Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA WA 7

‘Nuelangane meji bua yeye wakatantamena’

‘Nuelangane meji bua yeye wakatantamena’

1-3. (a) Kanyinganyinga ka Yezu mu budimi bua Getesemane nkakole mu mushindu kayi? Bua tshinyi udi unyingalala? (b) Tudi mua kuamba tshinyi bua tshilejilu tshia Yezu tshia ditantamena ntatu? Nkonko kayi idi ijuka?

 YEZU udi kumpala kua lutatu lukole menemene. Katu muanji kupeta kanyinganyinga ka mushindu eu to. Udi upitshisha mêba ende a ndekelu kumpala kua kufuaye. Yeye ne bapostolo bende badi baya mu budimi bua Getesemane, muvuabu batuilangana pa tshibidilu. Kadi butuku ebu, mmusue kuikala nkayende bua mutantshi mukese. Udi ushiya bapostolo bende, usemena ndambu mu budimi, utua binu ne utuadija kusambila. Udi usambila ne muoyo mujima ne bua kanyinganyinga kakole kadiye naku, tshisululu tshiende tshidi tshilua anu bu ‘mashi amata panshi.’​—Luka 22:39-44.

2 Bua tshinyi Yezu udi unyingalala bikole nunku? Mmumanye ne: mu mutantshi mukese emu, neikale ne bua kukenga bikole, kadi ki ntshidi tshimunyingalaja to. Udi ne malu adi ne mushinga kupita ebu mu mutu muende. Udi uditatshisha bikole bua dîna dia Tatuende ne mmumanye ne: bua bantu kupetabu masanka mu matuku atshilualua, udi ne bua kushala ne lulamatu. Mmumanye ne: kutantamena kuende kudi ne mushinga wa bungi menemene. Yeye mupangile, neapendeshe dîna dia Yehowa bibi bitambe. Kadi kena upangila to. Panyima pa mêba a bungi kumpala kua kukulaye muoyo, udi wela lubila ne: ‘Bualu buakujika,’ ne utushila tshilejilu tshia ditantamena ntatu tshimpe tshitambe.​—Yone 19:30.

3 Bible udi utuambila bua ‘kuelangana meji bua Yezu wakatantamena’ ntatu mikole. (Ebelu 12:3) Ke bualu kayi tudi ne bua kudiebeja ne: Ngimue ntatu kayi ivua Yezu mutantamene? Ntshinyi tshivua tshimuambuluishe bua kuyitantamena? Mmushindu kayi utudi mua kulonda tshilejilu tshiende? Kadi kumpala kua kuandamuna nkonko eyi, tuanji tumone tshidi kutantamena kumvuija.

Kutantamena ntatu kudi kumvuija tshinyi?

4, 5. (a) ‘Kutantamena’ ntatu kudi kumvuija tshinyi? (b) Fila tshilejilu tshidi tshileja ne: kutantamena kakuena kumvuija anu kuitaba ntatu bualu kakuena tshikuabu tshia kuenza.

4 Ku musangu ne ku mukuabu, tuetu bonso tutu ‘tunyingalajibua bua mateta a mishindu ya bungi.’ (1 Petelo 1:6) Kuikala mu lutatu kampanda kudiku kumvuija ne: tudi tulutantamena anyi? Tòo. Muaku wa mu tshiena Greke udibu bakudimune ‘kutantamena’ udi umvuija “kubenga kuteketa anyi kualukila tshianyima patudi kumpala kua lutatu.” Muntu mukuabu wakafunda bua ditantamena didi bafundi ba Bible bakuila wamba ne: “Nkuikala ne lungenyi lua kuitaba amue malu, ki nganu bualu kakuena tshikuabu tshia kuenza kadi ne ditekemena dikole . . . Ngikadilu udi wambuluisha muntu bua kushala mushindame nansha mudiye ne lutatu lukole. Nngikadilu udi mua kushintulula lutatu lukole menemene lulua tshikondo tshia butumbi bualu muntu udi umona tshidi tshimuindile panyima pa lutatu.”

5 Nunku, kutantamena kakuena kumvuija anu kuikala ne lutatu lutudi katuyi mua kunyema to. Bilondeshile Bible, kudi kumvuija kushala mushindame, kuikala ne meji mimpe ne ditekemena patudi mu mateta. Tuangate tshilejilu: Mbakuate bantu babidi bua malu mashilangane, kadi mbabele mu buloko bua muomumue. Wa kumpala mmuenzavi ne udi witaba tshibawu tshiende ne tshiji bualu kakuena tshikuabu tshia kuenza to. Mukuabu, mmuena Kristo mulelela udibu bakuate bua ditabuja diende. Yeye udi ushala mushindame, muikale ne meji mimpe bualu nsombelu eu udi umuambuluisha bua kuleja ditabuja diende patoke. Katuena mua kuamba ne: muenzavi au udi utantamena to, kadi bua muena Kristo wa lulamatu yeye udi utantamena.​—Yakobo 1:2-4.

6. Tudi tupeta ditantamena bishi?

6 Bua tuetu kupeta muoyo wa tshiendelele, tudi ne bua kutantamena. (Matayo 24:13) Kadi katutu tuledibua ne ngikadilu wa mushinga eu to. Tudi ne bua kudienzeja bua kumupeta. Mushindu kayi? Lomo 5:3 udi wamba ne: ‘Ntatu idi yenzeja ditantamana.’ Tuetu tutshina ntatu yonso idi mua kuteta ditabuja dietu, katuena mua kupeta ditantamena to. Kadi tudi ne bua kukungamangana nayi. Tudi tupeta ditantamena patudi tutuilangana ne ntatu minene ne mikese dituku dionso edi ne tuyipita bukole. Patudi tutantamena lutatu, tudi tupeta bukole bua kutantamena lukuabu lualonda. Kadi katuena tudipetela ditantamena ku bukole buetu nkayetu to. Tudi tudipeta ku diambuluisha dia ‘bukole budi Nzambi utupesha.’ (1 Petelo 4:11) Yehowa mmutupeshe tshilejilu tshimpe tshia Muanende bua kutuambuluisha bua tuetu kushala bashindame mu ditabuja. Tukonkononayi mushindu uvua Yezu mutantamene ntatu ya mishindu yonso.

Ntatu ivua Yezu mutantamene

7, 8. Mmakenga kayi akatantamena Yezu pakavuaye pa kufua?

7 Pakavua Yezu pa kufua, wakamona mabika ne male. Pa kumbusha kanyinganyinga kavuaye naku butuku bua muladilu wa lufu luende, wakakenga kabidi bikole bualu bavua bamuele mâyi ku makasa ne bamupuekeshe milongo. Tshilejilu, bakamutungila kudi mulunda wende, kumunyemabu kudi balunda bende ba pa muoyo, kumulumbuluishabu kayi ne bualu, ne bamfumu ba ku kabadi kanene ka ditunga kumusekabu, kumutuila mate ne kumukuma mapi. Kadi wakatantamena malu onso aa ne dikima ne lutulu.​—Matayo 26:46-49, 56, 59-68.

8 Pakavua Yezu pa kufua wakatantamena makenga makole a ku mubidi. Batu bamba ne: “Mfimbu ivuabu bamuele ivua mimutape mputa ya milengu ivua ipatula mashi a bungi.” Bakamupopela ku mutshi bua kumushipa “bitekete bitekete kadi ukenga bikole kumpala kua kukula muoyo.” Ela meji muvuabi mua kuikala bimusame pakamupopelabu misonso mile mu bianza ne ku makasa! (Yone 19:1, 16-18) Elabi kabidi meji dikenga diakumvuaye pakimanyikabu mutshi, bujitu buende buonso bushale bulembelele ku misonso ne pashishe muakamusamabi pavua muongo wende uvua ne mputa ufita ku mutshi uvua kauyi nansha mupungakaja bimpe. Katupu muoyo ne: wakatantamena makenga aa pavuaye ne kanyinganyinga kakole katudi batele ku ntuadijilu kua nshapita eu.

9. Kuambula ‘mutshi wetu wa makenga’ ne kulonda Yezu kudi kumvuija tshinyi?

9 Mmalu kayi atudi tuetu bayidi ba Kristo mua kutantamena? Yezu wakamba ne: ‘Biasua muntu kundonda, ambule mutshi wende wa makenga, andonde’ dituku dionso. (Matayo 16:24) Mbatele ‘mutshi wa makenga’ muaba eu bua kuleja makenga, bundu anyi lufu. Ki mbitekete bua kuikala muyidi wa Kristo to, bualu mikenji ya bena Kristo idi ituvuija bashilangane ne bantu bakuabu. Bena panu mbatukine bualu katuena tubuelakana mu malu a pa buloba to. (Yone 15:18-20; 1 Petelo 4:4) Nansha nanku, tudi bitabe bua kuambula mutshi wetu wa makenga, tuambe ne: tudi badilongolole bua kukenga anyi kufua mene pamutu pa kulekela kulonda Tshilejilu tshietu.​—2 Timote 3:12.

10-12. (a) Bua tshinyi Yezu uvua ne bua kutantamena mateketa a bantu? (b) Tela malu avua Yezu mutantamene.

10 Pavua Yezu uyisha, wakapeta kabidi mateta avua afumina ku dipanga bupuangane dia bantu. Tuvuluke ne: uvua “muena mudimu” munene uvua Yehowa mukuate nende mudimu bua kufuka buloba ne bintu bionso bidipu. (Nsumuinu 8:22-31) Nunku Yezu uvua mumanye tshivua Yehowa mulongoluele bantu ne mumanye kabidi ne: bantu bavua ne bua kuikala ne ngikadilu bu yende, ne disanka ne makanda a mubidi mimpe. (Genese 1:26-28) Kadi pakalua Yezu pa buloba, wakadimuena ntatu mibi idi bubi bukebeshe mu mushindu mukuabu, bualu bu muvuaye yeye muine muntu uvua umvua mutu bantu bumvua. Uvua mua kuikala mumvue bibi pakamonaye muvua bantu kabatshiyi nansha tshibuipi ne bupuangane buvua nabu Adama ne Eva. Bualu ebu buvua bumulomba bua kutantamena. Uvuaku mua kuteketa mu mikolo ne kuamba ne: kakuena tshikuabu tshia kuenza anyi? Tumonayi tshiakenzeka.

11 Dibenga kuteleja dia bena Yuda diakanyingalaja Yezu bikole ne wakadila ku mêsu kua bantu bonso. Wakakepeshaku tshisumi tshiende anyi kulekela kuyisha bualu kabavua bamuteleja anyi? Tòo, kadi uvua anu ‘uyisha mu ntempelo ku dituku ku dituku.’ (Luka 19:41-44, 47) “Wakanyingalala” bikole bua mioyo mipape ivua nayi Bafalese pavuabu bamutentekela ne muoyo mujima bua kumona ni uvua mua kuondopa muntu kampanda dituku dia Nsabatu. Wakatshinaku bantu abu bavua badimona bakane kupita bakuabu anyi? Nansha kakese. Wakalama dikima diende ne kuondopa muntu au munkatshi mene mua nsunagoga.​—Mâko 3:1-5.

12 Mateketa a bayidi ba Yezu akamunyingalaja kabidi bikole. Anu mutuvua balonge mu nshapita 3, bakaleja muvuabu ne dijinga dikole dia kuikala ku mutu kua bakuabu. (Matayo 20:20-24; Luka 9:46) Yezu wakababela misangu ne misangu bua kuikalabu ne didipuekesha. (Matayo 18:1-6; 20:25-28) Kadi kabakatumikila mibelu yende diakamue to. Ela meji ne: too ne butuku bua muladilu wa lufu luende, bayidi bende bakatuadija kabidi ‘kuelangana mpata’ mikole bua kumanya uvua mutambe bakuabu. (Luka 22:24) Yezu wakateketa mu mikolo wela meji ne: kashidi kabu kabakushintuluka anyi? Tòo. Uvua anu ne lutulu, mutekemene anu ne: nebashintuluke, ne wakatungunuka ne kumona ngikadilu mimpe ivuabu nayi. Uvua mumanye ne: bavua banange Yehowa mu mioyo yabu ne basue kumutumikila ne muoyo mujima.​—Luka 22:25-27.

Netulekele buluishi bututekesha mu mikolo anyi netutungunuke ne kuyisha ne tshisumi?

13. Mmateta kayi a buena a Yezu atudi mua kutantamena?

13 Tudi mua kupeta petu ntatu ya buena ivua Yezu mutantamene. Tshilejilu, tudi mua kutuilangana ne bantu badi kabayi basue kututeleja anyi badi baluisha lumu luimpe. Netulekele bualu ebu bututekesha mu mikolo anyi netutungunuke anu ne kuamba lumu luimpe ne tshisumi? (Tito 2:14) Bilema bia bena Kristo netu bidi pabi mua kuteta ditabuja dietu. Badi mua kutuamba dîyi didi mua kutusama ku muoyo anyi kuenza bualu budi mua kutunyingalaja. (Nsumuinu 12:18) Netulekele bilema biabu bitusaka bua kukosa nabu malanda anyi netutungunuke ne kubafuila luse ne kumona ngikadilu mimpe idibu nayi?​—Kolosai 3:13.

Tshivua tshiambuluishe Yezu bua kutantamena

14. Tela malu abidi avua mambuluishe Yezu bua kulama muoyo wende mutoke.

14 Ntshinyi tshivua tshiambuluishe Yezu bua kulama lulamatu luende ne muoyo wende mutoke nansha muvuaye mupete tunyinganyinga ne makenga a mishindu yonso? Malu abidi a mushinga ke avua mamuambuluishe. Bua kumpala, wakatangila mu diulu bua kulomba bukole kudi “Nzambi wa ditantamana.” (Lomo 15:5) Buibidi, Yezu uvua utangila kumpala, utuishila mêsu ende pa tshivua ditantamena diende ne bua kumupetesha yeye ne bantu bakuabu. Tukonkononayi malu aa ku bumue ku bumue.

15, 16. (a) Ntshinyi tshidi tshileja ne: Yezu kavua udieyemena bua kutantamena mateta? (b) Ntshinyi tshivua Yezu mujadike bua Tatuende? Bua tshinyi?

15 Nansha muvua Yezu Muana mupuangane wa Nzambi, kakeyemena bukole buende bua kutantamena mateta to. Kadi wakalomba diambuluisha kudi Tatuende wa mu diulu. Mupostolo Paulo wakamba ne: Kristo ‘wakatendelela ne mitendelelu ne misengelelu misangisha ne muadi mukole ne binsonji kudi yeye wakadi ne bukole bua kumusungila ku lufu.’ (Ebelu 5:7) Tumanye ne: Yezu kavua anu mulombe Nzambi patupu to, kadi uvua kabidi mumusengelele. Muaku “kusengelela” udi uleja disambila dienza ne muoyo mujima bua kulomba diambuluisha. Padibu bakula bua “misengelelu,” bidi bileja ne: Yezu uvua musengelele Yehowa misangu ya bungi. Bulelela, Yezu wakasambila njila ne njila pavuaye mu budimi bua Getesemane.​—Matayo 26:36-44.

16 Yezu uvua mujadike ne: Yehowa neateleje masambila ende bualu uvua mumanye bimpe ne: Tatuende utu ‘umvua milombu.’ (Musambu 65:2) Kumpala kua kuluaye pa buloba, Muanabute eu ukavua mumone muvua Tatuende wandamuna masambila a batendeledi bende ba lulamatu. Tshilejilu, wakadimuena ne ende abidi muvua Yehowa mutume muanjelu bua kuandamuna disambila divua Danyele muenze ne muoyo mujima kumpala kua yeye mene kudijikija. (Danyele 9:20, 21) Nunku, mmushindu kayi uvua Nzambi mua kubenga kuteleja Muanende mulela umue pavuaye umusambila ne muoyo mujima ‘ne muadi mukole ne binsonji’? Yehowa wakamuandamuna ne kutuma muanjelu bua amukoleshe bua kutantamena ntatu ivua mimuindile.​—Luka 22:43.

17. Bua tshinyi tudi ne bua kutangila mu diulu bua tuetu kutantamena? Mmushindu kayi utudi tuenza nanku?

17 Bua tuetu kutantamena petu ntatu, tudi ne bua kutangila mu diulu kudi Nzambi ‘udi ukolesha.’ (Filipoi 4:13) Bikala Muana mupuangane wa Nzambi mumvue ne: bivua bikengela kulomba diambuluisha kudi Yehowa, netuambe tshinyi buetu tuetu? Anu bu Yezu, kudi misangu itudi ne bua kulomba Yehowa diambuluisha njila ne njila. (Matayo 7:7) Nansha mutudi katuyi mua kutekemena bua muanjelu alue kutukolesha, tuikale bashindike ne: Nzambi wetu wa dinanga neandamune masambila a muena Kristo yonso wa lulamatu udi ‘unanukila mu kulomba kuende butuku ne munya.’ (1 Timote 5:5) Nansha tuetu mua kupeta makenga a mushindu kayi, bu mudi masama, lufu lua muntu utudi banange anyi makenga a kudi baluishi betu, Yehowa neandamune masambila atudi tuenza ne muoyo mujima bua kupeta meji, dikima ne bukole bua kuatantamena.​—2 Kolinto 4:7-11; Yakobo 1:5.

Yehowa neandamune patudi tusambila ne muoyo mujima bua kupeta bukole bua kutantamena

18. Mmushindu kayi uvua Yezu umona tshivua mua kuenzeka panyima pa makenga ende?

18 Bualu buibidi buvua buambuluishe Yezu bua kutantamena budi ne: uvua utangila kumpala, udianjila kumona tshivua mua kuenzeka panyima pa makenga avua kumpala kuende. Bible udi wamba bua Yezu ne: ‘Bua disanka diakatekibua kumpala kuende, wakakankamana pakakengaye ku mutshi wa makenga.’ (Ebelu 12:2) Tshilejilu tshia Yezu tshidi tshileja ne: ditekemena, disanka ne ditantamena bitu bienda pamue. Tudi mua kuamba mu tshikoso ne: Ditekemena ditu dipetesha disanka ne disanka padi diambuluisha bua kutantamena. (Lomo 15:13; Kolosai 1:11) Yezu uvua mutekemene malu mimpe matambe. Uvua mumanye ne: yeye mushale ne lulamatu, neabingishe bumfumu bua Tatuende ne kumuambuluisha bua kusungila bantu ku bubi ne ku lufu. Uvua kabidi ne ditekemena dia kuikala Mukalenge ne Muakuidi munene ne kupetesha bantu badi batumikila Nzambi mabenesha a bungi. (Matayo 20:28; Ebelu 7:23-26) Bu muvua Yezu muteke malu mimpe aa kumpala kuende, wakapeta disanka dia bungi ne disanka adi kumuambuluishadi bua kutantamena.

19. Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza bua ditekemena, disanka ne ditantamena kuendabi pamue patudi mu mateta?

19 Anu bu Yezu, tudi ne bua kudienzeja bua ditekemena, disanka ne ditantamena bienda pamue mu nsombelu wetu. Mupostolo Paulo wakamba ne: “Nusanke mu ditekemena.” Pashishe kuambaye ne: ‘Nuikale ne ditantamena mu makenga.’ (Lomo 12:12) Udiku munkatshi mua ditantamena diteta dikole dia ditabuja diebe anyi? Mu mishindu yonso, tangila anu kumpala. Kupu muoyo ne: ditantamena diebe neditumbishe dîna dia Yehowa. Kupu muoyo nansha kakese ditekemena dimpe dia Bukalenge bua Nzambi to. Difuanyikija mu bulongolodi bupiabupia bua Nzambi, utshionkomoka ne masanka mu mparadizu. Kudianjila kumona dikumbana dia milayi mimpe ya Yehowa bu mudi wa dibingisha bumfumu buende, diumbusha dia malu mabi, bubi ne lufu pa buloba nekuuje muoyo webe ne disanka ne disanka adi nedikuambuluishe bua kutantamena makenga a mishindu yonso. Patudi tufuanyikija malu akumbaja Bukalenge bua Nzambi ne makenga onso atudi mua kupeta mpindieu, adi amueneka ‘makese a tshitupa tshipi.’​—2 Kolinto 4:17.

‘Nulonde mu makasa ende’

20, 21. Ntshinyi tshidi Yehowa utulomba pa bidi bitangila ditantamena? Ntshinyi tshitudi ne bua kudisuika bua kuenza?

20 Yezu uvua mumanye ne: kulua muyidi wende ki mbualu butekete to, kadi kudi kulomba bua kutantamena. (Yone 15:20) Uvua mudilongolole bua kutuleja njila bualu uvua mumanye ne: tshilejilu tshiende netshikoleshe bakuabu. (Yone 16:33) Bushuwa, Yezu mmutushile tshilejilu tshipuangane tshia dinanukila, kadi tuetu katuena bapuangane nansha kakese to. Ntshinyi tshidi Yehowa utulomba? Petelo wakamba ne: ‘Kristo wakakenga bua bualu buenu, wakanushila tshilejilu bua nuenu numulonde mu makasa ende.’ (1 Petelo 2:21) Yezu mmutushile ‘tshilejilu’ tshia tuetu kulonda bua mushindu wakatantamenaye ntatu. * Malu avuaye muenze bua kutantamena mmenze anu bu bidiatshidi bia “makasa” bitudi ne bua kulonda. Katuena mua kulonda makasa aa mu katoba ne katoba to, kadi tudi mua kualonda bimpe.

21 Nunku, tudisuikayi bua kulonda tshilejilu tshia Yezu ne bukole buetu buonso. Katupu muoyo ne: kulonda bimpe mu makasa a Yezu kudi kutuambuluisha bua ‘kunanukila too ne ku nshikidilu’ kua tshikondo etshi anyi too ne ku nshikidilu kua muoyo wetu. Katuena bamanye nshikidilu walua kumpala ku ibidi eyi to, kadi tudi bajadike ne: Yehowa neatufute bua ditantamena dietu bua kashidi too ne tshiendelele.​—Matayo 24:13.

^ Muaku wa mu tshiena Greke udibu bakudimune ne: “tshilejilu” udi umvuija “kutentula malu mafunda.” Mu mikanda yonso ya mu Bible idibu bafunde mu tshiena Greke, anu mupostolo Petelo nkayende ke udi wakula bua muaku eu udibu bamba ne: “Udi umvuija malu adibu bafunde mu mulongo wa kulu wa kaye ka didibidija dia muana adiye ne bua kuenza muende muonso bua kuatentula dileta ku dileta anu mudibu baafunde.”