Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA WA 5

Mua kubenga kubuelakana mu malu a pa buloba

Mua kubenga kubuelakana mu malu a pa buloba

“Kanuena ba pa buloba.”​—YONE 15:19.

1. Bua tshinyi Yezu uvua usamisha mutu butuku bua muladilu wa lufu luende?

TUDI butuku bua muladilu wa lufu lua Yezu. Yezu uvua mumanye ne: ukavua pa kushiya bayidi bende, ne uvua usamisha mutu bua tshivua mua kubafikila matuku atshivua alua. Yeye kubambila ne: ‘Kanuena ba pa buloba.’ (Yone 15:19) Pashishe wakalua kuambila Tatuende mu disambila bua bualu buabu wamba ne: “Kabena ba pa buloba, anu bu mundi meme tshiyi wa pa buloba.” (Yone 17:15, 16) Yezu uvua musue kuamba tshinyi?

2. “Buloba” buvua Yezu muakuile ntshinyi?

2 Muaba eu, muaku “buloba” udi umvuija bantu badi kabayi bamanye Nzambi, badi ku bukokeshi bua Satana. (Yone 14:30; Efeso 2:2; Yakobo 4:4; 1 Yone 5:19) Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kubenga kuikala “ba pa buloba”? Mu nshapita eu, netuakule bua mishindu ya bungi itudi katuyi mua kubuelakana mu malu a pa buloba eyi: Tudi tulamata Bukalenge bua Nzambi katuyi tubuelakana mu malu a tshididi. Tudi tukandamena nyuma wa pa buloba. Tudi tuvuala ne tudilengeja ne bupuekele, ne tudi ne mmuenenu muimpe mu tshilumbu tshia makuta. Tudi kabidi tuvuala bia mvita bidi Nzambi utupesha.—Tangila Dimanyisha dia ku ndekelu dia 16.

LAMATA BUKALENGE BUA NZAMBI

3. Mmushindu kayi uvua Yezu umona malu a tshididi?

3 Pavua Yezu pa buloba, wakamona ne: bantu bavua ne ntatu ya bungi ne nsombelu uvua mubakolele. Uvua ubatabalela ne muoyo mujima ne uvua musue kubambuluisha. Wakitaba bua kulua muntu munene mu malu a tshididi anyi? Tòo. Uvua mumanye ne: tshivua bantu natshi dijinga menemene mBukalenge bua Nzambi, mmumue ne: mbulamatadi wende. Yezu uvua ne bua kulua Mukalenge wa Bukalenge abu, ne uvua utamba kuyisha bua Bukalenge buine abu. (Danyele 7:13, 14; Luka 4:43; 17:20, 21) Yezu kavua ubuelakana mu malu a tshididi nansha kakese. Pavua Yezu kumpala kua nguvena wa bena Lomo, Pontio Pilato, wakamba ne: “Bukalenge buanyi ki mbua pa buloba ebu to.” (Yone 18:36) Bayidi bende kabavua pabu babuelakana mu malu a tshididi to. Mukanda mukuabu wakamba ne: bena Kristo ba kumpala “kabavua benza midimu ya malu a tshididi to.” (On the Road to Civilization) Lelu bena Kristo balelela kabena benza pabu nanku to. Tudi tulamata Bukalenge bua Nzambi ne muoyo umue, katuyi tubuelakana mu malu a tshididi a pa buloba ebu to.—Matayi 24:14.

Udi mua kumvuija bua tshinyi udi mulamate Bukalenge bua Nzambi ne muoyo umue anyi?

4. Mmunyi mudi bena Kristo balelela bakuatshisha Bukalenge bua Nzambi?

4 Muntu udi mbulamatadi wa ditunga diabu utuma bua kuikala muleji mpala wadi mu ditunga dikuabu katu ubuelakana mu malu a tshididi a mu ditunga didibu bamutume adi to. Bela manyi badi ne ditekemena dia kukokesha ne Kristo mu diulu badi pabu mu nsombelu wa muomumue. Paulo wakafundila bena Kristo bela manyi ne: “Tuetu tudi baleji mpala pa muaba wa Kristo.” (2 Kolinto 5:20) Bela manyi badi baleja mpala wa mbulamatadi wa Nzambi. Kabena babuelakana mu malu a tshididi anyi mu bilumbu bia malu a mbulamatadi ya pa buloba ebu to. (Filipoyi 3:20) Kadi bela manyi mbambuluishe bantu miliyo ne miliyo bua kulonga malu a mbulamatadi wa Nzambi. “Mikoko mikuabu” idi ne ditekemena dia kuikala ne muoyo kashidi mu bulongolodi bupiabupia bua Nzambi idi ikuatshisha bela manyi. Yoyi payi kayena ibuelakana mu malu a tshididi to. (Yone 10:16; Matayi 25:31-40) Bidi bimueneka patoke ne: muena Kristo mulelela nansha umue kena mua kubuelakana mu malu a tshididi a pa buloba ebu to.—Bala Yeshaya 2:2-4.

5. Bua tshinyi bena Kristo kabatu baya ku mvita?

5 Bena Kristo balelela badi bamona bena kuitabuja nabu bonso anu bu bena mu dîku diabu ne badi nabu mu buobumue nansha bobu bafumine mu ditunga kayi anyi bikale ne nkoleshilu mishilashilangane. (1 Kolinto 1:10) Bu tuetu tuya ku mvita, tuvua mua kuikala tuluangana ne bena mu dîku dietu, mmumue ne: bena kuitabuja netu bavua Yezu mututumine dîyi bua kunanga. (Yone 13:34, 35; 1 Yone 3:10-12) Bualu budi ne mushinga kupita ebu mbua ne: Yezu wakambila bayidi bende bua kunanga too ne bena lukuna babu.—Matayi 5:44; 26:52.

6. Mmushindu kayi udi batendeledi ba Yehowa bamona mbulamatadi?

6 Nansha mutudi tuetu bena Kristo katuyi tubuelakana mu malu a tshididi, tudi tudienzeja bua kuikala bena muabu ba tshitembu. Tshilejilu, tudi tunemeka mbulamatadi patudi tutumikila mikenji ne tufuta bitadi. Kadi tudi tuenza muetu muonso bua kupesha “Nzambi bintu bia Nzambi.” (Mâko 12:17; Lomo 13:1-7; 1 Kolinto 6:19, 20) Mu “bintu bia Nzambi” ebi mudi dinanga ditudi ne bua kumunanga nadi, ditumikila dietu, ne ntendelelu wetu. Tudi mua kuitaba bua kufila nansha muoyo wetu pamutu pa kubenga kutumikila Yehowa—Luka 4:8; 10:27; bala Bienzedi 5:29; Lomo 14:8.

KANDAMENA “NYUMA WA PA BULOBA”

7, 8. “Nyuma wa pa buloba” ntshinyi? Udi ufikisha bantu ku tshinyi?

7 Kubenga kubuelakana mu bulongolodi bua Satana kudi kumvuija kubenga kulekela bua “nyuma wa pa buloba” atulombole. Nyuma au mmushindu wa diela meji ne wa dienza malu udi ufumina kudi Satana, ne udi ulombola bantu badi kabayi batendelela Yehowa. Kadi bena Kristo badi bakandamena nyuma eu. Anu muvua Paulo muambe, “tuetu katuvua bapete nyuma wa pa buloba to, kadi tuvua bapete nyuma wa kudi Nzambi.”—1 Kolinto 2:12; Efeso 2:2, 3; tangila Dimanyisha dia ku ndekelu dia 17.

8 Nyuma wa pa buloba udi uvuija bantu badinangi, bena lutambishi, ne bantomboji. Udi ubafikisha ku diela meji ne: ki mbenzejibue bua kutumikila Nzambi to. Satana mmusue bua bantu benze tshionso tshidibu basue kuenza, kabayi bela meji ku tshidi bienzedi biabu mua kukebesha to. Mmusue bua bantu bamone ne: “majinga a mubidi, [ne] majinga a mêsu” ke malu adi ne mushinga wa bungi mu nsombelu wabu. (1 Yone 2:16; 1 Timote 6:9, 10) Diabolo udi uditatshisha bikole bua kutupambuisha nangananga tuetu batendeledi ba Yehowa ne kutudingakaja bua kutufikisha ku diela meji mudiye yeye wela meji.—Yone 8:44; Bienzedi 13:10; 1 Yone 3:8.

9. Mmunyi mudi nyuma wa pa buloba mua kutunyanga?

9 Anu bu kapepe katudi tueyela, nyuma wa pa buloba mmutunyunguluke. Tuetu katuyi badienzeje bua kumukandamena, neatunyange. (Bala Nsumuinu 4:23.) Ditunyanga edi didi mua kutuadija mu mishindu idi imueneka bu idi kayiyi ne bualu, bu mudi kuitaba ngelelu wa meji ne ngenzelu wa malu wa bantu badi kabayi batendelela Yehowa. (Nsumuinu 13:20; 1 Kolinto 15:33) Peshi badi mua kutunyanga kudi malu bu mudi ditangila malu a busenji anyi diabala, butontolodi, anyi manaya a ditembangana.—Tangila Dimanyisha dia ku ndekelu dia 18.

10. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kukandamena nyuma wa pa buloba?

10 Kadi ntshinyi tshitudi mua kuenza bua nyuma wa pa buloba katulombodi? Tudi ne bua kushala pabuipi ne Yehowa ne kulekela meji ende atulombola. Tudi ne bua kuikala ne tshibidilu tshia kulomba nyuma wende muimpe ne kushala baditue mu mudimu wende. Yehowa ke Muntu udi ne bukole bua bungi menemene mu diulu ne pa buloba. Tudi bashindike ne: neatuambuluishe bua kukandamena nyuma wa pa buloba.—1 Yone 4:4.

IKALA UVUALA MU MUSHINDU UDI UTUMBISHISHA NZAMBI

11. Mmushindu kayi udi nyuma wa pa buloba munyange mvuadilu wa bantu?

11 Tudi kabidi tuleja ne: katuena ba pa buloba ebu ku mvuadilu wetu ne ku mushindu utudi tudilengeja. Bantu ba bungi pa buloba ebu badi bavuala bua kukoka ntema ya bakuabu, bua kubajula majinga mabi, bua kupetula mvuadilu muimpe udi muanyishibue, anyi bua kuleja mudibu ne makuta a bungi. Bantu bakuabu bobu tshimuenekelu tshiabu katshiena tshibambila bualu to. Badi mua kuvuala buvualavi anyi bilamba bia manyanu. Katuena mua kulekela ngenzelu ya malu ya nunku inyanga mvuadilu wetu ne mushindu utudi tudilengeja to.

Mvuadilu wanyi utu utumbishisha Yehowa anyi?

12, 13. Mmêyi manene kayi adi mua kutuambuluisha bua kusungula tshia kuvuala?

12 Tuetu batendeledi ba Yehowa tutu anu basue kuvuala bilamba bidi bitukumbana bimpe, bia mankenda, bidi bianyishibue, ne bidi bikumbanyine tshitudi tuenza. Tudi tuvuala ne “bupuekele ne meji majalame” bua kuleja mutudi “balamate Nzambi.”—1 Timote 2:9, 10; Yuda 21.

13 Mushindu utudi tuvuala udi mua kuenza bua bantu bamone Yehowa ne batendeledi bende mu mushindu muimpe anyi mubi. Tudi basue kuenza “malu onso bua butumbi bua Nzambi.” (1 Kolinto 10:31) Bupuekele budi bulomba kunemeka mudi bantu bakuabu badiumvua, kunemeka kabidi wabu mushindu wa dimona malu. Nunku patudi tusungula bilamba peshi mushindu utudi tudilengeja, mbimpe tuvuluke ne: malu atudi tusungula bua kuenza adi mua kutonda bantu bakuabu anyi kubasankisha.—1 Kolinto 4:9; 2 Kolinto 6:3, 4; 7:1.

14. Ntshinyi tshitudi ne bua kuelela meji patudi tusungula tshia kuvuala bua kuenza midimu yetu ya buena Kristo?

14 Tutu tuvuala bishi bua kuya mu bisangilu anyi mu buambi? Tutu tutamba kukoka ntema ya bantu kutudi anyi? Mvuadilu wetu utu utonda bantu bakuabu anyi? Tutu tuela meji ne: mushindu utudi tuvuala ki mbualu bua muntu mukuabu anyi? (Filipoyi 4:5; 1 Petelo 5:6) Bushuwa, tutu basue kuikala ne tshimuenekelu tshimpe, kadi malu adi atamba kukoka bantu nngikadilu yetu ya buena Kristo. Eyi ke ngikadilu idi Yehowa umona padiye ututangila. Idi ileja tshitudi munda, mmumue ne: ‘muntu musokome wa mu muoyo udi ne mushinga wa bungi ku mêsu kua Nzambi.’—1 Petelo 3:3, 4.

15. Bua tshinyi Yehowa ki mmutupeshe mulongolongo wa mikenji ya tshia kuvuala ne mushindu wa kudilengeja?

15 Yehowa ki mmutupeshe mulongolongo wa mikenji ya tshia kuvuala ne tshia kubenga kuvuala to. Kadi mmutupeshe mêyi manene a mu Bible adi mua kutuambuluisha bua kuangata mapangadika mimpe. (Ebelu 5:14) Mmusue bua mapangadika etu, nansha wowu makese anyi manene, aleje mutudi bamunange ne banange bantu bakuabu. (Bala Mâko 12:30, 31.) Pa buloba bujima, batendeledi ba Yehowa batu bavuala mu mishindu mishilashilangane bilondeshile bilele ne bibidilu bia kuabu ne tshidi muntu ne muntu munange. Dishilangana edi ndimpe ne didi disankisha.

MMUENENU MUIMPE MU TSHILUMBU TSHIA MAKUTA

16. Mushindu udi bena pa buloba ebu bamona makuta udi ubengangana ne tshivua Yezu mulongeshe bishi? Nkonko kayi itudi mua kudiela?

16 Satana mmusue bua bantu bele meji ne: makuta ne bintu bia ku mubidi ke bidi mua kubapesha disanka, kadi batendeledi ba Yehowa bobu mbamanye ne: ki mmuomu to. Tudi tuitaba mêyi a Yezu a ne: “Nansha padi muntu ne bintu bia bungi, muoyo wende kawena ufumina ku bintu bidiye nabi to.” (Luka 12:15) Makuta kaena mua kutupesha disanka dilelela to. Kaena nansha mua kutupetesha balunda balelela, ditalala dilelela dia mu lungenyi, anyi muoyo wa tshiendelele to. Mu bulelela, tudi dijinga ne ndambu wa bintu bia ku mubidi, ne tudi basue kuikala ne disanka. Kadi Yezu uvua mutulongeshe ne: netuikale ne disanka tuetu bikale mu malanda mimpe ne Nzambi ne ntendelelu wetu yeye muikale muaba wa kumpala mu nsombelu wetu. (Matayi 5:3; 6:22, dimanyisha dia kuinshi kua dibeji) Diebeja ne: ‘Nkadi mmona makuta bu bena pa buloba ebu anyi? Nkadi ngela meji anu ku makuta anyi ngakula anu bua makuta anyi?’—Luka 6:45; 21:34-36; 2 Yone 6.

17. Mmunyi mudi nsombelu webe mua kulengela wewe mubenge mmuenenu udi nende bena pa buloba ebu bua makuta?

17 Tuetu bimanyine pa mudimu utudi tuenzela Yehowa ne tubenga mmuenenu udi nende bantu ba pa buloba ebu bua makuta, netuikale ne nsombelu wa nsongo. (Matayi 11:29, 30) Netusanke ne bitudi nabi ne netuikale ne ditalala dia mu lungenyi ne dia mu muoyo. (Matayi 6:31, 32; Lomo 15:13) Katuakutamba kusamisha mutu bua bintu bia ku mubidi to. (Bala 1 Timote 6:9, 10.) Netuikale ne disanka dia kufila. (Bienzedi 20:35) Netuikale kabidi ne dîba dia kusomba ne bantu batudi banange. Nansha tulu tuine, netutulale bimpe.—Muambi 5:12.

“BIA MVITA BIONSO”

18. Ntshinyi tshidi Satana ujinga kutuenzela?

18 Satana udi ujinga kunyanga malanda etu ne Yehowa, ke bualu kayi tudi ne bua kudienzeja bua kuakuba. Tudi tuluangana “ne bisumbu bia nyuma mibi.” (Efeso 6:12) Satana ne bademon bende ki mbasue tuikale ne disanka anyi tuikale ne muoyo bua kashidi to. (1 Petelo 5:8) Baluishi ba bukole aba badi batuluisha, kadi tudi mua kubatshimuna ku diambuluisha dia Yehowa!

19. Mmunyi mudi Efeso 6:14-18 umvuija “bia mvita” bia muena Kristo?

19 Mu bikondo bia kale, basalayi bavua bavuala bia mvita bua kudikuba mu mvita. Bia muomumue, tudi ne bua kuvuala “bia mvita” bidi Yehowa mutupeshe. (Efeso 6:13) Bia mvita ebi nebitukube. Efeso 6:14-18 udi wamba bua bia mvita ebi ne: “Nunku ikalayi bashindame ne mukaba wa bulelela musuika mu bimono bienu, bavuale tshibuikilu tshia pa tshiadi tshia buakane, ne bavuale bisabata ku makasa bua kuikala badilongolole bua kuamba lumu luimpe lua ditalala. Kusakidila ku bionso ebi, nuambule ngabu munene wa ditabuja unuikala mua kujima nende mikete yonso ya kapia ya mubi. Kabidi, nuitabe bua kuangata tshifulu tshia lupandu, ne muele wa mvita wa nyuma, mbuena kuamba ne: dîyi dia Nzambi, eku nutungunuka ne kusambila dîba dionso mu nyuma ne masambila ne disengelela bia mishindu yonso.”

20. Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza bua “bia mvita” bietu bituambuluishe?

20 Musalayi yeye mupue tshimue tshia ku bia mvita biende ebi muoyo, mushiye tshitupa kampanda tshia mubidi patoke, ke muaba wikala muluishi ne bua kumuluishila. Tuetu basue bua “bia mvita” bietu bitukube, katuena mua kupua nansha tshimue muoyo to. Tudi ne bua kubivuala dîba dionso ne kubilama bimpe. Mvita yetu neyikale anuku too ne padibu babutula bulongolodi bua Satana ne bumbusha Satana ne bademon bende pa buloba. (Buakabuluibua 12:17; 20:1-3) Ke bualu kayi tuetu tuluisha majinga mabi anyi tuluangana ne butekete kampanda, katuena ne bua kutshioka to!—1 Kolinto 9:27.

21. Mmunyi mutudi mua kutshimuna mvita yetu?

21 Tuetu nkayetu katuena mua kupita Diabolo makanda to. Kadi tudi mua kumupita ku diambuluisha dia Yehowa! Bua kushala ne lulamatu, tudi ne bua kusambila Yehowa, kulonga Dîyi diende, ne kudisangisha ne bena Kristo netu. (Ebelu 10:24, 25) Malu aa neatuambuluishe bua kushala balamate Nzambi ne kuikala badiakaje bua kuakuila ditabuja dietu.

IKALA MUDIAKAJE BUA KUAKUILA DITABUJA DIEBE

22, 23. (a) Tshia kuenza ntshinyi bua kuikala anu badiakaje bua kuakuila ditabuja dietu? (b) Netuandamune lukonko kayi mu nshapita udi ulonda?

22 Tudi ne bua kudiakaja bua kuakuila ditabuja dietu dîba kayi dionso. (Yone 15:19) Bantemu ba Yehowa batu bashilangane bikole ne bantu ba bungi mu amue malu. Diebeja ne: ‘Ndi mumanye bushuwa bua tshinyi tudi tuimanyina bualu kampanda anyi? Ndi mutuishibue ne: tshidi Bible ne mupika wa lulamatu udi mudimuke bamba ntshilelela anyi? Ntu diumvua bua mundi Ntemu wa Yehowa anyi? (Misambu 34:2; Matayi 10:32, 33) Ndi mua kumvuija bantu bakuabu malu andi muitabuje anyi?’—Matayi 24:45; Yone 17:17; bala 1 Petelo 3:15.

23 Mu nsombelu ya bungi, bitu bipepele bua kumanya tshia kuenza bua kubenga kubuelakana mu malu a pa buloba. Kadi misangu mikuabu kabitu bipepele to. Satana udi ujinga kutukuata mu mishindu mishilashilangane. Umue wa ku mishindu eyi ndipitshisha kapepe. Mmunyi mutudi mua kusungula mushindu muimpe wa dipitshisha kapepe? Netuandamune lukonko elu mu nshapita udi ulonda.