Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA WA 13

Bibilu bionso bitu bisankisha Nzambi anyi?

Bibilu bionso bitu bisankisha Nzambi anyi?

“Tungunukayi ne kukeba bua kumanya malu adi Mukalenge wanyisha.”—EFESO 5:10.

1. Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza bua kumanya bikala ntendelelu wetu usankisha Yehowa? Bua tshinyi?

YEZU wakamba ne: ‘Batendeledi balelela nebatendelele Tatu ne nyuma ne bulelela, bualu, bushuwa, Tatu udi ukeba bua bantu ba nunku bamutendelele.’ (Yone 4:23; 6:44) Yonso wa kutudi udi ne bua ‘kutungunuka ne kukeba bua kumanya malu adi Mukalenge wanyisha.’ (Efeso 5:10) Kabitu anu bipepele bua kuenza nunku to, bualu Satana udi uteta bua kutupambuisha bua tuenze malu adi kaayi asankisha Yehowa.—Buakabuluibua 12:9.

2. Umvuija tshivua tshienzeke pabuipi ne mukuna wa Sinai.

2 Mmushindu kayi udi Satana uteta bua kutupambuisha? Umue mushindu udiye wenza nunku nkutupesha tshibuejakaji tshia kumanya tshidi tshimpe ne tshidi tshibi. Tangila tshivua tshienzekele bena Isalele pavuabu batudile pabuipi ne mukuna wa Sinai. Mose uvua mubande ku mukuna, ne bantu bavua bamuindile bua apingane mu tshitudilu. Ndekelu wa bionso bakatshioka ne dimuindila, kulombabu Alona bua abenzele nzambi. Wakenza lupingu lua or lua kana ka ngombe. Pashishe bantu bakenza difesto. Bakaja maja benda banyunguluka kana ka ngombe aku ne bakakinamina. Bavua bela meji ne: pavuabu binamina kana ka ngombe aku, mu bulelela bavua batendelela Yehowa. Kadi nansha muvua bantu bangate tshivuabu benza atshi bu “tshibilu bua Yehowa,” kabiakenza ne: tshikale tshimpe to. Yehowa wakatshimona bu ditendelela dia mpingu, ne bantu ba bungi bakafua bua bualu abu. (Ekesode 32:1-6, 10, 28) Bualu ebu budi butulongesha tshinyi? Kuitabi bua bikale bakudingakaja to. ‘Kulengi tshintu tshia bukoya nansha tshimue,’ ne itaba bua Yehowa akulongeshe bua kumanya tshidi tshimpe ne tshidi tshibi.—Yeshaya 52:11; Yehezekele 44:23; Galatiya 5:9.

3, 4. Bua tshinyi mbimpe kumanya ntuadijilu wa bibilu bia bungi bidi bantu banange bikole?

3 Pavua Yezu pa buloba, wakalongesha bapostolo bende bua bikale tshilejilu mu ntendelelu mukezuke. Panyima pa lufu luende, bapostolo bakatungunuka ne kulongesha bayidi bapiabapia mêyi manene a Yehowa. Kadi pavua bapostolo bafue, balongeshi ba dishima bakatuadija kubueja ngenyi ya dishima ne bilele ne bibilu bia bampangano mu tshisumbu. Bakafika too ne ku dishintulula mêna a bibilu biabu bikuabu bua bimueneke bu bia bena Kristo. (2 Tesalonike 2:7, 10; 2 Yone 6, 7) Lelu bantu batshidi banange bibilu bia bungi bia kudibi bikole, ne bitshidi bitungunuja malongesha a dishima, too ne malongesha a bademon. *Buakabuluibua 18:2-4, 23.

4 Lelu pa buloba bujima, bibilu ne mifikilu ya matuku kampanda mbintu bidi ne mushinga wa bungi mu nsombelu wa bantu. Kadi paudi wenda ulonga mua kumona malu anu bu Yehowa, udi mua kumona ne: mbimpe wakajilule mmuenenu webe bua bibilu kampanda. Bualu ebu kabutu anu bupepele to, kadi ikala mujadike ne: Yehowa neakuambuluishe. Tukonkononayi ntuadijilu wa bimue bibilu bidi bantu banange bikole bua tumanye mutu Yehowa ubimona.

NTUADIJILU WA NOWELE

5. Ntshijadiki kayi tshidi tshileja ne: Yezu kavua muledibue mu dia 25 ngondo wa 12?

5 Miaba ya bungi pa buloba, batu benza Nowele mu dia 25 ngondo wa 12, ne bantu ba bungi batu bela meji ne: ke dituku divuabu balele Yezu. Bible ki mmutuambile dituku anyi nansha ngondo uvuabu balele Yezu to, kadi udi utuambila bualu kampanda bua tshikondo tshivuabu bamulele. Luka wakafunda ne: pavuabu balele Yezu mu Beteleheme, “balami ba mikoko . . . bavua basombe pambelu,” balama mikoko yabu. (Luka 2:8-11) Mu ngondo wa 12, mu Beteleheme mutu mashika a bungi, ne mvula ne neje bitu bilokamu bikole; nunku balami ba mikoko kabavua mua kulala pambelu ne mikoko yabu to. Bualu ebu budi butulongesha tshinyi? Yezu uvua muledibue tshikondo tshivua kuulu kuimpe, ki mmu ngondo wa 12 to. Bible ne bijadiki bia malu a kale bidi bileja ne: uvua muledibue dituku kampanda pankatshi pa ngondo wa tshitema ne wa dikumi.

6, 7. (a) Malu a bungi atu enzeka mu Nowele mmatuadije mushindu kayi? (b) Ntshinyi tshidi ne bua kutusaka bua kuikala kupeshangana bintu?

6 Kadi mmunyi muvua Nowele mutuadije? Mmufumine ku mafesto a bampangano, bu mudi difesto dia bena Lomo dia Satirnale divuabu benzela Satirne, nzambi wa malu a madimi. Mukanda kampanda udi wamba ne: “Satirnale (difesto dia bena Lomo divuabu benza munkatshi mua ngondo wa 12) ke wakafila njila wa malu a bungi a masanka atu bantu benza mu Nowele. Tshilejilu, ku difesto edi ke kudi bantu bangatshile bilele bia dienza mafesto a biakudia bia dinono, dipeshangana tudo ne ditemesha buji.” (The Encyclopedia Americana) Bavua basekelela kabidi mufikilu wa diledibua dia Mitra, nzambi-dîba wa bena Pelasa, mu dituku dia 25 ngondo wa 12.

7 Kadi bantu ba bungi batu benza Nowele lelu kabatu bela meji bua mudiye mufumine kudi bampangano to. Buabu bobu, Nowele ntshikondo tshitubu bindila ne muoyo mujima bua kusomba ne bena mu mêku abu, kudia kumvua bimpe, ne kupeshangana tudo. Bushuwa, tudi banange bena mu mêku etu ne balunda betu, ne Yehowa mmusue bua bantu bende bikale bapeshangana bintu. Mukanda wa 2 Kolinto 9:7 udi utuambila ne: “Nzambi mmunange muntu udi ufila ne disanka.” Yehowa ki mmusue bua tuikale tupeshangana bintu anu bikondo kampanda bia pa buabi to. Batendeledi ba Yehowa batu bapeshangana bintu ne basomba ne balunda ne bena mu mêku abu tshikondo kayi tshionso, kabayi batekemena tshintu to. Batu bapeshangana bintu bualu mbanangangane.—Luka 14:12-14.

Kumanya kudi bibilu bifumine kudi mua kutuambuluisha bua kumanya bitudi ne bua kuepuka

8. Bena lubuku lua mitoto bavua bapeshe Yezu bintu patshivuabu bamulelelaku anyi? Umvuija.

8 Bua kutua lungenyi lua kupeshangana bintu mu Nowele nyama ku mikolo, bantu ba bungi batu bamba ne: bena meji basatu bakatuadila Yezu utshivuabu balelelaku bintu mu tshikumbi. Mbulelela ne: kasumbu ka bantu kavua kalue kumona Yezu ne kamutuadile bintu. Mu bikondo bivuabu bafunda Bible, bantu bavua ne tshibidilu tshia kutuadila bantu banene bintu. (1 Bakalenge 10:1, 2, 10, 13) Kadi udi mumanye ne: Bible udi wamba ne: bantu bavua balue kumona Yezu abu bavua bena lubuku lua mitoto, bena majimbu bavua kabayi batendelela Yehowa anyi? Bualu bukuabu kabidi, kabavua balue kumona Yezu mu tshikumbi patshivuabu bamulelelaku to. Kadi bakalua kumumona pashishe, pakavuaye “muana” musansamane basombele nende mu nzubu.—Matayi 2:1, 2, 11.

NTSHINYI TSHIDI BIBLE WAMBA BUA MIFIKILU YA DILEDIBUA?

9. Mmafesto kayi a mifikilu ya diledibua adibu batele mu Bible?

9 Dituku ditubu balela muana ditu dituku dia disanka. (Misambu 127:3) Kadi kabiena biumvuija ne: tudi ne bua kusekelela mifikilu ya diledibua to. Tuela meji ku bualu ebu: Bible udi wakula anu bua mafesto abidi a mifikilu ya diledibua. Difesto dia kumpala divua dia Palô wa mu Ejipitu, ne dikuabu divua dia mukalenge Helode Antipa. (Bala Genese 40:20-22; Mâko 6:21-29.) Bakokeshi bonso babidi aba kabavua batendeledi ba Yehowa to. Mu bulelela, Bible katu muanji kuakula bua mutendeledi wa Yehowa nansha umue uvua musekelele mufikilu wa diledibua diende to.

10. Mmunyi muvua bena Kristo ba kumpala bamona disekelela dia mifikilu ya diledibua?

10 Mukanda kampanda udi wamba ne: bena Kristo ba kumpala “bavua bamona ne: kusekelela mufikilu wa diledibua dia muntu kuvua tshilele tshia bampangano.” (The World Book Encyclopedia) Bilele ebi bivua bimanyine pa malongesha a dishima. Tshilejilu, bena Greke bavua bela meji ne: bavua balama muntu yonso kudi muanjelu uvuaku dîba divuabu bamulele. Bavua bela meji ne: muanjelu au uvua mu diumvuangana ne nzambi kampanda uvua muledibue dituku divua muntu au muledibue. Bualu bukuabu kabidi, mifikilu ya diledibua idi mu diumvuangana ne lubuku lua mitoto ne lua mabulunge.

11. Yehowa udi ne mmuenenu kayi bua tshilumbu tshia dipeshangana bintu?

11 Bantu ba bungi batu bamona ne: dituku dia mufikilu wa diledibua diabu ndituku dia pa buadi didibu ne bua kubanyisha ne kubananga. Kadi tudi mua kuleja mutudi banange bena mu mêku etu ne balunda betu munkatshi mua tshidimu tshijima, pamutu pa kuindila anu dituku kampanda disunguluke. Yehowa mmusue bua tuikale tuenzelangana malu mimpe ne tupeshangana bintu dîba dionso. (Bala Bienzedi 20:35.) Tudi ne dianyisha dia bungi kudiye bua dipa dia muoyo ditudi nadi dituku dionso, kadi katuena ne dianyisha adi anu dituku dia mufikilu wa diledibua dietu to.—Misambu 8:3, 4; 36:9.

Bena Kristo balelela batu bapesha bantu bakuabu bintu bualu mbabanange

12. Mmunyi mudi dituku dia lufu mua kuikala dipite dia diledibua?

12 Muambi 7:1 udi wamba ne: “Dîna dimpe ndipite mafuta mimpe, ne dituku dia lufu ndipite dituku dia kuledibua.” Mmunyi mudi dituku dia lufu luetu mua kuikala dimpe kupita dia diledibua dietu? Patudi tuledibua, katuena banji kuenza tshintu nansha tshimue mu nsombelu wetu, ni ntshimpe anyi tshibi to. Kadi tuetu benzele Yehowa mudimu mu nsombelu wetu ne benzele bantu bakuabu malu mimpe, tudi tudikebela “dîna dimpe,” anyi lumu luimpe, ne Yehowa neatuvuluke nansha tuetu bamane kufua. (Yobo 14:14, 15) Batendeledi ba Yehowa kabatu basekelela mifikilu ya diledibua diabu anyi dia Yezu to. Mu bulelela, tshibilu tshimue tshivua Yezu mutushile dîyi bua kuenza tshivua anu tshia Tshivulukilu tshia lufu luende.—Luka 22:17-20; Ebelu 1:3, 4.

MUVUA PASAKA MUTUADIJE

13, 14. Bua tshinyi bena Kristo kabena mua kusekelela Pasaka?

13 Bantu batu bamba mudibu benza Pasaka bua kuvuluka dibika dia Yezu ku lufu. Kadi Kristo uvuaku mulombe bayidi bende bua kusekelela dibika diende anyi? Tòo. Mikanda idi ilonda malu a kale idi ileja ne: bena Kristo ba kumpala kabavua benza Pasaka to. Idi ileja kabidi ne: difesto edi ndifumine mu bitendelelu bia dishima bia kale. Mukanda kampanda udi wamba ne: “Kabena bakula bua disekelela dia Pasaka muaba nansha umue mu Dipungila Dipiadipia to. . . . Bena Kristo ba kumpala kabavua bamanye matuku mansantu to.”—Encyclopædia Britannica.

14 Yehowa udiku usanka padiye umona bantu babuejakaja bilele bia mu ntendelelu wa dishima ne dibika dia Muanende ku lufu anyi? Nansha kakese. (2 Kolinto 6:17, 18) Mu bulelela, Yehowa katu muanji kutulomba bua kusekelela dibika dia Yezu ku lufu to.

DIFESTO DIA BUNANE

15. Mmunyi muakatuadija Bunane?

15 Dituku ne malu atubu benza dia Bunane kabitu mushindu umue miaba yonso to. Mukanda kampanda udi uleja kuakafumina difesto edi nunku: “Mfumu wa bena Lomo, Jules César, wakateka dituku dia 1 dia ngondo wa kumpala (Janvier) bu dituku dia kumpala dia tshidimu mu 46 kumpala kua Yezu. Divua dituku divua bena Lomo bateke bua Janus, nzambi wa biibi binene ne bikese ne wa ntuadijilu. Mu mfualasa, dîna dia ngondo wa kumpala (Janvier) ndifumine ku dîna dia nzambi Janus uvua ne mpala ibidi: umue mutangile kumpala mukuabu mutangile panyima.” (The World Book Encyclopedia) Nunku, difesto dia Bunane ndifumine ku malu a bampangano.

MAFESTO A MABAKA ADI ASANKISHA NZAMBI

16, 17. Ntshinyi tshitudi ne bua kuelela meji patudi tulongolola difesto dia dibaka?

16 Difesto dia dibaka ditu tshikondo tshia disanka. Pa buloba bujima batu benza mafesto a mabaka mishindu mishilashilangane. Bantu kabatu batamba kuela meji bua kudi bilele bitu bienzeka mu mafesto a mabaka bifumine to, ke bualu kayi kabena mua kumanya ne: bimue bia kudibi mbifumine ku malongesha a bitendelelu bia dishima. Kadi mbimpe bua bena Kristo badi balongolola difesto dia dibaka bakebe mua kumanya bikala difesto diabu mua kusankisha Yehowa. Bobu bamanye kudi bilele bitu bienzeka mu mafesto a mabaka bifumine, nebapete mushindu wa kuangata mapangadika mimpe.—Mâko 10:6-9.

17 Kudi bilele bikuabu bitu bienzeka mu mafesto a mabaka bitu bantu bela meji ne: bitu bitutshisha badi baselangana ‘dikasa dimpe.’ (Yeshaya 65:11) Tshilejilu, miaba mikuabu bantu batu bela badi baselangana losa pambidi anyi bintu bikuabu bia buena ebi. Badi bela meji ne: nebiambuluishe bena dibaka bua kupeta bana, disanka, kulala matuku a bungi ne nebibakube ku malu mabi. Kadi mbimpe bena Kristo badimuke bua kabenji tshilele nansha tshimue tshidi mu diumvuanga ne ntendelelu wa dishima to.—Bala 2 Kolinto 6:14-18.

18. Mmêyi manene kayi makuabu a mu Bible adi atangila difesto dia dibaka?

18 Bena Kristo badi baselangana batu basue bua difesto diabu dia dibaka dikale tshikondo tshia disanka ne tshia bunême ne bua disankishe bantu bonso badi babuelamu. Ki mbimpe bantu badi babuela mu difesto dia dibaka dia bena Kristo bakule malu adi kaayi mimpe, a busenji, anyi adi kaayi aleja kanemu bua badi baselangana anyi bua bantu bakuabu to. (Nsumuinu 26:18, 19; Luka 6:31; 10:27) Difesto dia dibaka dia bena Kristo kadiena ne bua kuenzeka mu lungenyi lua “kuleja bintu bia mu nsombelu ne lutambishi” to. (1 Yone 2:16) Wewe ulongolola difesto dia dibaka, enza malu bua ushale udivuluka ne disanka.—Tangila Dimanyisha dia ku ndekelu dia 28.

KUDI TSHILELE TSHIA KUKUMAKAJA VERE TSHIFUMINE

19, 20. Tshilele tshia kukumakaja vere ntshifumine kuepi?

19 Mu mafesto a bungi a mabaka ne mu bibilu bikuabu, bantu batu ne tshilele tshia kukumakaja vere. Padibu benza tshilele etshi, muntu udi ujingilangana diakalenga padi eku bakuabu bela vere muulu bua kuyikumakaja. Mmunyi mudi bena Kristo mua kumona tshilele etshi?

20 Mukanda kampanda udi wamba bua tshilele etshi ne: tshidi mua kuikala tshifumine ku tshilele tshia kale tshia bampangano “tshia kulambula banzambi milambu ya bia kunua bia tshijila.” (International Handbook on Alcohol and Culture) Bavua batshienza bua nzambi “yandamune masambila abu menza mu tshikoso ne mêyi a ne: ‘Ulale uboboke!’ anyi ‘wikale ne makanda a mubidi!’” Ku kale, bantu bavua ne tshibidilu tshia kuela vere muulu bua kulomba nzambi yabu dibenesha. Kadi Yehowa yeye katu ubeneshangana nanku to.—Yone 14:6; 16:23.

“NUENU BADI BANANGE YEHOWA, KINAYI MALU MABI”

21. Mbibilu bia mishindu kayi bikuabu bidi bena Kristo ne bua kuepuka?

21 Paudi udiebeja ni udi mua kubuela mu tshibilu kampanda anyi kubenga kubuelamu, ela meji ku lungenyi ne bilele bidi tshibilu atshi tshitungunuja. Tshilejilu, mu bibilu bikuabu ne mu ngendu ya mindololotshi mutu maja atu ajulangana majinga mabi, bantu banua mudibu basue, anyi mene benda masandi. Bibilu ebi bidi mua kuikala bitungunuja diselangana dia mulume ne mulume, dia mukaji ne mukaji anyi dikankamija buena muetu. Tuetu tubuela mu bibilu bia mushindu eu, mu bulelela, tudiku tukina malu adi Yehowa mukine anyi?—Misambu 1:1, 2; 97:10; 119:37.

22. Ntshinyi tshidi mua kuambuluisha muena Kristo bua kumanya ni udi mua kubuela mu tshibilu kampanda?

22 Mbimpe bena Kristo bikale ne budimu bua bungi bua kubenga tshibilu kayi tshionso tshidi katshiyi tshitumbisha Nzambi. Mupostolo Paulo wakafunda ne: “Nansha nuenu nudia anyi nunua, anyi nuenza bualu bukuabu kayi buonso, nuenze malu onso bua butumbi bua Nzambi.” (1 Kolinto 10:31; tangila Dimanyisha dia ku ndekelu dia 29.) Mu bulelela, ki mbibilu bionso bitu ne malu a busenji, bitu mu diumvuangana ne ntendelelu wa dishima, anyi bitu bitungunuja buena muetu to. Tshibilu tshiotshi katshiyi tshishipa mêyi manene a mu Bible, bidi bikengela tudiangatshile dipangadika dia kubuelamu anyi kubenga kubuelamu. Tudi kabidi ne bua kukonkonona tshikala dipangadika dietu mua kuenzela bantu bakuabu.

TUMBISHA YEHOWA MU MÊYI EBE NE MU BIENZEDI BIEBE

23, 24. Mmunyi mutudi mua kumvuija balela betu badi kabayi Bantemu dipangadika ditudi bangate bua bibilu kampanda?

23 Ukadi pamuapa mulekele kubuela mu bibilu bidi kabiyi bitumbisha Yehowa. Kadi balela bebe bakuabu badi kabayi Bantemu ba Yehowa badi mua kuela meji ne: kutshiena mubanange anyi kutshiena musue kusomba nabu to. Badi mua kuikala bamona ne: bena mu mêku badi mua kusomba pamue anu mu mifikilu ya matuku kampanda. Dîba adi ntshinyi tshiudi mua kuenza? Kudi mishindu ya bungi iudi mua kubajadikila ne: udi mubanange ne kubaleja ne: udi ubangata ne mushinga. (Nsumuinu 11:25; Muambi 3:12, 13) Udi mua kubabikila bua nusombe nabu pamue bikondo bikuabu bia tshianana.

24 Balela bebe bobu basue kumanya bua tshinyi kutshiena wenza bibilu kampanda, udi mua kukeba tshia kubambila mu mikanda yetu ne mu site wetu wa jw.org. Kuenji bua bamone ne: udi ukeba kubatuisha anyi kubenzeja bua bikale ne mmuenenu wa buena webe to. Ambuluisha bena mu dîku dienu bua bamone ne: udi mukonkonone malu a bungi ne pashishe mulue kudiangatshila dipangadika. Kulubakanyi to, kadi ‘mêyi ebe ikale mashême misangu yonso, mela mukele.’—Kolosayi 4:6.

25, 26. Mmunyi mudi baledi mua kuambuluisha bana babu bua kunanga mikenji ya Yehowa?

25 Mbimpe yonso wa kutudi amanye bimpe tshitudi katuyi tuenzela bibilu kampanda. (Ebelu 5:14) Tshipatshila tshietu ntshia kusankisha Yehowa. Tuetu bikale baledi, tuangate dîba dia kuambuluisha bana betu bua bumvue mêyi manene a mu Bible ne baanange. Padi Yehowa ulua muntu mulelela kudibu, bobu pabu nebajinge kumusankisha.—Yeshaya 48:17, 18; 1 Petelo 3:15.

26 Yehowa udi usanka padiye utumona tuenza muetu muonso bua kumutendelela mu mushindu mukezuke ne mululame. (Yone 4:23) Kadi bantu ba bungi badi bela meji ne: muntu kena mua kuikala ne bululame pa buloba budi bantu ba bungi bapange bululame ebu to. Mmuomu anyi? Tuakulayi bua bualu ebu mu nshapita udi ulonda.

^ tshik. 3 Udi mua kumanya malu adi atangila bibilu kampanda bisunguluke mu mukanda wa Index des publications des Témoins de Jéhovah, mu Mukanda wa makebulula wa Bantemu ba Yehowa, ne mu jw.org.