Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA WA 17

Shala mu dinanga dia Nzambi

Shala mu dinanga dia Nzambi

“Nudibake pa ditabuja dienu ditambe tshijila . . . Nudilame mu dinanga dia Nzambi.”—YUDA 20, 21.

1, 2. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kushala mu dinanga dia Nzambi?

TUETU bonso tudi basue kuikala ne bukole ne makanda a mubidi. Ke bualu kayi tudi tudienzeja bua kudia biakudia bimpe, kuibidija mubidi pa tshibidilu, ne kutabalela mubidi wetu. Nansha mudi malu aa alomba kudienzeja, adi atuambuluisha, nanku katuena tualekela to. Kadi mbimpe tuikale kabidi ne bukole ne makanda a mubidi mu mushindu mukuabu.

2 Nansha mutudi benze bimpe bua mutuvua batuadije kulonga bua kumanya Yehowa, bidi bikengela tutungunuke ne kukolesha malanda etu nende. Pavua Yuda mukankamije bena Kristo bua ‘kudilama mu dinanga dia Nzambi,’ wakabumvuija muvuabu mua kuenza bualu ebu. Wakabambila ne: “Nudibake pa ditabuja dienu ditambe tshijila.” (Yuda 20, 21) Nunku mmunyi mutudi mua kukolesha ditabuja dietu?

TUNGUNUKA NE KUKOLESHA DITABUJA DIEBE

3-5. (a) Satana mmusue bua umvue bishi bua mikenji ya Yehowa? (b) Wewe udi umvua bishi bua mikenji ya Yehowa ne mêyi ende manene?

3 Mbimpe wewe nkayebe utuishibue ne: njila ya Yehowa mmimpe mitambe. Satana mmusue bua umone ne: mikenji ya Nzambi mmikole be! Mmusue bua umone kabidi ne: newikale ne disanka wewe udisunguila nkayebe tshidi tshimpe ne tshidi tshibi. Katshia anu mu budimi bua Edene, Satana mmutete bua kusaka bantu bua kuela meji mushindu eu. (Genese 3:1-6) Utshidi anu udienzeja bua kuenza nanku too ne lelu.

4 Mmuenenu wa Satana eu mmulelela anyi? Mikenji ya Yehowa itu itupangisha amue malu anyi? Tòo. Tuangate tshilejilu etshi: fuanyikijabi ne: udi wenda wendakana muaba kampanda muimpe. Kadi udi ufika muaba mukuabu umona bajike tukanu tuye ne muulu bua bantu kabapitshi to. Udi mua kudikonka ne: ‘Bua tshinyi etu tukanu ntujike kundi nya?’ Kadi diakamue udi umvua ntambue ukungula dia muamua dia tukanu atu. Mpindieu, neumvue bishi bua tukanu atu? Udi ne dianyisha dia bungi bua muditu tukukuba bua ntambue kakudi to! Mêyi manene a Yehowa mmenze anu bu tukanu atu, ne Diabolo mmuenze anu bu ntambue au. Dîyi dia Nzambi didi ditudimuija ne: “Nulame bieledi bienu bia meji, nuikale badimuke! Muena lukuna wenu, Diabolo, udi utambakana bu ntambue udi ukungula, ukeba bua kudia muntu.”—1 Petelo 5:8.

5 Yehowa mmusue bua tuikale ne nsombelu muimpe menemene. Ki mmusue bua Satana atushime to. Ke bualu kayi mmutupeshe mikenji ne mêyi manene bua kutukuba ne kutupetesha disanka. (Efeso 6:11) Yakobo wakafunda ne: “Muntu udi utangila mu mukenji mupuangane wa budikadidi ne meji onso ne udi utungunukamu . . . neikale ne disanka mu malu adiye wenza.”—Yakobo 1:25.

6. Tudi mua kuenza tshinyi bua kujadika ne: njila ya Yehowa mmimpe mitambe?

6 Patudi tulonda bulombodi bua Yehowa, nsombelu wetu udi ulengela ne bulunda buetu nende budi buenda bukola. Tshilejilu, patudi tumusambila pa tshibidilu mudiye utulomba, bidi bituambuluisha. (Matayi 6:5-8; 1 Tesalonike 5:17) Tudi tupeta disanka patudi tutumikila mukenji wende wa kudisangisha bua kumutendelela ne kukankamijangana ne patudi tudifila mu mudimu wa diyisha bantu ne dibalongesha. (Matayi 28:19, 20; Galatiya 6:2; Ebelu 10:24, 25) Patudi tuela meji bua mudi malu aa matuambuluishe bua kukolesha ditabuja dietu, bidi bienda bitujadikila anu ne: njila ya Yehowa mimpe mitambe.

7, 8. Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kubenga kusamisha mutu bua mateta adi mua kutufikila matuku atshilualua?

7 Tudi mua kuikala tusamisha mutu tuamba ne: mu matuku atshilualua netupete mateta makole adi mua kunyanga ditabuja dietu. Wewe umvua mushindu eu, vuluka mêyi a Yehowa aa: “Meme, Yehowa, ndi Nzambi webe, Yeye udi ukulongesha bua diakalenga diebe, Yeye udi ukulombola mu njila uudi ne bua kuendela. Bu wewe nansha muteye ntema ku mêyi anyi! Nunku ditalala diebe divua mua kulua anu bu musulu ne buakane buebe bu mavuala a mbuu.”—Yeshaya 48:17, 18.

8 Patudi tutumikila Yehowa, ditalala dietu nedikale anu bu musulu utu kawuyi uma, ne buakane buetu nebuikale bu mavuala a mbuu atu atuta kumpenga kua mâyi misangu yonso. Nansha bualu kayi butufikile, kudi anu mushindu wa kushala ne lulamatu. Bible udi utulaya ne: “Upuila Yehowa bujitu buebe, ne yeye neakuambuluishe. Yeye kakuitaba bua muntu muakane adishinde nansha kakese.”—Misambu 55:22.

“NDAKU MUTANGILE KU DIKOLA”

9, 10. Kukola kudi kumvuija tshinyi?

9 Paudi wenda ukolesha malanda ebe ne Yehowa, “neuye mutangile ku dikola.” (Ebelu 6:1) Kukola kudi kumvuija tshinyi?

10 Katuena tulua bena Kristo bakole anu bualu tudi tuenda tukulumpa to. Bua tuetu kukola, tudi ne bua kuvuija Yehowa Mulunda wetu wa pa muoyo ne kumona malu mudiye uamona. (Yone 4:23) Paulo wakafunda ne: “Bantu badi benza malu bilondeshile mubidi badi bateka meji abu ku malu a mubidi, kadi badi benza malu bilondeshile nyuma badi baateka ku malu a nyuma.” (Lomo 8:5) Muntu udi mukole kena wimanyina anu pa masanka anyi pa bintu to. Kadi mmudifile mu dienzela Yehowa mudimu ne udi wangata mapangadika mimpe. (Nsumuinu 27:11; bala Yakobo 1:2, 3.) Kena ulekela banaya ne lungenyi luende bua kuenza malu mabi to. Muntu udi mukole mmumanye tshidi tshimpe ne udi udisuika bua kutshienza.

11, 12. (a) Ntshinyi tshivua Paulo muambe bua “bieledi bia meji bia muena Kristo bia kujingulula nabi malu”? (b) Mmunyi mudi kulua muena Kristo mukole kufuanangane ne kulua munayi wa manaya?

11 Bidi bilomba kudienzeja bua kukola. Mupostolo Paulo wakafunda ne: “Biakudia bikole mbia bantu bakole, mbia badi ne bieledi biabu bia meji bia kujingulula nabi malu bibidija, padibu bakuata nabi mudimu, bua kutapulula tshidi tshimpe ne tshidi tshibi.” (Ebelu 5:14) Muaku “bibidija” udi mua kutuvuluija mutu bena manaya bibidija mubidi.

12 Patudi tumona munayi mupiluke mu dinaya, tudi tumanya ne: mbimuangate dîba bua kupilukaye ne mmudibidije bikole. Kabavua bamulele tshidiye atshi to. Padibu balela muana, ki mmuanji kumanya mua kuenza mudimu ne maboko ende ne mikolo yende to. Kadi mu bungi bua matuku, udi ulonga mua kukuata bintu ne mua kuenda. Yeye mudibidije, udi mua kulua munayi wa manaya. Bia muomumue, bitu bilomba dîba ne didibidija bua tuetu kulua bena Kristo bakole.

13. Ntshinyi tshiatuambuluisha bua kumanya mua kuela meji mutu Yehowa uela?

13 Mu mukanda eu, tudi bamone mutudi mua kuela meji mutu Yehowa uela ne kumona malu mutuye uamona. Tudi balonge bua kumona mushinga udi nawu mikenji ya Yehowa ne bua kuyinanga. Patudi tuangata mapangadika, tudiebeja ne: ‘Mmikenji kayi anyi mmêyi manene kayi a mu Bible bidi biakula bua nsombelu eu? Mmunyi mundi mua kubitumikila? Yehowa mmusue bua ngenze tshinyi?’—Bala Nsumuinu 3:5, 6; Yakobo 1:5.

14. Tuetu basue kukolesha ditabuja dietu, tudi ne bua kuenza tshinyi?

14 Katulekedi kukolesha ditabuja dietu kudi Yehowa to. Anu bu mudi kudia biakudia bidi biambuluisha mubidi kukolesha mubidi wetu, kulonga mua kumanya Yehowa kudi paku kukolesha ditabuja dietu. Patuvua batuadije kulonga Bible, tuvua balonge malongesha a nshindamenu adi atangila Yehowa ne njila yende. Padi matuku enda apita, bidi bikengela tumvue malu mondoke. Ke tshivua Paulo musue kuamba pavuaye muambe ne: “Biakudia bikole mbia bantu bakole.” Patudi tutumikila malu atudi tulonga, tudi tupeta meji. Bible udi utuambila ne: “Meji ntshintu tshia mushinga mukole.”—Nsumuinu 4:5-7; 1 Petelo 2:2.

15. Kunanga Yehowa ne bena Kristo netu ne muoyo mujima kudi ne mushinga kayi?

15 Muntu udi mua kuikala ne bukole ne makanda a mubidi, kadi bua kushala mudiye amu, mmumanye ne: udi ne bua kutungunuka ne kuditabalela. Bia muomumue, muntu udi mukole mmumanye ne: bidi bikengela adienzeje bikole bua malanda ende ne Yehowa ikale anu makole. Paulo udi utuvuluija ne: “Tungunukayi ne kuditeta bua kumanya ni nudi mu ditabuja; tungunukayi ne kupima tshinudi nuenu bine.” (2 Kolinto 13:5) Tshidibi, ditabuja dikole nkayadi ki ndidi ne bualu to. Dinanga ditudi banange nadi Yehowa ne bena Kristo netu didi ne bua kutungunuka ne kukola. Paulo wakamba ne: “Meme ne . . . dimanya dionso, ne meme ne ditabuja dionso dindi mua kumbusha nadi mikuna, kadi tshiyi ne dinanga, ndi tshianana.”—1 Kolinto 13:1-3.

TUISHILA MÊSU KU DITEKEMENA DIEBE

16. Satana mmusue tshinyi buetu tuetu?

16 Satana mmusue bua tuele meji ne: katuena mua kusankisha Yehowa nansha bishi to. Mmusue bua tutekete mu mikolo ne tumone ne: kakuena tshikuabu tshia kuenza bua ntatu itudi nayi. Ki mmusue bua tuikale tueyemena bena Kristo netu, ne ki mmusue bua tuikale ne disanka to. (Efeso 2:2) Satana mmumanye ne: meji mabi a nunku adi mua kutuenzela tuetu ne malanda etu ne Nzambi bibi. Kadi Yehowa mmutupeshe tshintu tshidi mua kutuambuluisha bua kuluangana ne meji mabi. Mmutupeshe ditekemena.

17. Ditekemena didi ne mushinga kayi?

17 Mu 1 Tesalonike 5:8, Bible udi ufuanyikija ditekemena dietu ne tshifulu tshidi tshikuba mutu wa musalayi mu mvita, ubikila tshifulu atshi ne: “ditekemena dia lupandu.” Kutekemena malu adi Yehowa mulaye kudi kukuba meji etu ne kutuambuluisha bua kuluangana ne meji mabi.

18, 19. Mmunyi muvua ditekemena dikoleshe Yezu?

18 Ditekemena divua nadi Yezu divua dimupesha bukole. Butuku bua muladilu wa lufu luende, wakatantamena ntatu milondangane. Umue wa ku balunda bende ba menemene wakamutungila. Mukuabu wakavila wamba muvuaye kayi mumumanye. Bakuabu bakamulekela kunyemabu. Bena mu ditunga diabu bakamukudimukila, bamulombela lufu lubi. Ntshinyi tshivua tshimuambuluishe bua kunanukila mu makenga onso au? “Bua disanka divua dimutekela kumpala, wakananukila pa mutshi wa makenga, ulengulula bundu, ne mmusombe ku tshianza tshia balume tshia nkuasa wa bukalenge wa Nzambi.”—Ebelu 12:2.

19 Yezu uvua mumanye ne: yeye mushale ne lulamatu, uvua utumbishisha Tatuende ne uleja mudi Satana muena mashimi. Ditekemena edi diakamupetesha disanka dia bungi. Uvua mumanye kabidi ne: ukavua pa kupingana kudi Tatuende mu diulu. Ditekemena edi diakamuambuluisha bua kunanukila. Anu bu Yezu, tudi ne bua kutuishila mêsu pa ditekemena dietu. Nedituambuluishe bua kunanukila nansha bualu kayi butufikile.

20. Ntshinyi tshidi mua kukuambuluisha bua kulama meji mimpe?

20 Yehowa udi umona ditabuja diebe ne dinanukila diebe. (Yeshaya 30:18; bala Malaki 3:10.) Mmulaye ne: “Neakukumbajile majinga a muoyo webe.” (Misambu 37:4) Nunku shala mutuishile mêsu ebe ku ditekemena diebe. Satana mmusue bua ujimije ditekemena diebe ne umone ne: malu adi Yehowa mulaye kaakukumbana nansha kakese. Kadi kulekedi meji mabi aa akupite bukole to! Wewe mumone ne: ditekemena diebe dikadi dienda dibuitshidila, lomba Yehowa akuambuluishe. Vuluka mêyi adi mu Filipoyi 4:6, 7 aa: “Kanusamishi mutu bua tshintu nansha tshimue, kadi mu malu onso, ku diambuluisha dia disambila ne disengelela pamue ne disakidila, numanyishe Nzambi milombu yenu; ne ditalala dia Nzambi didi dipite dijingulula dionso dia malu nedilame mioyo yenu ne bieledi bienu bia meji ku butuangaji bua Kristo Yezu.”

21, 22. (a) Ntshinyi tshidi Yehowa mulongolole bua buloba? (b) Udi mudisuike bua kuenza tshinyi?

21 Ikala ne tshibidilu tshia kuelangana meji bua malu mimpe adi matuindile kumpala eku. Mu katupa kîpi emu, muntu yonso udi ne muoyo neatendelele Yehowa. (Buakabuluibua 7:9, 14) Anji elabi meji muikala nsombelu mu bulongolodi bupiabupia. Neikale mulenga wa dikema kupita tshintu tshionso tshitudi mua kudifuanyikijila! Satana, bademon bende, ne malu mabi onso nebikale kabitshiyiku. Kuakusama ne kuakufua to. Kadi newikale ubika dituku dionso ne makanda tumatuma ne disanka dia kuikala ne muoyo. Bantu bonso nebenze mudimu pamue bua kuvuija buloba mparadizu. Bonso nebikale ne biakudia bimpe ne muaba muimpe wa kusomba. Bantu kabakuikala ne luonji anyi ne tshikisu to, kadi nebikale benzelangana malu mimpe ne muoyo mujima. Ndekelu wa bionso, bantu bonso bikala pa buloba nebapete “budikadidi bua butumbi bua bana ba Nzambi.”—Lomo 8:21.

22 Yehowa mmusue bua umuvuije Mulunda webe wa pa muoyo. Nanku enza tshionso tshiudi mua kuenza bua kutumikila Yehowa ne kusemena pabuipi nende dituku dionso. Nunku, yonso wa kutudi ashalaku mu dinanga dia Nzambi bua kashidi!—Yuda 21.