Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Malu manene atudi bakajilule

Malu manene atudi bakajilule

Mu kupita kua bidimu, tudi bakajilule ngumvuilu wetu wa malu a bungi adi mu mêyi a buprofete a Yehezekele mu Tshibumba tshia Nsentedi. Mukanda wa Ntendelelu mukezuke wa Yehowa mmujadikulula eu udi ne malu makuabu a bungi atudi batokeshe kabidi. Mona ni udi mua kuandamuna nkonko idi ilonda eyi.

Mpala inayi ya bifukibua bidi ne muoyo idi ileja tshinyi?

Ngumvuilu wa kale: Mpala yonso inayi ya bifukibua bidi ne muoyo anyi bakeluba idi ileja ngikadilu inayi mitambe bunene ya Yehowa.

Ngumvuilu mupiamupia: Bu mudi mpala inayi ya bifukibua bidi ne muoyo ileja ngikadilu mitambe bunene ya Yehowa, mpala inayi ayi miangata mu bungi buayi buonso idi ileja ngikadilu yonso ya Yehowa. Mpala inayi ayi idi ituleja kabidi mudi Yehowa ne bukole bua bungi ne butumbi.

Bua tshinyi tudi bakajilule? Mu Bible nomba 4 utu misangu ya bungi uleja tshintu tshijima anyi tshiakanangane mu nseke yatshi yonso. Nunku patudi tuangata mpala inayi eyi mu bungi buayi buonso kayena ileja anu ngikadilu inayi patupu to, kadi idi ileja ngikadilu yonso idi yenza tshitupa tshinene tshia bumuntu bua Yehowa budi bukemesha. Mpala yonso wa tshifukibua udi uleja kabidi bunême, makanda ne bukole. Nansha nanku, bifukibua binayi bia bukole bidi bileja bufuki bua Nzambi buonso. Bifukibua abi bivua bileja kudi mpala inayi ya mukeluba yonso, bivua muinshi mua nkuasa wa bukalenge wa Yehowa. Bidi bileja mudi Yehowa Mfumu mutambe bunene udi ku mutu kua bionso.

Muntu udi ne kalondo ka mâyi a mukanda ka mufundi udi uleja nganyi?

Ngumvuilu wa kale: Muntu udi ne kalondo ka mâyi a mukanda udi uleja bena Kristo bela manyi batshidi pa buloba. Bela manyi badi batua bena mu “musumba munene” tshimanyinu tshia mu tshimfuanyi pa mpala yabu ku diambuluisha dia mudimu wa kuyisha ne kuvuija bantu bayidi.​—Buak. 7:9.

Ngumvuilu mupiamupia: Muntu udi ne kalondo ka mâyi a mukanda ka mufundi udi uleja Yezu Kristo. Neatue bena musumba munene tshimanyinu pabangataye bu mikoko mu “dikenga dinene.”​—Mat. 24:21.

Bua tshinyi tudi bakajilule? Yehowa mmupeshe Muanende mudimu wa kulumbuluisha bantu. (Yone 5:22, 23) Bilondeshile Matayi 25:31-33, Yezu neenze dilumbuluisha dia ndekelu bua kutapulula “mikoko” ne “mbuji.”

Bana ba bakaji bikale bandumba, Ohola ne Oholiba bavuaku baleja bitendelelu bionso bia bukua buena Kristo bidi bilamate malongesha a bena Katolike peshi a bena Mishionyi anyi?

Ngumvuilu wa kale: Ohola (Samalea tshimenga tshikulu tshia Isalele), uvua mukulumpe, uvua uleja tshitendelelu tshia Katolike; Oholiba (Yelushalema tshimenga tshikulu tshia Yuda), uvua muakunyi, uvua uleja tshitendelelu tshia Mishionyi.

Ngumvuilu mupiamupia: Bandumba babidi aba kabena baleja mundidimbi wa tshitupa nansha tshimue tshia mu bukua buena Kristo to. Kadi dikalaku diabu didi dituleja mudi Yehowa umvua padi bantu bavua ne lulamatu kudiye benda bundumba bua mu nyuma. Ke mudiye umvua kabidi bua bitendelelu bionso bia dishima.

Bua tshinyi tudi bakajilule? Kakuena mvese nansha umue udi uleja ne: Ohola ne Oholiba badi mundidimbi wa bitendelelu bia bukua buena Kristo to. Kumpala Isalele ne Yuda bavua bu bakaji ba lulamatu ba Yehowa, kadi bitendelelu bia bukua buena Kristo kabitu bianji kudia malanda a nanku ne Yehowa to. Bualu bukuabu, difuanyikija dia bantu ba Nzambi bavua bapange lulamatu ne bandumba didi mu mukanda wa Yehezekele nshapita wa 16 ne 23 divua difila ditekemena dia kuakajilula malu ne kuajadikulula. Bitendelelu bia bukua buena Kristo bia mu Babilona munene kabiena ne ditekemena dia nunku to.

Yelushalema uvua ne butontolodi ntshimfuanyi tshia bitendelelu bia bukua buena Kristo anyi?

Ngumvuilu wa kale: Yelushalema wa kale uvua kayi ne lulamatu ntshimfuanyi tshia bukua buena Kristo. Nunku, dibutuka dia Yelushalema divua didianjila kuleja mu mêyi a buprofete divua mundidimbi wa dibutuka dia bitendelelu bia bukua buena Kristo.

Ngumvuilu mupiamupia: Malu avua enzeka mu Yelushalema, bu mudi ditendelela dia mpingu ne dikosangana dia mishiku divua ditue mpokomba, bidi bituvuluija bitendelelu bia bukua buena Kristo, kadi katutshiena tuamba ne: Yelushalema ntshimfuanyi tshia bitendelelu bia bukua buena Kristo to.

Bua tshinyi tudi bakajilule? Mu Bible kakuena muaba nansha umue udibu baleje bualu ebu patoke to. Bitendelelu bia bukua buena Kristo mbishilangane ne Yelushalema wa kale, bualu biobi kabitu bianji kutendelela Nzambi mu mushindu udiye wanyisha to. Yehowa wakafuila Yelushalema luse tshikondo kampanda, kadi kakuena ditekemena dia nunku bua bitendelelu bia dishima to.

Mmunyi muvua tshikena kumona tshia tshibandabanda tshia mifuba miume tshikumbane?

Ngumvuilu wa kale: Mu 1918, bela manyi bavuabu bakengesha bakabuela mu bupika mu Babilona munene, bienze anu bu ne: bavua bafue mu mushindu kampanda kabayi benza mudimu to. Bupika bua tshitupa tshîpi abu buakajika mu 1919 pavua Yehowa mubapeshilule muoyo bu bamanyishi ba Bukalenge.

Ngumvuilu mupiamupia: Bupika bua mu nyuma buvua bu lufu abu buakanenga bikole, buvua butuadije bidimu bia bungi kumpala kua 1918. Buakatuadija mu bidimu bia 100 P.Y., kujikabu mu 1919 P.Y. Buvua bufuanangane bikole ne tshikondo tshile tshia dikola tshivua Yezu muakuile mu tshilejilu tshia blé ne ntete ya lupela.

Bua tshinyi tudi bakajilule? Bupika bua Isalele wa kale buakanenga bidimu bia bungi, kutuadijila mu 740 K.Y., too ne mu 537 K.Y. Mêyi a buprofete a Yehezekele avua akula bua mifuba “miume” anyi “miume bikole,” adi aleja ne: bantu badi mifuba ayi ileja bavua bafue kukavua bidimu bia bungi. Dipingaja dia mifuba ayi divua ne bua kuenzeka ku kakese ku kakese, diangata tshikondo kampanda.

Dilamakaja dia mitshi ibidi didi diumvuija tshinyi?

Ngumvuilu wa kale: Panyima pa tshikondo tshîpi tshia dikokangana mu mvita ya kumpala ya buloba bujima, bashadile bela manyi ba lulamatu bakapetulula buobumue mu 1919.

Ngumvuilu mupiamupia: Mêyi au avua aleja ne: Yehowa neenze bua batendeledi bende balue tshintu tshimue. Panyima pa 1919, mu kupita kua bidimu, bantu ba bungi badi ne ditekemena dia kupeta muoyo pa buloba mbadisange ne bashadile bela manyi. Bisumbu bibidi ebi bidi bitendelela Yehowa pamue mu buobumue.

Bua tshinyi tudi bakajilule? Mêyi a buprofete aa kaena aleja ne: badi banji bapandulula mutshi mu bitupa bibidi, pashishe balue kubilamakaja pamue bua bilue mutshi umue to. Nunku mêyi au kaena aleja tshisumbu kampanda tshivuabu ne bua kukosolola, pashishe kulua kutshisangisha pamue to. Kadi adi aleja muvua bisumbu bibidi bishilangane ne bua kulua mu buobumue.

Goga wa ku Magoga nnganyi?

Ngumvuilu wa kale: Goga wa ku Magoga ndîna dia buprofete dia Satana pakavuabu bamuipate mu diulu.

Ngumvuilu mupiamupia: Goga wa ku Magoga udi uleja bisamba bidisange bia pa buloba bikala ne bua kubunda batendeledi bakezuke mu dikenga dinene.

Bua tshinyi tudi bakajilule? Mêyi a buprofete adi akula bua Goga adi aleja ne: nebamufile bu biakudia kudi nyunyi itu idia munyinyi ne nebamupeshe muaba wa kumujiikilabu pa buloba. Nunku mêyi au adi ajadika ne: Goga ki ntshifukibua tshia mu nyuma to. Bualu bukuabu, dibunda dia Goga didi dipetengana ne didibu bakuile mu mukanda wa Danyele ne wa Buakabuluibua, dikala bisamba bia pa buloba ne bua kubunda bantu ba Nzambi.​—Dan. 11:40, 44, 45; Buak. 17:14; 19:19.

Yehezekele uvua mumone ne munyunguluke ntempelo munene wa mu nyuma uvua mupostolo Paulo mulue kuakuila anyi?

Ngumvuilu wa kale: Tshikena kumona tshia Yehezekele tshia ntempelo tshidi tshipetangana ne ntempelo wa mu nyuma uvua mupostolo Paulo muakuile.

Ngumvuilu mupiamupia: Yehezekele kavua mumone ntempelo wa mu nyuma uvua mutuadije mu 29 P.Y. to, kadi tshikena kumona tshiende tshivua tshileja muvua bena Yuda bavua ne bua kupingana kuabu bua kujadikulula ntendelelu mukezuke uvua upetangana ne mikenji ya Mose. Paulo muenzeja kudi nyuma wakafila diumvuija dia ntempelo wa mu nyuma divua dimanyine pa mudimu uvua Yezu muenze bu Muakuidi Mutambe Bunene kutuadijila mu 29 too ne mu 33 P.Y. Mu tshikena kumona tshia Yehezekele tshia ntempelo ki mbakule bua muakuidi munene to, kadi tshivua tshimanyine pa diakajilula dia mu nyuma divua dituadije mu 1919 P.Y. Nunku katuena tukeba bualu buena dîna bua kalu ne kalu konso kadibu bakuile mu tshikena kumona tshia Yehezekele tshia ntempelo to, kadi tudi basue kuimanyina nangananga pa malongesha atudi tupetela ku tshikena kumona etshi adi atangila mikenji ya Yehowa ya ntendelelu mukezuke.

Bua tshinyi tudi bakajilule? Ntempelo uvua Yehezekele mumone mmushilangane ne ntempelo wa mu nyuma ku malu a bungi. Tshilejilu, mu ntempelo uvua Yehezekele mumone bavua bafilamu milambu ya bungi ya nyama; kadi mu ntempelo wa mu nyuma bakafila anu mulambu umue, “musangu umue bua kashidi.” (Eb. 9:11, 12) Bidimu nkama ya bungi kumpala kua Kristo kuluaye, dîba kadivua dianji kukumbana bua Yehowa kusokoluelaye bantu bende malu malelela a ntempelo wa mu nyuma to.