Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA WA 8

“Nenjule mulami umue”

“Nenjule mulami umue”

YEHEZEKELE 34:23

LUNGENYI LUNENE: Milayi ya buprofete inayi ivua itangila Masiya ne muvuayi mikumbanyine Kristo

1-3. Yehezekele mmubungame bua tshinyi? Yehowa udi umuambila bua kufunda tshinyi?

 TUDI mu tshidimu tshisambombo katshia baya ne Yehezekele mu Babilona. * Udi ubungama bikole bua mudi bakokeshi babi bakokesha mu Yuda, muaba uvuabu bamulelele. Uvua mumone muvua bakokeshi abu bashintulukangana mu nkuasa.

2 Bakalela Yehezekele patshivua Yoshiya Mukalenge wa lulamatu ukokesha. Uvua ne bua kuikala musanke bikole pakumvuaye malu avua Yoshiya muenze bua kubutula ntendelelu wa mpingu ne kujadikulula ntendelelu mukezuke mu Yuda. (2 Kul. 34:1-8) Kadi malu avua Yoshiya muenze au kaavua makaje nsombelu kashidi to, bualu bakalenge bavua balue panyima pende bakatungunuka ne kutendelela mpingu. Ke bualu kayi, bena Isalele bonso bakanyanguka mu bikadilu, kujimijabu ne malanda abu ne Nzambi. Kadi kuabu kuvua kujike anyi? Nansha kakese!

3 Yehowa wakambila muprofete wende wa lulamatu au bua kufunda milayi ya buprofete ivua itangila Masiya, Mukalenge ne Mulami wa mikoko uvua ne bua kujadikulula ntendelelu mukezuke bua kashidi, ne kutabalela mikoko ya Yehowa bimpe. Mbimpe tukonkonone milayi ayi, bualu dikumbana diayi ke dienza bua tupete muoyo wa tshiendelele. Tumonayi mpindieu milayi ya buprofete inayi idi itangila Masiya idi mu mukanda wa Yehezekele.

“Lutonga lutekete” ludi lulua “mutshi mutumbuke wa sedre”

4. Yehezekele uvua muambe mêyi kayi a buprofete? Yehowa uvua mumuambile bua kuatuadija ne tshinyi?

4 Bu mu 612 K.Y., “dîyi dia Yehowa” diakalua kudi Yehezekele. Kuambaye mêyi a buprofete avua umvuija muvua bukokeshi bua Masiya ne bua kuikala, ne muvuabi ne mushinga bua kueyemena Bukalenge buende. Yehowa wakamuambila bua kutuadija mêyi ende a buprofete au ne kasumu kavua kaleja dipanga lulamatu dia bakokeshi ba mu Yuda, kaleja kabidi muvuabi bikengela bua Masiya mukokeshi muakane kuluaye.​—Yeh. 17:1, 2.

5. Mu kasumu kavua Yehezekele muele muvua lungenyi kayi lunene?

5 Bala Yehezekele 17:3-10. Lungenyi lunene lua kasumu aku ludi ne: “Nyunyi munene wa mukanku” udi utula lutonga lua mu lusongo menemene lua mutshi wa sedre uya kuluteka panshi mu “tshimenga tshia bangenda mushinga.” Wangata kabidi “ndambu wa mamiinu a mu buloba abu” uakuna mu budimi bua bufuke buvua “pabuipi ne mâyi a bungi.” Mamiinu au akakola, kuluawu “muonji wa tumuma tua mvinyo.” Pashishe “nyunyi mukuabu munene wa mukanku” kuluaye. Muonji wa tumuma tua mvinyo au kutumawu miji yawu ‘kudi mukanku muibidi au ne luzuku’ luonso, ukeba bua mukanku au uwutentule muaba mukuabu uvua ne mâyi a bungi. Kadi Yehowa kavua musue tshivua muonji au wenza to, kuambaye ne: bavua ne bua kuwukosa miji, ne uvua ne bua ‘kuma wonso.’

Nyunyi munene wa mukanku wa kumpala uvua uleja Nebukadenesâ Mukalenge wa Babilona (Tangila tshikoso 6)

6. Amba tshidi kasumu aku kumvuija.

6 Kasumu aka kadi kumvuija tshinyi? (Bala Yehezekele 17:11-15.) Mu 617 K.Y., Nebukadenesâ Mukalenge wa Babilona (uvua “mukanku munene” wa kumpala) wakatshintshimika Yelushalema. Kumbushaye Yehoyakina Mukalenge wa Yuda (uvua “lutonga lua mu lusongo menemene”) mu nkuasa wa bukalenge, kuyaye nende mu Babilona (“tshimenga tshia bangenda mushinga”). Kutekaye Sedekiya (uvua ‘dimiinu dia mu buloba abu’) mukalenge mu Yelushalema, kumuenzeja bua aditshipe mu dîna dia Nzambi ne: uvua ne bua kushala anu umukokela. (2 Kul. 36:13) Kadi Sedekiya wakapetula mutshipu au; kutombokelaye mukalenge wa Babilona, kulombaye Palô mukalenge wa Ejipitu (uvua “mukanku munene” muibidi) bua amuambuluishe ne basalayi, kadi wakela bua tshiomba musabu. Yehowa kavua muanyishe dipanga lulamatu dia Sedekiya uvua mushipe mutshipu au to. (Yeh. 17:16-21) Ndekelu wa bionso, bakamumbusha mu nkuasa wa bukalenge, kufuilaye mu buloko mu Babilona.​—Yel. 52:6-11.

7. Mêyi a buprofete a mu kasumu aka adi atulongesha tshinyi?

7 Mêyi a buprofete a mu kasumu aka adi atulongesha tshinyi? Tshia kumpala, bu mutudi batendeledi bakezuke, tudi ne bua kulamata ku mêyi etu. Yezu wakamba ne: “Dîyi dienu dia ne: ‘Eyowa,’ dikale anu eyowa; dia ne: ‘Tòo,’ dikale anu tòo.” (Mat. 5:37) Tuetu bamone ne: mbimpe kuditshipa mu dîna dia Nzambi bua kuamba bulelela mu bualu kayi buonso, katuangatshi mitshipu ayi bu bualu bua bilele nansha kakese. Tshibidi, katuena ne bua kueyemena muntu yonso tshianana tshianana to. Bible udi utudimuija ne: “Kueyemenyi bakokeshi anyi muana wa muntu udi kayi mua kufila lupandu.”​—Mis. 146:3.

8-10. Mmunyi muvua Yehowa mumvuije muikala Mukalenge Masiya? Mêyi a buprofete au avua makumbane mushindu kayi? (Tangila kabidi kazubu ka “Mêyi a buprofete avua atangila Masiya: Mutshi munene wa sedre.”)

8 Nansha nanku, kudi mukokeshi udi mukumbane bua tuetu kumueyemena. Yehowa mumane kumvuija Yehezekele tshivua kasumu ka buprofete ka ditentula lutonga aku, wakaleja kabidi muvuaku katangila Mukalenge Masiya uvua ne bua kulua.

9 Tshidi mêyi a buprofete au amba. (Bala Yehezekele 17:22-24.) Apa katuena tuakula kabidi bua nyunyi minene ya mikanku ayi to, tukadi tuakula bua Yehowa nkayende. Uvua ne bua kutula lutonga lutekete ‘ku lusongo lua mutshi mutumbuke wa sedre, kulukuna pa mukuna mule mutumbuke.’ Lutonga alu luvua ne bua kukola, kulua “mutshi munene wa sedre” uvua “nyunyi ya mishindu yonso” ne bua kulua kusombela muinshi muawu. Pashishe “mitshi yonso ya mu mpata” ivua ne bua kumanya ne: Yehowa nkayende ke uvua muenze bua mutshi munene au ukole nanku.

10 Mudi mêyi a buprofete au makumbane. Yehowa wakasungula muanende Yezu Kristo wa mu ndelanganyi ya Davidi (uvua “mutshi mutumbuke wa sedre”), kumutekaye pa mukuna wa Siona (‘mukuna mule mutumbuke’) udi uleja diulu. (Mis. 2:6; Yel. 23:5; Buak. 14:1) Nunku Yehowa wakangata muanende uvua baluishi bende bamona bu ‘muntu mutambe kupuekela menemene,’ kumubandishaye pakamupeshaye “nkuasa wa bukalenge wa tatuende Davidi.” (Dan. 4:17; Luka 1:32, 33) Anu bu mutshi munene wa sedre, Yezu Kristo udi Mukalenge Masiya, neakokeshe pa buloba bujima kumbukila mu diulu ne neatuadile bantu bakokeshaye masanka. Bushuwa, yeye ke Mukokeshi utudi ne bua kueyemena. Pikala Yezu ukokesha, bantu badi batumikila Nzambi pa buloba bujima ‘nebasombe mu bukubi, kabayi batatshishibua kudi buôwa bua tshipupu’ nansha.​—Nsu. 1:33.

11. Mêyi a buprofete a “lutonga lutekete” ludi lulua “mutshi munene wa sedre” adi atulongesha bualu kayi bua mushinga?

11 Tshidi mêyi a buprofete aa atulongesha. Mêyi a buprofete malenga adi atangila “lutonga lutekete” ludi lulua “mutshi munene wa sedre” aa adi atuambuluisha bua kuandamuna lukonko lua mushinga elu: Nnganyi utudi ne bua kueyemena? Katuena ne bua kueyemena mbulamatadi ya bantu ne biluilu biayi nansha. Bua kupeta bukubi bulelela, mbimpe tueyemene Yezu Kristo udi Mukalenge Masiya. Anu Bukalenge bua mu diulu budibu bamupeshe ebu ke buakumbajila bantu majinga abu.​—Buak. 11:15.

“Eu udi ne bukenji”

12. Mmunyi muvua Yehowa muleje patoke ne: kavua mushipe tshipungidi tshiende ne Davidi?

12 Bilondeshile diumvuija dia kasumu ka buprofete ka nyunyi ibidi ya mikanku, Yehezekele uvua mujingulule ne: bavua ne bua kumbusha Sedekiya mukalenge mupange lulamatu wa mu ndelanganyi ya Davidi au mu nkuasa wa bukalenge ne kuya nende mu bupika mu Babilona. Yehezekele uvua mua kuikala mudiebeje ne: ‘Kadi ntshinyi tshiafikila tshipungidi tshivua Nzambi mudie ne Davidi tshia ne: mukalenge wa mu dîku diende neakokeshe kashidi?’ (2 Sam. 7:12, 16) Biobi ne: Yehezekele uvua mudiele lukonko elu, uvua ne bua kuikala mupete diandamuna dialu pa lukasa, bualu bu mu 611 K.Y., mu tshidimu tshia 7 tshia dikuatshibua dia bena Isalele, patshivua Sedekiya ukokesha mu Yuda “dîyi dia Yehowa diakalua” kudiye. (Yeh. 20:2) Yehowa wakamuambila mêyi makuabu a buprofete a yeye kuamba avua atangila Masiya aleja patoke ne: Nzambi kavua mushipe tshipungidi tshiende ne Davidi to, bualu mêyi au avua aleja ne: Mukalenge Masiya uvua ne bukenji bua kukokesha bu mupianyi wa nkuasa wa Davidi.

13, 14. Mêyi a buprofete adi mu Yehezekele 21:25-27 adi ne lungenyi kayi lunene? Mmunyi muvuawu makumbane?

13 Tshivua mêyi a buprofete au amba. (Bala Yehezekele 21:25-27.) Bu mukavua dîba dia kunyoka “mfumu mubi wa Isalele” au difike, Yehowa wakatuma Yehezekele kudiye bua kumuambila ne: bavua ne bua kumunyenga ‘tshilamba tshiende tshia kujingila ku mutu’ ne ‘tshifulu tshiende tshia butumbi’ anyi tshikata tshia lumu (bivua bileja bukokeshi buende). Pashishe, makokeshi ‘mapuekele’ avua ne bua kubandishibua, ne avua ‘mabande’ avua ne bua kupuekeshibua. Nunku, makokeshi avuabu babandishe avua ne bua kutungunuka ne kukokesha too ne pavua “eu udi ne bukenji ulua,” ne Yehowa umupesha Bukalenge.

14 Muvua mêyi a buprofete au makumbane. Mu 607 K.Y., tshikondo tshiakabutulabu Yelushalema, bukalenge ‘bubande’ bua Yuda buvuamu buakapuekeshibua pakabutula bena Babilona tshimenga atshi ne kumbushabu Sedekiya mu nkuasa wa bukalenge, kuyabu nende mu bupika. Bu muvuaku kakutshiyi mukalenge nansha umue wa mu ndelanganyi ya Davidi ukokesha mu Yelushalema, makokeshi ‘mapuekele’ a bantu ba bisamba bikuabu akabandishibua, kutuadijawu kulombola buloba bujima, kadi bivua anu bua tshitupa tshîpi. Bikondo bia bantu ba bisamba bikuabu anyi “bikondo bisungula bia bisamba” biakajika mu 1914 pavua Yehowa mupeshe Yezu Kristo bukalenge. (Luka 21:24) Bu mudi Yezu wa mu ndelanganyi ya mukalenge Davidi, yeye ke uvua ne “bukenji” bua kuangata bukalenge bua Masiya. * (Gen. 49:10) Nunku, ku diambuluisha dia Yezu, Yehowa wakakumbaja mulayi wende wa kujula muntu uvua ne bua kupiana bukalenge bua Davidi tshiendelele.​—Luka 1:32, 33.

Yezu udi ne bukenji bua kuikala Mukalenge wa Bukalenge bua Nzambi (Tangila tshikoso tshia 15)

15. Bua tshinyi mbimpe tueyemene Mukalenge Yezu Kristo ne muoyo mujima?

15 Tshidi mêyi a buprofete aa atulongesha. Mbimpe tueyemene Mukalenge Yezu Kristo ne muoyo mujima. Yezu kena bu bakokeshi badibu basungula anyi badi badinyengela bukalenge ku bukole to. Yehowa ke udi mumusungule ne ‘mumupeshe bukalenge’ budiye ne bukenji bua kuangata. (Dan. 7:13, 14) Bushuwa anu Mukalenge udi Yehowa nkayende musungule eu ke utudi ne bua kueyemena!

“Muena mudimu wanyi Davidi . . . nealue mulami wayi”

16. Mmunyi mudi Yehowa umvua bua mikoko yende? “Balami ba Isalele” ba mu tshikondo tshia Yehezekele bavua benzela mikoko malu mushindu kayi?

16 Yehowa Mulami Mutambe Bunene wa mikoko udi utabalela mikoko yende anyi batendeledi bende badi pa buloba bikole menemene. (Mis. 100:3) Bu mudiye muteke balami bindondi bua kuyilama, udi ulondesha bimpe mudibu bayenzela malu. Kadi ela meji muvua Yehowa ne bua kuikala mumvue bua tshivua “balami ba mikoko ba Isalele” ba mu tshikondo tshia Yehezekele benza. Balombodi abu bavua ‘bayikokesha ne malu makole ne tshikisu.’ Ke mikoko kusuba, mikuabu kulekela ntendelelu mukezuke.​—Yeh. 34:1-6.

17. Yehowa uvua musungile mikoko yende mushindu kayi?

17 Ntshinyi tshivua Yehowa ne bua kuenza? Wakamba bua bakokeshi babi abu ne: “Nembalumbuluishe.” Kulayaye kabidi ne: “Nensungile mikoko yanyi.” (Yeh. 34:10) Yehowa utu anu ulamata ku mêyi ende. (Yosh. 21:45) Mu 607 K.Y., wakasungila mikoko yende pakatumaye tshiluilu tshia Babilona bua kunyenga balami ba mikoko badinangi abu bukalenge. Panyima pa bidimu 70, Yehowa wakasungila bantu bende bavua bu mikoko pakabapatulaye mu Babilona, kubapingajaye mu buloba buabu bua bajadikulule ntendelelu mulelela. Kadi bantu ba Yehowa abu bakashala kabayi ne wa kubakuila bualu bavua babakokesha kudi makokeshi a pa buloba. “Bikondo bisungula bia bisamba” bivua ne bua kutungunuka munkatshi mua nkama ya bidimu.​—Luka 21:24.

18, 19. Mmêyi kayi a buprofete avua Yehezekele muambe mu 606 K.Y.? (Tangila tshimfuanyi tshia ku ntuadijilu kua nshapita.)

18 Mu 606 K.Y., bu tshidimu tshimue panyima pa dibutuka dia Yelushalema, Yehowa wakatuma Yehezekele bua kuamba mêyi a buprofete avua aleja ne: bu mudiye Mulami Mutambe Bunene wa bantu bende badi bu mikoko, udi ubatabalela ne mmusue bua bapete muoyo wa tshiendelele. Mêyi a buprofete au adi aleja mualama mukalenge Masiya mikoko ya Yehowa.

19 Tshivua mêyi a buprofete au amba. (Bala Yehezekele 34:22-24.) Nzambi neajule “mulami umue” udiye ubikila ne: “muena mudimu wanyi Davidi.” Tshiambilu tshia ne: “mulami umue” ne tshia “muena mudimu” tshidi tshileja ne: Mukalenge au kavua ne bua kujululula mulongolongo wa bakalenge ba mu dîku dia Davidi to, kadi uvua ne bua kuikala mupianyi wa nkuasa wa Davidi bua kashidi. Mukalenge udi kabidi mulami wa mikoko au neadiishe mikoko ya Nzambi ne nealue “mfumu munkatshi muayi.” Yehowa neadie “tshipungidi tshia ditalala” ne mikoko yende. ‘Mabenesha neayilokele bu mvula,’ neyitante ne neyikale mu bukubi. Ditalala kadiakuikala anu pankatshi pa bantu nkayabu to, kadi nedikale kabidi pankatshi pa bantu ne nyama.​—Yeh. 34:25-28.

20, 21. a) Mêyi a buprofete a ne: “muena mudimu wanyi Davidi” avua makumbane mushindu kayi? b) Mmunyi muakumbana “tshipungidi tshia ditalala” tshivua Yehezekele muambe kumpala eku?

20 Muvua mêyi a buprofete au makumbane. Padi Nzambi ubikila mukalenge au mu mêyi a buprofete ne: “muena mudimu wanyi Davidi,” udi wakula bua Yezu, bualu uvua muledibue mu ndelanganyi ya Davidi muikale ne bukenji bua kukokesha. (Mis. 89:35, 36) Pavua Yezu pa buloba, wakaleja muvuaye “mulami muimpe wa mikoko,” pakafilaye muoyo wende bua bualu buayi. (Yone 10:14, 15) Kadi lelu, Yezu udi Mulami wa mikoko udi mu diulu. (Eb. 13:20) Mu 1914, Nzambi wakamuteka Mukalenge, kumupeshaye mudimu wa kulama mikoko yende idi pa buloba ne kuyidiisha. Mu 1919, yeye pende kuteka “mupika wa lulamatu udi mudimuke” bua kudiisha “bena mudimu bende” anyi batendeledi ba Nzambi ba lulamatu badi ne ditekemena dia kuya mu diulu anyi dia kushala pa buloba. (Mat. 24:45-47) Kristo udi ulombola mupika wa lulamatu eu bua adiishe mikoko ya Nzambi bimpe mu nyuma. Biakudia ebi mbienze bua batungunuke ne kuvudija ditalala ne bukubi mu Mparadizu wa mu nyuma mudibu.

21 Mêyi a Yehezekele a “tshipungidi tshia ditalala” ne mabenesha aloka bu mvula adi umvuija tshinyi? Adi umvuija ne: mu bulongolodi bupiabupia budi bulua, batendeledi bakezuke ba Yehowa badi pa buloba nebapete masanka a bungi mu “tshipungidi tshia ditalala.” Pabuela bantu bonso ba lulamatu mu Mparadizu, kabakuikala kabidi ne buôwa bua mvita, malu a tshinyangu, nzala, masama, anyi nyama ya luonji to. (Yesh. 11:6-9; 35:5, 6; 65:21-23) Kabienaku bikusankisha pebe bua kusomba kashidi mu Mparadizu muikala mikoko ya Nzambi ne bua ‘kusomba talalaa’ kakuyi muntu udi mua “kuyitshinyisha” anyi?​—Yeh. 34:28.

Bu mudi Yezu mulami wa mikoko mu diulu, udi ulondesha mudi bakulu benzela mikoko malu (Tangila tshikoso tshia 22)

22. Mmunyi mudi Yezu umvua bua mikoko? Ntshinyi tshidi balami bindondi ne bua kuenza bua kuyitabalela anu bu Yezu?

22 Tshidi mêyi a buprofete aa atulongesha. Yezu udi pende utabalela mikoko bimpe mu malu onso anu bu Tatu wende. Mmukalenge ne mmulami wa mikoko, udi utabalela bua mikoko ya Tatu wende idiishibue bimpe mu nyuma ne isombe mu Mparadizu wa mu nyuma talalaa mu bukubi. Tudi ne disanka dia kuikala ne Mukalenge wa nunku! Balami bindondi bonso badi ne bua kuditatshisha bua mikoko ya Nzambi anu bu Yezu. Bakulu badi ne bua kulama tshisumbu tshia mikoko ya Nzambi “ku budisuile” ne “muoyo wa disanka,” ne mbimpe bikale tshilejilu kudiyi. (1 Pet. 5:2, 3) Mukulu nansha umue kena ne bua kukengesha mukoko wa Nzambi nansha! Vuluka tshivua Yehowa muambe bua balami ba mikoko babi ba Isalele ba mu matuku a Yehezekele ne: “Nembalumbuluishe.” (Yeh. 34:10) Yehowa Mulami wa mikoko Mutambe Bunene ne Yezu batshidi anu balondesha bimpe menemene mushindu udi bakulu benzela mikoko malu.

“Muena mudimu wanyi Davidi neikale mfumu wabu bua kashidi”

23. Ntshinyi tshivua Yehowa mulaye bua disangishilula bena Isalele? Mmunyi muakakumbajaye bualu abu?

23 Yehowa mmusue bua batendeledi bende bamuenzele mudimu pamue mu buobumue. Mu mêyi a buprofete a Yehezekele avua atangila disangishilula bena Isalele, Nzambi wakalaya ne: uvua ne bua kusangisha bantu bende, mmumue ne: bukalenge bua bisa bibidi bua Yuda ne bua bisa dikumi bua Isalele; bavua ne bua kudisanga kulua “tshisamba tshimue,” bienze anu bu ne: uvua ulamakaja “mitshi” ibidi bua ilue “umue” mu tshianza tshiende. (Yeh. 37:15-23) Mêyi a buprofete au akakumbana mu 537 K.Y. pavua Nzambi musangishilule tshisamba tshia Isalele mu Buloba Bulaya. * Kadi dibasangishilula adi divua anu kadiosha ka tshivua mua kuenzeka bua kashidi mu matuku atshivua alua. Yehowa mumane kulaya bua kusangishilula bena Isalele, wakambila kabidi Yehezekele mêyi a buprofete a muvua Mukalenge uvua ne bua kulua, mua kusangisha batendeledi balelela pamue pa buloba bujima mu buobumue bua kashidi.

24. Mmunyi mudi Yehowa umvuija tshidi Mukalenge Masiya? Bukalenge bua Masiya nebuikale mushindu kayi?

24 Tshivua mêyi a buprofete au amba. (Bala Yehezekele 37:24-28.) Yehowa uvua ubikile kabidi Mukalenge Masiya au ne: “muena mudimu wanyi Davidi,” “mulami umue,” ne “mfumu,” kadi mpindieu udi umubikila ne: “mukalenge.” (Yeh. 37:22) Mmunyi muikala bukokeshi buende? Nebuikale bua kashidi. Padibu batela muaku “kashidi” anyi “tshiendelele,” mbua kuleja ne: mabenesha a kudi Mukalenge au kaakushikila nansha. * Nebuenze bua bantu bikale mu buobumue. Pikala “mukalenge umue” au ukokesha bantu, nebatumikile “mapangadika” (anyi mikenji ya muomumue) ne ‘nebasombe mu buobumue mu buloba’ budi Nzambi ubapesha. Nebusemeje bantu pabuipi ne Yehowa Nzambi. Yehowa neadie “tshipungidi tshia ditalala” ne bantu abu. Neikale Nzambi wabu, ne bobu nebikale bantu bende. Kabidi, muaba wende munsantu newikale “munkatshi muabu bua kashidi.”

25. Mêyi a buprofete adi atangila Mukalenge Masiya mmakumbane mushindu kayi?

25 Muvua mêyi a buprofete au makumbane. Mu 1919, Nzambi wakasangisha bena Kristo bela manyi ba lulamatu ku bulombodi bua “mulami umue,” Yezu Kristo Mukalenge Masiya. Pashishe, wakasangisha kabidi “musumba munene wa bantu” ba “mu bisamba bionso ne mu bisa bionso ne mu bukua bantu buonso ne mu miakulu yonso” pamue ne bena Kristo nabu bela manyi. (Buak. 7:9) Bakalua “tshisumbu tshimue” ku bulombodi bua “mulami umue.” (Yone 10:16) Buonso buabu badi batumikila mapangadika a Yehowa, anyi mikenji yende, nansha bobu ne ditekemena dia muoyo mu diulu anyi pa buloba. Ke bualu kayi mbasombe mu buobumue mu Mparadizu wa mu nyuma bu bana ba muntu pa buloba bujima. Yehowa mmubapeshe ditalala, ne muaba wende munsantu anyi ntendelelu mukezuke udi munkatshi muabu. Yeye ke Nzambi wabu, ne badi ne disanka dia mudibu batendeledi bende lelu ne tshiendelele!

26. Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua kulama buobumue bua Mparadizu wetu wa mu nyuma?

26 Tshidi mêyi a buprofete aa atulongesha. Tudi ne diakalenga dia kuikala mu buobumue ne bana betu pa buloba bujima tutendelela Yehowa mu ntendelelu mukezuke. Kadi diakalenga adi didi dituela dibanza dia kuenza muetu muonso bua kulama buobumue abu. Nunku, yonso wa kutudi udi ne bua kuenza tshiende tshidiye mua kuenza bua kulama buobumue mu malongesha etu ne mu bienzedi bietu. (1 Kol. 1:10) Bua kukumbaja bualu ebu, tudi ne bua kudia biakudia bia mu nyuma muomumue ne muoyo mujima, kutumikila mêyi manene a bikadilu a muomumue, ne kuditua mu mudimu wa muomumue wa diyisha bantu ne dibavuija bayidi. Kadi dinanga ke didi dienza bua tuikale mu buobumue menemene. Patudi tudienzeja bua kuleja dinanga mu mishindu yadi mishilashilangane, tuditeka pa muaba wa bana betu, tubambuluisha, ne tubafuila luse, netulame buobumue buetu. Bible udi wamba ne: dinanga “didi tshisuikidi tshipuangane tshia buobumue.”​—Kolos. 3:12-14; 1 Kol. 13:4-7.

Yehowa udi ubenesha batendeledi bende bua buobumue bua dinanga budi munkatshi muabu pa buloba bujima (Tangila tshikoso tshia 26)

27. a) Mmunyi muudi udiumvua bua mêyi a buprofete adi atangila Masiya adi mu mukanda wa Yehezekele? b) Nshapita idi ilonda neyakule bua bualu kayi?

27 Tudi ne dianyisha dia bungi bua mêyi a buprofete adi atangila Masiya adi mu mukanda wa Yehezekele! Kuabala ne kuelela meji kudi kutulongesha ne: mukalenge wetu wa dinanga Kristo Yezu ke utudi ne bua kueyemena, yeye ke udi ne bukenji bua kukokesha, mmulami wetu muimpe, ne neatulame bua kashidi mu buobumue. Tudi ba muabi bua kuikala ku bulombodi bua Mukalenge Masiya! Tuvuluke ne: mêyi a buprofete adi atangila Masiya aa ntshitupa tshia tshiena-bualu tshinene tshidi mukanda wa Yehezekele wakuila, mbuena kuamba ne: dijadikulula dia ntendelelu mukezuke. Yezu ke muntu umuepele udi Yehowa usangisha nende bantu bende ne ujadikulula ntendelelu mukezuke munkatshi muabu. (Yeh. 20:41) Mu nshapita yalonda netukonkonone tshiena-bualu tshilenga etshi tshia dijadikulula ne mudibu batshiakuile mu mukanda wa Yehezekele.

^ tshik. 1 Tshidimu tshia kumpala tshia dikuata dia bena Yuda tshiakatuadija mu 617 K.Y. pavuabu baye ne bena Yuda ba kumpala mu Babilona. Nunku tshidimu tshisambombo tshivua tshituadije mu 612 K.Y.

^ tshik. 14 Evanjeliyo inayi mifundisha ku nyuma idi ileja bimpe muvua Yezu muledibue mu ndelanganyi ya Davidi.​—Mat. 1:1-16; Luka 3:23-31.

^ tshik. 23 Nshapita wa 12 wa mukanda eu udi wakula bua mêyi a buprofete a Yehezekele adi atangila mitshi ibidi ne muvuawu makumbane.

^ tshik. 24 Mukanda kampanda udi wamba bua miaku “kashidi” ne “tshiendelele” ya mu tshiena Ebelu ne: “Bu mudi miaku eyi itangila bule bua tshikondo, idi ne kadishilangana kakese bualu idi ne lungenyi lua dishala matuku a bungi, dinenga mutantshi mule, anyi lua dibenga kushintuluka peshi kukudimuka.”