bua kupongolola mashi ende panshi.

12. Bena Kristo badi bangata mashi mushindu kayi?

12 Bidimu ndambu panyima pa lufu lua Yezu, bapostolo ne bakulu ba mu tshisumbu tshia bena Kristo mu Yelushalema bakadisangisha bua kumona mikenji ivuabu belele bena Isalele itshivua itangila bena Kristo. (Bala Bienzedi 15:28, 29; 21:25.) Yehowa wakabambuluisha bua bajingulule ne: utshivua wangata mashi ne mushinga, ne bobu pabu bavua ne bua kutungunuka ne kuangata mashi bu tshintu tshia tshijila. Bena Kristo ba kumpala kabavua badia mashi anyi baanua peshi badia munyinyi wa nyama uvuabu kabayi bashipe bimpe to. Bu bobu baadia anyi baanua, bivua bibi anu bu kutendelela mpingu anyi kuenda masandi. Katshia anu ku tshikondo atshi, bena Kristo balelela badi babenga kudia mashi anyi kuanua. Netuambe tshinyi bua lelu? Yehowa utshidi anu musue bua tuangate mashi bu tshintu tshia tshijila.

13. Bua tshinyi bena Kristo kabena bitaba bua babele mashi?

13 Bualu ebu budiku bumvuija ne: bena Kristo badi kabidi ne bua kubenga bua kababedi mashi anyi? Eyowa. Yehowa uvua mutukandike bua kudia mashi anyi kuanua. Munganga yeye mukukandike maluvu, badiku mua kukuelawu mu mubidi anyi? Tòo! Bia muomumue, mukenji wa kubenga kudia mashi anyi kuanua udi uleja ne: katuena ne bua kuitaba bua batuele mashi to.—Tangila dimanyisha dia ku ndekelu 29.

14, 15. Bua tshinyi bidi ne mushinga bua muena Kristo kunemeka muoyo ne kutumikila Yehowa?

14 Kadi netuenze tshinyi munganga yeye mutuambile ne: bobu kabayi batuele mashi tudi tufua? Muntu yonso udi ne bua kuangata dipangadika dia kutumikila mukenji udi Nzambi muele bua mashi anyi kubenga kuwutumikila. Bena Kristo badi banemeka bikole dipa dia Nzambi dia muoyo, ne netukebe mishindu mikuabu ya bobu kutondopa bua kushala ne muoyo; kadi katuakuitaba bua batuele mashi to.

15 Tudi tudienzeja bikole bua kuikala ne makanda a mubidi, kadi bu mudi Nzambi wangata muoyo ne mushinga wa bungi, katuakuitaba bua batuele mashi to. Bidi ne mushinga wa bungi bua tuetu kutumikila Yehowa pamutu pa kushipa mukenji wende anu bua kushala ne muoyo. Yezu wakamba ne: “Muntu yonso udi musue kupandisha muoyo wende neawujimije, kadi muntu yonso udi ujimija muoyo wende bua bualu buanyi neawupete.” (Matayi 16:25) Tudi basue kutumikila Yehowa bualu tudi bamunange. Mmumanye tshidi tshitambe buimpe buetu tuetu, ne anu bu Yehowa, tudi tuangata muoyo ne mushinga wa bungi ne tuwangata kabidi bu tshintu tshia tshijila.—Ebelu 11:6.

16. Bua tshinyi basadidi ba Nzambi badi bamutumikila?

16 Basadidi ba Nzambi ba lulamatu mbadisuike bua kutumikila mukenji udiye muele bua mashi. Kabakuitaba bua kudia mashi anyi kuanua, ne kabakuitaba kabidi bua babele mashi padibu basama to. * Kadi nebitabe bua babondope mushindu mukuabu bua kupandisha muoyo wabu. Mbatuishibue ne: Mufuki wa muoyo ne mashi mmumanye tshidi tshitambe buimpe buabu bobu. Udi witaba ne: mmumanye tshidi tshitambe buimpe buebe wewe anyi?

MUSHINDU UMUE WA DIENZA MUDIMU NE MASHI UVUA YEHOWA MUANYISHE

17. Mu Isalele, mmushindu kayi umue wa kuenza mudimu ne mashi uvua Yehowa wanyisha?

17 Mu mikenji ivua Nzambi mupeshe Mose, Yehowa uvua muambile bena Isalele ne: “Muoyo wa tshintu udi mu mashi, ne meme ndi muafile pa tshioshelu bua bualu buenu bua kubuikila mpekatu yenu nuenu, bualu mashi ke adi abuikila mpekatu bua muoyo udi munda muawu.” (Lewitiki 17:11) Pavua bena Isalele benza mpekatu, bavua balambula nyama ne balomba muakuidi bua apongolole ndambu wa mashi a nyama au pa tshioshelu ku ntempelo bua Yehowa abafuile luse. Eu ke mushindu umue uvua Yehowa wanyisha bua bena Isalele benze mudimu ne mashi.

18. Mulambu wa Yezu udi utuambuluisha ku tshinyi?

18 Pavua Yezu mulue pa buloba, wakafila muoyo wende, anyi mashi ende, bua kutubuikidilabu mpekatu yetu; bualu ebu buvua bupingane pa muaba wa mukenji wa kulambula nyama. (Matayi 20:28; Ebelu 10:1) Muoyo wa Yezu uvua ne mushinga wa bungi menemene, ke bualu kayi pavua Yehowa mubishe Yezu ku lufu, muye mu diulu, Yehowa uvua mua kupesha bantu bonso mushindu wa kupeta muoyo wa tshiendelele.—Yone 3:16; Ebelu 9:11, 12; 1 Petelo 1:18, 19.

Mmushindu kayi uudi mua kuleja ne: udi unemeka muoyo ne mashi?

19. Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza bua katuikadi “ne dibanza dia mashi a muntu nansha umue”?

19 Tudi ne dianyisha kudi Yehowa bua dipa dimpe dia muoyo didiye mutupeshe. Tudi basue kuambila bantu ne: bobu bitabuje Yezu, badi mua kupeta muoyo wa tshiendelele. Tudi banange bantu, ne netuenze muetu muonso bua kubaleja mudibu mua kupeta muoyo. (Yehezekele 3:17-21) Dîba adi, netuambe anu bu mupostolo Paulo ne: “Tshiena ne dibanza dia mashi a muntu nansha umue, bualu tshiena mudikande bua kunuambila malu onso adi Nzambi mupangadije.” (Bienzedi 20:26, 27) Bushuwa, tudi tuleja mutudi tunemeka muoyo ne mashi bikole patudi tuambila bantu bakuabu malu a Yehowa ne mudiye wangata muoyo ne mushinga.

^ tshik. 16 Bua kumanya malu makuabu adi atangila diedibua dia mashi, bala mukanda wa “Nudilame mu dinanga dia Nzambi,” dibeji dia 77-79, mupatula kudi Bantemu ba Yehowa.