Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA WA 3

Sungula balunda badi banange Nzambi

Sungula balunda badi banange Nzambi

“Muntu udi wenda ne bena meji nealue muena meji.”​—NSUMUINU 13:20.

1-3. (a) Nsumuinu 13:20 udi utulongesha tshinyi? (b) Bua tshinyi tudi ne bua kusungula balunda bimpe?

UKADIKU mumone mutu muana wa pambidi utangila baledi bende anyi? Nansha kumpala kua yeye kuakula, udi wenda ukuata malu onso adiye umona ne umvua. Padiye wenda ukola, udi utuadija kuidikija baledi bende nansha yeye kayi ubidikija ku bukole. Ke bualu kayi kabiena bikemesha bua mudi bantu bakulumpe pabu mua kutuadija kuela meji anyi kuenza malu bu bantu batubu batamba kusomba nabu to.

2 Nsumuinu 13:20 udi utuambila ne: “Muntu udi wenda ne bena meji nealue muena meji.” Mu mvese eu, ‘kuenda ne’ muntu kudi kumvuija kumusungula bua kusomba nende. Kabiena biumvuija anu kumanyangana ne muntu tshianana to. Mumanyi kampanda wa malu a mu Bible wakamba ne: kuenda ne muntu kudi kumvuija kunanga muntu au ne kudiumvua mulamatangane nende. Bantu batutu tutamba kusomba nabu ke batu batufikisha ku dienza amue malu, nangananga tuetu tudiumvua balamatangane nabu.

3 Balunda betu badi mua kutufikisha ku dienza malu mimpe anyi mabi. Nsumuinu 13:20 udi utungunuka wamba ne: “Muntu udi ubuelakana ne bantu batatakane neakenge.” Mu tshiena Ebelu, ‘kubuelakana ne’ muntu kudi mua kumvuija ‘kulamakanangana’ ne muntu au, mmumue ne: kuikala mulunda wende. (Nsumuinu 22:24; Balumbuluishi 14:20) Balunda badi banange Nzambi nebatuambuluishe bua kushala bamulamate. Tuakulayi mpindieu bua bantu batu Yehowa usungula bu balunda bua tumanye petu mua kusungula balunda bimpe.

BALUNDA BA NZAMBI MBANGANYI?

4. Bua tshinyi kuikala mulunda wa Nzambi ndiakalenga dia katshia? Bua tshinyi Yehowa wakabikila Abalahama ne: “mulunda wanyi”?

4 Yehowa, Mukalenge Mutambe Bunene wa diulu ne buloba, udi utupesha mushindu wa kuikala balunda bende. Edi si ndiakalenga dia katshia! Yehowa utu usungula balunda bende bimpe menemene. Utu usungula bantu badi bamunange ne badi bamuitabuja. Vuluka Abalahama. Uvua mudiakaje bua kuenza bualu buonso buvua Nzambi umulomba. Abalahama wakaleja misangu ne misangu ne: uvua ne ditabuja ne uvua utumikila. Wakitaba too ne bua kulambula muanende Izaka. Abalahama uvua ne ditabuja dia ne: “Nzambi uvua ne bukole bua kumujula nansha ku lufu.” (Ebelu 11:17-19; Genese 22:1, 2, 9-13) Abalahama uvua ne ditabuja ne uvua utumikila, ke bualu kayi Yehowa wakamubikila ne: “mulunda wanyi.”—Yeshaya 41:8; Yakobo 2:21-23.

5. Mmunyi mutu Yehowa umvua bua bantu badi bamulamate?

5 Yehowa utu wangata balunda bende ne mushinga wa bungi. Balunda bende batu baditatshisha bikole bua kushala ne lulamatu kudiye kupita mutubu baditatshisha bua malu makuabu. (Bala 2 Samuele 22:26.) Mbamulamate ne batu bamutumikila bualu mbamunange. Bible udi wamba ne: “Bulunda bushême [ne Nzambi] budi kudi bena bululame,” mmumue ne: bantu badi bamutumikila. (Nsumuinu 3:32) Yehowa udi ubikila balunda bende bua kuikalabu benyi ba pa buabu mu “ntenta” wende. Udi ubalomba bua kumutendelela ne kumusambila dîba dionso didibu basue.—Misambu 15:1-5.

6. Tudi ne bua kuenza tshinyi bua kuleja ne: tudi banange Yezu?

6 Yezu wakamba ne: “Muntu yeye munnange, neatumikile dîyi dianyi, ne Tatu wanyi neamunange.” (Yone 14:23) Nanku bua kuikala balunda ba Yehowa, bidi bikengela kabidi tunange Yezu ne tuenze malu avuaye mutuambile bua kuenza. Tshilejilu, tudi tutumikila dîyi divua Yezu mututumine dia kuyisha lumu luimpe ne kuvuija bantu bayidi. (Matayi 28:19, 20; Yone 14:15, 21) Bu mutudi banange Yezu, tudi ‘tulonda mu makasa ende bimpe menemene.’ (1 Petelo 2:21) Yehowa udi usanka padiye utumona tuenza muetu muonso bua kuidikija Muanende mu malu onso atudi tuamba ne atudi tuenza.

7. Bua tshinyi bimpe tuenze bua balunda ba Yehowa bikale kabidi balunda betu?

7 Balunda ba Yehowa badi ne ditabuja, ne lulamatu, badi bamutumikila, ne mbanange Muanende. Tutu petu tusungula balunda ba buena batu Yehowa usungula anyi? Balunda bebe bobu bidikija Yezu ne badifila mu dilongesha bantu bakuabu bua Bukalenge bua Nzambi, badi mua kukuambuluisha bua kuikala muntu muimpe ne kushala mulamate Yehowa.

BILEJILU BIA MU BIBLE BIDI BITULONGESHA

8. Ntshinyi tshidi tshikusankisha mu bulunda bua Luta ne Naomi?

8 Mu Bible mudi bilejilu bia bungi bia bantu bavua badie bulunda, bu mudi Luta ne mamuenende Naomi. Bakaji babidi aba bavua bafumine mu bisamba bishilangane ne bavua ne nkoleshilu mishilangane, ne Naomi uvua mukulumpe bikole kudi Luta. Kadi bakalua balunda ba pa muoyo bualu bonso babidi bavua banange Yehowa. Pakajinga Naomi bua kumbuka mu buloba bua Moaba bua kupingana mu Isalele, “Luta yeye wakamulamata.” Wakambila Naomi ne: “Tshisamba tshienu netshikale tshisamba tshietu, ne Nzambi webe neikale Nzambi wanyi.” (Luta 1:14, 16) Luta uvua wenzela Naomi malu mimpe be! Pakafikabu mu Isalele, Luta wakenza mudimu bikole bua kuambuluisha mulunda wende. Naomi uvua munange Luta bikole menemene ne uvua umupesha mibelu mimpe. Luta uvua umuteleja, ke bualu kayi buonso buabu bakapeta mabenesha a bungi.—Luta 3:6.

9. Leja tshidi tshikukemesha mu bulunda bua Davidi ne Yonatana.

9 Tshilejilu tshikuabu tshia balunda bimpe bavua balamate Yehowa ntshia Davidi ne Yonatana. Yonatana uvua mukulu wa Davidi ku bidimu bitue ku 30, ne yeye ke muntu uvua ne bua kulua mukalenge wa Isalele panyima pa tatuende. (1 Samuele 17:33; 31:2; 2 Samuele 5:4) Nansha nanku, pavua Yonatana mumanye ne: Yehowa uvua musungule Davidi bua kuikalaye mukalenge, kavua mumumvuile mukawu anyi mujinge kutembangana nende to. Kadi wakenza tshionso tshivuaye mua kuenza bua kuambuluisha Davidi. Tshilejilu, pavua Davidi mu njiwu, Yonatana wakamuambuluisha “bua kupeta bukole mu Yehowa.” Wakateka too ne muoyo wende mu njiwu bua Davidi. (1 Samuele 23:16, 17) Davidi pende uvua mulunda wa kueyemena. Wakalaya bua kutabalela dîku dia Yonatana, ne wakakumbaja bualu buvuaye mulaye abu nansha mukavua Yonatana mufue.—1 Samuele 18:1; 20:15-17, 30-34; 2 Samuele 9:1-7.

10. Bulunda bua bena Ebelu basatu budi bukulongesha tshinyi?

10 Shadalaka, Meshaka, ne Abedenego bavua basonga basatu bena Ebelu bavua balunda bavuabu bumbushe ku mabu patshivuabu bana. Nansha muvuabu kule ne mêku abu, bavua bambuluishangana bua kushala balamate Yehowa. Pakakolabu, ditabuja diabu diakatetshibua pavua mukalenge Nebukadenesâ mubatumine dîyi bua kutendelela lupingu lua or. Shadalaka, Meshaka, ne Abedenego bakabenga bua kutendelela lupingu lua or alu, kuambilabu mukalenge ne: “Katuakuenzela nzambi yebe mudimu peshi kutendelela lupingu lua or luudi muimanyike to.” Pavuabu batete ditabuja dia balunda basatu aba, bakashala balamate Nzambi wabu.—Danyele 1:1-17; 3:12, 16-28.

11. Mmunyi muvua Paulo ne Timote balue balunda bimpe?

11 Pavua mupostolo Paulo mutuilangane ne nsonga mukuabu diende Timote, wakamona muvua Timote munange Yehowa ne uditatshisha bua tshisumbu ne muoyo umue. Ke Paulo kulongesha Timote bua kuambuluisha bena Kristo nende ba miaba mishilashilangane. (Bienzedi 16:1-8; 17:10-14) Timote wakenza mudimu bikole, kufikishabi Paulo ku diamba ne: “Wakenza nanyi mudimu bu mupika bua kutungunuja lumu luimpe.” Paulo uvua mumanye ne: Timote uvua mua ‘kuditatshisha ne muoyo mujima’ bua bena Kristo nende. Paulo ne Timote bakalua balunda bimpe pavuabu benzela Yehowa mudimu bikole pamue.—Filipoyi 2:20-22; 1 Kolinto 4:17.

MUA KUSUNGULA BALUNDA BIMPE

12, 13. (a) Bua tshinyi mbimpe tuikale ne budimu patudi tusungula balunda nansha mu tshisumbu? (b) Paulo uvua mufile didimuija didi mu 1 Kolinto 15:33 bua tshinyi?

12 Kudi malu atudi mua kumanyina kudi bana betu mu tshisumbu ne tudi tuambuluishanganamu bua kushala ne lulamatu. (Bala Lomo 1:11, 12.) Kadi nansha mu tshisumbu muine amu, mbimpe tuikale badimuke bua bantu batudi tusungula bua bikale balunda betu ba pa muoyo. Tudi ne bana betu ba mishindu ne mishindu badi ne bilele ne bibidilu bia kudibu bafumine ne badi ne nkoleshilu mishilashilangane. Kudi batshidi bapiabapia mu tshisumbu, kadi bakuabu bobu bakadi benzele Yehowa mudimu bidimu bia bungi. Bitu biangata matuku a bungi bua malanda adi nawu muntu ne Yehowa kukolawu, anu mutubi biangata matuku a bungi bua tshimuma kukolatshi. Ke bualu kayi bidi bikengela tulejangane lutulu, tunangangane, ne tuikale anu tusungula balunda bimpe.—Lomo 14:1; 15:1; Ebelu 5:12–6:3.

13 Imue misangu, tshilumbu tshinene tshidi mua kujuka mu tshisumbu, ne dîba adi nebikengele bua tuetu kuikala ne budimu bua bungi. Bidi mua kuenzeka ne: muena Kristo kampanda enze malu adi Bible ubenga. Anyi muntu udi mua kupeta lungenyi lua kudiabakena ludi mua kunyanga tshisumbu. Malu aa kaena mua kutukemesha to, bualu nansha mu bidimu lukama bia kumpala, kuvua misangu ivuaku bilumbu mu tshisumbu. Ke bualu kayi mupostolo Paulo wakadimuija bena Kristo ba mu tshikondo atshi ne: “Kabanupambuishi to. Malunda mabi adi anyanga bibidilu bimpe.” (1 Kolinto 15:12, 33) Paulo wakadimuija kabidi Timote bua ikale mudimuke bua bantu bavuaye usungula bua kuikala balunda bende. Mbimpe tuenze petu nanku lelu.—Bala 2 Timote 2:20-22.

14. Disungula dietu dia balunda didi mua kuenzela malanda etu ne Yehowa tshinyi?

14 Tudi ne bua kukuba malanda etu ne Yehowa. Ke tshintu tshia mushinga mukole menemene tshitudi natshi. Ke bualu kayi tudi tubenga kuikala balunda ba bantu bonso badi mua kutekesha ditabuja dietu anyi kutunyangila malanda etu ne Nzambi. Katuena mua kutua ndanda mu mâyi a manyanu kadi kutekemena ne: netumupatule muikale ne mâyi matoke to. Bia muomumue, katuena mua kudia bulunda ne bantu badi benza malu mabi kadi kutekemena ne: nebikale bipepele bua tuetu kuenza malu mimpe to. Bidi bikengela tusungule balunda betu ne budimu bua bungi.—1 Kolinto 5:6; 2 Tesalonike 3:6, 7, 14.

Udi mua kupeta balunda bimpe badi banange Yehowa

15. Wewe musue kupeta balunda bimpe mu tshisumbu udi mua kuenza tshinyi?

15 Udi mua kupeta bantu badi banange Yehowa ne muoyo umue mu tshisumbu. Badi mua kulua balunda bebe. (Misambu 133:1) Kuikadi udia bulunda anu ne bantu ba mulongo webe anyi badi ne nsombelu wa buena webe anyi banudi bafume nabu muaba umue to. Vuluka ne: Yonatana uvua mukulumpe kudi Davidi bikole, ne Luta uvua muana bikole kudi Naomi. Tudi basue kulonda mubelu wa mu Bible eu: “Unzululayi mioyo yenu bikole.” (2 Kolinto 6:13; bala 1 Petelo 2:17.) Paudi wenda widikija Yehowa, bantu bakuabu nebajinge pabu bua kuikala balunda bebe.

PADI BILUMBU BIJUKA

16, 17. Muena mu tshisumbu yeye mutunyingalaje, ntshinyi tshitudi katuyi ne bua kuenza?

16 Mu dîku dionso emu mutu anu bantu badi ne bumuntu bushilashilangane, mmuenenu ya malu mishilashilangane, ne benza malu mishindu mishilashilangane. Ke mudibi kabidi mu tshisumbu. Dishilangana edi didi dilengeja nsombelu wetu, ne tudi mua kulongeshangana malu a bungi. Kadi imue misangu dishilangana edi didi mua kuenza bua tumvue bana betu bibi, bitufikisha ku dibafiikila munda. Misangu mikuabu badi mua kutunyingalaja anyi kututapa ku muoyo. (Nsumuinu 12:18) Tudi mua kulekela bilumbu bia nunku bitutekesha mu mikolo peshi bitusaka bua kunyema tshisumbu anyi?

17 Tòo. Nansha muntu yeye mutuenzele bualu bubi bua mushindu kayi, katuena ne bua kunyema tshisumbu to. Ki n’Yehowa udi mutuenzelabu to. Yeye mmutupeshe muoyo ne bintu bikuabu bionso. Nanku mmukumbane bua tuetu kumunanga ne kumulamata. (Buakabuluibua 4:11) Tshisumbu ndipa dia kudi Yehowa didi dituambuluisha bua kulama ditabuja dietu dikole. (Ebelu 13:17) Katuena ne bua kubenga dipa edi anu bualu muntu kampanda mmutuenzele bualu bubi to.—Bala Misambu 119:165.

18. (a) Tshidi mua kutuambuluisha bua kusomba bimpe ne bana betu ntshinyi? (b) Bua tshinyi mbimpe kufuilangana luse?

18 Tudi banange bana betu ne tudi basue kusomba nabu bimpe. Yehowa kena ulomba muntu nansha umue bua kuikala mupuangane to; ke mutudi petu ne bua kuenza. (Nsumuinu 17:9; 1 Petelo 4:8) Tuetu bonso tutu tuenza bilema, kadi dinanga nedituambuluishe bua kutungunuka ne “kufuilangana luse ne muoyo mujima.” (Kolosayi 3:13) Dinanga neditukande bua kubenga kudiundisha too ne katshilumbu kakese. Mu kuamba kuimpe, muntu yeye mutuenzele bibi bidi mua kuikala bikole bua kubenga kuelela bualu abu meji. Mbipepele bua kufiika munda ne kulamina muntu au munda. Kadi kuenza nunku nekutupangishe bua kuikala ne disanka, ne muntu au neatufiikile ku muoyo. Kadi patudi tufuila muntu udi mutuenzele bibi luse, netupete ditalala dia mu lungenyi, netuikale mu buobumue mu tshisumbu, ne bualu bua mushinga menemene, netuikale mu malanda mimpe ne Yehowa.—Matayi 6:14, 15; Luka 17:3, 4; Lomo 14:19.

PADIBU BIPATA MUNTU MU TSHISUMBU

19. Ndîba kayi ditudi ne bua kulekela kusomba ne muena mu tshisumbu?

19 Mu dîku didi bantu bonso banangangane, muntu yonso udi wenza malu bua kusankisha bakuabu. Kadi elabi meji ne: umue wa kudibu udi utomboka. Muena mu dîku yonso udi uteta kumuambuluisha misangu ne misangu, kadi yeye udi ubenga. Udi mua kuangata dipangadika dia kumbuka kumbelu, anyi mfumu wa dîku udi mua kumuambila bua umbuke. Bualu bua mushindu eu budi mua kuenzeka mu tshisumbu. Muntu udi mua kusungula bua ikale wenza malu atu abungamija Yehowa ne anyanga tshisumbu. Udi ubenga diambuluisha, ne malu adiye wenza adi aleja ne: ki mmusue kabidi kuikala mu tshisumbu to. Udi mua kuangata dipangadika dia kudipatukila mu tshisumbu anyi badi mua kumuipatamu. Bualu bua nunku bobu buenzeke, Bible udi utuambila patoke ne: tudi ne bua ‘kulekela kusomba’ nende. (Bala 1 Kolinto 5:11-13; 2 Yone 9-11) Kuenza nunku kudi mua kutukolela bikole muntu au yeye muikale mulunda wetu anyi muena mu dîku dietu. Kadi mu nsombelu wa buena eu, lulamatu luetu kudi Yehowa ludi ne bua kuikala lukole kupita lulamatu lutudi nalu kudi muntu mukuabu.—Tangila Dimanyisha dia ku ndekelu dia 8.

20, 21. (a) Bua tshinyi dipatshibua mu tshisumbu mbualu budi buleja dinanga? (b) Bua tshinyi mbimpe tusungule balunda betu ne budimu?

20 Dipata muntu mu tshisumbu mbualu bua dinanga budi Yehowa mulongolole. Budi bulama tshisumbu bua bantu badi kabayi batumikila mikenji ya Yehowa kabatshinyangi to. (1 Kolinto 5:7; Ebelu 12:15, 16) Budi butuambuluisha bua kuleja mutudi banange dîna dia Yehowa dia tshijila, banange mikenji yende mibandile, ne banange Yehowa muine. (1 Petelo 1:15, 16) Bualu bukuabu, dipata muntu mu tshisumbu didi dileja mudibu banange muntu udibu bipate au. Dinyoka dikole edi didi mua kuambuluisha muntu bua kufika ku dimona ne: malu adiye wenza mmabi ne didi mua kumusaka bua ashintuluke. Bantu ba bungi bavua bipatshibue musangu kampanda bakalua kupingana kudi Yehowa ne bakabakidila mu tshisumbu ne disanka dionso.—Ebelu 12:11.

21 Balunda betu badi mua kutufikisha ku dienza malu mimpe anyi mabi mu mushindu kampanda anyi kansanga. Ke bualu kayi mbimpe tubasungule ne budimu. Tuetu banange bantu badi Yehowa munange, netuikale ne bantu ba bungi badi mua kutuambuluisha bua kumulamata kashidi ne tshiendelele.