Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA WA 19

“Tshintu tshionso netshikale ne muoyo muaba wonso udi kasulu aku kaya”

“Tshintu tshionso netshikale ne muoyo muaba wonso udi kasulu aku kaya”

YEHEZEKELE 47:9

LUNGENYI LUNENE: Muvua tshikena kumona tshia musulu uvua ufumina ku ntempelo tshikumbane kale, muditshi tshikumbana lelu, ne muakumbanatshi kumpala eku

1, 2. Bilondeshile Yehezekele 47:1-12, ntshinyi tshivua Yehezekele mumone? Tshivua tshimulongeshe tshinyi? (Tangila tshimfuanyi tshia ku ntuadijilu kua nshapita.)

 YEHEZEKELE udi umona mu tshikena kumona tshia ntempelo tshintu tshikuabu tshidi tshikemesha etshi: kudi kasulu kadi kapueka kafumina mu muaba munsantu. Anji fuanyikijabi Yehezekele wenda ulonda kasulu ka mâyi matoke zezeze aku! (Bala Yehezekele 47:1-12.) Mâyi au adi afumina ku tshibuelelu tshia muaba munsantu; pashishe apitshila mu lubanza lua ntempelo pabuipi ne tshiibi tshidi ku est. Muanjelu udi ulombola Yehezekele pambelu pa ntempelo bua kupima bule padibu benda baya. Muanjelu au udi wambila Yehezekele misangu ne misangu bua kupitshila mu mâyi, pashishe muprofete udi umona ne: mâyi au adi enda abanda ne lukasa, katantshi aka adi alua ne nkuaka mukole bua kusabuka anu yeye mudielamu ne mowele.

2 Yehezekele udi umona musulu au udiela mu Mbuu mufue, wondapa mukele udimu, ufululula mâyi mafue muaba wonso udiwu asambakanangana, ne uwula tente ne mishipa. Udi umona kabidi ku mielelu yonso ya musulu au mitshi ya bungi ya mishindu mishilashilangane yenda ikola. Ku ngondo ne ku ngondo idi ikuama bisumbu bia bimuma bia kudia, ne mabeji ayi adi ambuluisha bua luondapu. Muoyo wa Yehezekele uvua ne bua kuikala muwule tente ne ditalala ne ditekemena bua bintu bionso bivuaye umona abi. Kadi ntshinyi tshidi tshitupa tshia tshikena kumona tshia ntempelo etshi tshiumvuija bua Yehezekele ne bua bantu bavuabu baye nabu mu bupika abu? Tshidi tshiumvuija tshinyi buetu lelu?

Ntshinyi tshivua tshikena kumona tshia musulu tshiumvuija bua bantu bavuabu baye nabu mu bupika?

3. Bua tshinyi bena Yuda ba tshikondo tshia kale kabavua bangate tshikena kumona tshia Yehezekele tshia musulu anu muvuatshi amu to?

3 Bena Yuda ba kale kabavua bushuwa bangate tshikena kumona tshia musulu atshi anu muvuatshi amu to. Kadi mêyi a buprofete a Yehezekele au avua mua kuikala mabavuluije mêyi makuabu a buprofete a diakajilula avuabu bafunde kudi muprofete Yoele pamuapa kukavua bidimu bipite pa 200. (Bala Yoele 3:18.) Pavua bena Yuda bavuabu bakuate mu Babilona babala mêyi a Yoele mamba ku nyuma au, kabavua batekemene ne: mikuna minene miena dîna eyi ivua mua ‘kumatshisha mvinyo mushême’ anyi mikuna mikese ivua mua ‘kupuekesha mabele’ to; peshi bela meji ne: mushimi wa mâyi uvua mua kufumina “mu nzubu wa Yehowa” nansha. Bia muomumue, bena Yuda bavuabu bakuate abu bavua pamuapa bajingulule ne: mukenji wa buprofete wa tshikena kumona tshia Yehezekele tshia musulu kawuvua wa kuangata anu muvuawu amu to. * Kadi mmukenji kayi uvua Yehowa musue kubapesha? Mifundu idi ileja malu manene adi atuambuluisha bua kumvua bimpe bimue bitupa bia tshikena kumona etshi. Kadi netukonkonone anu malu asatu a mu tshikena kumona etshi adi atujadikila mudi Nzambi mutunange.

4. a) Musulu wa mu tshikena kumona tshia Yehezekele uvua mua kuikala musake bena Yuda bua kutekemena mabenesha kayi a kudi Yehowa? b) Bua tshinyi mushindu udi Bible utela miaku bu mudi “musulu” ne “mâyi” udi utujadikila ne: Yehowa neabeneshe bantu bende? (Tangila kazubu ka “Misulu ya mabenesha a kudi Yehowa.”)

4 Musulu wa mabenesha. Bible utu misangu ya bungi wakula bua misulu ne mâyi bua kuleja mabenesha a kudi Yehowa. Yehezekele uvua mumone musulu wa nanku ufumina ku ntempelo, nunku tshikena kumona atshi tshivua mua kuikala tshileja bantu ba Nzambi ne: mabenesha a kudi Yehowa avua mua kubapuekela anu pavuabu balamata ntendelelu mukezuke. Mmabenesha kayi au? Bakuidi bavua ne bua kubalongesha kabidi malu a Nzambi. Bavua mua kuikala batuishibue ne: Nzambi uvua ne bua kubabuikidila mpekatu yabu bua milambu ivuabu ne bua kulua kufila ku ntempelo. (Yeh. 44:15, 23; 45:17) Nunku, bavua mua kulua kabidi bakezuke, bienze anu bu ne: bavua baboweshe mâyi matoke a kazeze avua afumina ku ntempelo.

5. Mmunyi mudi tshikena kumona tshia musulu tshiambuluisha bua kubenga kuikala kusamisha mutu bua kumanya bikalaku mabenesha makumbane bua bantu bonso?

5 Mabenesha avuaku mua kukumbana bantu bonso anyi? Tshikena kumona tshidi tshiambuluisha bua kubenga kusamisha mutu bualu tshidi tshileja mudi mâyi malue male mu tshishima, mmumue ne: kasulu kakese aku kadi kadiunda kalua mâyi a nkuaka mukole padiku kapueka mu ntanta wa kilometre mitue ku ibidi patupu. (Yeh. 47:3-5) Bena Yuda bavua bapingana mu ditunga diabu bavua ne bua kuvulangana bikole, nansha nanku mabenesha a kudi Yehowa avua ne bua kubakumbajila majinga abu onso. Musulu wa mu tshikena kumona atshi udi uleja mabenesha bungi kabuyi kubala!

6. a) Mmulayi kayi uvua ukolesha uvua mu mêyi a buprofete a mu tshikena kumona etshi? b) Tshikena kumona atshi tshivua tshifila kabidi didimuija kayi? (Tangila dimanyisha.)

6 Mâyi adi afila muoyo. Yehezekele udi umona mu tshikena kumona musulu upueka udiela mu Mbuu Mufue, upeshilulula bintu bia bungi bidimu muoyo. Mona ne: mâyi avua mapeshilule mishipa ya bungi ya mishindu mishilashilangane muoyo idi mifuanangane ne idi mu Mbuu Munene anyi Mbuu wa Mediterane. Kuvua mene mudimu wa diloba uvua wenzeka bimpe ku muelelu kua Mbuu Mufue pankatshi pa bimenga bibidi bivua pamuapa bishilangane ku ntanta mule bikole. Muanjelu wakamba ne: “Tshintu tshionso netshikale ne muoyo muaba wonso udi kasulu aku kaya.” Mbuena kuamba ne: mâyi avua afumina mu nzubu wa Yehowa avua afika miaba yonso ivua Mbuu Mufue au anyi? Tòo. Muanjelu uvua mumvuije ne: mâyi adi afila muoyo au kaavua mua kufika mu imue miaba ya bisense nansha. Miaba ayi bavua ‘bayilekeele mukele.’ * (Yeh. 47:8-11) Nunku mêyi a buprofete aa avua aleja mulayi uvua ujadikila bantu ba Nzambi ne: ntendelelu mukezuke uvua ne bua kubapeshilula muoyo ne bavua ne bua kutanta. Kadi mêyi au avua afila kabidi didimuija dia ne: ki mbonso bavua ne bua kuitaba mabenesha a kudi Yehowa peshi kuondopibua to.

7. Mitshi ya mu tshikena kumona idi ku mielelu ya musulu ivua mijadikile bena Yuda bavuabu bakuate tshinyi?

7 Mitshi bua biakudia ne luondapu. Netuambe tshinyi bua mitshi yonso ivua ku mielelu ya musulu au? Ivua ilengeja bulenga bua tshikena kumona atshi. Kadi ivua ne diumvuija dikuabu. Yehezekele ne bena mu ditunga diabu bavua bushuwa basanke bikole pavuabu bela meji bua bisumbu bia bimuma bimpe bivua bikuama ku mitshi ayi ngondo yonso. Tshikena kumona tshimpe atshi tshivua tshibajadikile kabidi ne: Yehowa uvua ne bua kubadiisha mu nyuma. Tshinyi tshikuabu? Mona ne: mabeji a mitshi ayi avua ne bua ‘kuambuluisha bua luondapu.’ (Yeh. 47:12) Kupita bionso, Yehowa uvua mumanye ne: bantu bavua bapingane bafumina mu bupika abu bavua dijinga ne luondapu lua mu nyuma ne uvua mubalaye bua kubapeteshalu. Tuvua bakonkonone mushindu uvuaye muenze nanku mu nshapita wa 9 wa mukanda eu uvua wakula bua mêyi a buprofete a dijadikulula ntendelelu mukezuke.

8. Ntshinyi tshidi tshileja ne: tshikena kumona tshia Yehezekele tshivua ne bua kukumbana mu mushindu mualabale?

8 Kadi anu mutuvua bamone kabidi mu nshapita wa 9, bena Yuda bavua bafume mu bupika abu bakamona anu dikumbana dia malu makese avua mu mêyi a buprofete au. Bobu nkayabu ke bavua benze bua mêyi au kaakumbanyi onso mu kabujima kawu to. Mmunyi muvua Yehowa mua kubabenesha patshivuabu eku batungunuka ne kuenza malu mabi, babenga kutumikila, ne balengelula ntendelelu mukezuke misangu ne misangu? Malu mabi avuabu benza avua anyingalaja bena lulamatu ne abatekesha mu mikolo. Kadi batendeledi ba Yehowa ba lulamatu bavua bamanye ne: milayi yende kayitu ipanga kukumbana to; itu ikumbana anu kukumbana. (Bala Yoshua 23:14.) Tshikena kumona tshia Yehezekele tshivua ne bua kukumbana mu mushindu mualabale tshikondo kampanda. Ntshikondo kayi atshi?

Musulu au udi upueka lelu!

9. Ntshikondo kayi tshivua tshikena kumona tshia Yehezekele tshia ntempelo tshikumbane mu mushindu mualabale?

9 Anu mutuvua bamone mu nshapita wa 14 wa mukanda eu, tshikena kumona tshia Yehezekele tshia ntempelo tshidi tshikumbana mu mushindu mualabale “ku ndekelu kua matuku,” tshikondo tshidi ntendelelu mukezuke mubandishibue bikole kupita kumpala. (Yesh. 2:2) Mmu ngumvuilu kayi mudi tshitupa tshia tshikena kumona tshia Yehezekele etshi tshikumbana lelu?

10, 11. a) Mmabenesha kayi adi atupuekela bu musulu lelu? b) Mmunyi mudi mabenesha a kudi Yehowa apueka bu mâyi bua kukumbaja majinga adi enda avula mu matuku a ku nshidikilu aa?

10 Musulu wa mabenesha. Mâyi adi afumina mu nzubu wa Yehowa adi atuvuluija mabenesha kayi atudi tupeta lelu? Bushuwa adi atuvuluija malu onso adi atuambuluisha bua kuikala ne makanda mimpe a mu nyuma. Bualu bua mushinga budi ne: Yehowa udi utubuikidila mpekatu yetu ku diambuluisha dia mulambu wa Kristo udi upikula. Malu malelela a mu Dîyi dia Nzambi adi anu bu mâyi adi afila muoyo ne akezula. (Ef. 5:25-27) Mmunyi mudi mabenesha aa apueka bu mâyi matuku etu aa?

11 Mu 1919, kuvua anu batendeledi ba Yehowa binunu bikese, ne bavua basanka bikole bua malu malelela a mu Bible avuabu babumvuija. Mu bidimu biakalonda, bakatungunuka ne kuvula. Lelu bantu ba Nzambi mbapite pa miliyo 8. Mâyi makezuke a bulelela adiku atungunuka ne kupueka anyi? Eyowa. Badi batumvuija malu malelela a mu Bible a bungi menemene. Bidimu lukama bidi bishale ebi, bantu ba Nzambi mbapete Bible, mikanda, bibejibeji, broshire ne trakte miliyare ya bungi bipueka anu bu musulu wa mâyi. Anu bu musulu uvua Yehezekele mumone mu tshikena kumona atshi, mâyi makezuke a bulelela adi apueka bikole bua kukumbaja dijinga dinene didi nadi bantu badi basue kumanya Nzambi pa buloba bujima. Kukadi bidimu bia bungi bitudi tupatula mikanda idi yumvuija malu a mu Bible pa mabeji. Lelu, mikanda eyi idi mu site wa jw.org mu miakulu mipite pa 900. Mmushindu kayi udi mâyi a bulelela ambuluisha bantu badi bakaje muoyo wabu bimpe?

12. a) Mmunyi mudi mukenji wa bulelela mupeshilule bantu muoyo ne mubondope? b) Ndidimuija kayi dimpe didi mu tshikena kumona atshi didi ditutangila petu lelu? (Tangila kabidi dimanyisha.)

12 Mâyi adi afila muoyo. Muanjelu uvua muambile Yehezekele ne: “Tshintu tshionso netshikale ne muoyo muaba wonso udi kasulu aku kaya.” Anji elabi meji bua mudi mukenji wa bulelela muambuluishe bonso badi babuele mu ditunga dietu dia mu nyuma diasulula. Malu malelela a mu Bible mmalenge mioyo ya bantu miliyo ya bungi ne mabambuluishe bua kukolesha ditabuja diabu kudi Yehowa. Kadi tshikena kumona atshi tshivua tshidimuija kabidi bimpe ne: ki mbonso bitabe bulelela to. Anu bu miaba ya lunteke ne ya bisense ya mu Mbuu Mufue ivua Yehezekele mumone ayi, kudi bantu badi bapapishe mioyo yabu, babenga kuitaba bulelela ne kubutumikila. * Tuenzayi bua bualu bua nanku kabutufikidi nansha!​—Bala Dutelonome 10:16-18.

13. Mmalongesha kayi atudi tupetela ku mitshi ya mu tshikena kumona atshi lelu?

13 Mitshi bua biakudia ne luondapu. Tudiku mua kupetela malongesha adi atukankamija lelu ku mitshi ya mu tshikena kumona idi ku mielelu ya musulu anyi? Eyowa. Vuluka ne: mitshi ayi ivua ikuama bisumbu bia bimuma bimpe ngondo yonso, ne mabeji ayi avua ambuluisha bua luondapu. (Yeh. 47:12) Idi ituvuluija ne: Nzambi utudi tuenzela mudimu ke udi utudiisha mu nyuma ne utondopa mu mushindu mutambe buimpe. Bena panu lelu badi basama ne kabena bumvua malu malelela a mu Bible to. Kadi anji ela meji bua bintu bidi Yehowa utupesha. Ukadiku mubale tshiena-bualu kampanda tshia mu bibejibeji bietu, muimbe musambu wa ndekelu mu mpuilu anyi mu mpungilu, peshi mutangile filme anyi ndongamu wa TV wa jw, ne ku ndekelu mudiumvue mubeneshibue bua mudibi bikoleshe malanda ebe ne Yehowa anyi? Tudi tudiishibua bimpe be! (Yesh. 65:13, 14) Biakudia bietu bia mu nyuma bidiku bienza bua tuikale bashindame mu nyuma anyi? Mibelu yonso itudi tupeta idi miangatshila mu Dîyi dia Nzambi idi ituambuluisha bua kuepuka mpekatu bu mudi dienda masandi, lukuka ne dipanga dia ditabuja. Yehowa mmulongolole malu bua kuambuluisha bena Kristo bua kutantamena masama a mu nyuma adi afikisha ku dienza mpekatu munene. (Bala Yakobo 5:14.) Anu muvua tshikena kumona tshia Yehezekele tshia mitshi tshileje, Nzambi mmutubeneshe bikole.

14, 15. a) Ndilongesha kayi ditudi tupetela ku miaba ya mu bisense ya mu tshikena kumona tshia Yehezekele ivua kayiyi miondopibue? b) Musulu wa mu tshikena kumona tshia Yehezekele udi utuambuluisha lelu mushindu kayi?

14 Miaba ya lunteke ivua kayiyi miondopibue kudi mâyi a musulu au idi itulongesha bualu kampanda. Katuena ne bua kubenga musangu nansha umue bua mabenesha a kudi Yehowa atupuekele bu mâyi mu nsombelu wetu to. Nebikale bibi bitambe tuetu bashale katuyi bondopibue anu bu bantu ba bungi badi mu bulongolodi budi busama ebu. (Mat. 13:15) Kadi tudi ne disanka dia bungi bua mudi musulu wa mabenesha au utuambuluisha. Patudi tunua mâyi makezuke a bulelela bua mu Dîyi dia Nzambi ne muoyo mujima, tuyisha bakuabu bulelela abu, tulonda buludiki buimpe butudi tupeta, busambi ne diambuluisha dia kudi bakulu badi mupika wa lulamatu mulongeshe, tudi mua kutuma meji etu ku tshikena kumona tshia Yehezekele tshia musulu atshi. Musulu au udi ufila muoyo ne luondapu muaba wonso udiwu uya!

15 Mmunyi muakumbana tshikena kumona tshia musulu kumpala eku? Anu mutuabimona, musulu au newupueke mu mushindu mualabale mu Mparadizu utudi bindile.

Tshikala tshikena kumona ne bua kumvuija mu Mparadizu

16, 17. a) Mmunyi muikala mâyi a muoyo ne bua kupueka mu mushindu mualabale mu Mparadizu? b) Musulu wa mabenesha newutuambuluishe mu Mparadizu mushindu kayi?

16 Fuanyikijabi wewe mu Mparadizu, munyunguluka kudi balunda ne bena mu dîku mu disanka divule. Paudi wenda ulonga tshikena kumona tshia Yehezekele tshia musulu etshi, tshidi mua kukuambuluisha bua kudimona mu Mparadizu bipepele. Mushindu kayi? Tukonkononayi kabidi malu asatu a mu tshikena kumona atshi adi aleja mudi Yehowa mutunange.

17 Musulu wa mabenesha. Musulu wa mu tshimfuanyi eu newupueke mu mushindu wa pa buawu mu Mparadizu bualu mabenesha au kaakuikala anu a mu nyuma to, kadi neikale kabidi a ku mubidi. Mu Bukokeshi bua bidimu tshinunu bua Yezu, Bukalenge bua Nzambi nebuambuluishe bena lulamatu bua kupeta mabenesha adi tshia kupikulangana natshi tshipetesha mu mushindu mualabale. Nebalue bapuangane ku kakese ku kakese. Kakuakuikala kabidi masama, badoktere, baminganga, mpitadi, anyi kutula kua makuta bua kudiondopisha to. Mâyi a muoyo au neapuekele miliyo ya bantu bapanduka ku Armagedone, mmumue ne: “musumba munene wa bantu,” badi bafumina mu “dikenga dinene.” (Buak. 7:9, 14) Kadi dipueka dia musulu wa mabenesha au nedianji kutukemesha, kadi pabi nedikale anu dikese patudi tufuanyikija ne tshialua kuenzeka pashishe. Anu mudi tshikena kumona tshia Yehezekele tshileje, musulu au newupueke mu mushindu mualabale bua kukumbajila bantu majinga abu manene.

Mu Mparadizu, musulu wa mabenesha newuvuije muntu yonso nsonga udi ne makanda a mubidi mimpe (Tangila tshikoso tshia 17)

18. Mmu ngumvuilu kayi muikala “musulu wa mâyi a muoyo” ne bua kulua mâyi a nkuaka mukole mu bidimu tshinunu?

18 Mâyi adi afila muoyo. Mu bidimu tshinunu, “musulu wa mâyi a muoyo” newulue mâyi a nkuaka mukole. (Buak. 22:1) Bantu ntunda ne ngenena nebabishibue ku lufu ne nebapete mushindu wa kushala ne muoyo kashidi mu Mparadizu. Mu mabenesha a kudi Yehowa atudi tupeta ku diambuluisha dia Bukalenge buende nemuikale kabidi dibishibua dia bantu bungi kabuyi kubala ku lufu, bantu bavua kabayi ne bukole mu lupuishi. (Yesh. 26:19) Kadi bonso babishibua nebashale ne muoyo kashidi anyi?

19. a) Ntshinyi tshidi tshileja ne: nekuikale mâyi mapiamapia a bulelela bua Nzambi mu Mparadizu? b) Mmu ngumvuilu kayi muikala bamue bantu ‘balekeela mukele’ kumpala eku?

19 Muntu yonso udi ne bua kusungula. Mu Mparadizu netutungunuke ne kupeta mâyi a bulelela adi afumina kudi Yehowa. Mu mâyi au nemuikale mivungu mipiamipia idi ne malongesha mapiamapia atuikala ne bua kulonga ne malu mapiamapia a kulonda. Kabienaku bitusankisha patudi tuela meji bua malu mimpe au anyi? Nansha nanku, bamue bantu nebabenge bua kulonda malongesha mapiamapia au, ne nebasungule bua kubenga kutumikila Yehowa Nzambi. Mu bidimu tshinunu, bakuabu nebatombokele Nzambi, kadi kabakunyanga ditalala dikala mu Mparadizu to. (Yesh. 65:20) Mbimpe tuvuluke tshikena kumona tshia Yehezekele, ne tuele meji bua miaba ya bitotshi ivua mâyi kaayi mafike, ivuabu ‘balekeele mukele.’ Netshikale dipanga lungenyi bua bantu babenga ku bukole bua kunua mâyi a muoyo a mushinga mukole au! Panyima pa bidimu tshinunu, bantomboji bonso nebikale ku luseke lua Satana. Bonso babenga bukokeshi buakane bua Yehowa nebapete difutu dia muomumue, mmumue ne: lufu lua kashidi.​—Buak. 20:7-12.

20. Ntshinyi tshidi Nzambi mulongolole bua kutuambuluisha mu bidimu tshinunu tshidi tshituvuluija mitshi ivua Yehezekele mumone?

20 Mitshi bua biakudia ne luondapu. Yehowa ki mmusue bua muntu nansha umue wa kutudi apangile muoyo wa kashidi to. Bua kutuambuluisha bua kulamata ku muoyo wa mushinga udiye ufila eu, neenze kabidi bua kuikale malu malongolola bimpe anu bu muvua mitshi ivua Yehezekele mumone ayi. Mu Mparadizu, Yehowa neafile mabenesha a ku mubidi ne a mu nyuma. Mu diulu, Yezu Kristo ne bantu 144 000 nebakokeshe nende bu bakalenge bua bidimu tshinunu. Anu bu bakuidi, Yezu ne bakokeshi nende 144 000 nebapeteshe bantu masanka ku diambuluisha dia mulambu wa Kristo udi upikula, benza bua bena lulamatu balue bapuangane. (Buak. 20:6) Kulongolola luondapu lua ku mubidi ne lua mu nyuma elu kudi kutuvuluija mitshi ivua Yehezekele mumone ku mielelu ya musulu, ivua ikuama bimuma bimpe bia kudia ne ivua mabeji ayi ambuluisha bua luondapu. Tshikena kumona tshia Yehezekele tshidi tshipetangana ne mêyi makuabu mimpe a buprofete avua mupostolo Yone mufunde. (Bala Buakabuluibua 22:1, 2.) Mabeji a mitshi ivua Yone mumone avua “bua kuondopa nawu bisamba.” Mudimu wa buakuidi wikala bantu 144 000 ne bua kuenza newupeteshe bena lulamatu bungi kabuyi kubala mabenesha.

21. Mmunyi mudi kuelangana meji a tshikena kumona tshia Yehezekele tshia musulu kukuambuluishe? Ntshinyi tshituamona mu nshapita udi ulonda? (Tangila kazubu ka “Kasulu kakese kalua mâyi a nkuaka mukole!”)

21 Paudi wela meji a tshikena kumona tshia Yehezekele tshia musulu, muoyo webe kawenaku muwule tente ne ditalala ne ditekemena anyi? Bikondo bia malu mimpe mbituindile kumpala eku! Nanku anji elabi meji: kukadi bidimu binunu bia bungi bidi Yehowa mutumanyishe mêyi a buprofete a bungi bua tudianjile kumona mu lungenyi muikala Mparadizu, utulomba ne bulenga buonso bua kubuelamu bua kumona muikala milayi yonso ya buprofete ayi ikumbana too ne mu katoba. Neubuelamu anyi? Udi mua kudiebeja biwikala ne muaba mu Mparadizu. Tumonayi mu nshapita udi ulonda mudi mvese ya ndekelu idi yakula bua mêyi a buprofete a Yehezekele itujadikila bualu ebu.

^ tshik. 3 Bualu bukuabu, bena Yuda bavua mu Babilona abu bavua bavuluka muvua ditunga diabu, bavua pamuapa bamanye ne: musulu au kawuvua musulu wetu muena dîna eu to, bualu uvua utuadijila dipueka diawu ku ntempelo pa mukuna mutumbuke bikole uvua kawuyi nanshaku muaba udibu baleja au to. Kabidi, tshikena kumona atshi tshidi mua kuikala tshiumvuija ne: musulu au uvua upueka buludiludi kakuyi tshidi tshiwukanda too ne mu Mbuu Mufue, bualu bukuabu buvua kabuyi mua kuenzeka kuoku aku to.

^ tshik. 6 Bamue bafundi badi bamona bualu ebu bu buimpe bamba ne: kupatula mukele mu mâyi bua kulua kuwela mu bintu bua kabinyanguki mmudimu uvua upetesha makuta uvuabu benza bikole mu tshitupa tshia Mbuu Mufue. Kadi mona ne: bualu budi mu tshikena kumona budi buleja patoke ne: mâyi a mu bisense au ‘kaakondopibua to.’ Mâyi au avua ashala kaayi ne muoyo, anyi kaayi mondopibue, bualu mâyi adi afila muoyo avua afumina mu nzubu wa Yehowa kaavua mabuelamu to. Nunku, mu bualu ebu, bidi bimueneka ne: padi Bible utela mukele wa mâyi a mu bisense abi kena uwutela mu buimpe to.​—Mis. 107:33, 34; Yel. 17:6.

^ tshik. 12 Mu lungenyi lua muomumue, mona mudi tshilejilu tshia Yezu tshia kapamba tshipetangana ne bualu ebu. Bavua bakuate mishipa ya bungi mu kapamba, kadi yonso kayivua “mimpe” to. Bavua ne bua kuimansha ivua kayiyi mikumbane. Yezu wakadimuija ne: nekulue tshikondo kampanda tshikala ba bungi badi babuela mu bulongolodi bua Yehowa ne bua kupangila lulamatu.​—Mat. 13:47-50; 2 Tim. 2:20, 21.