Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA WA 7

Utu wangata muoyo ne mushinga anu bu Yehowa anyi?

Utu wangata muoyo ne mushinga anu bu Yehowa anyi?

“Kuudi wewe nkudi mpokolo wa muoyo.”​—MISAMBU 36:9.

1, 2. Ntshintu kayi tshia mushinga mukole tshidi Yehowa mutupeshe?

YEHOWA mmupeshe muntu yonso tshintu tshia mushinga mukole. Tshintu atshi mmuoyo. (Genese 1:27) Mmusue bua tuikale ne nsombelu muimpe menemene. Ke bualu kayi mmutupeshe mêyi manene adi atuambuluisha bua kuangata mapangadika mimpe. Tudi ne bua kutumikila mêyi aa bua “kutapulula tshidi tshimpe ne tshidi tshibi.” (Ebelu 5:14) Tuetu tuenza nunku, tudi tuitaba bua Yehowa atulongeshe bua tuikale tuela meji bimpe. Patudi tutumikila mêyi manene a Nzambi ne tumona mudiwu alengeja nsombelu wetu, tudi tufika ku dimona mushinga udiwu nawu menemene.

2 Nsombelu utu ne malu a bungi. Kudi misangu idi malu mua kututulukila adi Bible kayi wakuila buludiludi. Tshilejilu, tudi mua kuikala dijinga ne kuangata mapangadika adi atangila ngondapilu kampanda udi ulomba kuenza mudimu ne mashi. Mmushindu kayi utudi mua kuangata mapangadika adi asankisha Yehowa? Mu Bible mudi mêyi manene adi aleja mudi Yehowa umona muoyo ne mashi. Tuetu bumvue mêyi aa bimpe, netufike ku diangata mapangadika mimpe ne netushale ne kondo ka muoyo kimpe. (Nsumuinu 2:6-11) Mpindieu, tukonkononayi amue a ku mêyi manene au.

YEHOWA UTU UMONA MUOYO NE MASHI BISHI?

3, 4. (a) Leja muvua Yehowa muleje mudiye umona muoyo. (b) Mashi adi aleja tshinyi?

3 Bible udi utulongesha ne: mashi ntshintu tshia tshijila bualu adi aleja muoyo. Muoyo pawu udi ne mushinga kudi Yehowa. Kayina mumane kushipa muanabu, Yehowa wakamuambila ne: “Mashi a muanenu adi angela lubila kumbukila pa buloba.” (Genese 4:10) Mashi a Abele avua aleja muoyo wende; nanku pavua Kayina mushipe Abele, uvua mujimije muoyo wa muanabu.

4 Panyima pa Mvula wa kabutu wa mu matuku a Noa, Nzambi wakambila bantu ne: bavua mua kudia minyinyi. Kadi wakakoka ntema yabu wamba ne: “Kanuena ne bua kudia munyinyi ne muoyo wawu, mmumue ne: mashi awu to.” (Genese 9:4) Mukenji eu uvua utangila ndelanganyi yonso ya Noa, too ne tuetu. Bidi bimueneka patoke ne: bua Yehowa, mashi adi aleja muoyo. Ke bualu kayi bidi bikengela tumone petu muoyo mudiye uwumona amu.—Misambu 36:9.

5, 6. Mmunyi muvua mikenji ya Mose ileja muvua Yehowa umona muoyo ne mashi?

5 Mu mikenji ivua Yehowa mupeshe Mose, uvua muambe ne: “Bikala muntu kampanda . . . mudie mashi kayi onso, nembenge bushuwa muntu udi udia mashi au, ne nemmumbushe munkatshi mua tshisamba tshiabu. Bualu muoyo wa tshintu udi mu mashi.”—Lewitiki 17:10, 11.

6 Mikenji ya Mose ivua yamba ne: pavua muntu ushipa nyama bua kudia, uvua ne bua kuela mashi ende panshi. Bualu ebu buvua buleja ne: bavua bapingaja muoyo wa nyama au kudi Yehowa, Mufuki wawu. (Dutelonome 12:16; Yehezekele 18:4) Kadi Yehowa kavua ulomba bena Isalele bua kumbusha too ne kamata ka mashi ka ndekelu pavuabu bakosa nyama mutu to. Bavua mua kudia munyinyi au ne kondo ka muoyo katoke pavuabu benza tshionso tshivuabu mua kuenza bua kuela mashi panshi. Pavuabu baleja kanemu bua mashi a nyama, bavua baleja muvuabu banemeka Yehowa Mufidi wa muoyo. Mikenji ivua kabidi ilomba bena Isalele bua kulambula nyama bua kubuikila mpekatu.—Tangila Dimanyisha dia ku ndekelu dia 19 ne dia 20..

7. Mmunyi muvua Davidi muleje kanemu bua mashi?

7 Tudi mua kumona mushinga udi nawu mashi mu bualu buvua Davidi muenze pavuaye uluangana ne bena Peleshete. Bantu ba Davidi bakamona ne: uvua wamba kufua ne nyota, ke bobu kuteka mioyo yabu mu njiwu, kubuelabu mu buloba bua baluishi bua kumusunyinabu mâyi. Kadi pakaluabu ne mâyi au kudi Davidi, wakabenga bua kuanua, “kuapongoluelaye Yehowa panshi.” Davidi kuamba ne: “Yehowa, kabiena mua kuenzeka bua meme kuenza bualu ebu to! Ndi mua kunua mashi a bantu bavua baye kusuna mâyi, bateke mioyo yabu mu njiwu anyi?” Davidi uvua mumvue mushinga uvua nawu muoyo ne mashi ku mêsu kua Nzambi.—2 Samuele 23:15-17.

8, 9. Mmushindu kayi udi bena Kristo ba lelu ne bua kumona mashi?

8 Mu tshikondo tshia bena Kristo ba kumpala, bantu ba Nzambi kabavua kabidi ne bua kufila milambu ya nyama to. Kadi bivua bikengela anu bua bikale ne mmuenenu muimpe wa mashi. “Kudikanda ku mashi” ngumue wa ku mikenji ya Mose mikese tshianana ivua Yehowa ulomba bena Kristo bua kutumikila. Bualu ebu buvua ne mushinga wa muomumue ne kubenga kuenda masandi anyi kutendelela mpingu.—Bienzedi 15:28, 29.

Mmunyi mundi mua kumvuija dipangadika dianyi bua dienza mudimu ne tutupa tukese tua mashi?

9 Ke mudibi kabidi lelu. Tuetu bena Kristo tudi bamanye ne: Yehowa ke Mufuki wa muoyo, ne bintu bionso bidi ne muoyo mbiende. Tudi kabidi bafike ku dimona ne: mashi ntshintu tshia tshijila ne adi aleja muoyo. Ke bualu kayi tudi tuenza muetu muonso bua kukonkonona mêyi manene a mu Bible patudi tuangata dipangadika kayi dionso didi ditangila ngondapilu udi ulomba dienza mudimu ne mashi.

NGONDAPILU UDI ULOMBA DIENZA MUDIMU NE MASHI

10, 11. (a) Mmunyi mutu Bantemu ba Yehowa bamona diedibua mashi anyi diedibua bitupa biawu binene binayi? (b) Mmapangadika kayi adi atangila muntu nkayende adi muena Kristo yonso ne bua kuangata?

10 Bantemu ba Yehowa mbamanye ne: ‘Kudikanda ku mashi’ kakuena kulomba anu kubenga kuadia anyi kubenga kuanua to. Kudi kumvuija kubenga kuitaba diedibua mashi, kufila mashi etu, ne kubenga kulamisha mashi etu bua balue kutuelawu. Kudi kabidi kumvuija kubenga kuedibua tshimue tshia ku bitupa binene bidi bienza mashi ebi: tubulu tukunze tua mu mashi (globile mikunze), tubulu tutoke tua mu mashi (globile mitoke), bikuatakaji bia mashi (plakete), ne luayiyi lua mashi (plasma).

11 Badi mua kutapulula bitupa binene binayi bidi bienza mashi ebi mu tutupa tukese, tudibu babikila ne: tutupa tukese tua mu mashi. Muena Kristo yonso udi mua kuangata dipangadika dia kumanya ni udi mua kuitaba tutupa tukese tua mu mashi etu. Ke tshidiye kabidi mua kuenza bua ngondapilu idi ilomba dienza mudimu ne mashi ende yeye muine. Muena Kristo yonso udi ne bua kuangata dipangadika dia tshienzabu ne mashi ende padibu benda bamupanda, bamuenza mateta, anyi bamuondapa ne ngondapilu mipiamipia.—Tangila Dimanyisha dia ku ndekelu dia 21..

12. (a) Bua tshinyi mapangadika atudi tuangata bilondeshile kondo ketu ka muoyo adi ne mushinga ku mêsu kua Yehowa? (b) Tudi mua kuenza tshinyi bua kuangata dipangadika dimpe mu tshilumbu tshia ngondapilu?

12 Yehowa utu bualu menemene ne mapangadika atudi tuangata bilondeshile kondo ketu ka muoyo anyi? Eyowa. Yehowa utu musue kumanya meji etu ne tshidi tshitusaka bua kuenza bualu kampanda. (Bala Nsumuinu 17:3; 24:12.) Bu mudibi nanku, patudi tuangata dipangadika bua ngondapilu kampanda, bidi bikengela tusambile Yehowa bua atuludike ne tuenze makebulula bua ngondapilu au. Pashishe tulonde kondo ketu ka muoyo kalongesha kudi Bible bua kuangata dipangadika. Katuena ne bua kuebeja bakuabu tshidibu bobu mua kuenza bu bobu bikale mu nsombelu wa buena wetu au, ne bobu bine kabena ne bua kutusaka bua kuangata dipangadika kampanda to. Muena Kristo yonso “neadiambuile bujitu buende.”—Galatiya 6:5; Lomo 14:12.

MIKENJI YA YEHOWA IDI ITULEJA MUDIYE MUTUNANGE

13. Mikenji ya Yehowa ne mêyi ende manene bidi bitulongesha tshinyi bua mashi?

13 Bualu buonso budi Yehowa utulomba bua kuenza budi anu bua diakalenga dietu ne budi buleja mudiye mutunange. (Misambu 19:7-11) Kadi katuena tumutumikila anu bualu mikenji yende idi ituambuluisha to. Tudi tumutumikila bualu tudi bamunange. Dinanga dietu bua Yehowa didi ditusaka bua kubenga kuedibua mashi. (Bienzedi 15:20) Bualu ebu budi bulama kabidi makanda etu a mubidi. Lelu bantu ba bungi mbamanye njiwu idiku mu diedibua dia mashi, ne baminganga ba bungi mbamanye ne: kupanda muntu kabayi bamuela mashi kudi kuambuluisha mubedi bikole. Bidi bimueneka patoke ne: njila ya Yehowa nya meji ne idi ileja dinanga.—Bala Yeshaya 55:9; Yone 14:21, 23.

14, 15. (a) Mmikenji kayi ivua Yehowa muelele tshisamba tshiende bua kutshikuba? (b) Leja muudi mua kutumikila mêyi manene adi panyima pa mikenji ayi.

14 Mikenji ya Nzambi itu anu yambuluisha bantu bende bikole. Yehowa wakapesha bena Isalele mikenji bua kubakuba ku njiwu minene. Tshilejilu, kuvua mukenji uvua wamba ne: muena nzubu uvua ne bua kuibaka katshibumba kanyunguluke kumpenga kuonso kua mutu wa nzubu bua muntu kakuluki to. (Dutelonome 22:8) Kuvua mukenji mukuabu uvua utangila nyama. Muntu yeye muikale ne ngombe wa tshikisu, uvua ne bua kumulama bimpe bua kaluishi muntu anyi kashipianganyi to. (Ekesode 21:28, 29) Muena Isalele yeye kayi mutumikile mikenji ayi, muntu yeye mufue tshilumbu tshivua tshimukuata.

15 Mikenji eyi idi ituambuluisha bua kumona ne: muoyo udi ne mushinga ku mêsu kua Yehowa. Dimanya bualu ebu didi mua kutusaka ku dienza tshinyi? Tudi ne bua kuleja mutudi tunemeka muoyo mu mushindu utudi tutabalela nzubu yetu, mashinyi etu, mioto yetu, ne makalu etu, mushindu utudi tubiendesha, ne mushindu utudi tusungula dipitshisha dia kapepe. Bantu ba bungi, nangananga bansonga, badi bela meji ne: kakuena bualu bubi budi mua kubenzekela to, ke bualu kayi badi bateka mioyo yabu mu njiwu ne babenga bua kumona njiwu idi mua kulua kubafikila. Kadi Yehowa ki mmusue bua tuikale tuenza malu nanku to. Mmusue bua tuangate muoyo ne mushinga, nansha wowu muikale wetu tuetu anyi wa bantu bakuabu.—Muambi 11:9, 10.

16. Yehowa utu umona ditula mafu ku bukole mushindu kayi?

16 Muoyo wa muntu yonso udi ne mushinga kudi Yehowa. Nansha muoyo wa muana utshidi munda mua mamuende udi ne mushinga kudiye. Mu mikenji ya Mose, muntu yeye mudikume ku mpukapuka kudi mukaji uvua ne difu ne mukaji au anyi muana udi munda yeye mufue, Yehowa uvua ubadila muntu au dibanza dia mashi. Bivua biumvuija ne: nansha muvua bualu abu buenzeke ku mpukapuka, muntu uvua anu mufue, ne bavua ne bua kufuta muoyo au. (Bala Ekesode 21:22, 23.) Bua Nzambi, muana utshidi munda mua mamuende mmuntu mujima. Bu mutudi bamanye nanku, udi wela meji ne: Nzambi utu umvua bishi bua ditula mafu ku bukole? Udi wela meji ne: Nzambi utu umvua bishi padiye umona bantu batula mafu a bana bungi bu ntunda ne ngenena ku bukole tshidimu tshionso etshi?

17. Ntshinyi tshidi mua kukankamija mukaji uvua mutule difu ku bukole kumpala kua kumanyaye Yehowa?

17 Kadi muntu yeye mutule difu ku bukole kumpala kua yeye kumanya mudi Yehowa umona ditula mafu? Ikale mutuishibue ne: Yehowa udi mua kumufuila luse ku diambuluisha dia mulambu wa Yezu. (Luka 5:32; Efeso 1:7) Mukaji uvua muenze tshilema tshia nunku kale kena ne bua kushala udipisha bikalaye munyingalale ne muoyo umue to. “Yehowa udi ne luse ne udi uditeka pa muaba wa bakuabu . . . Anu bu mudi kudi dîba dipatukila kuikale kule menemene ne kudi dîba dibuelela ke mudiye musemeje dishipa dietu dia mikenji kule menemene netu.”—Misambu 103:8-14.

EPUKA LUKINU

18. Bua tshinyi tudi ne bua kuenza muetu muonso bua kumbusha lukinu?

18 Dileja kanemu bua muoyo udi Nzambi mutupeshe didi dibangila munda menemene mua muoyo wetu. Didi ditangila kabidi mutudi tudiumvua bua bantu bakuabu. Mupostolo Yone wakafunda ne: “Muntu yonso udi mukine muanabu mmushipianganyi.” (1 Yone 3:15) Tudi mua kubanga kukina muntu udi kayi utusankisha katuyi bamanye. Lukinu ludi mua kusaka muntu bua kupepeja bantu bakuabu, kubashiminyina malu anyi kujinga bua bafue nansha kufua. Yehowa mmumanye mutudi tudiumvua bua bantu bakuabu. (Lewitiki 19:16; Dutelonome 19:18-21; Matayi 5:22) Tuetu bamone ne: tudi bakine muntu kampanda, bidi bikengela tuenze muetu muonso bua kumbusha lukinu alu.—Yakobo 1:14, 15; 4:1-3.

19. Mushindu udi Yehowa umona tshikisu udi utuambuluisha ku tshinyi?

19 Kudi mushindu mukuabu utudi mua kuleja mutudi tuangata muoyo ne mushinga. Musambu wa 11:5 udi utuambila ne: Yehowa “udi ukina muntu yonso udi munange tshikisu.” Tuetu tusungula mushindu wa dipitshisha kapepe udi ne malu a tshikisu, bidi mua kumueneka ne: tudi banange tshikisu. Bua tshinyi kubueja mêyi, bimfuanyi, ne ngenyi bidi ne malu a tshikisu mu mutu muetu? Pamutu pa kuenza nanku, tuetu tudi basue kubueja meji mimpe a ditalala mu mutu muetu.—Bala Filipoyi 4:8, 9.

KUBUELAKANYI NE MALONGOLODI ADI KAAYI ANEMEKA MUOYO

20-22. (a) Yehowa utu umona bulongolodi bua Satana mushindu kayi? (b) Mmunyi mudi bantu ba Nzambi mua kuleja ne: kabena “ba pa buloba”?

20 Bulongolodi bua Satana kabutu bunemeka muoyo to; Yehowa udi ubumona buikale ne dibanza dia mashi, mmumue ne: mbupile bua dishipangana. Mu kupita kua bidimu, makokeshi a tshididi mmashipeshe bantu bungi bu ntunda ne ngenena, ne mu bantu abu mudi kabidi batendeledi ba Yehowa. Mu Bible mbafuanyikije makokeshi aa anyi mbulamatadi eyi ne nyama ya luonji mibi ya tshikisu. (Danyele 8:3, 4, 20-22; Buakabuluibua 13:1, 2, 7, 8) Lelu dipana dia bingoma ndilue bungenda mushinga bunene. Bantu badi bapeta makuta mapite bungi mu dipana bingoma ebi bidi bishipa bantu bungi tshianana. Bushuwa, “ba pa buloba bonso badi ku bukokeshi bua mubi.”—1 Yone 5:19.

21 Kadi bena Kristo bobu kabena “ba pa buloba” to. Bantu ba Yehowa kabatu babuelakana mu malu a tshididi anyi mu mvita to. Bu mudibu kabayi bashipangana, kabena kabidi batua bulongolodi kayi buonso budi bushipesha bantu mpanda to. (Yone 15:19; 17:16) Bena Kristo kabatu balujilangana malu a tshikisu padibu babakengesha to. Yezu uvua mutulongeshe ne: tudi ne bua kunanga too ne bena lukuna betu.—Matayi 5:44; Lomo 12:17-21.

22 Nansha bitendelelu pabi mbishipeshe bantu bungi kabuyi kubala. Padi Bible wakula bua Babilona Munene, udi muikale nsangilu wa bitendelelu bia dishima bia pa buloba bujima, udi wamba ne: “Bakapeta munda muende mashi a baprofete ne a bansantu ne a bantu bonso bavuabu bashipe pa buloba.” Udi mumvue bua tshinyi Yehowa mmututumine dîyi dia ne: “Bantu banyi, patukayi munkatshi muende” anyi? Bantu badi batendelela Yehowa kabena babuelakana ne bitendelelu bia dishima to.—Buakabuluibua 17:6; 18:2, 4, 24.

23. ‘Kupatuka munkatshi’ mua Babilona Munene kudi kulomba kuenza tshinyi?

23 “Kupatuka munkatshi” mua Babilona Munene kudi kulomba kuleja bimpe patoke ne: katutshiena kabidi ba mu tshitendelelu tshia dishima nansha tshimue to. Tshilejilu, bidi mua kujinga bua tuambile bena mu tshitendelelu tshituvua ne: katutshiena kabidi bena kuitabuja babu to. Kadi bidi bilomba kabidi malu makuabu. Tudi kabidi ne bua kukina malu mabi adi bitendelelu bia dishima bienza ne kualekela. Bitendelelu bia dishima bitu bianyisha tshiendenda tshia masandi, malu a tshididi, ne lukuka, ne bitu bitua malu aa nyama ku mikolo. (Bala Misambu 97:10; Buakabuluibua 18:7, 9, 11-17) Mu kupita kua bidimu, malu aa mmashipeshe bantu bungi kabuyi kubala.

24, 25. Mmunyi mudi kumanya Yehowa kutupetesha ditalala ne kondo ka muoyo kimpe?

24 Kumpala kua tuetu kufika ku dimanya Yehowa, yonso wa kutudi uvua mutue malu mabi adi bena mu bulongolodi bua Satana benza nyama ku mikolo mu mushindu kampanda anyi kansanga. Kadi mpindieu tukadi bashintuluke. Tudi bitabe mulambu wa tshia kupikulangana natshi ne tukadi badilambule kudi Nzambi. Tudi tupeta “bikondo bia dikoleshibua bifume kumpala kua Yehowa nkayende.” Tudi ne ditalala ne kondo ka muoyo kimpe bamanye ne: tudi tusankisha Nzambi.—Bienzedi 3:19; Yeshaya 1:18.

25 Nansha bituikala tuvua mu bulongolodi kampanda budi kabuyi bunemeka muoyo, Yehowa udi mua kutufuila luse ku diambuluisha dia mulambu wa tshia kupikulangana natshi. Tudi tuanyisha dipa dia muoyo dia kudi Yehowa ne muoyo mujima. Tudi tuleja mutudi ne dianyisha edi patudi tuenza muetu muonso bua kuambuluisha bantu bakuabu bua kumanyabu Yehowa, kupatuka mu bulongolodi bua Satana, ne kudia bulunda ne Yehowa.—2 Kolinto 6:1, 2.

AMBILA BANTU BAKUABU MALU A BUKALENGE

26-28. (a) Mmudimu kayi wa pa buawu uvua Yehowa mupeshe Yehezekele? (b) Lelu Yehowa mmutupeshe mudimu kayi?

26 Mu Isalele wa kale, Yehowa uvua muambile muprofete Yehezekele bua kudimuija bantu ne: bakavua pa kubutula Yelushalema ne kubalongesha bua bamanye tshia kuenza bua kupanduka. Bu Yehezekele kayi mudimuije bantu, Yehowa uvua mua kumubadila dibanza dia mashi abu. (Yehezekele 33:7-9) Yehezekele wakenza muende muonso bua kuambila bantu mukenji wa mushinga au bua kuleja muvuaye wangata muoyo ne mushinga.

27 Yehowa mmutupeshe mudimu wa kudimuija bantu ne: ukadi pa kubutula bulongolodi bua Satana, ne kubambuluisha bua bafike ku dimumanya bua babuele mu bulongolodi bupiabupia. (Yeshaya 61:2; Matayi 24:14) Tudi basue kuenza muetu muonso bua kuambila bantu bakuabu mukenji eu. Tudi basue petu kuamba anu muvua Paulo muambe ne: “Tshiena ne dibanza dia mashi a muntu nansha umue, bualu tshiena mudikande bua kunuambila malu onso adi Nzambi mupangadije.”—Bienzedi 20:26, 27.

28 Kudi nsombelu mikuabu kabidi idi ikengela bua tuikale bakezuke. Tukonkononayi imue ya kudiyi mu nshapita udi ulonda.