Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA WA 7

Bisamba ‘nebifike ku dimanya ne: meme ndi Yehowa’

Bisamba ‘nebifike ku dimanya ne: meme ndi Yehowa’

YEHEZEKELE 25:17

LUNGENYI LUNENE: Tshidi bulunda buvua bena Isalele badie ne bisamba bivua bipenda dîna dia Yehowa butulongesha

1, 2. a) Bena Isalele bavua bu mukoko nkayawu munyunguluka kudi mbua ya dîtu mushindu kayi? (Tangila tshimfuanyi tshia ku ntuadijilu kua nshapita.) b) Bena Isalele ne bakalenge babu bavua balekele tshinyi tshienzeka?

 MUNKATSHI mua bidimu nkama ne nkama, bena Isalele bavua bu mukoko nkayawu munyunguluka kudi mbua ya dîtu. Bena Amona, bena Moaba, ne bena Edome bavua ku est kua Isalele bavua babatatshisha. Bena Peleshete bavua ku ouest bavua baluishe bena Isalele munkatshi mua bidimu bia bungi. Tshimenga tshia Tulo tshivua ne bubanji ne bukole bua bungi mu malu a bungenda tshivua ku nord. Ejipitu wa kale uvua ku sud, mulombola kudi Pâlo uvua bantu bangata bu nzambi.

2 Pavua bena Isalele beyemena Yehowa, uvua ubakuba kudi baluishi babu. Misangu ya bungi, bena Isalele ne bakalenge babu bavua balekela bisamba bivua bibanyunguluke bibanyanga. Tshilejilu, Mukalenge Ahaba uvua utshina bantu, bamufikisha ku dibenga kulamata Nzambi; uvua ukokesha bukalenge bua bisa dikumi bua Isalele pavua Yehoshafata ukokesha Yuda. Ahaba wakasela muana wa bakaji wa mukalenge wa Sidona uvua ukokesha tshimenga tshia Tulo tshivua ne bubanji bua bungi. Dîna dia mukaji au divua Yezabele. Wakabueja ntendelelu wa Bâla mu Isalele, kusakaye ne bayende bua kunyanga ntendelelu mukezuke mu mushindu uvuabi kabiyi bianji kuenzeka to.​—1 Bak. 16:30-33; 18:4, 19.

3, 4. a) Yehezekele wakatuadija kuakula bua tshivua ne bua kuenzekela banganyi? b) Nnkonko kayi ituandamuna?

3 Yehowa ukavua mudimuije bena Isalele bua tshivua mua kubafikila bobu babenge kumulamata. Ndekelu wa bionso, lutulu luende luakatua ku tshibungubungu. (Yel. 21:7, 10; Yeh. 5:7-9) Mu 609 K.Y., tshiluilu tshia Babilona tshiakapingana bua musangu muisatu mu Buloba Bulaya. Bidimu bitue ku dikumi bikavua bipite katshia bela kabidi Isalele mvita. Musangu au, bakupula bimanu bia Yelushalema, kushipabu kabidi bantu bavua batombokele Nebukadenesâ. Pakatuadijabu kutshintshimika Yelushalema, mêyi a buprofete a Yehezekele akatuadija kukumbana ne mu katoba, Yehezekele wakatuadija kuakula bua tshivua ne bua kuenzekela bisamba bivua binyunguluke Buloba Bulaya.

Yehowa kavua mua kupanga kunyoka bisamba bivua biluisha dîna diende to

4 Yehowa wakaleja Yehezekele ne: baluishi ba Isalele bavua ne bua kusanka bua dibutuka dia Yelushalema ne kukengesha bantu bavua bapanduka. Kadi Yehowa kavua mua kupanga kunyoka bisamba bivua biluisha dîna diende ne bikengesha bantu bende to. Bulunda buvua bena Isalele badie ne bisamba abi budi butulongesha tshinyi? Mêyi a buprofete a Yehezekele adi atangila bisamba bikuabu adi atupetesha ditekemena kayi lelu?

Balela ba bena Isalele bakabenzela malu ne “kapeja kakole”

5, 6. Mmalanda kayi avua pankatshi pa bena Amona ne bena Isalele?

5 Bena Amona, Moaba ne bena Edome bavua balela ba bena Isalele. Nansha muvua bankambua ba bisamba abi bikale ne malela ne basombe pamue mu dîku munkatshi mua bidimu bia bungi, bisamba abi bivua biluishe bantu ba Nzambi ne bibenzele malu ne “kapeja kakole.”​—Yeh. 25:6.

6 Tuakule bua bena Amona. Bavua ndelanganayi ya Lota, balela kudi muanende wa bakaji wa mukala. Lota uvua muana wa muanabu ne Abalahama. (Gen. 19:38) Muakulu wabu uvua mufuanangane ne tshiena Ebelu, nanku bena Isalele bavua mua kuwumvua. Bu muvuabu ne malela, Yehowa wakambila bena Isalele bua kababedi mvita to. (Dut. 2:19) Kadi mu matuku a balumbuluishi, bena Amona bakadisanga ne Egelona Mukalenge wa bena Moaba bua kukengesha bena Isalele. (Bal. 3:12-15, 27-30) Panyima pa bidimu, pakalua Shaula mukalenge, bena Amona bakaluisha bena Isalele. (1 Sam. 11:1-4) Mu matuku a Mukalenge Yehoshafata, bakadisanga kabidi ne tshiluilu tshia bena Moaba bua kukuata Buloba Bulaya.​—2 Kul. 20:1, 2.

7. Bena Moaba bavua benzele bana babu bena Isalele malu mushindu kayi?

7 Bena Moaba pabu bavua ndelanganyi ya Lota balela kudi muanende wa bakaji wa kumpala. (Gen. 19:36, 37) Yehowa wakambila bena Isalele bua kabedi bena Moaba mvita. (Dut. 2:9) Kadi bena Moaba bobu kabavua babenzele malu ne bulenga to. Pamutu pa bobu kuambuluisha bana babu bavua bafuma mu bupika mu Ejipitu, bakajinga kubapangisha bua kubuela mu Buloba Bulaya. Balaka Mukalenge wa bena Moaba wakambila Balâma bua kuela bena Isalele mulawu, kadi Balâma wakamuambila bua kusaka balume ba Isalele ku dienda masandi ne kutendelela mpingu. (Nom. 22:1-8; 25:1-9; Buak. 2:14) Munkatshi mua bidimu bia bungi, bena Moaba bakatungunuka ne kukengesha bena Isalele too ne mu matuku a Yehezekele.​—2 Bak. 24:1, 2.

8. Bua tshinyi Yehowa uvua muambe ne: bena Edome bavua bana babu ne bena Isalele? Kadi bena Edome bavua benzele bena Isalele malu mushindu kayi?

8 Bena Edome bavua ndelanganyi ya Esau dipasa dia Yakoba. Malanda avua pankatshi pabu ne bena Isalele avua makole, ke pavua Yehowa mubabikile ne: mbana babu ne bena Isalele. (Dut. 2:1-5; 23:7, 8) Nansha nanku, bena Edome bakaluisha bena Isalele katshia anu pavuabu mu tshimuangi too ne ku dibutuka dia Yelushalema mu 607 K.Y. (Nom. 20:14, 18; Yeh. 25:12) Tshikondo atshi, bena Edome bavua basanka pavua dikenga dikuata bena Isalele, basaka bena Babilona bua kubutula Yelushalema; bavua kabidi bakuata bena Isalele bonso bavua basua kunyema, babafila kudi baluishi babu bua babashipe.​—Mis. 137:7; Oba. 11, 14.

9, 10. a) Ntshinyi tshiakafikila Amona, Moaba, ne Edome? b) Fila tshilejilu tshidi tshileja ne: ki mbantu bonso ba mu bisamba abi bavua bakine batendeledi ba Nzambi to.

9 Yehowa wakalaya bua kunyoka bisamba bionso bivua bikengeshe bantu bende. Wakamba ne: ‘Nemfile bena Amona kudi bantu ba ku Est bu tshintu tshiabu, bua kabavuluki kabidi bena Amona munkatshi mua bisamba.’ Kuambaye kabidi ne: “Nenkumbaje dilumbuluisha mu Moaba, nunku nebafike ku dimanya ne: meme ndi Yehowa.” (Yeh. 25:10, 11) Bidimu bitue ku bitanu panyima pa dibutuka dia Yelushalema, mêyi a buprofete aa akatuadija kukumbana pavua bena Babilona batshimune bena Amona ne bena Moaba. Yehowa wakamba bua Edome ne: “Nengumbushe kudiye muntu ne tshimuna, ne nemmushiye munda mutupu.” (Yeh. 25:13) Ndekelu wa bionso, Amona, Moaba, ne Edome biakajimina anu mukavuabu bambe.​—Yel. 9:25, 26; 48:42; 49:17, 18.

10 Kadi ki mbantu bonso ba mu bisamba abi bavua bakine batendeledi ba Nzambi to. Tshilejilu, Seleke muena Amona ne Yitema muena Moaba bavua basalayi ba bukole ba Mukalenge Davidi. (1 Kul. 11:26, 39, 46; 12:1) Luta muena Moaba wakalua pende mutendeledi wa Yehowa wa lulamatu.​—Luta 1:4, 16, 17.

Tuetu babenge kutumikila Yehowa nansha mu kabualu kakese, tudi tunyanga malanda etu nende

11. Bulunda buvua bena Isalele badie ne bisamba bikuabu budi butulongesha tshinyi?

11 Bulunda buvua bena Isalele badie ne bisamba bikuabu budi butulongesha tshinyi? Tshia kumpala, pavua bena Isalele balekele balela babu babanyanga, bakatuadija kutendelela nzambi ya dishima bu mudi Bâla wa Peô wa bena Moaba, ne Moleke wa bena Amona. (Nom. 25:1-3; 1 Bak. 11:7) Bualu bua nunku budi mua kutufikila petu. Balela betu badi kabayi Bantemu badi mua kutusaka ku dilekela kutendelela Yehowa. Tshilejilu, pamuapa ki mbamanye bua tshinyi katuena tuenza Pasaka, tupeshangana bintu mu Nowele, anyi tuenza bilele bikuabu bia ntendelelu wa dishima to. Nansha bobu kabayi ne lungenyi lubi, badi mua kutusaka bua kubenga kutumikila Yehowa, nansha bua katupa kîpi. Kadi ki mbimpe tuetu kukuluka mu buteyi bua nanku to! Anu mudi muyuki wa bena Isalele eu uleja, tuetu babenge kutumikila Yehowa nansha mu kabualu kakese, tudi tunyanga malanda etu nende.

12, 13. Mbuluishi bua mushindu kayi butudi mua kupeta? Kadi tuetu bashale ne lulamatu kudi Nzambi ntshinyi tshienzeka?

12 Malu avua bisamba ebi bienzele bena Isalele adi atulongesha bualu bukuabu. Bena mu dîku dietu badi kabayi Bantemu badi mua kutuluisha bikole. Yezu wakamba ne: kudi misangu ikala mukenji utudi tuyisha mua “kukebesha ditapuluka: muntu uluisha tatuende, muana wa bakaji uluisha mamuende.” (Mat. 10:35, 36) Yehowa uvua muambile bena Isalele bua bobu kababundi balela babu to, nunku katuena petu ne bua kukeba makokianganyi ne balela betu badi kabayi Bantemu to. Kadi kabitukemeshi bobu batuadije kutuluisha nansha.​—2 Tim. 3:12.

13 Nansha balela betu kabayi batupangisha bua kutendelela Yehowa buludiludi, katuena ne bua kubatumikila kupita mutudi tutumikila Yehowa to. Yehowa ke utudi ne bua kunanga ne muoyo wetu mujima. (Bala Matayi 10:37.) Bualu bukuabu, tuetu bashale balamate anu Yehowa, bamue balela betu badi pabu mua kudisanga netu mu ntendelelu mukezuke anu bu Seleke, Yitema, ne Luta. (1 Tim. 4:16) Bobu pabu nebikale ne disanka dia kuenzela Nzambi mulelela mudimu, neabanange ne neabakube.

Baluishi ba Yehowa bakapeta “manyoka a tshiji tshikole”

14, 15. Bena Peleshete bavua benzele bena Isalele malu mushindu kayi?

14 Bena Peleshete bakamuangala mu tshidiila tshia Kulete kuyabu kusombela mu buloba bua Kanâna buakalua Yehowa kulaya bua kubupesha Abalahama ne ndelanganyi yende. Abalahama ne Izaka bavua badie nabu bulunda. (Gen. 21:29-32; 26:1) Dîba divua bena Isalele babuele mu Buloba Bulaya, bena Peleshete bakavua tshisamba tshinene tshivua ne tshiluilu tshia bukole. Bavua batendelela nzambi ya dishima bu mudi Bâla-zebuba ne Dagona. (1 Sam. 5:1-4; 2 Bak. 1:2, 3) Kudi too ne misangu ivua bena Isalele bafike ku ditendelela nzambi ayi.​—Bal. 10:6.

15 Bu muvua bena Isalele babenge kulamata Yehowa, wakalekela bena Peleshete babakengesha munkatshi mua bidimu bia bungi. (Bal. 10:7, 8; Yeh. 25:15) Bavua babelele mikenji ya kubakengesha nayi, * babashipa ne kubashipa. (1 Sam. 4:10) Kadi pavua bena Isalele banyingalala ne bapingana kudi Yehowa, uvua ubasungila. Uvua ubajudila bantu bu mudi Shimishona, Shaula, ne Davidi bua kubasungila. (Bal. 13:5, 24; 1 Sam. 9:15-17; 18:6, 7) Bena Peleshete bakapeta “manyoka a tshiji tshikole” pavua bena Babilona, ne panyima pa matuku bena Greke balue kubabutula, anu mukavua Yehezekele mumanyishe.​—Yeh. 25:15-17.

16, 17. Malu avua bena Peleshete benzele bena Isalele adi atulongesha tshinyi?

16 Malu avua bena Peleshete benzele bena Isalele adi atulongesha tshinyi? Lelu bantu ba Yehowa mbatuilangane pabu ne buluishi bua kudi amue matunga a bukole bua bungi. Kadi tuetu katuena bu bena Isalele to, bualu tudi bamanyike bua mutudi bashale balamate anu Yehowa. Nansha nanku, kudi misangu idibi mua kumueneka bu ne: baluishi ba ntendelelu mukezuke mbatutshimune. Tshilejilu, ku ntuadijilu kua bidimu bia 1900, mbulamatadi wa mu États-Unis wakajinga kuimanyika mudimu wetu, kuelaye bana betu bavua balombola mudimu wetu mu maloko munkatshi mua bidimu bia bungi. Mu mvita mibidi ya buloba bujima, bena Nazi ba mu Allemagne bakajinga kubutula bantu ba Nzambi. Mu matunga avuabu bakokesha, Bantemu batue ku 1 500 bakafua: bakashipa bana betu batue ku 400, bakuabu batue ku 1 100 kufuilabu mu maloko bua nsombelu mibi ivuamu. Pakajika mvita ayi, ditunga dia kale dia Union Soviétique diakaluisha Bantemu ba Yehowa, kutumabu bamue bana betu mu tumponyi tua dienzejangana midimu mikole, kukuatabu bakuabu kubatuma miaba ya kule.

17 Mbulamatadi idi mua kutungunuka ne kukandika mudimu wetu wa diyisha, yela bantu ba Nzambi mu buloko, anyi mene ishipa bamue ba kutudi. Mbimpe tumvue buôwa peshi tujimije ditabuja dietu bua malu aa anyi? Tòo! Yehowa neakube bantu bende ba lulamatu. (Bala Matayi 10:28-31.) Tukadi badimuene mudi imue mbulamatadi ya bukole bua bungi ijimina, kadi bantu ba Yehowa batungunuka ne kuvula. Mu katupa kîpi emu, mbulamatadi ya bana ba bantu yonso neyipete tshiakapeta bena Peleshete, mmumue ne: nebayenzeje bua kumanya tshidi Yehowa. Anu bu bena Peleshete, neyijimine buonso buayi!

“Bungi bua biuma” biabu kabuvua bubakuba mutantshi mule nansha

18. Bua tshinyi Tulo uvua tshimenga tshinene mu malu a bungenda?

18 Tshimenga tshia kale tshia Tulo * tshivua tshimue tshia ku bimenga binene mu malu a bungenda. Lua ku ouest, Tulo uvua ne mazuwa a bungi avua alua ne bintu bia bangenda pa Mbuu wa Mediterane. Ku est kuende kuvua njila ya bungi ivua bangenda ba mu maloba a ntanta mile baluila. Tulo wakavudija bubanji buende ne mabanji a ku maloba avua ntanta mile au. Bangenda mushinga bende ne bapanyishi ba bintu bakalua babanji banene, kutuadijabu kudimona bu bakalenge.​—Yesh. 23:8.

19, 20. Ndishilangana kayi didi pankatshi pa bena Tulo ne bena Gibeona?

19 Pavua Davidi ne Solomo bakokesha, bena Isalele bavua balamatangane bikole ne bena Tulo, bualu bobu ke bavua babapanyisha bintu bivuabu nabi dijinga bua kuibaka dibalasa dia Davidi ne ntempelo wa Solomo, ne babatumina bena mudimu bapiluke bua kuenza midimu ayi. (2 Kul. 2:1, 3, 7-16) Tshikondo atshi bena Isalele bavua balamate Yehowa bikole, ne Yehowa uvua mubabeneshe. (1 Bak. 3:10-12; 10:4-9) Bena Tulo abu bavua ne mpunga muimpe wa kumanya malu a ntendelelu mukezuke, kufika ku dimanya Yehowa, ne kudimuenena masanka adi afumina ku dimuenzela mudimu!

20 Kadi pamutu pa bena Tulo kubabidila mpunga au, bakashala anu mu dikeba diabu dia bintu bia ku mubidi. Kabavua balonde tshilejilu tshia bena Kanâna ba mu tshimenga tshia Gibeona, bavua bumvue anu lumu patupu lua malu a kukema a Yehowa ne bakebe bua kulua batendeledi bende to. (Yosh. 9:2, 3, 22–10:2) Mu bulelela, bena Tulo bakafika ndekelu wa bionso ku diluisha bantu ba Nzambi, kupanyishabu ne bamue bena Isalele mu bupika.​—Mis. 83:2, 7; Yoe. 3:4, 6; Amo. 1:9.

Katueyemenyi bintu bia ku mubidi, tubimona bu tshimanu tshia bukubi nansha kakese

21, 22. Ntshinyi tshivua tshifikile Tulo? Bua tshinyi?

21 Yehowa wakambila Yehezekele bua kumanyisha baluishi abu ne: “Mona ndi nebe tshilumbu, wewe Tulo, nembandishe bisamba bia bungi kuudi bua kukuluisha anu bu mutu mbuu ubandisha mavuala ende. Nebibutule bimanu bia Tulo, nebiupule bibumba biende, ne nenkone buloba, nemmuvuije dibue didi patupu didi diengelela.” (Yeh. 26:1-5) Bena Tulo bavua bela meji ne: biuma biabu bivua mua kubakuba, anu muvuabu bela kabidi meji bua bimanu bia tshimenga tshiabu bivua bule bua metre 46. Bivua mua kuikala bimpe bua bobu kuteya ntema ku didimuija dia Solomo dia ne: “Biuma bia muntu mubanji bidi tshimenga tshiende tshikolesha; bidi bu tshimanu tshia bukubi mu meji ende.”​—Nsu. 18:11.

22 Pavua bena Babilona ne bena Greke bakumbaje mêyi a buprofete a Yehezekele, bena Tulo bakamona ne: biuma ne bimanu bia tshimenga tshiabu bivua bifila bukubi anu bua mu tshingenyingenyi. Bena Babilona bamane kubutula Yelushalema, bakabunda tshitupa tshia Tulo tshia ku mukuna, kutshitshintshimikabu bidimu 13, pashishe kutshibutulabu. (Yeh. 29:17, 18) Nunku mu 332 K.Y., Alexandre Munene wakakumbaja tshitupa tshinene tshia mêyi a buprofete a Yehezekele au. * Tshiluilu tshiende tshiakakoka bintu bivuabu babumbule mu tshitupa tshia Tulo tshia ku mukuna atshi bu mudi mabue, mabaya, ne nsenga, kubiela mu mâyi bua kuenza nkila uvua mua kubafikisha mu tshitupa tshia Tulo tshia mu tshidiila. (Yeh. 26:4, 12) Alexandre wakabumbula bimanu biatshi, kutshipawulaye, kushipaye benamu ne basalayi binunu ne binunu, kupanyishaye ne bantu bungi tshianana mu bupika. Bena Tulo bakadimona benzejibue bua kumanya Yehowa anu pakabaya ntanda mu diulu, kumonabu ne: “bungi bua biuma” kabuena mua kukuba bantu mutantshi mule to.​—Yeh. 27:33, 34.

Nansha muvua bena Tulo badimona bu bavua mu bukubi bua menemene, bakabutudibua anu mukavua Yehezekele mulaye (Tangila tshikoso tshia 22)

23. Malu avua mafikile bena Tulo adi atulongesha tshinyi?

23 Malu avua mafikile bena Tulo aa adi atulongesha tshinyi? Katulekedi “bukole bua mashimi bua biuma” butusaka bua kueyemena bintu bia ku mubidi, tubimona bu tshimanu tshia bukubi. (Mat. 13:22) Katuena mua kuikala “bapika ba Nzambi ne ba Biuma.” (Bala Matayi 6:24.) Yehowa udi ukuba anu bantu badi bamueyemena ne muoyo mujima. (Mat. 6:31-33; Yone 10:27-29) Mêyi a buprofete a nshikidilu wa ndongoluelu eu neakumbane ne mu katoba anu muvua a dibutuka dia Tulo makumbane. Tshikondo atshi, bantu badi beyemene biuma nebadimone benzejibue bua kumanya Yehowa pabutulaye tshitupa tshia malu a bungenda tshidi ne lukuka ne budinangi tshia bulongolodi ebu.

Bukalenge bua tshididi buvua bu “tshikolakola”

24-26. a) Yehowa uvua mubikile Ejipitu ne: “tshikolakola” bua tshinyi? b) Mukalenge Sedekiya uvua mubenge bulombodi bua Yehowa mushindu kayi? Ntshinyi tshiakamufikila?

24 Katshia anu kumpala kua Jozefe kuledibua too ne tshikondo tshivua bena Babilona babutule Yelushalema, bukalenge bua tshididi bua Ejipitu buvua ne dîyi pa tshitupa tshionso tshia Buloba Bulaya. Bu muvua Ejipitu muikalaku katshia ku kale, uvua umueneka mushindame bikole bu mutshi munene wa kale. Kadi patudi tumufuanyikija ne Yehowa, uvua mutekete, kayi nansha mukole bu “tshikolakola” to.​—Yeh. 29:6.

25 Sedekiya, mukalenge mutontolodi, uvua yeye umona Ejipitu bu uvua ne bukole bua bungi. Kadi Yehowa wakatuma Yelemiya bua kumuambila bua akokele mukalenge wa Babilona. (Yel. 27:12) Sedekiya uvua mene muditshipe mu dîna dia Yehowa bua kubenga kutombokela Nebukadenesâ. Kadi wakalua kubenga bulombodi bua Yehowa, kushipaye mutshipu uvuaye muenze au, yeye kulomba too ne Ejipitu diambuluisha bua kuluisha bena Babilona. (2 Kul. 36:13; Yeh. 17:12-20) Nansha nanku, bena Isalele bavua beyemene bukalenge bua bukole bua Ejipitu abu bakadienzela bibi be! (Yeh. 29:7) Ejipitu uvua yeye mua kuikala wenza buôwa bu “nyama munene wa mu mbuu.” (Yeh. 29:3, 4) Tshidibi, Yehowa wakamba ne: uvua ne bua kuenza bua benzele Ejipitu malu anu bu mudi balobi bakuata ngandu ya mu mâyi a Nile; mmumue ne: uvua ne bua kumuela ndobo mu mbanga ne kumufikisha too ne ku kabutu. Wakenza nanku pakatumaye bena Babilona bua kubutula Ejipitu wa kale au.​—Yeh. 29:9-12, 19.

26 Mbualu kayi buvua bufikile Sedekiya uvua mupange lulamatu? Bu muvuaye mutombokele Yehowa, Yehezekele ukavua muambe ne: “mfumu mubi” uvua ne bua kujimija tshifulu tshiende tshia bukalenge, kabidi ne: bukokeshi buende buvua ne bua kubutudibua. Kadi malu avua Yehezekele muambe au avua kabidi afila ditekemena. (Yeh. 21:25-27) Yehowa ukavua mumuambile bua kumanyisha ne: mukalenge mukuabu wa mu mulongo wa bukalenge bua Davidi uvua ne “bukenji” uvua ne bua kuangatulula nkuasa wa bukalenge au. Mu nshapita udi ulonda, netumanye wakalua mukalenge au.

27. Bulunda buvua bena Isalele badie ne Ejipitu budi butulongesha tshinyi?

27 Bulunda buvua bena Isalele badie ne Ejipitu budi butulongesha tshinyi? Bu mutudi bantu ba Yehowa, ki mbimpe tuetu kueyemena makole a tshididi tuela meji ne: adi mua kutukuba mutantshi mule nansha. Katuena ne bua kubuelakana mu malu a “ba pa buloba” nansha mu meji atudi tuela to. (Yone 15:19; Yak. 4:4) Nansha mudi makokeshi a tshididi a lelu mua kumueneka bu adi ne bukole, adi anu bu Ejipitu wa kale, matekete anu bu tshikolakola. Tuetu beyemene bana ba bantu pamutu pa kueyemena Mukalenge wa diulu ne buloba, tudi tuela bua tshiombe musabu!​—Bala Misambu 146:3-6.

Nansha patudi pa nkayetu, katuena ne bua kutua ku luseke lua malu a tshididi a pa buloba ebu to (Tangila tshikoso tshia 27)

Bisamba ‘nebifike ku dimanya’

28-30. Ndishilangana kayi didi pankatshi pa mushindu utudi tuetu bamanye Yehowa ne ‘wafika bisamba ku dimumanya’?

28 Yehowa udi wamba misangu ne misangu mu mukanda wa Yehezekele ne: bisamba ‘nebifike ku dimanya ne: meme ndi Yehowa.’ (Yeh. 25:17) Bushuwa, mêyi aa akakumbana mu bikondo bia kale abi pavua Yehowa mubutule baluishi ba bantu bende. Kadi neapete dikumbana diawu dinene mu matuku etu aa. Mushindu kayi?

29 Anu bu bantu ba Nzambi ba kale, lelu tudi petu banyunguluka kudi bisamba bidi bitumona bu badi kabayi ne mutukubi, benze bu mukoko udi pa nkayawu. (Yeh. 38:10-13) Nshapita wa 17 ne wa 18 ya mukanda eu, idi ileja ne: bisamba abi nebitubunde mu katupa kîpi emu. Kadi patubundabi, nebipete kalasa. Nebidimone bienzejibue bua kumanya Yehowa ne bukokeshi buende, pabibutulaye ku mvita ya Armagedone.​—Buak. 16:16; 19:17-21.

30 Kadi Yehowa neatukube ne neatubeneshe bualu tudi bababidile mpunga utudi nende lelu bua kuleja ne: tudi bamumanye patudi tumueyemena, tumutumikila, ne tumutendelela mu mushindu udiye wanyisha.​—Bala Yehezekele 28:26.

^ tshik. 15 Tshilejilu, bena Peleshete bavua bakandike bena Isalele bua kuenza midimu ya bunsenda wa biamu. Bena Isalele bavua ne bua kuya kudi bena Peleshete bua kunonesha nkasu ne biamu biabu bikuabu bia kudima nabi, bavua babanonenabi ku mushinga wa difutu dia muntu dia matuku a bungi.​—1 Sam. 13:19-22.

^ tshik. 18 Bidi bimueneka ne: tshimenga menemene tshia Tulo tshivua tshibakila pa tshibuebue tshinene tshivua mu mâyi, mu ntanta wa kilometre mitue ku 50 ku nord kua mukuna wa Kâmele. Pashishe, bakalua kuibaka tshitupa tshikuabu tshia Tulo pa buloba bume. Mu muakulu wa ndelanganyi ya Shema, bavua babikila tshimenga atshi ne: Sur, muaku udi umvuija “Dibue.”

^ tshik. 22 Yeshaya, Yelemiya, Yoele, Amosa, ne Zekâya bavua pabu bambe mêyi a buprofete adi atangila dibutuka dia Tulo akakumbana too ne mu katoba.​—Yesh. 23:1-8; Yel. 25:15, 22, 27; Yoe. 3:4; Amo. 1:10; Zek. 9:3, 4.