Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA WA 25

“Luse lunene lua Nzambi wetu”

“Luse lunene lua Nzambi wetu”

1, 2. a) Mmunyi mudi mamu utabalela muanende padiye udila? b) Nduse kayi ludi lupite lua mamu?

 MUNKATSHI mua butuku, muana udi utuadija kudila. Mamuende udi ujuka diakamue. Katshia muanende eu waledibua, katshiena ulala tulu bimpe bu pa tshibidilu to. Mmulonge mua kusunguluja miadi ya muanende. Nunku udi mua kumanya dîba didi muana musue kuamua, didiye musue bamuambule anyi didiye udila bua bualu bukuabu. Nansha muana udila bua bualu kayi, mamuende udi umutabalela. Muoyo wende kawena ukuata padi muana udila.

2 Luse ludi mamu umvuila muanende mulela nduse lukole ludi muntu mua kumvuila mukuabu. Kadi luse lua Yehowa Nzambi wetu ndupite lua bantu kule ne kule. Dikonkonona dia ngikadilu eu muimpe didi mua kutuambuluisha bua kusemena pabuipi ne Yehowa. Tukonkononayi tshidi luse lumvuija ne mushindu udi Nzambi wetu ululeja.

Luse ntshinyi?

3. Muaku wa pa muanda wa mu tshiena Ebelu udibu bakudimune “kumvuila luse” anyi “kuikala ne luse” udi umvuija tshinyi?

3 Mu Bible kudi dipetangana dikole pankatshi pa luse ne kuditeka pa muaba bakuabu. Kudi miaku ya bungi mu tshiena Ebelu ne mu tshiena Greke idi ne lungenyi lua luse lukole. Tuangate tshilejilu tshia muaku wa pa muanda wa mu tshiena Ebelu wa racham udibu bakudimuna misangu ya bungi ne: “kumvuila luse” anyi “kuikala ne luse.” Mukanda mukuabu udi umvuija ne: muaku wa pa muanda racham “udi ne lungenyi lua luse lukole, bu lutudi tumvua patudi tumona bantu batudi banange anyi badi dijinga ne diambuluisha dietu bakenga.” Muaku wa mu tshiena Ebelu eu, udi ukumbanyina Yehowa, udi upetangana ne muaku “lukutu” anyi difu dia mamu ne udi mua kumvuija “luse lua mamu.” aEkesode 33:19; Yelemiya 33:26.

“Mamu udi mua kupua . . . muana wa munda muende muoyo anyi?”

4, 5. Mmunyi mudi Bible wenza mudimu ne luse ludi nalu mamu bua muanende bua kutuleja tshidi luse lua Yehowa?

4 Bible udi wenza mudimu ne luse ludi mamu umvuila muanende bua kutuleja tshidi luse lua Yehowa lumvuija. Yeshaya 49:15 udi wamba ne: “Mamu udi mua kupua muanende utshidi wamua mabele muoyo anyi kubenga kumvuila [racham] muana wa munda muende luse anyi? Nansha bamamu aba mua kupua muoyo, meme tshiakukupua muoyo nansha.” Mêyi aa adi aleja luse lukole ludi Yehowa nalu bua bantu bende. Mushindu kayi?

5 Mbikole bua mamu kupuaye muoyo bua kuamuisha muanende anyi bua kumutabalela. Bu mudi muana kayi ne bukole, udi dijinga ne dinanga dia mamuende ne dikuatshisha diende munya ne butuku. Diakabi, lelu mu “bikondo bia malu makole” ebi mudi bantu “kabayi banange bana babu,” tudi tutamba kumvua bakula bua bamamu badi balengulula bana babu balela. (2 Timote 3:1, 3) Kadi Yehowa yeye udi wamba ne: “Meme tshiakukupua muoyo nansha.” Luse lukole ludi Yehowa nalu bua basadidi bende kaluena mua kushikila. Ndukole menemene lupite ludi mamu umvuila muanende udiye wamuisha. Kabiena bikemesha pavua muntu mukuabu muambe bua Yeshaya 49:15 ne: “Edi ndinanga dipite bukole menemene didi Nzambi nadi, didibu bakuile mu Dipungila Dikulukulu.”

6. Bantu ba bungi bapange bupuangane badi bamona luse mushindu kayi? Kadi ntshinyi tshidi Yehowa utujadikila?

6 Kuikala ne luse lunene nkuikala mutebelele anyi? Ke mudi bantu ba bungi bapange bupuangane bela meji. Tshilejilu, muena nkindi mukuabu wa mu Lomo uvua mumanyike bikole diende Sénèque, uvua ne muoyo mu matuku a Yezu, uvua ulongesha ne: “Kuikala ne luse nkuikala ne lungenyi lutebelele.” Sénèque uvua mulamate ku malongesha a Stoiko, muena nkindi uvua ulongesha bantu bua kuikala batalale kabayi ne ngikadilu bu mudi luse. Sénèque wakamba ne: muntu udi ne meji udi mua kuambuluisha bantu badi bakenga, kadi kena ne bua kubumvuila luse to, bualu luse ludi mua kumupangisha bua kuikala mutukije. Lungenyi lubi elu ludi lupangisha muntu bua kuikala ne luse. Kadi Yehowa kena nunku to. Udi utujadikila mu Dîyi diende ne: “udi uditeka pa muaba wa bakuabu bikole ne luse.” (Yakobo 5:11) Anu bu mutuikala mua kulonga, kuikala ne luse ki nkuikala mutebelele to, kadi nngikadilu muimpe udi uleja bukole. Tukonkononayi mudi Yehowa uleja luse bu muledi wa dinanga.

Pavua Yehowa muleje tshisamba tshiende luse

7, 8. Mmushindu kayi uvua bena Isalele bakenge mu Ejipitu wa kale? Ntshinyi tshivua Yehowa muenze bua makenga abu?

7 Tudi tumona luse lua Yehowa mu mushindu uvuaye wenzela tshisamba tshia Isalele malu. Ku ndekelu kua bidimu bia 1500 kumpala kua bikondo bietu, bena Isalele bavua ku bupika mu Ejipitu wa kale muvuabu babakengesha bikole. Bena Ejipitu bavua “bavuija nsombelu wabu mukole pa kubenzeja midimu mikole, benza mudimu ne potopoto ne madioto, ne benza midimu ya bupika.” (Ekesode 1:11, 14) Mu ntatu yabu eyi, bena Isalele bakadila kudi Yehowa bua abambuluishe. Ntshinyi tshivua Nzambi wa luse muenze?

8 Miadi yabu yakalenga muoyo wa Yehowa. Wakamba ne: “Bulelela, ndi mumone dikenga dia bantu banyi badi mu Ejipitu, ne ndi mumvue muadi udibu badila bua bantu badi babenzeja mudimu ku bukole; ndi mumanye bimpe makenga adibu nawu.” (Ekesode 3:7) Yehowa kena mua kumona makenga a bantu bende anyi kumvua miadi yabu kayi ukenga nabu to. Anu bu mutuvua bamone mu Nshapita wa 24 wa mukanda eu, Yehowa nNzambi udi uditeka pa muaba wa bakuabu. Ngikadilu eu wa kumvuila bakuabu padibu bakenga udi upetangana ne luse. Yehowa kavua anu umvua bibi pavua bantu bende bakenga to, kadi bivua bimusaka bua kubambuluisha. Yeshaya 63:9 udi wamba ne: “Mu dinanga diende ne luse luende, yeye wakabapikula.” Yehowa wakapatula bena Isalele mu Ejipitu “tshianza tshia bukole.” (Dutelonome 4:34) Pashishe, wakabapesha biakudia mu tshishima ne kuya nabu mu buloba buimpe buvua bulue buabu.

9, 10. a) Bua tshinyi Yehowa uvua usungila bena Isalele misangu ne misangu pavuabu mu Buloba bulaya? b) Mu matuku a Yefeta, Yehowa wakasungila bena Isalele mu bianza bia banganyi? Ntshinyi tshivua tshimusake bua kubasungila?

9 Luse lua Yehowa kaluvua luimanyine apu to. Pakavua bena Isalele mu Buloba bulaya bakatuadija kupanga lulamatu kudi Nzambi, ne bakakenga bua bualu abu. Kadi pavuabu bapingana kudi Yehowa ne bamulomba diambuluisha, uvua ubasungila misangu ne misangu. Bua tshinyi? “Bualu uvua mumvuile tshisamba tshiende . . . luse.”—2 Kulondolola 36:15; Balumbuluishi 2:11-16.

10 Tuangate tshilejilu tshia tshivua tshienzeke mu matuku a Yefeta. Bu muvua bena Isalele batuadije kutendelela nzambi ya dishima, Yehowa wakanyisha bua babakengeshe kudi bena Amona munkatshi mua bidimu 18. Ndekelu wa bionso, bena Isalele bakanyingalala bua mibi yabu. Bible udi wamba ne: “Bakumbusha nzambi ya ku babende munkatshi muabu, bobu kuenzela Yehowa mudimu; nunku kavua kabidi mua kukuata muoyo bua dikenga dia Isalele to.” (Balumbuluishi 10:6-16) Pavua bena Isalele banyingalala mu bulelela, Yehowa kavua witaba bua kubamona bakenga to. Nunku Nzambi wa luse wakapesha Yefeta bukole bua kubasungila mu bianza bia baluishi babu.—Balumbuluishi 11:30-33.

11. Malu avua Yehowa wenzela bena Isalele adi atulongesha tshinyi bua luse luende?

11 Malu avua Yehowa wenzela tshisamba tshia Isalele adi atulongesha tshinyi bua luse? Adi atulongesha ne: luse lua Yehowa kaluena luimanyina anu pa kumvua bibi bua makenga avua tshisamba atshi tshipeta to. Tuvuluke tshilejilu tshia mamu udi luse lumusaka bua kutabalela muanende padiye udila. Bia muomumue, Yehowa udi umvua miadi ya bantu bende. Luse ludi lumusaka bua kubambuluisha. Bualu bukuabu kabidi, mushindu uvua Yehowa wenzela bena Isalele malu udi utulongesha ne: kuikala ne luse kakuena kumvuija kuikala mutebelele to, bualu luse luvua lumusaka bua kubasungila ne bukole. Yehowa udiku umvuila batendeledi bende luse anu mu tshibungi anyi?

Yehowa udi umvuila bantu basunguluke luse

12. Mmunyi muvua Mikenji ya bena Isalele ileja muvua Yehowa umvuila bantu luse?

12 Mikenji ivua Nzambi mupeshe tshisamba tshia Isalele ivua ileja muvuaye umvuila bantu basunguluke luse. Tuangate tshilejilu tshia muvuaye uditatshisha bua bapele. Yehowa uvua mumanye ne: kuvua malu avua mua kukuata muena Isalele ne kumuvuija mupele. Ntshinyi tshivuabu ne bua kuenzela bapele? Yehowa wakelela bena Isalele mukenji bua bualu abu ne: “Kukoleshi muoyo webe anyi kuikadi ne minu mikole kudi muanenu mupele to. Udi ne bua kumupesha ne muoyo mujima, kuena ne bua kumupesha ne muoyo mukuatshidile to, bualu ke tshidi Yehowa Nzambi webe ubeneshila bualu buonso buudi wenza ne mudimu wonso uudi wenza.” (Dutelonome 15:7, 10) Yehowa uvua kabidi muambile bena Isalele bua kubenga kupuola bintu bionso bivua ku mielelu kua madimi abu anyi kuangula bintu bivua bishalamu. Bintu ebi bivua bishala bua bapele. (Lewitiki 23:22; Luta 2:2-7) Pavua tshisamba tshilonda mukenji eu bua kuambuluisha bapele bavua munkatshi muabu, mu Isalele kamuvua balombi ba ka pa luse. Bualu ebu buvua buleja luse lua Yehowa.

13, 14. a) Mmunyi mudi mêyi a Davidi mua kutushindikila ne: Yehowa udi uditatshisha bikole bua yonso wa kutudi? b) Ntshilejilu kayi tshidi mua kumvuija mushindu udi Yehowa pabuipi ne bantu badi “ne muoyo musunsuke” anyi “bazajibue mu lungenyi luabu?”

13 Lelu kabidi, Nzambi wetu wa dinanga udi uditatshisha bikole bua yonso wa kutudi. Tuikale batuishibue ne: mmumanye bimpe ntatu yonso idi itufikila. Mufundi wa misambu Davidi wakafunda ne: “Mêsu a Yehowa adi kudi bantu bakane, ne matshi ende adi ateleja muadi wabu wa dilomba diambuluisha. Yehowa udi pabuipi ne badi ne muoyo musunsuke; udi upandisha badi bazajibue mu lungenyi luabu.” (Misambu 34:15, 18) Mumanyi kampanda wa malu a mu Bible wakamba bua bantu badibu bakuila mu mvese eyi ne: “Badi ne mioyo mishikile ne badi banyingalala, mbuena kuamba ne: mibi mmibafikishe ku didipuekesha, ne kabena badiangata ne mushinga; badi badimona bapuekele ne kabayi mua kuenza bualu bua nsongo.” Bantu ba buena aba badi mua kumona ne: Yehowa udi kule nabu ne kabena ne mushinga kudiye bua yeye kubatabalela. Kadi kabiena nanku to. Mêyi a Davidi adi atujadikila ne: Yehowa kena mua kulekela bantu “badi badimona bapuekele.” Nzambi wetu wa luse mmumanye ne: mu bikondo bia nunku, tudi nende dijinga bikole kupita pa tshibidilu, ne udi pabuipi netu.

14 Tuangate tshilejilu. Mamu mukuabu wa mu États-Unis wakaya lubilu ne muanende wa bidimu bibidi ku lupitadi, bualu muana uvua ne lukoso lukole. Baminganga bamane kutangila muana, bakambila mamuende ne: bavua ne bua kumulama ku lupitadi butuku bujima. Mamu wakalala kuepi butuku abu? Wakalala mu nkuasa, ku luseke lua bulalu bua muanende! Muanende uvua usama, ne kavua ne tshikuabu tshia kuenza anu kushala nende. Kakuyi mpata, tudi mua kutekemena bua Tatu wetu wa mu diulu udi mutunange enze kupita apu, bualu tudi bafukibue ku tshimfuanyi tshiende. (Genese 1:26) Mêyi adi alenga ku muoyo adi mu Misambu 34:18 adi atushindikila ne: patudi “ne muoyo musunsuke” anyi “bazajibue mu lungenyi luabu,” Yehowa “udi pabuipi” anu bu muledi wa dinanga, muikale ne luse lua bungi ne musue kutuambuluisha.

15. Mmushindu kayi udi Yehowa wambuluisha yonso wa kutudi?

15 Nunku, mmushindu kayi udi Yehowa wambuluisha yonso wa kutudi? Kena nangananga utumbushila malu adi atukebela ntatu to. Kadi Yehowa mmulongolole malu a bungi bua kuambuluisha bantu badi badila kudiye. Bible, Dîyi diende didi ne mibelu mimpe idi mua kubambuluisha. Mu tshisumbu, Yehowa mmuteke batangidi bashindame badi badienzeja bua kuidikija luse luende padibu bambuluisha bena Kristo nabu. (Yakobo 5:14, 15) Bu mudiye “Muteleji wa disambila,” udi upesha “badi bamulomba nyuma muimpe.” (Misambu 65:2; Luka 11:13) Nyuma eu udi mua kutupesha “bukole budi bupite bua pa tshibidilu” bua kunanukila too ne pikala Bukalenge bua Nzambi mua kumbusha malu onso adi akebesha ntatu. (2 Kolinto 4:7) Katuenaku mua kuikala ne dianyisha bua malu onso aa anyi? Katupu muoyo ne: adi aleja mudi Yehowa ne luse.

16. Mbualu bunene kayi budi buleja luse lua Yehowa? Mmunyi mudibu buambuluisha yonso wa kutudi?

16 Kakuyi mpata, bualu bunene budi buleja luse lua Yehowa mpadiye mufile Muanende munanga bua kutupikula. Mulambu au uvua uleja mudi Yehowa mutunange ne uvua mutunzuluile njila wa lupandu. Tuvuluke ne: mulambu eu udi wambuluisha yonso wa kutudi. Ke bualu kayi, Zekâya tatuende wa Yone mubatiji wakamanyisha ne: dipa edi divua dileja “luse lunene lua Nzambi wetu.”—Luka 1:78.

Ndîba kayi didi Yehowa ubenga kufuila bantu luse?

17-19. a) Mmunyi mudi Bible uleja ne: luse lua Yehowa ludi ne mikalu? b) Ntshinyi tshivua tshienze bua luse lua Yehowa bua tshisamba tshiende lushikile?

17 Tudiku mua kuela meji ne: luse lua Yehowa kaluena ne mikalu anyi? Bible udi uleja patoke ne: Yehowa udi ubenga kufuila bantu badi babenga kulonda njila yende miakane luse. (Ebelu 10:28) Bua kumona tshidiye wenzela nunku, tuvuluke tshilejilu tshia tshisamba tshia Isalele.

18 Nansha muvua Yehowa musungile bena Isalele misangu ya bungi mu bianza bia baluishi babu, ndekelu wa bionso luse luende luakashikila. Tshisamba tshia mutu mukole atshi tshivua tshitendela mpingu, tshilua nayi too ne mu ntempelo wa Yehowa. (Yehezekele 5:11; 8:17, 18) Bible udi wamba kabidi: “Bakatungunuka ne kupepeja bantu bavua Nzambi mulelela utuma ne mikenji, bakapetula mêyi ende ne kusekabu baprofete bende, too ne pavua tshiji tshikole tshia Yehowa tshitemene bantu bende, too ne pavuaku kakuyi mushindu wa kubondopa.” (2 Kulondolola 36:16) Bena Isalele bakenza malu mu mushindu uvuaku kakutshiyi kabidi mushindu wa kubafuila luse, ne bakajudija tshiji tshia Yehowa. Ntshinyi tshiakenzeka?

19 Yehowa kavua mua kufuila kabidi tshisamba tshiende luse to. Wakamba ne: “Tshiakubaleja luse anyi kumvua kanyinganyinga bua bualu buabu peshi kubumvuila luse nansha lukese; tshintu nansha tshimue katshiakunkanda bua kubatumina kabutu to.” (Yelemiya 13:14) Ke bualu kayi bakabutula Yelushalema ne ntempelo uvuamu, kuyabu ne bena Isalele ku bupika mu Babilone. Padi bantu bena mapanga batombokela Nzambi mu mushindu mubi, bamufikisha too ne ku dipanga kubafuila luse, mbualu bubi be!—Muadi wa Yelemiya 2:21.

20, 21. a) Ntshinyi tshienzeka pafika luse lua Nzambi ku ndekelu mu matuku etu aa? b) Mbualu kayi budi buleja luse lua Yehowa butuakonkonona mu nshapita udi ulonda?

20 Netuambe tshinyi bua lelu? Yehowa ki mmushintuluke to. Bua luse, mmupeshe Bantemu bende mudimu wa kuyisha “lumu luimpe lua Bukalenge” pa buloba bujima. (Matayi 24:14) Padi bantu bakane baluitaba, Yehowa udi ubambuluisha bua kumvuabu mukenji wa Bukalenge. (Bienzedi 16:14) Kadi mudimu eu kawakutungunuka too ne kashidi to. Yehowa yeye mulekele bulongolodi bubi ebu butungunuka kashidi ne ntatu ne makenga bidimu, kena uleja luse to. Pafika luse lua Nzambi ku ndekelu, Yehowa neabutulule ndongoluelu wa malu eu. Neamubutule bua luse lua ‘dîna diende dia tshijila’ ne bua luse lua batendeledi bende ba lulamatu. (Yehezekele 36:20-23) Yehowa neumbushe malu mabi pa buloba ne nealombole bantu bende mu bulongolodi bupiabupia. Yehowa udi wamba bua bantu babi ne: “Dîsu dianyi kadiakumvua luse; tshiakubaleja nansha muoyo wa luse to. Nentume bipeta bia njila wabu pa mutu wabu.”—Yehezekele 9:10.

21 Kadi bua mpindieu, Yehowa utshidi utungunuka ne kufuila bantu luse, nansha badi mu njila wa dibutuka. Yehowa udi ubuikidila benji ba bubi badi banyingalala ne muoyo mujima mibi yabu. Dibuikidila dia mibi edi mbumue bua ku malu adi aleja luse luende. Mu nshapita udi ulonda, netuakule bua mudi Bible ufuanyikija malu bua kuleja mudi Yehowa ubuikidila bantu mibi yabu.

a Kadi mu Misambu 103:13, muaku wa pa muanda wa mu tshiena Ebelu racham udi uleja luse ludi tatu umvuila bana bende anyi mudiye uditeka pa muaba wabu.