Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA WA 10

Dibaka ndipa dia kudi Nzambi

Dibaka ndipa dia kudi Nzambi

“Kabena mua kukosa lukasa muonji muluka ne nshinga isatu to.”—MUAMBI 4:12.

1, 2. (a) Mmalu kayi atu batshidi baselelanganaku batekemena? (b) Nnkonko kayi ituandamuna mu nshapita eu?

FUANYIKIJABI disanka ditu nadi mulume ne mukaji dituku dia dibaka diabu. Badi ne disanka bua nsombelu udi mubindile ne badi ne malu a bungi adibu batekemena ne badifuanyikijila. Mbatekemene bua dibaka diabu dinenge ne dikale dia disanka.

2 Kadi mabaka a bungi atu atuadija bimpe kaatu ashala nanku to. Bua dibaka kunenga ne kuikaladi dia disanka, bidi bikengela bua mulume ne mukajende batumikile mibelu ya Nzambi. Nanku tuanji tumonayi mudi Bible wandamuna nkonko eyi: Dibaka ndimpe ku tshinyi? Wewe musue kubuela mu dibaka, mmunyi muudi mua kusungula muntu muimpe wa wewe kuselangana nende? Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua kuikala mulume muimpe anyi mukaji muimpe? Ntshinyi tshidi mua kuambuluisha bua dibaka dinenge?—Bala Nsumuinu 3:5, 6.

NDI NE BUA KUBUELA MU DIBAKA ANYI?

3. Buebe wewe, bua muntu kuikala ne disanka anu yeye muikale mu dibaka anyi? Bua tshinyi?

3 Bantu bakuabu badi bela meji ne: muntu yeye kayi mubuele mu dibaka kakuikala ne disanka to. Kadi ki mmuomu to. Yezu wakamba ne: bujike budi mua kuikala tshipedi. (Matayi 19:11, 12) Mupostolo Paulo wakamba pende ne: kudi malu mimpe a bungi bua muntu udi ushala mujike. (1 Kolinto 7:32-38) Dipangadika dia kubuela mu dibaka anyi kubenga kubuelamu didi mu bianza biebe. Kulekedi balunda bebe, bena mu dîku dienu, anyi bilele bia muaba uudi mukolele bikuenzeja bua kubuela mu dibaka to.

4. Mmalu mimpe kayi adi dibaka dimpe dipetesha?

4 Bible udi wamba ne: dibaka didi padi dipa dia kudi Nzambi ne didi ne adi malu mimpe. Yehowa wakamba bua Adama mulume wa kumpala ne: “Ki mbimpe bua muntu yeye ashale nkayende to. Ndi mmuenzela mumukuatshishi, bua amukumbaje.” (Genese 2:18) Yehowa wakafuka Eva bua ikale mukaji wa Adama, bobu kuenza dîku dia bantu dia kumpala. Mulume ne mukajende bobu balele bana, badi ne bua kuenza bua dibaka diabu dikale muaba mushindame udibu ne bua kukoleshila bana abu. Kadi ki mbimpe kubuela mu dibaka anu bua kulela bana to.—Misambu 127:3; Efeso 6:1-4.

5, 6. Leja mudi dibaka mua kulua “muonji muluka ne nshinga isatu.”

5 Mukalenge Solomo wakafunda ne: “Bantu babidi mbapite muntu umue, bualu badi ne difutu dimpe bua mudimu wabu mukole. Bualu biadishinda umue wa kudibu, mukuabu neambuluishe muena diende bua kujuka. Kadi ntshinyi tshiafikila muntu udi udishinda kayi ne muntu udi mua kumuambuluisha bua kujuka? . . . Ne kabena mua kukosa lukasa muonji muluka ne nshinga isatu to.”—Muambi 4:9-12.

6 Dibaka dimpe didi mua kuikala bulunda bukole pankatshi pa bantu babidi badi bambuluishangana, bakoleshangana, ne balamangana. Dinanga didi mua kukolesha dibaka, kadi dibaka didi kabidi mua kukola bikole menemene padi mulume ne mukaji batendelela Yehowa. Dîba adi dibaka diabu didi mua kulua bu “muonji muluka ne nshinga isatu” miumisha bikole. Muonji wa buena eu udi ne mujobo mupite wa muonji udi muluka anu ne nshinga ibidi. Dibaka nedikale dikole padi Yehowa muikalamu ne muaba.

7, 8. Mmibelu kayi ivua Paulo mufile bua dibaka?

7 Padi mulume ne mukaji bamane kuselangana, badi ne mushindu wa kukumbajilangana majinga a ku tshifukilu a disangila. (Nsumuinu 5:18) Kadi muntu yeye ukeba kubuela mu dibaka anu bua kudisankisha ku majinga aa, udi mua kusungula muena dibaka bibi. Ke bualu kayi Bible udi wamba ne: mbimpe muntu abuele mu dibaka anu padiye upitshisha “tshikondo tshia bunsonga,” tshikondo tshitu majinga a kusangila mikale nangananga makole. (1 Kolinto 7:36) Mbimpe kuindila too ne padi majinga au adituja bua kushisha kubuela mu dibaka. Dîba adi muntu udi mua kuela meji bimpe menemene bua kuenza disungula dimpe.—1 Kolinto 7:9; Yakobo 1:15.

8 Wewe wela meji a kubuela mu dibaka, mbimpe kumona malu anu mudiwu ne kumanya ne: dibaka dionso ditu ne yadi ntatu. Paulo wakamba ne: bantu badi babuela mu dibaka “nebikale ne makenga mu mubidi wabu.” (1 Kolinto 7:28) Dibaka nansha diodi dimpe mushindu kayi nedipete anu ntatu. Nanku wewe musue kubuela mu dibaka, enza bua usungule muena dibaka bimpe.

NNGANYI UNDI NE BUA KUBUELA NENDE MU DIBAKA?

9, 10. Tshidi mua kuenzeka ntshinyi muntu yeye muselangane ne muntu udi kayi utendelela Yehowa?

9 Dîyi dinene dia mushinga dia kuvuluka dîba dia kusungula mulume anyi mukaji ndiodi edi: “Lekelayi kudibueja mu tshikokedi tshimue ne bantu badi kabayi bena kuitabuja, bualu kabiena bipetangana to.” (2 Kolinto 6:14) Tshilejilu etshi ntshiangatshila mu tshilele tshivua natshi babidima. Nyama ibidi yoyi mishilangane bikole ku bunene ne ku makanda, tshidima kena uyela ku tshikokedi tshimue bua kudimayi to. Kuenza nunku nkubi bua nyama yonso ibidi, bualu yonso idi ikenga. Bia muomumue, dibaka dia muntu udi utendelela Yehowa ne udi kayi umutendelela didi pamuapa mua kukebesha ntatu ya bungi. Ke bualu kayi Bible udi utupesha mubelu wa meji wa kuselangana “anu mu Mukalenge.”—1 Kolinto 7:39.

10 Imue misangu, bena Kristo bakuabu batu bamona ne: mbimpe kuselangana ne muntu udi kayi utendelela Yehowa pamutu pa kushalabu bajike. Kadi bantu batu balengulula mibelu ya mu Bible batu batamba kupeta tunyinganyinga ne kabatu ne disanka to. Buetu tuetu batendeledi ba Yehowa, kumuenzela mudimu ke bualu bua mushinga wa bungi mu nsombelu wetu. Neumvue bishi wewe kuyi mua kuenza bualu bua mushinga mukole ebu ne muena dibaka nebe? Bantu ba bungi mbangate dipangadika dia kushala bajike pamutu pa kuselangana ne muntu udi kayi munange Yehowa ne kayi umuenzela mudimu.—Bala Misambu 32:8.

11. Mmushindu kayi muimpe uudi mua kusungula muena dibaka?

11 Bualu ebu kabuena bumvuija ne: muntu yonso udi utendelela Yehowa neikale anu mulume muimpe anyi mukaji muimpe to. Wewe wela meji a kubuela mu dibaka, keba muntu uudi munange ne muoyo umue ne uudi upetangana nende bimpe. Indila too ne pawapeta muntu udi musue kuenza malu a muomumue ne audi musue kuenza ne udi uteka mudimu wa Nzambi pa muaba wa kumpala. Keba dîba dia kubala mibelu idi yambuluisha idi mupika wa lulamatu ufila mu mikanda yetu ne dia kuyelela meji.—Bala Misambu 119:105.

12. Tshilumbu tshia mu Bible tshia disunguila muana muntu wa kuselangana nende tshidi mua kutulongesha tshinyi?

12 Imue miaba baledi batu ne tshilele tshia kusunguila bana babu muntu wa kuselanganabu nende. Batu bamona ne: baledi mbamanye muntu wikala muena dibaka muimpe bua muanabu. Tshilele etshi tshivuaku kabidi tshikondo tshivuabu bafunda Bible. Nanku dîku dienu diodi disua kulonda tshilele tshia nunku, Bible udi mua kuambuluisha baledi bua kumanya ngikadilu ya kutangila. Tshilejilu, pavua Abalahama musunguile muanende Izaka mukaji, tshivuaye natshi bualu menemene mmuntu uvua munange Yehowa, ki mmakuta anyi nsombelu wa dîku diabu to.—Genese 24:3, 67; tangila Dimanyisha dia ku ndekelu dia 25.

MUA KUDILONGOLOLA BUA KUBUELA MU DIBAKA

13-15. (a) Mmunyi mudi muntu mua kudilongolola bua kuikala: a) mulume muimpe? (b) mukaji muimpe?

13 Wewe wela meji a kubuela mu dibaka, ikala mutuishibue ne: ukadi mukumbane. Udi mua kuela meji ne: ukadi mukumbane; kadi tuanji kumona tshidi kuikala mukumbane bua dibaka kumvuija menemene. Tshituamona tshidi mua kukukemesha.

Keba dîba dia kubala mibelu idi Dîyi dia Nzambi difila bua dibaka ne dia kuelelanganapu meji

14 Bible udi uleja ne: mulume ne mukaji badi ne midimu mishilangane mu dîku. Nunku bidi bimueneka patoke ne: kuikala mukumbane bua dibaka nkushilangane bua mulume ne bua mukaji. Muntu yeye musue kusela, mbimpe adiebeje bikalaye mukumbane bua kuikala mfumu wa dîku. Yehowa udi ulomba mulume bua kukumbajila mukajende ne bana bende majinga abu a bintu bia ku mubidi ne kubenzela malu ne dinanga. Bualu bua mushinga mukole menemene mbua ne: mulume udi ne bua kulombola dîku diende mu malu a ntendelelu. Bible udi wamba bua mulume udi kayi utabalela dîku diende ne: “mmubi kupita muntu udi kayi ne ditabuja.” (1 Timote 5:8) Nunku wewe ujinga kusela, ela meji muudi mua kutumikila dîyi dinene dia mu Bible edi: “Longolola mudimu webe wa pambelu, ne wakaje bintu bionso mu budimi; pashishe wibake nzubu webe.” Mu mêyi makuabu, kumpala kua wewe kusela, ikala mujadike ne: newikale mulume udi Yehowa musue bua wikale.—Nsumuinu 24:27.

15 Muntu udi wela meji a kusedibua udi ne bua kudiebeja bikalaye mukumbane bua kukumbaja majitu a mukaji wa nzubu anyi pamuapa a mamu wa bana. Bible udi uleja imue mishindu idi mukaji muimpe mua kutabalela bayende ne bana bende. (Nsumuinu 31:10-31) Lelu balume ba bungi ne bakaji ba bungi batu bela meji anu ku tshidi bena mabaka nabu mua kubenzela. Kadi Yehowa mmusue bua tuele meji ku tshitudi tuetu mua kuenzela muena dibaka netu.

16, 17. Wewe wela meji a kubuela mu dibaka, mmalu kayi audi ne bua kuelela meji?

16 Kumpala kua wewe kubuela mu dibaka, anji ela meji bua tshidi Yehowa wamba bua balume ne bakaji. Kuikala mfumu wa dîku kakuena kumvuija ne: muntu udi ne bua kuenza malu ne tshikisu to. Mfumu muimpe wa dîku udi widikija Yezu uvua wenzela bantu bavuaye utabalela malu mimpe ne dinanga. (Efeso 5:23) Mukaji pende udi ne bua kuela meji ku tshidi kutua mapangadika a bayende nyama ku mikolo ne kueleshangana nende diboko kumvuija. (Lomo 7:2) Mbimpe adiebeje ne: ‘Nengikale ne disanka dia kukokela muntu mupange bupuangane anyi?’ Yeye mumone ne: kakukumbana, udi mua kumona ne: mbimpe anji kushala anu mudiye amu bua mpindieu.

17 Bidi bikengela bua balume bikale baditatshisha bua disanka dia bakaji babu bikole kupita mudibu baditatshisha bua diabu bobu, ne bakaji pabu badi ne bua kuenza nanku. (Bala Filipoyi 2:4.) Paulo wakafunda ne: “Yonso wa kunudi udi ne bua kunanga mukajende bu mudiye mudinange; mukaji pende udi ne bua kuikala ne kanemu kakole kudi bayende.” (Efeso 5:21-33) Bantu bonso, balume ne bakaji, badi dijinga ne dinanga ne kanemu. Kadi bua dibaka kuendadi bimpe, mulume udi ne dijinga nangananga dia kumanya ne: mukajende udi umunemeka, ne mukaji pende udi ne dijinga nangananga dia kumanya ne: bayende mmumunange.

18. Bua tshinyi mbimpe kuikala ne budimu mu ditantshilangana?

18 Ditantshilangana didi ne bua kuikala tshikondo tshimpe bua badi basue kuselangana, bualu didi dibambuluisha bua kumanyanganabu bimpe menemene. Didi kabidi tshikondo tshimpe bua bobu kumona malu anu mudiwu ne kulejangana malu patoke bua kumona ni mbasue kuselangana bulelela. Padi bantu batantshilangana, badi balonga mua kuyukidilangana ne badi baditatshisha bua kumanya tshidi mu muoyo wa muntu ne muntu menemene. Padi malanda abu enda akola, badi mua kumvua muoyo ubasaka bua kulejangana mananga bualu ke mutubi bienzeka. Kadi bidi bikengela badimukile mushindu udibu balejangana mananga aa kumpala kua bobu kuselangana bua kabalu kuenza bualu bubi. Dinanga dilelela nedibambuluishe bua kuikala ne didikanda ne nedibakande bua kuenza bualu budi mua kunyanga malanda abu bobu bine ne malanda abu ne Yehowa.—1 Tesalonike 4:6.

Padi bantu batantshilangana, badi mua kulonga mua kuyukidilangana

TSHIA KUENZA BUA DIBAKA KUNENGA

19, 20. Mmushindu kayi utu bena Kristo bamona dibaka?

19 Ku ndekelu kua mikanda ya bungi ne filme batu baleja bantu benza difesto dinene dia dibaka ne disanka. Kadi mu bulelela, difesto dia dibaka didi anu ntuadijilu tshianana. Dijinga dia Yehowa divua dia ne: dibaka dishale dia kashidi.—Genese 2:24.

20 Lelu, bantu ba bungi badi bamona dibaka bu tshintu tshidi katshiyi mua kushala kashidi to. Mbipepele bua kuselangana ne mbipepele bua kushipa dibaka. Bantu bakuabu badi bela meji ne: padi ntatu ituadija, ke dîba dia bobu kulekela muena dibaka nabu ne kushipa dibaka. Kadi vuluka tshilejilu tshia mu Bible tshia muonji mukole muenza ne nshinga isatu milukakaja kaba kamue. Muonji wa nunku nansha bobu bawunane bikole, kawakukoseka to. Tuetu tulomba Yehowa diambuluisha, dibaka dietu nedishale bua matuku etu onso a muoyo. Yezu wakamba ne: “Muntu kapanduludi tshidi Nzambi musuike kaba kamue to.”—Matayi 19:6.

21. Ntshinyi tshiambuluisha mulume ne mukajende bua kunangangana?

21 Muntu yonso utu ne ende malu malenga ne biende bilema. Bitu bipepele menemene bua kuimanyina pa bilema bia bakuabu, nangananga bia muena dibaka netu. Tuetu tuenza nanku katuakuikala ne disanka to. Kadi tuetu tuimanyina pa malu malenga a muena dibaka netu, tudi mua kupeta disanka mu dibaka dietu. Bidi mua kuenzeka bua muntu ela meji mushindu eu bua muena dibaka nende udi mupange bupuangane anyi? Eyowa! Yehowa mmumanye ne: tudi bapange bupuangane bibi be! Nansha nanku, utu wimanyina yeye pa malu malenga atudi tuenza. Elabi meji bu yeye kayi wenza nanku! Mufundi wa misambu wakamba ne: “Yah, bu wewe muikale utangila anu bilema, nunku, Yehowa wanyi, nnganyi uvua mua kuimana?” (Misambu 130:3) Balume ne bakaji badi mua kuidikija Yehowa bobu batangila malu mimpe adi nawu bena dibaka nabu ne bobu bafuilangana luse ne lukasa.—Bala Kolosayi 3:13.

22, 23. Ntshilejilu kayi tshimpe tshidi Abalahama ne Sala bashile bena mabaka?

22 Padi bidimu bienda bipita, dibaka didi mua kushindama bikole. Dibaka dia Abalahama ne Sala divua dinenge bikole ne bavua ne disanka. Pavua Yehowa muambile Abalahama bua kushiya nzubu wende mu tshimenga tshia Ula, Sala ukavua pamuapa ne bidimu bipite pa 60. Elabi meji muvuabi mua kuikala bikolele Sala bua kushiya nzubu wende muimpe bua kuya kusombela mu ntenta. Kadi Sala uvua mulunda muimpe wa bayende, uvua umukuatshisha, ne umunemeka ne muoyo mujima. Nunku uvua utua mapangadika a Abalahama nyama ku mikolo ne wenza bua akumbane.—Genese 18:12; 1 Petelo 3:6.

23 Bushuwa, kuikala mu dibaka dimpe kakuena kumvuija ne: mulume ne mukajende nebikale anu bumvuangana mu malu onso to. Musangu kampanda dîba divua Abalahama mubenge kuitaba tshivua Sala muambe, Yehowa wakamuambila ne: “Muteleja.” Abalahama kuteleja, malu kuendawu bimpe. (Genese 21:9-13) Imue misangu wewe kuyi dîyi dimue ne muena dibaka nebe, kutshioki to. Tshidi ne mushinga ntshia ne: nansha nuenu kanuyi dîyi dimue, ikalayi anu banangangane ne nunemekangana.

Enzayi bua Dîyi dia Nzambi dikale ne muaba mu dibaka dienu anu ku ntuadijilu

24. Mmunyi mudi dibaka dietu mua kutumbishisha Yehowa?

24 Mu tshisumbu tshia bena Kristo mudi bantu ba bungi badi ne disanka mu mabaka abu. Wewe musue kubuela mu dibaka, vuluka ne: kusungula muntu wa kuselangana nende ndimue dia ku mapangadika manene awikala mua kuangata mu nsombelu webe. Nedilenge nsombelu webe mujima, ke bualu kayi mbimpe kulomba buludiki kudi Yehowa. Dîba adi newikale mukumbane bua kusungula muena dibaka bimpe, kudilongolola bimpe bua dibaka, ne kuditatshisha bua kuenza dibaka dishindame didi ne dinanga munda muadi dikala mua kutumbishisha Yehowa.