Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA WA 9

“Meme nembapeshe muoyo mujima”

“Meme nembapeshe muoyo mujima”

YEHEZEKELE 11:19

LUNGENYI LUNENE: Dijadikulula ntendelelu mukezuke ne mudi mêyi a buprofete a Yehezekele enda adiumvuija

1-3. Mmunyi muvua bena Babilona baseka batendeledi ba Yehowa? Bua tshinyi?

 FUANYIKIJABI ne: udi muena Yuda wa lulamatu musombele mu tshimenga tshia Babilona. Tshisamba tshienu tshikadi tshienze bidimu 50 anyi kupite apu katshia batshikuata. Udi uya dituku dia nsabatu bua kupetangana ne bana benu bua kutendelela Yehowa anu bu pa tshibidilu. Paudi wenda uya, mu njila mudi bantu bapite bungi, udi umonamu ntempelo minene ne miaba mikuabu minsantu ya ntendelelu bungi kabuyi kubala. Bantu ba bungi badi babuelamu, balambula nzambi ya dishima bu mudi Mardouk milambu ne bayimbila misambu.

2 Paudi umbuka mu njila udi bantu ba bungi, udi utuilangana ne kasumbu ka batendeledi nebe. * Nudi nupeta kamuaba katalale, pamuapa ku mpenga kua munkoloji wa mâyi bua kusambila, kuimba misambu, ne kuelangana meji a Dîyi dia Nzambi. Panudi nutuadija kusambila, udi umvua kamutoyi ka matu a mabaya adi maleleme pa mâyi masuika ku mielelu ya munkoloji au. Udi umvuaku bimpe bua mudi muaba unudi au mutalale. Dijinga diebe ndia ne: muntu nansha umue kalu kunyangakaja bisangilu bu mutubi bienzeka. Kadi bua tshinyi batu babinyanga?

3 Bena Babilona bavua batshimune mvita ya bungi, nunku bavua bamba ne: nzambi yabu ke ivua ibambuluisha bua kutshimuna. Buabu buobu, pavuabu batshimune Yelushalema, bivua bileja ne: nzambi wabu Mardouk uvua ne bukole bupite bua Yehowa. Nunku badi baseka Nzambi wenu ne bantu bende. Kudi too ne misangu ivuabu banusendeka ne: “Tuimbilayi musambu umue wa ku misambu ya mu Siona.” (Mis. 137:3) Misambu ya bungi ya mu Siona anyi Yelushalema ivua itumbisha Yehowa bua muvuaye utshimuna baluishi bende. Pamuapa bena Babilona bavua basue kuyipepeja. Kuvua kabidi misambu mikuabu ivua itangila anu bena Babilona nkayabu. Umue wa kudiwu udi uleja ne: “Mbishiye Yelushalema mushiki wa mabuwa. . . . Badi batunyunguluke badi batuseka ne batupetula.”​—Mis. 79:1, 3, 4.

4, 5. Mêyi a buprofete a Yehezekele avua afila ditekemena kayi? Netukonkonone bualu kayi mu nshapita eu? (Tangila tshimfuanyi tshia ku ntuadijilu kua nshapita.)

4 Kudi kabidi bena Yuda batontolodi badi bakuseka bualu udi mueyemene Yehowa ne baprofete bende. Nansha mudibu bakuseka, ntendelelu mukezuke udi ukukankamija wewe ne bena mu dîku diebe. Kusambila ne kuimba misambu pamue kudi kunusankisha. Kubala kua Dîyi dia Nzambi kudi kunutalaja mioyo. (Mis. 94:19; Lomo 15:4) Mpindieu fuanyikija kabidi ne: umue wa kunudi mmulue ne tshintu kampanda tshia pa buatshi, mmumue ne: muvungu udi ne dîyi dia buprofete dia Yehezekele. Paudi uteleja babala mulayi wa ne: Yehowa neapingaje bantu bende mu ditunga diabu, bidi bikuenza disanka; udi wela meji a muwikala wewe ne dîku diebe mua kupingana kuenu dimue dituku ne kuambuluisha bua kujadikulula ntendelelu mukezuke!

5 Mêyi a buprofete a Yehezekele adi ne milayi ya bungi ya diakajilula malu. Tukonkononayi bualu budi butupetesha ditekemena abu. Mmunyi muvua milayi ayi mikumbanyine bantu bavuabu bakuate baye nabu mu Babilona abu? Mmunyi mudiyi itutangila lelu? Netumone kabidi muikala imue mua kukumbana mu matuku atshilualua.

“Nebaye ku babende, nebakuatshibue”

6. Bua tshinyi tudi tuamba ne: Nzambi uvua mudimuije bantu bende bavua bamutombokele misangu ne misangu?

6 Yehowa wakatuma Yehezekele bua kuambila bantu bende muvuaye ne bua kubanyoka bua buntomboji buabu. Wakamba ne: “Nebaye ku babende, nebakuatshibue.” (Yeh. 12:11) Anu mutuvua bamone mu nshapita 6 wa mukanda eu, kuvua too ne misangu ivua Yehezekele muenze malu kampanda bua kuleja dinyoka divua Yehowa ne bua kubapesha. Kadi kabivua musangu wa kumpala uvuaye ubadimuija to. Bidimu bitue ku tshinunu bikavua bipite katshia Yehowa wambila Mose bua kubadimuija ne: bobu batungunuke ne kumutombokela, bavua ne bua kuya mu bupika. (Dut. 28:36, 37) Baprofete bakuabu bu mudi Yeshaya ne Yelemiya bakavua pabu babadimuije mu mushindu wa muomumue.​—Yesh. 39:5-7; Yel. 20:3-6.

7. Mmanyoka kayi avua Yehowa mupeshe bantu bende?

7 Kadi bia dibungama, bivua anu bu ne: bavua bambila bampudi matshi. Ndekelu wa bionso, Yehowa wakanyingalala bikole bua buntomboji buabu, bua ditendelela diabu dia mpingu, dipanga diabu dia lulamatu, ne bua muvua balombodi babu babi babafikishe ku diditua mu dienza mpekatu ya mishindu yonso. Ke yeye kubanyoka ne tshiyole tshia nzala, tshivua tshienze anu bu bualu bua bundu bualu buloba buvuabu buvua “ne mabele ne buitshi bia bungi.” (Yeh. 20:6, 7) Bualu bukuabu, anu mukavua Yehowa muambe, wakabanyoka kulekelaye bakuata bantu bende ba mutu mukole abu, baya nabu mu Babilona. Mu 607 K.Y., Nebukadenesâ mukalenge wa Babilona wakabakuma kabongo ka ndekelu mu mikolo, kubutulaye Yelushalema ne ntempelo wende. Bakaya mu Babilona ne bena Yuda binunu ne binunu bavua bapanduke. Kuoku aku ke kukavuabu babaseka ne babakengesha anu mutukavua bamone ku ntuadijilu kua nshapita eu.

8, 9. Mmunyi muvua Nzambi mudimuije tshisumbu tshia bena Kristo bua tshiepuke buntomboji?

8 Bualu buvua buenzekele bena Yuda bavuabu baye nabu mu Babilona abu buvuaku buenzekele kabidi tshisumbu tshia bena Kristo anyi? Eyowa! Anu bu bena Yuda abu, bakavua badimuije bena Kristo. Yezu wakamba ku ntuadijilu kua mudimu wende ne: “Nudimukile baprofete ba dishima badi balua kunudi bavuale biseba bia mikoko, kadi munda badi mbua ya ditu idi ne lumpukusu.” (Mat. 7:15) Bidimu ndambu pashishe, mupostolo Paulo wakafila pende didimuija dia muomumue wamba ne: “Ndi mumanye ne: pandi ngumbuka, mbua ya ditu idi ne luonji neyibuele munkatshi muenu ne kayakuenzela mikoko malu ne dinanga to, ne munkatshi muenu nuenu bine nemujuke bantu bikala ne bua kuakula malu makonyangale bua kukoka bayidi mu nyima muabu.”​—Bien. 20:29, 30.

9 Bakavua balongesha bena Kristo mua kujandula bantu babi abu ne kubepuka. Bavua kabidi bambile bakulu bua kuipata batontolodi mu tshisumbu. (1 Tim. 1:19; 2 Tim. 2:16-19; 2 Pet. 2:1-3; 2 Yone 10) Nansha nanku, bena Kristo ba bungi bakatuadija ku kakese ku kakese kubenga kulonda madimuija au anu bu bena Isalele. Ku ndekelu kua bidimu lukama bia kumpala, butontolodi buakanyanga tshisumbu. Mupostolo Yone uvua mushale ne muoyo ku bapostolo wakamona ne: tshisumbu tshikavua tshinyanguka, ne buntomboji bukavua bubuelamu. Yeye nkayende ke uvua mushale ubapangisha bua kababueji malongesha a dishima mu tshisumbu to. (2 Tes. 2:6-8; 1 Yone 2:18) Kadi pakafua Yone, tshivua tshienzeke ntshinyi?

10, 11. Mmunyi muvua tshilejilu tshia Yezu tshia blé ne lupela tshikumbane kubangila mu bidimu bia 100 P.Y.?

10 Panyima pa lufu lua Yone, tshilejilu tshia Yezu tshia lupela ne blé tshiakatuadija kukumbana. (Bala Matayi 13:24-30.) Anu mukavua Yezu mumone, Satana wakakuna “ntete ya lupela” anyi bena Kristo ba ku dîna mu tshisumbu, tshiotshi kutuadija kunyanguka. Elabi meji muvua Yehowa mua kuikala mumvue pakamonaye tshisumbu tshivua muanende muase tshinyanguke ne ditendelela dia mpingu, mafesto ne bilele bia bampangano, ne malongesha a mafi a nkindi a mu ntendelelu wa Satana! Yehowa wakenza tshinyi? Anu bu mukavuaye muenzele bena Isalele bavua kabayi bamulamate, wakalekela baya ne bantu bende mu bupika. Kutuadijila mu tshikondo kampanda mu bidimu bia nkama ibidi P.Y., bantu bavua bu blé bavua bajimine munkatshi mua bena Kristo ba ku dîna abu. Bivua anu bu ne: tshisumbu tshia bena Kristo balelela tshivua mu bupika mu Babilona Munene, nsangila wa bitendelelu bia dishima, tshivuabu banyange kudi bena Kristo ba ku dîna abu. Bu muvua bena Kristo ba ku dîna abu bavula anu kuvula, bitendelelu bia bukua buena Kristo biakasonga nkele kuyabi kumpala.

11 Mu tshikondo tshia mîdima tshivua bukua buena Kristo buvulangane atshi, bena Kristo balelela anyi “blé” wa mu tshilejilu tshia Yezu, bavua anuku. Anu bu bena Yuda bavuabu bakuate baye nabu badibu bakuile mu Yehezekele 6:9, bena Kristo abu bakavuluka Nzambi mulelela. Bamue ba kudibu bakabenga malongesha a bukua buena Kristo ne dikima dionso, kubasekabu ne kubakengeshabu. Yehowa uvua ne meji a kulekele bantu bende mu mîdima ya mu nyuma ayi bua kashidi anyi? Tòo! Anu muvua Yehowa muleje bena Isalele ba kale tshiji mushindu mukumbane ne mu bule bua tshikondo bukumbanyine, ke muakenzaye kabidi. (Yel. 46:28) Bualu bukuabu, Yehowa wakenza bua bantu bende bapete ditekemena. Tuakulayi kabidi bua bena Yuda bavua mu Babilona wa kale ne tumone muvua Yehowa mubalaye bua kubapatulamu.

Bena Kristo balelela mbatuilangane ne buluishi bua Babilona Munene mu nkama ya bidimu (Tangila tshikoso tshia 10 ne tshia 11)

“Tshiji tshianyi netshitue ku ndekelu”

12, 13. Bua tshinyi tshiji tshivua Yehowa mufikiile bantu bende tshivua ne bua kutua ku ndekelu?

12 Yehowa uvua ne kabingila ka kufiikila bantu bende tshiji, uvua kabidi mubajadikile ne: tshiji atshi katshivua mua kushala kashidi to. Tshilejilu, mona tshiakambaye: “Tshiji tshianyi netshitue ku ndekelu, ne tshiji tshikole tshimvua mubakuatshile netshidituije, ne nentukije. Bobu nebamanye ne: meme, Yehowa, ndi muakule bualu ndi nkeba bua bandamate anu meme, pangajikija kubitshikijila tshiji tshianyi tshikole.” (Yeh. 5:13) Bua tshinyi tshiji tshia Yehowa tshivua ne bua kujika?

13 Mu bantu bavuabu bakuate baye nabu abu muvua kabidi bena Yuda ba lulamatu. Bualu bukuabu, Yehowa wakatuma Yehezekele bua kumanyisha ne: bamue bantu bende bavua ne bua kunyingalala mu Babilona amu. Bavua ne bua kutonda bilema bivuabu benzele Yehowa bua buntomboji buabu, ne kulomba Yehowa luse ne dianyisha. (Yeh. 6:8-10; 12:16) Yehezekele uvua mu bena lulamatu abu, nansha muprofete Danyele ne balunda bende basatu. Mu bulelela, Danyele uvua ne muoyo dîba divuabu bakuate bena Yuda baye nabu mu Babilona ne diakapinganabu kuabu. Disambila divuaye muenze ne muoyo mujima dia dinyingalala bua mpekatu ya bena Isalele didi mu Danyele nshapita wa 9. Malu avuaye muambe mu disambila adi avua aleja tshivua bena Isalele binunu ne binunu bavua bajinga bua Yehowa abafuile luse bumvua. Yehezekele uvua ne disanka dia bungi bua milayi ivua Nzambi mumupeshe ivua itangila dilekelela dia bena Isalele ne dipingana diabu ku maloba abu!

14. Yehowa uvua ne bua kupingaja bantu bende mu ditunga diabu bua tshinyi?

14 Kadi kuvua bualu bukuabu bua mushinga buvua buenze bua balekelele bena Isalele bua bapingane kuabu. Ki mbua ne: bavua bakumbanyine dibalekelela adi to, kadi mbualu tshivua tshikondo tshivua Yehowa musungule bua kuvuija dîna diende dinsantu kudi bisamba bionso. (Yeh. 36:22) Bena Babilona abu bavua ne bua kumanya musangu umue bua kashidi ne: nzambi yabu ya dishima bu mudi Mardouk kayivua ya kufuanyikija ne Yehowa nansha. Tukonkononayi mpindieu milayi itanu ivua Yehowa muambile Yehezekele bua kumanyisha bena Yuda nende. Netuanji kuakula bua muvua mulayi wonso utangila bena Yuda ba lulamatu, pashishe netumone muvuayi mipete dikumbana diayi dinene.

15. Mmalu kayi avua bena Yuda bavua bapingana mu Yelushalema ne bua kushintulula mu mushindu wabu wa kutendelela?

15 MULAYI 1. Kabakutendelela kabidi mpingu anyi kuenza malu makuabu mabi a ntendelelu wa dishima nansha. (Bala Yehezekele 11:18; 12:24.) Anu mutukavua bamone mu nshapita 5 wa mukanda eu, Yelushalema ne ntempelo wende bivua biuwule tente ne bilele bia mu bitendelelu bia dishima, bu mudi ditendelela dia mpingu. Bantu bavua baditue mu dienza dia mpekatu, kusemenabu kule ne Yehowa. Yehowa wakatuma Yehezekele bua kubamanyisha bua batekemene tshikondo tshivuabu ne bua kumutendelela kabidi mu mushindu muimpe. Bavua ne bua kupeta mabenesha anu pavuabu batuadijilula kuenza malu avua atangila ntendelelu mukezuke.

16. Yehowa uvua mulaye tshinyi bua ditunga divua bantu bende bapingana?

16 MULAYI 2. Nebalukile mu ditunga diabu. Yehowa wakabambila ne: “Nennupeshe buloba bua Isalele.” (Yeh. 11:17) Uvua mulayi muimpe wa dikema bualu bena Babilona bavua bakuate bantu ba Nzambi kabavua babapeshe ditekemena dia kupingana mu ditunga diabu nansha. (Yesh. 14:4, 17) Bualu bukuabu, pavuabu bashala ne lulamatu, buloba buabu buvua bulua ne bufuke ne bubapatuila biakudia bia bungi. Kabavua mua kuvuluka kabidi tshiyole tshia nzala tshivua tshibakuate to.​—Bala Yehezekele 36:30.

17. Ntshinyi tshivua ne bua kuenzeka bua milambu ya kulambula Yehowa?

17 MULAYI 3. Nebatuadijilule kulambula Yehowa milambu pa tshioshelu. Anu mutukavua bamone mu nshapita 2 wa mukanda eu, mu mikenji ya Mose, difila dia milambu divua tshitupa tshinene tshia ntendelelu mukezuke. Pavua bantu bavuabu bakuate baye nabu abu batungunuka ne kutumikila Yehowa ne kumutendelela anu yeye nkayende, uvua wanyisha milambu yabu. Nunku Nzambi uvua mua kubafuila luse bua mpekatu yabu ne bavua mua kushala pabuipi nende. Yehowa wakamba ne: ‘Nzubu mujima wa Isalele, ne buonso buabu, nebangenzele mudimu mu buloba ebu. Nengikale ne disanka bua bualu buabu muomu amu, ne nendombe mapa enu ne mamuma a kumpala a milambu yenu, bintu bienu bionso bia tshijila.’ (Yeh. 20:40) Nzambi uvua ne bua kujadikulula ntendelelu mukezuke, ne kupetesha bantu bende mabenesha.

18. Mmunyi muvua Yehowa mua kulama bantu bende?

18 MULAYI 4. Diumbusha balami babi. Bualu bunene buvua busake bena Isalele ku dienza mpekatu minene ayi budi ne: bantu babi bavua babalombola bavua babanyange. Yehowa kulaya bua kulongolola malu. Mona tshiakambaye bua balombodi abu: “Nembipate bua kabadiishi mikoko yanyi . . . Nensungile mikoko yanyi mukana muabu.” Kadi wakamba bua bantu bende ne: “Nendame mikoko yanyi.” (Yeh. 34:10, 12) Yehowa uvua ne bua kutuma balume ba lulamatu, bantu ba kueyemena, bua kuyilama.

19. Ntshinyi tshivua Yehowa mulaye bua buobumue?

19 MULAYI 5. Batendeledi ba Yehowa nebikale mu buobumue. Bivua ne bua kuikala bitonde batendeledi ba Nzambi ba lulamatu pavuabu bamona matapuluka munkatshi muabu kumpala kua kubakuatabu ne kuya nabu. Balombodi babi ne baprofete ba dishima bakasaka bantu ku ditombokela baprofete ba lulamatu bavua baleji mpala ba Yehowa; kutapulukabu mu tusumbusumbu. Ke bualu kayi, umue wa ku milayi mitambe buimpe ya dibapingaja kuabu uvua wamba ne: “Meme nembapeshe muoyo mujima, ne nengele nyuma mupiamupia munda muabu.” (Yeh. 11:19) Pavua bena Yuda bavua balukile kuabu abu bashala mu buobumue ne Yehowa Nzambi, ne bashala mu buobumue munkatshi muabu, kakuvua muluishi uvua mua kubatshimuna nansha. Dîba adi, bavua mua kutumbisha kabidi Yehowa pamutu pa kumupendeshisha ne kumupepeja.

20, 21. Mmunyi muvua milayi ya Nzambi mikumbanyine bena Yuda bavua bapingane kuabu?

20 Milayi itanu ayi ivuaku mikumbanyine bena Yuda pavuabu balukile kuabu anyi? Tuvuluke mêyi a Yoshua a ne: “Kakuena dîyi nansha dimue dia mu malu mimpe onso avua Yehowa Nzambi wenu munulaye didi dipange kukumbana. Onso mmalue malelela kunudi. Dîyi nansha dimue dia kudiwu ki ndipange kukumbana to.” (Yosh. 23:14) Anu bu muvuabi mu matuku a Yoshua; milayi ayi yakakumbanyina bena Yuda pavuabu balukile kuabu.

21 Bena Yuda bakalekela ditendelela dia mpingu ne dienza dia malu makuabu mabi a bitendelelu bia dishima avua mabasemeje kule ne Yehowa. Nansha muvuabi bimueneka bu bivua kabiyi mua kuenzeka, bakapingana kuabu, kudimabu madimi, ne kusankabu ne bia pa madimi abu. Mu malu a kumpala akenzabu, bakasulula tshioshelu tshia Yehowa mu Yelushalema, kutuadijilulabu kulambulapu milambu ivuaye wanyisha. (Eze. 3:2-6) Yehowa wakababenesha, kubapeshaye balami bimpe bu mudi Ezela uvua muakuidi wa lulamatu ne mutentudi wa mikanda, Nehemiya ne Zelubabela bavua banguvena, Muakuidi munene Yoshua, pamue ne Hagai, Zekâya, ne Malaki bavua baprofete ba dikima. Pavua bena Yuda balonda buludiki bua Yehowa, bavua bashala mu buobumue buvuabu katshia kabayi banji kupeta.​—Yesh. 61:1-4; bala Yelemiya 3:15.

22. Bua tshinyi dikumbana dia kumpala dia mêyi a buprofete a dijadikulula ntendelelu mukezuke divua kadiosha ka malu manene avua ne bua kuenzeka?

22 Kakuyi mpata, dikumbana dia kumpala dia milayi ya dipingana dia bantu ba Yehowa kuabu edi divua dikolesha ku muoyo. Kadi divua anu kadiosha ka bualu bunene buvua ne bua kuenzeka. Tudi tuamba nanku bualu, Yehowa uvua ne bua kukumbaja milayi ayi anu pavua bantu bende batungunuka ne kumutumikila. Pakapita matuku, bena Yuda bakatombokela kabidi Nzambi, kubengabu bua kumutumikila. Kadi Yoshua ukavua muamba ne: dîyi dia Yehowa ditu anu dikumbana. Nunku milayi ayi ivua ne bua kulua kupeta dikumbana diayi dinene dia kashidi. Tumonayi muakakumbanayi.

“Nengikale ne disanka bua bualu buenu”

23, 24. “Bikondo bia dijadikulula tshiakabidi bintu bionso” bivua bituadije dîba kayi? Bivua bituadije ne bualu kayi?

23 Bu mutudi balongi ba Bible, tudi bamanye ne: matuku a ku nshikidilu a ndongoluelu wa malu mubi eu mmatuadije mu 1914. Kadi bualu ebu kabuena butubungamija to. Bible udi uleja ne: bualu kampanda bua mushinga buakatuadija mu 1914: “bikondo bia dijadikulula tshiakabidi bintu bionso.” (Bien. 3:21) Bua tshinyi tudi tuamba nanku? Tshivua tshienzeke mu diulu mu 1914 ntshinyi? Nzambi wakateka Yezu Kristo Mukalenge. Bualu abu buvua ntuadijilu wa dijadikulula dia ntendelelu mukezuke. Bua tshinyi? Vuluka ne: Yehowa ukavua mulaye Mukalenge Davidi ne: bukalenge buende kabuvua ne bua kumbuka mu dîku diende to. (1 Kul. 17:11-14) Bukalenge abu buakimana mu 607 K.Y. pavua bena Babilona babutule Yelushalema ne bimanyike bukokeshi bua bakalenge ba mu dîku dia Davidi.

24 Pakaledibua Yezu pa buloba bu “muana wa muntu,” uvua wa mu dîku dia Davidi; nunku uvua mukumbane bua kupiana nkuasa wa bukalenge wa Davidi. (Mat. 1:1; 16:13-16; Luka 1:32, 33) Pavua Yehowa muteke Yezu mu nkuasa wa bukalenge mu diulu mu 1914, “bikondo bia dijadikulula tshiakabidi bintu bionso” biakatuadija! Ke dîba divua Yehowa mupeshe Mukalenge mupuangane au mudimu wa kutungunuka ne kujadikulula ntendelelu mukezuke.

25, 26. a) Ndîba kayi divua bantu ba Nzambi bumbuke ku bupika bua Babilona Munene? Bua tshinyi tudi tuamba nanku? (Tangila kabidi kazubu ka “Bua tshinyi 1919?”) b) Ntshinyi tshiakatuadija kukumbana kumbukila mu 1919?

25 Bumue bua ku malu avua Kristo muenze patshivuaye wangatshilaku Bukalenge nkuditua ne Tatu wende mu mudimu wa ditangila malu akavua Nzambi muine mulongolole bua ntendelelu mukezuke pa buloba. (Mal. 3:1-5) Anu bu mukavua Yezu muambe mu tshilejilu tshiende tshia blé ne lupela, munkatshi mua bidimu bia bungi, bivua bikole bua kutapulula blé ne lupela, mmumue ne: bena Kristo balelela bela manyi ne bena Kristo ba ku dîna. * Kadi bu mukavua tshikondo tshia dinowa tshikumbane mu 1914, bivua bipepele bua kubitapulula. Makumi a bidimu kumpala kua 1914, Balongi ba Bible ba lulamatu bakavua batuadije kuela malu mabi a bukua buena Kristo patoke, ne kuditapulula ku bulongolodi bunyanguke abu. Ke dîba diakatuadija Yehowa kujadikulula ntendelelu mukezuke. Nunku ku ntuadijilu kua 1919, bidimu bikese panyima pa dituadija dia “tshikondo tshia dinowa,” bantu ba Nzambi bakavua bapatuke mu Babilona Munene. (Mat. 13:30) Bupika buabu bukavua bujike!

26 Mêyi a buprofete a Yehezekele a dijadikulula ntendelelu mukezuke akapeta dikumbana diawu dinene divua batendeledi ba Nzambi kabayi banji kumona katshia ku kale. Tumonayi mudi milayi itanu itukavua bakonkonone ayi mipete dikumbana diayi dinene.

27. Mmunyi muvua Nzambi muambuluishe bantu bende bua balekele kutendelela mpingu?

27 MULAYI 1. Dimanyika ditendelela dia mpingu ne dienza dia malu mabi a ntendelelu wa dishima. Ku ndekelu kua bidimu bia 1800 ne ku ntuadijilu kua bia 1900, bena Kristo ba lulamatu bakatuadija kudisangisha mu tusumbu ne kulekela bilele bia bitendelelu bia dishima. Bakabenga malongesha a dishima bu mudi dia busatu bunsantu, dia dibenga kufua dia anyima, dia iferno wa kapia, ne malongesha makuabu onso a mu ntendelelu wa dishima. Bakamona kabidi ne: kutendelela ne bimfuanyi nkutendelela kua mpingu. Ku kakese ku kakese, bantu ba Nzambi bakamona kabidi ne: kutendelela ne nkuruse nkutendelela kua mpingu.​—Yeh. 14:6.

28. Mmu ngumvuilu kayi muvua Yehowa mupingaje bantu bende mu ditunga diabu?

28 MULAYI 2. Dipingana dia bantu ba Nzambi mu ditunga dia mu nyuma. Bu muvua bena Kristo ba lulamatu bumbuke mu Babilona Munene, bakabuela mu ditunga diabu dia mu nyuma, mmumue ne: mu nsombelu wa dikala babeneshibue kudi Yehowa muvuabu kabayi kabidi mua kukenga ne nzala ya mu nyuma to. (Bala Yehezekele 34:13, 14.) Anu mutualua kumona mu nshapita wa 19 wa mukanda eu, Yehowa mmubeneshe ditunga dietu dia mu nyuma edi ne biakudia bia mu nyuma mu mushindu utuye kayi muanji kuenza to.​—Yeh. 11:17.

29. Mmunyi muvuabu bakaje mudimu wa diyisha mu 1919?

29 MULAYI 3. Dituadijilula kufila milambu pa tshioshelu tshia Yehowa. Mu bidimu lukama bia kumpala, bavua balongeshe bena Kristo ne: kabavua ne bua kulambula Nzambi nyama yetu miena dîna eyi to, kadi bavua ne bua kumulambula bintu bia mushinga mukole, mbuena kuamba ne: mêyi abu a kutumbisha nawu Yehowa ne kuyisha bantu malu ende. (Eb. 13:15) Mu tshikondo tshivua bantu ba Nzambi mu bupika bua mu tshimfuanyi abu, kakuvua bulongolodi nansha bumue buvua mua kubambuluisha bua kuenza malu au to. Kadi ku ndekelu kua bupika abu, bakavua balambula Nzambi milambu ya kumutumbisha nayi ayi. Bavua baditue mu dienza mudimu wa diyisha ne bavua batumbisha Nzambi ne disanka mu bisangilu biabu. Kutuadijila mu 1919, “mupika wa lulamatu udi mudimuke” wakimanyina pa mudimu wa diyisha ne kulongololaye malu bua wenzeke bimpe menemene. (Mat. 24:45-47) Mudimu eu mmuvudije bungi bua bantu badi balua kutendelela Yehowa ne kutumbisha dîna diende!

30. Yezu wakenza tshinyi bua kukumbaja dijinga dia bantu bende dia kupeta balami bimpe?

30 MULAYI 4. Diumbusha balami babi. Kristo wakapatula bantu ba Nzambi ku bupika bua balami babi ba mu ntendelelu wa dishima. Mu tshisumbu tshia Kristo, kuvua balami bavuabu bumbushe mu midimu yabu bualu bavua benza malu bu balami babi ba mu Babilona Munene. (Yeh. 20:38) Bu mudi Yezu mulami muimpe, wakenza bua batabalele mikoko yende bimpe. Mu 1919, wakateka mupika wa lulamatu udi mudimuke. Kasumbu kakese ka bena Kristo bela manyi ba lulamatu aku, kakalombola mudimu wa kufila biakudia bia mu nyuma, bua kutabalela bantu ba Nzambi bimpe. Mu kupita kua matuku, bakalongesha bakulu mua kutabalela “tshisumbu tshia mikoko ya Nzambi.” (1 Pet. 5:1, 2) Misangu yonso, batu anu bavuluija balami bena Kristo mêyi adi mu Yehezekele 34:15, 16 bua balonde tshilejilu tshia Yehowa Nzambi ne Yezu Kristo.

31. Mmunyi muvua Yehowa mukumbaje dîyi dia buprofete didi mu Yehezekele 11:19?

31 MULAYI 5. Buobumue munkatshi mua batendeledi ba Yehowa. Mu kupita kua bidimu, bukua buena Kristo mbupanduluke mu bitendelelu bipite bungi pamue ne tusumbusumbu tudi tuluishangana nkayatu. Kadi Yehowa mmuenze tshishima tshia dikema ne bantu bende badiye mupingajilule mu ntendelelu mukezuke. Mêyi avuaye muambile Yehezekele a ne: “Nembapeshe muoyo mujima,” akapeta dikumbana diawu dinene. (Yeh. 11:19) Pa buloba bujima, Kristo udi ne bayidi miliyo ya bungi ba bisa, nkoleshilu, ne nsombelu mishilangane, ne bafume mu bitendelelu bishilangane. Buonso buabu mbalonge bulelela bua mu Bible ne badi benza mudimu umue mu buobumue. Butuku bua muladilu wa lufu lua Yezu, wakasambila ne muoyo mujima bua bayidi bende bikale mu buobumue. (Bala Yone 17:11, 20-23.) Matuku etu aa, Yehowa mmuandamune disambila adi mu mushindu wa dikema!

32. Mmunyi muudi umvua bua mudi Nzambi mukumbaje mêyi a buprofete a dijadikulula ntendelelu mukezuke? (Tangila kazubu ka “Mêyi a buprofete a dikuatshibua ne a dijadikulula ntendelelu mukezuke.”)

32 Tudi ne disanka dia kuikala ne muoyo mu tshikondo tshidi dijadikulula dia ntendelelu mukezuke edi dienzeka. Tudi tumona mudi mêyi a buprofete a Yehezekele akumbana mu bibadi biawu bionso mu ntendelelu wetu lelu. Tuikalayi bashindike ne: Yehowa udi utuanyisha, anu mukavuaye muambile Yehezekele ne: “Nengikale ne disanka bua bualu buenu.” (Yeh. 20:41) Kuikala munkatshi mua bantu ba Yehowa badi mu buobumue pa buloba bujima, badia bimpe mu nyuma ne bamutumbisha kabatshiyi ku bupika bua mu nyuma buvuabu kukadi nkama ya bidimu, ndiakalenga dinene, ki mmuomu? Kadi kutshidi mêyi makuabu a buprofete a Yehezekele apeta dikumbana diawu dinene kumpala eku.

“Bu budimi bua Edene”

33-35. a) Mmunyi muvua mêyi a buprofete a mu Yehezekele 36:35 atangila bena Yuda bavua mu Babilona? b) Mmunyi mudiwu atangila bantu ba Yehowa lelu? (Tangila kazubu ka “Bikondo bia dijadikulula tshiakabidi bintu bionso.”)

33 Anu mutukadi bamone, “bikondo bia dijadikulula tshiakabidi bintu bionso” biakatuadija ne dijadikulula dia nkuasa wa bukalenge wa Davidi pavuabu bateke Yezu mu Bukalenge mu 1914. (Yeh. 37:24) Pashishe, Yehowa wakapesha Kristo bukokeshi bua kujadikulula ntendelelu mukezuke munkatshi mua bantu bende yeye mumane kubapatula mu bupika bua mu nyuma muvuabu benze bidimu nkama ya bungi. Kadi mudimu wa dijadikulula uvua Kristo muenze mmuimanyine anu apu anyi? Tòo. Neutungunuke mu mushindu wa dikema matuku adi alua, kabidi mêyi a buprofete a Yehezekele adi atuambila malu makuabu adi atusankisha.

34 Tshilejilu, mona tshidi mêyi aa amba: “Bantu nebambe ne: ‘buloba buvua munda mutupu mbulue bu budimi bua Edene.’” (Yeh. 36:35) Mmunyi muvua mulayi au utangila Yehezekele ne bena Yuda nende bavuabu bakuate abu? Mu bulelela, kabavua batekemene ne: mulayi au uvua ne bua kukumbana anu muvuabu bawambe amu, bienze bu ne: bavua mua kubuejakaja buloba abu ne budimi bua Edene bua ku tshibangidilu buvua Yehowa nkayende mufuke to. (Gen. 2:8) Kadi bavua bushuwa bumvue ne: Yehowa uvua ubajadikila ne: buloba buvuabu bapingana buvua ne bua kuikala buimpe, bubapatuila biakudia bia bungi.

35 Mmunyi mudi mulayi umue umue eu ututangila petu lelu? Katuena tutekemena ne: neukumbane anu muvuabu bawambe amu mu bulongolodi budi Satana Diabolo ukokesha ebu to. Kadi tudi bashindike ne: mêyi au mmakumbane mu ngumvuilu wa mu nyuma. Bu mutudi batendeledi ba Yehowa, tudi mu ditunga diakajilula dia mu nyuma, mmumue ne: nsombelu muimpe udi utupetesha mpunga wa kuenzela Yehowa mudimu wa mushinga mukole utudi bateke pa muaba wa kumpala mu nsombelu wetu. Ditunga dia mu nyuma edi didi dienda dilua Mparadizu ku kakese ku kakese. Kadi bua matuku atshilualua?

36, 37. Mmilayi kayi yakumbana mu Mparadizu kumpala eku?

36 Panyima pa mvita minene ya Armagedone, Yezu neakajilule kabidi buloba butudi basombele ebu. Mu Bukokeshi bua bidimu tshinunu, nealombole bantu ku dienza mudimu wa kuvuija buloba bujima budimi bua Edene, anyi Mparadizu, anu muvua Yehowa mupangadije! (Luka 23:43) Patuikala mu Mparadizu, bukua bantu nebuikale mu diumvuangana ne netulame buloba bimpe bualu mmuaba udi Yehowa mutupeshe bua kusombela. Kakuakuikala tshintu tshidi tshituenza buôwa to. Ela meji tshikondo tshikala mulayi eu mua kukumbana: “Nempunge nayi tshipungidi tshia ditalala, ne nengumbushe nyama ya luonji ya tshisuku mu [ditunga], bua yoyi imone mua kusomba talalaa mu tshipela ne kulala mu metu.”​—Yeh. 34:25.

37 Udiku mua kudifuanyikijila nsombelu eu mu lungenyi luebe anyi? Newendakane miaba yonso ya pa buloba kuyi utshina tshintu. Kakuena nyama wakuenzela bibi. Newikale mu ditalala. Neubuele munkatshi mua ditu dinene wenda ubandila bulengele buadi, pamuapa ulala ne muomu kakuyi bualu bubi bukuenzekela, ubika ne makanda!

Fuanyikija tshikondo tshituikala mua “kulala mu metu” kakuyi njiwu (Tangila tshikoso tshia 36 ne tshia 37)

38. Paudi wela meji a muakumbana mulayi udi mu Yehezekele 28:26 udi umvua bishi?

38 Netumone muakumbana mulayi wa ne: “[Nebasombe pa buloba] talalaa, nebibake nzubu ne nebadime madimi a tumuma tua mvinyo, ne nebasombe talalaa pangakumbaja dilumbuluisha kudi bonso badi babanyunguluke badi babenzela malu ne dipetu; nunku nebafike ku dimanya ne: meme ndi Yehowa Nzambi wabu.” (Yeh. 28:26) Pumbusha Yehowa baluishi bende, netusombe pa buloba mu ditalala ne mu bukubi. Netulongolole buloba, netusombe bimpe ne bantu bakuabu tutabalelangana nabu, tuasa nzubu mimpe, ne tudima bikunyibua bishilashilangane.

39. Ntshinyi tshidi tshikujadikila ne: mêyi a buprofete a Yehezekele adi akula bua Mparadizu neakumbane bushuwa?

39 Buebe wewe, milayi eyi mbilota patupu anyi? Vuluka malu aukadi mumone mu tshikondo tshia “dijadikulula tshiakabidi bintu bionso.” Nansha mudi Satana utuluisha ne tshikisu tshionso, Nzambi mmupeshe Yezu bukokeshi bua kujadikulula ntendelelu mukezuke mu tshikondo etshi tshidi ndongoluelu wa malu eu mu mîdima ya menemene. Bualu ebu ntshijadiki tshinene tshia ne: milayi yonso ya Nzambi ivua Yehezekele mumanyishe neyikumbane!

^ tshik. 2 Bena Yuda ba bungi bavuabu bakuate baye nabu bavua basombele mu tumisoko tuvua ntanta ne tshimenga tshia Babilona. Tshilejilu, Yehezekele uvua munkatshi mua bena Yuda bavua kumpenga kua musulu wa Kebâ. (Yeh. 3:15) Nansha nanku, kuvua bena Yuda bakuabu bakese bavua basombele mu tshimenga tshia Babilona, munkatshi muabu muvua “bana ba mu dîku dia bukalenge ne ba mu dia bantu banene.”​—Dan. 1:3, 6; 2 Bak. 24:15.

^ tshik. 25 Tshilejilu, mu bantu bavua bashintulule malu mu bidimu bia 1500 abu katuena bajadike bavua bela manyi ne bavua kabayi bela manyi to.