Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA WA 10

“Nenulue ne muoyo”

“Nenulue ne muoyo”

YEHEZEKELE 37:5

LUNGENYI LUNENE: Tshikena kumona tshia “mifuba miume” ipetulula muoyo ne dikumbana diatshi dinene

1-3. Tshivua tshienze bua disanka dia bena Yuda bavua mu Babilona dilue dibungama ntshinyi? (Tangila tshimfuanyi tshia ku ntuadijilu kua nshapita.)

 DISANKA divua nadi bena Yuda bavua mu Babilona diakalua dibungama! Kukavua bidimu bitue ku bitanu bivua Yehezekele mumanyishe ne: Yelushalema uvua ne bua kubutudibua, kadi bantu kabavua bitaba ne: bivua mua kuenzeka to. Nansha muvuaye muenze bimanyinu mu mêsu abu, mufile bilejilu, ne mubamanyishe mikenji, kabavua anu bitabe ne: Yehowa uvua mua kulekela babutula Yelushalema to. Nansha pakumvuabu ne: bena Babilona bakavua batshintshimike Yelushalema, bavua anu batuishibue ne: benamu bavua mu bukubi.

2 Kadi mpindieu, bidimu bibidi bimane kupita katshia batshintshimika tshimenga, muntu mukuabu uvua munyeme ku Yelushalema udi ufika mu Babilona ne mukenji wa ne: ‘Mbabutule tshimenga!’ Lumu alu ludi lutekesha bena Yuda bavua mu Babilona. Bidi bibakemesha bua kumvua ne: tshimenga tshiabu tshivuabu banange, ditunga diabu, ne ntempelo wa tshijila bionso mbibutuke! Bushuwa malu avuabu batekemene avua maye mu mâyi.​—Yeh. 21:7; 33:21.

3 Kadi patshidibu bapampakana apa, Yehezekele udi upeta tshikena kumona tshia dikema tshidi tshibapeshilula ditekemena! Mmukenji kayi uvuatshi tshituadile bantu bavua kabatshiyi ne wa kukuatshila bualu abu? Mmunyi muditshi tshitutangila lelu, ne ntshinyi tshidi yonso wa kutudi ne bua kuenza bua kumuambuluishatshi? Bua kupeta mandamuna, tumonayi tshivua Yehowa muambile Yehezekele.

“Amba mêyi a buprofete bua mifuba eyi” ne ‘wambile lupepele mêyi a buprofete’

4. Ntshinyi tshivua tshikoke ntema ya Yehezekele mu tshikena kumona tshivuaye mupete?

4 Bala Yehezekele 37:1-10. Nzambi udi wambula Yehezekele mu tshikena kumona, umuteka mu tshibandabanda tshivua tshiuwule tente ne mifuba. Bua tshikena kumona atshi kulengatshi muoyo wende, Yehowa udi umutumina dîyi bua ‘apite munkatshi’ mua mifuba ivua mitangalake ayi. Padi Yehezekele wenda wendakana mu tshibandabanda atshi, malu manene abidi adi akoka ntema yende bikole: bungi buayi ne mushindu uvuayi. Udi wamba ne: ivua “mipite bungi,” ne “miume bikole.”

5. Mmêyi kayi abidi avua Yehowa mutumine Yehezekele bua kuamba? Pavua Yehezekele muambe ntshinyi tshivua tshienzeke?

5 Pashishe, Yehowa wakatumina Yehezekele mêyi abidi a kuambaye bua mifuba ayi ipetulule muoyo ku kakese ku kakese. Dia kumpala divua ne: “Amba mêyi a buprofete bua mifuba eyi,” uyambila bua ‘ilue ne muoyo.’ (Yeh. 37:4-6) Pakamba Yehezekele dîyi adi, diakamue “kuakenzeka mutoyi, tshiona tshikole, ne mifuba yakabanga kulamakanangana,” pashishe “bijilujilu ne misunyi” biakapatuka pa mifuba ayi ne “dikoba diakayibuikila.” (Yeh. 37:7, 8) Dîyi dibidi divua ne: “Ambila lupepele mêyi a buprofete” uluambile bua ‘lutute’ pa bantu bavua bafue abu. Pakambaye dîyi adi, “mueyelu wakabuela munda muabu, bakalua ne muoyo ne bakimana ne makasa abu, tshiluilu tshinene menemene tshia basalayi.”​—Yeh. 37:9, 10.

“Mifuba yetu mmiume, ne ditekemena dietu ndijimine”

6. Mmêyi kayi a Yehowa avua mambuluishe Yehezekele bua kumvua tshikena kumona atshi?

6 Yehowa wakalua kumvuija Yehezekele tshikena kumona atshi wamba ne: “mifuba eyi ke nzubu mujima wa Isalele.” Mu bulelela, pavua bena Yuda bavua mu Babilona abu bumvue lumu lua dibutuka dia Yelushalema, bakadiumvua anu bu bafue. Ke bualu kayi bavua badilakana bamba ne: “Mifuba yetu mmiume, ne ditekemena dietu ndijimine. Mbatukose batukoselamu.” (Yeh. 37:11; Yel. 34:20) Bua kukosesha muadi wabu, Yehowa wakabamanyisha ne: tshikena kumona tshia mifuba tshivua tshibashiya mu lupepele atshi tshivua ne ditekemena munda muatshi.

7. Mbualu kayi buvua Yehowa muambile Yehezekele mu Yehezekele 37:12-14? Bualu abu buvua bupeteshe bantu bende ditekemena kayi?

7 Bala Yehezekele 37:12-14. Mu tshikena kumona atshi Yehowa mmujadikile bena Yuda bavua mu Babilona abu ne: uvua ne bua kubapeshilula muoyo, kubapingaja kuabu ne kubitabila bua basombaku. Bualu bukuabu, Yehowa wakababikila ne: “bantu banyi.” Mêyi au avua ne bua kuikala makoleshe bantu bavua kabatshiyi ne ditekemena abu bikole! Kadi bua tshinyi bavua batuishibue ne: mulayi wa dibapingaja kuabu uvua mua kukumbana? Bualu Yehowa nkayende ke uvua mubalaye. Wakamba ne: “Meme Yehowa ke udi muakule ne ndi muenze bualu ebu.”

8. a) Mmu ngumvuilu kayi muvua “nzubu mujima wa Isalele” mufue? b) Mmunyi mudi Yehezekele 37:9 uleja tshivua tshienze bua bashipe bena Isalele? (Tangila dimanyisha.)

8 Mmunyi muvua tshitupa tshia tshikena kumona etshi tshikumbanyine bena Isalele ba kale? Mu 740 K.Y., bena Isalele bakavua bajimije malanda abu pa kuamba onso ne Yehowa, baluishi kubutulabu bukalenge buabu bua bisa dikumi, kukuatabu bantu kuya nabu. Pakayabu kabidi ne bena Yuda mu Babilona panyima pa bidimu bitue ku 130, “nzubu mujima wa Isalele” uvua mu bupika. (Yeh. 37:11) Dîba adi bivua bienze anu bu ne: bena Isalele bonso bavuabu bakuate abu bavua bafue, bashale bu mifuba ya mu tshikena kumona tshia Yehezekele atshi. * Vuluka ne: mifuba ivua Yehezekele mumone ivua “miume bikole,” bileja ne: ku mêsu kua Yehowa, bakavua bafue munkatshi mua bidimu bia bungi. Bivua nanku bualu tshisamba tshia Isalele ne tshia Yuda bivua bienze bidimu bipite pa 200 mu bupika, kutuadijila mu 740 too ne mu 537 K.Y.​—Yel. 50:33.

9. Malu avua mafikile Isalele wa ku mubidi ne “Isalele wa Nzambi” adi apetangana ku tshinyi?

9 Mêyi a buprofete a dipingaja bena Isalele kuabu bu mudi avua Yehezekele muambe avua ne dikumbana dinene. (Bien. 3:21) Anu muvuabu “bashipe” bena Isalele ba ku mubidi mu ngumvuilu kampanda, ne bashale bafue munkatshi mua bidimu bia bungi, “Isalele wa Nzambi” anyi tshisumbu tshia bena Kristo bela manyi tshivua tshishipa patshi mu ngumvuilu kampanda, ne tshishale mu bupika munkatshi mua bidimu bia bungi. (Gal. 6:16) Mu bulelela, tshisumbu tshia bena Kristo bela manyi tshiakashala mu bupika bidimu bia bungi kuenzabi anu bu ne: malanda abu ne Yehowa avua malue bu mifuba “ivua miume bikole” ayi. (Yeh. 37:2) Tuvua bamone mu nshapita mushale ne: bavua bakuate bena Kristo bela manyi ku bupika mu bidimu bia 100 P.Y., kushalabu mu bupika abu nkama ya bidimu, anu mukavua Yezu muambe mu tshilejilu tshia blé ne lupela.​—Mat. 13:24-30.

“Mifuba miume” ivua Yehezekele mumone mu tshikena kumona ivua ileja ne: bupika bua bena Kristo bela manyi buvua bunenge bikole (Tangila tshikoso tshia 8 ne tshia 9)

“Mifuba yakabanga kulamakanangana”

10. a) Ntshinyi tshivua Yehezekele 37:7, 8 muambe bua diya kumpala dia bantu ba Nzambi? b) Mmalu kayi avua makoleshe ditekemena dia bena Isalele bavua batumikila Nzambi mu Babilona?

10 Yehowa uvua mumanyishe ku kale ne: bantu bende bavua ne bua kupetulula muoyo ku kakese ku kakese. (Yeh. 37:7, 8) Kuvua malu avua makoleshe ku kakese ku kakese ditekemena dia bena Isalele bavua batumikila Nzambi mu Babilona dia ne: bavua ne bua kupingana kuabu. Mmalu kayi au? Bumue bualu buvua bukoleshe ditekemena diabu mmilayi ikavua baprofete bakuabu badianjile kuamba. Tshilejilu, Yeshaya ukavua mumanyishe ne: bashadile anyi “dimiinu dia tshijila” bavua ne bua kupingana kuabu. (Yesh. 6:13; Yobo 14:7-9) Bualu bukuabu, mêyi a buprofete a bungi a dibapingaja kuabu akavua Yehezekele mufunde avua kabidi mabakoleshe. Dikala dia muprofete Danyele ne dia balume bakuabu ba lulamatu mu Babilona, ne dibutuka dia tshimenga atshi mu 539 K.Y., divua ne bua kuikala dikoleshe ditekemena diabu dia kupingana kuabu.

11, 12. a) Mmunyi muvua Isalele wa Nzambi mupetulule muoyo ku kakese ku kakese? (Tangila kazubu ka “Ntendelelu mukezuke mujadikulula ku kakese ku kakese.”) b) Bualu budibu bakuile mu Yehezekele 37:10 budi bujula nkonko kayi?

11 Mmunyi muvua Isalele wa Nzambi anyi bena Kristo bela manyi bapetulule pabu muoyo ku kakese ku kakese? Panyima pa nkama ya bidimu ya dikuatshibua diabu ku bupika benze bu bantu bafue, “kuakenzeka mutoyi, tshiona tshikole,” pavua bantu ba Nzambi benda bajuka bua kuimanyina ntendelelu mulelela. Tshilejilu, mu bidimu bia 1500 William Tyndale wakakudimuna Bible mu Anglais. Balombodi ba bena Katolike ba mu Lomo bakafiika munda bua muvuabu bakudimune Bible mu muakulu uvua bantu bakuabu mua kubala. Kushipabu Tyndale. Nansha nanku, bantu bakuabu bavua ne dikima bakatungunuka ne kukudimuna Bible mu miakulu mikuabu ne kutangalaja butoke bua bulelela ku kakese ku kakese kudi bantu bavua mua kubala Dîyi dia Nzambi.

12 Pashishe, pakatuadija muanetu Charles Russell ne bena diende kuenza mudimu bikole bua kumanyisha bantu bulelela bua mu Bible bivua anu bu ne: “bijilujilu ne misunyi” bivua bilue pambidi pa mifuba ayi. Tshibejibeji tshia Tshibumba tshia Nsentedi tshia Siona ne mikanda yetu mikuabu yakambuluisha bantu bavua bakaje mioyo yabu bua bamanye bulelela bua mu Bible, ke bobu kudisangisha kudi bela manyi. Ku ntuadijilu kua bidimu bia 1900, bintu bu mudi filme wa “Foto-drama wa bufuki” ne mukanda wa Le mystère accompli biakapeshilula bena Kristo bela manyi bukole bua bungi. Matuku makese pashishe, tshikondo tshivua Nzambi ne bua kuenza bua bantu bende ‘bimane ne makasa abu’ tshiakafika. (Yeh. 37:10) Ndîba kayi divua bualu ebu buenzeke? Buakenzeka mushindu kayi? Malu avua menzeke mu Babilona wa kale adi atuambuluisha bua kupeta diandamuna.

“Bakalua ne muoyo ne bakimana ne makasa abu”

13. a) Mmunyi mudi mêyi adi mu Yehezekele 37:10, 14 makumbane katshia ku 537 K.Y.? b) Mvese kayi idi ileja ne: bamue bantu ba mu bukalenge bua bisa dikumi bavua bapingane mu Isalele?

13 Kutuadijila mu 537 K.Y., bena Yuda bavua mu Babilona bakamona dikumbana dia tshikena kumona atshi. Mushindu kayi? Yehowa wakabapeshilula muoyo ne kuenzaye bua ‘bimane ne makasa abu,’ kubumbushaye ku bupika, kupinganabu kuabu. Bena Isalele 42 360 pamue ne bantu bavua kabayi bena Isalele batue ku 7 000 bakumbuka mu Babilona, kuyabu bua kuibakulula Yelushalema ne ntempelo wende ne kusombamu. (Eze. 1:1-4; 2:64, 65; Yeh. 37:14) Panyima pa bidimu bitue ku 70, pavua Ezela upingana ku Yelushalema, bena Isalele bakuabu batue ku 1 750 bakaya nende. (Eze. 8:1-20) Nunku, mu bungi busanga, bena Yuda bapite pa binunu 44 bakapingana kuabu, tshivua bushuwa “tshiluilu tshinene.” (Yeh. 37:10) Bualu bukuabu, Bible udi uleja ne: bena mu bukalenge bua bisa dikumi bavua bena Ashû bakuate bakambua babu mu bidimu bia 700 K.Y., bavua pabu bapingane mu Isalele bua kuibakulula ntempelo.​—1 Kul. 9:3; Eze. 6:17; Yel. 33:7; Yeh. 36:10.

14. a) Mmunyi mudi Yehezekele 37:24 utuambuluisha bua kumanya dîba divua mêyi a buprofete au mapete dikumbana dinene? b) Tshivua tshienzeke mu 1919 ntshinyi? (Tangila kabidi kazubu ka “‘Mifuba miume’ ne ‘Bantemu babidi’ bidi bipetangana mushindu kayi?”)

14 Mmunyi muvua tshitupa tshia mêyi a buprofete a Yehezekele atshi tshipete dikumbana diatshi dinene? Anu muvua Yehowa mumanyishe Yehezekele mu mêyi makuabu a buprofete, mêyi au avua ne bua kukumbana mu mushindu mualabale tshikondo kampanda pavua Yezu Kristo udi Davidi munene utuadija kukokesha bu Mukalenge. * (Yeh. 37:24) Bushuwa mu 1919, Yehowa wakapeshilula bantu bende muoyo. Ke bualu kayi, bakalua “ne muoyo,” kumbukabu ku bupika bua Babilona Munene. (Yesh. 66:8) Pashishe Yehowa wakabanyishila bua kusombabu mu buloba buabu, mmumue ne: mu Mparadizu wa mu nyuma. Mmunyi mudi bantu ba Yehowa lelu balue “tshiluilu tshinene”?

15, 16. a) Mmunyi mudi bantu ba Nzambi lelu balue “tshiluilu tshinene”? b) Mmunyi mudi mêyi a buprofete a Yehezekele atuambuluisha bua kupita bimpe ne ntatu ya munsombelu? (Tangila kazubu ka “Mua kuimana kabidi ne makasa etu.”)

15 Panyima pa matuku makese Kristo mumane kuteka mupika wa lulamatu mu 1919, bantu ba Nzambi bakatuadija kumona dikumbana dia mêyi a buprofete a Zekâya, uvua pende munkatshi mua bena Yuda bavua balukile kuabu, pavuaye muambe ne: “Bukua bantu bua bungi ne bisamba bia bukole nebilue kukeba Yehowa.” Zekâya wakaleja bungi bua bantu bavua bakeba Yehowa abu, wamba ne: bavua “bantu dikumi ba miakulu yonso ya bisamba.” Bantu abu bavua ne bua kukuata bikole ku muzabi wa “muena Yuda,” anyi Isalele wa mu nyuma, bamba ne: “Tudi basue kuya nenu, bualu tudi bumvue ne: Nzambi udi nenu.”​—Zek. 8:20-23.

16 Lelu, bena Isalele ba mu nyuma abu (bashadile bela manyi) ne “bantu dikumi” (mikoko mikuabu) badi benza “tshiluilu tshinene menemene tshia basalayi,” bikale miliyo ya bungi. (Yeh. 37:10) Bu mutudi basalayi ba Kristo mu tshiluilu tshidi tshienda anu tshidiunda etshi, tudi tulonda Mukalenge wetu Yezu bimpe bimpe batangile ku masanka adi matuindile kumpala.​—Mis. 37:29; Yeh. 37:24; Filip. 2:25; 1 Tes. 4:16, 17.

17. Netumone bualu kayi mu nshapita udi ulonda?

17 Diakajilula dia ntendelelu mukezuke divua ne bua kupesha bantu ba Nzambi dibanza dinene. Ndibanza kayi adi? Bua kuandamuna lukonko elu, mbimpe tupingane kakese bua kukonkonona mudimu uvua Yehowa mupeshe Yehezekele kumpala kua dibutuka dia Yelushalema. Netumone bualu abu mu nshapita udi ulonda.

^ tshik. 8 Mifuba ivua Yehezekele mumone mu tshikena kumona ki nya bantu badi bafue lufu lua mu Adama to, kadi nya “bantu bavuabu bashipe.” (Yeh. 37:9) Bushuwa bavua bashipe “nzubu mujima wa Isalele” mu ngumvuilu kampanda pavua bena Ashû banji kutshimuna bena Isalele ba mu bukalenge bua bisa dikumi, babakuate baye nabu kuabu, pashishe bena Babilona balue pabu kuenzelabu bena Yuda bia muomumue.

^ tshik. 14 Tukavua bakule bua mêyi a buprofete adi atangila Masiya aa mu nshapita wa 8 wa mukanda eu.