Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA WA 11

‘Kakuena muntu kale too ne lelu wakuakula bu muntu eu’

‘Kakuena muntu kale too ne lelu wakuakula bu muntu eu’

1, 2. (a) Bua tshinyi basalayi bavuabu batume bua kukuata Yezu bakalukila bianza bitupu? (b) Yezu uvua mulongeshi munene bua tshinyi?

 BAFALESE badi ne tshiji tshia bungi. Yezu udi mu ntempelo, ulongesha bantu malu a Tatuende. Bantu badi bamuteleja mbatapuluke bualu ba bungi badi bimuitabuja, kadi bakuabu badi bakeba kumukuatshisha. Bu mudibu kabayi mua kukanda tshiji tshiabu, badi batuma basalayi bua kukuata Yezu. Kadi basalayi badi balukila bianza bitupu. Nunku bakuidi banene ne Bafalese badi babebeja ne: ‘Mmunyi kanuakulua nende?’ Basalayi badi bandamuna ne: ‘Kakuakadi muntu kale too ne katataka wakakula bu mudi muntu eu wakula.’ Mushindu uvua Yezu ulongesha uvua mubalenge ku muoyo, kupangabu makanda a kumukuata. *​—Yone 7:45, 46.

2 Mushindu uvua Yezu ulongesha kauvua mukemeshe anu basalayi abu nkayabu to. Bantu bavua badisangisha bisumbu bia bungi bua kuteleja malongesha a Yezu. (Mâko 3:7, 9; 4:1; Luka 5:1-3) Bua tshinyi Yezu uvua mulongeshi munene nunku? Anu mutuvua balonge mu nshapita wa 8, Yezu uvua munange malu a mu Bible avuaye ulongesha, munange kabidi bantu bavuaye ulongesha. Uvua kabidi mumanye mishindu mimpe ya kulongesha. Tukonkononayi mishindu mimpe isatu ivuaye ulongesha bantu ne tumone mutudi mua kumuidikija.

Longesha mu mushindu mupepele

3, 4. (a) Bua tshinyi Yezu uvua ulongesha mu mushindu mupepele? (b) Mmunyi mudi Muyuki wa pa mukuna uleja ne: Yezu uvua ulongesha mu mushindu mupepele?

3 Udiku mua kutshinka bungi bua miaku ivua Yezu mumanye anyi? Kadi pavuaye uyisha, kavua upatula miaku mikole ivua bateleji bende kabayi mua kumvua to, bualu ba bungi bakudibu kabavua ‘bamanye mikanda, bavua bantu ba patupu.’ (Bienzedi 4:13) Uvua mumanye malu avuabu mua kukokesha bua kukuata ne kavua ubalongesha malu mapite bungi to. (Yone 16:12) Mêyi ende avua mapepele, kadi malu avuaye wamba avua ne mushinga wa bungi.

4 Tuangate tshilejilu tshia Muyuki wa pa mukuna udi mu Matayo 5:3–7:27. Mu muyuki eu Yezu wakafila mibelu idi yeleshisha meji ivua ilenga malu mu buondoke buawu. Kamuena ngenyi mikole bua kuyumvua anyi biambilu bikodiakane to. Nansha muana mutekete udi mua kumvua malu adimu kakuyi lutatu to. Ke bualu kayi, pakajikija Yezu kuakula, ‘diyisha diende diakakemesha bantu’ bavua muaba au; ba bungi ba kudibu bavua ba bidime, balami ba mikoko ne balobi.​—Matayo 7:28.

5. Tela amue a ku mêyi avua Yezu muambe mu mushindu mupepele kadi adi ne mushinga wa bungi.

5 Yezu uvua ne tshibidilu tshia kuakula biambilu bikese bivua bantu mua kumvua lukasa ne wamba mêyi avua ne bujitu bua bungi. Nunku, malu avuaye wamba avua ashala mu lungenyi ne mu mioyo ya bantu bavua bamuteleja bualu tshikondo atshi kakuvua biamu bivua bipatula mikanda to. Tshilejilu, wakamba ne: ‘Kanulumbuludi malu adi munda mua bantu bakuabu, nunku bobu kabena balumbulula malu adi munda muenu.’ ‘Badi ne bukole kabena ne muondapi bualu, anu badi ne mabedi.’ “Mutshima udi musue nunku, kadi mubidi udi mutekete.” ‘Nupe Kaisa bintu bia Kaisa, nupe Nzambi bintu bia Nzambi.’ ‘Kupa kudi kutamba kuangata kusankisha muntu.’ * (Matayo 7:1; 9:12; 26:41; Mâko 12:17; Bienzedi 20:35) Nansha mukadiku kupite bidimu 2 000 katshia Yezu wamba mêyi aa, bantu batshidi baavuluka too ne lelu.

6, 7. (a) Bua tshinyi tudi ne bua kuikala ne ngakuilu mupepele bua tuetu kulongesha mu mushindu mupepele? (b) Bua tshinyi katuena ne bua kulongesha muntu malu mapitepite bungi?

6 Mmunyi mutudi mua kulongesha mu mushindu mupepele? Bualu bunene butudi mua kuenza nkuikala ne ngakuilu udi bantu ba bungi mua kumvua kakuyi lutatu. Malongesha a nshindamenu a mu Dîyi dia Nzambi ki mmakole bua kuumvua to. Bantu badi banange malu a Yehowa ne badi badipuekesha ke badiye wambuluisha bua kuumvua. (1 Kolinto 1:26-28) Mêyi mapepele ne masungula bimpe adi mua kumvuija bimpe tshidi Dîyi dia Nzambi diamba.

Paudi ulongesha, amba malu mu mushindu mupepele

7 Bua tuetu kulongesha mu mushindu mupepele, tudi ne bua kuepuka tshilele tshia kulongesha mulongi malu mapite bungi musangu umue. Nunku patudi tulongesha muntu Bible, ki mbimpe kukeba bua kumvuija kalu ne kalu konso anyi kulongesha malu lukasa lukasa anu bua kujikija tshitupa kampanda to. Kadi mbimpe kulongesha muntu bilondeshile makanda ende ne malu bungi budiye mua kukuata. Tshipatshila tshietu ntshia kuambuluisha mulongi au bua kulua muyidi wa Kristo ne mutendeledi wa Yehowa. Nunku padibi bikengela, tudi ne bua kuya ne mulongi bitekete bitekete bua afike ku diumvua bidiye ulonga. Dîba adi, bulelela bua mu Bible nebulenge muoyo wende ne nebumusake bua kutumikila bidiye ulonga.​—Lomo 12:2.

Ela nkonko mimpe

8, 9. (a) Bua tshinyi Yezu uvua wela bantu nkonko? (b) Mmushindu kayi uvua Yezu muele Petelo nkonko bua amanye tshivuaye mua kuandamuna mu tshilumbu tshia difuta dia tshitadi?

8 Yezu uvua wela bantu nkonko nansha pavuaye mua kukosoloja malu mu tshikoso anu bua bafike ku diumvua tshivuaye musue kubambila. Bua tshinyi? Kuvua misangu ivuaye wela nkonko bua kuela baluishi bende patoke anyi kubapuwisha. (Matayo 21:23-27; 22:41-46) Kadi misangu ya bungi, uvua wela bayidi bende nkonko bua kumanya tshivua munda muabu ne kubeleshisha meji. Ke bualu kayi uvua ubela nkonko bu mudi lua ne: ‘Nudi nuelangana meji kayi?’ peshi ne: ‘Udi witabuja dîyi edi anyi?’ (Matayo 18:12; Yone 11:26) Nkonko eyi ivua yambuluisha Yezu bua kulenga mioyo ya bayidi bende. Tuangate tshilejilu.

9 Dituku dikuabu balambuishi ba bitadi bakebeja Petelo bikala Yezu uvua ufuta tshitadi tshia ku ntempelo. * Petelo wakandamuna diakamue ne: ‘Ee, utu ufuta.’ Pashishe, Yezu wakamueleshisha meji pakamukonkaye ne: ‘Simona, udi welangana meji munyi; bamfumu ba pa buloba batu babalambula kudi bana babu balela anyi kudi bantu ba bende?’ Petelo kuandamuna ne: “Kudi bantu ba bende.” Ke Yezu kumuambila ne: “Nunku bana balela badi badishikamine,” kabena bafuta bitadi to. (Matayo 17:24-27) Petelo wakumvua tshivua Yezu muelele lukonko alu, bualu bantu bonso bavua bamanye ne: bana ba mukalenge kabatu bafuta bitadi to. Nunku bu mudi Yezu muikale Muana mulela umue wa Mukalenge pa mu diulu uvuabu batendelela ku ntempelo, kavua ne bua kufuta tshitadi atshi to. Tudi tumona ne: pamutu pa kuambila Petelo tshivuaye ne bua kuandamuna, Yezu udi umuela nkonko ne budimu bua afike ku dipeta diandamuna dimpe ne pamuapa amone mudibi bimpe bua kuela meji bikole kumpala kua kuandamuna musangu mukuabu.

Ela bantu nkonko idi mua kubasaka bua kukuteleja

10. Mmushindu kayi utudi mua kuela nkonko mimpe patudi tuyisha ku nzubu ne ku nzubu?

10 Mmushindu kayi utudi mua kuela bantu nkonko mimpe patudi tuyisha? Patudi tuyisha ku nzubu ne ku nzubu, tudi mua kuela bantu nkonko bua kubajula nyota ne pamuapa kupeta mushindu wa kubayisha lumu luimpe. Tshilejilu, tuetu basangane muntu mukulakaje kumbelu, tudi mua kumuebeja ne kanemu konso ne: “Udiku mumone ne: kudi malu adi mashintuluke pauvua wenda ukola anyi?” Tuetu bamane kuteleja diandamuna diende, tudi mua kumuebeja ne: “Buebe wewe, ntshinyi tshidi tshikengela kuenza bua kuvuija buloba ebu muaba muimpe wa kusomba?” (Matayo 6:9, 10) Tuetu bapete mamu udi ne bana batekete, tudi mua kumuebeja ne: “Ukatuku mudiebeje muikala nsombelu pakola bana bebe aba anyi?” (Musambu 37:10, 11) Tuetu bikale ne budimu patudi tubuela kua muntu, tudi mua kufika ku dimuela nkonko idi mua kumusaka bua kututeleja.

11. Mmushindu kayi utudi mua kuela nkonko bimpe patudi tulongesha muntu Bible?

11 Mmushindu kayi utudi mua kuela nkonko mimpe patudi tulongesha muntu Bible? Tuetu basungule nkonko bimpe, netufikishe mulongi wa Bible bua kupatula bidi munda muende. (Nsumuinu 20:5) Tshilejilu, fuanyikija ne: udi ulongesha muntu nshapita udi wamba ne: “Tuikalayi ne nsombelu udi usankisha Nzambi” mu mukanda wa Bible utu ulongesha tshinyi menemene? * Nshapita eu udi wakula bua mushindu udi Nzambi umona malu bu mudi dienda dia masandi, dikuatshika dia maluvu ne mashimi. Mandamuna adi mulongi ufila adi mua kuleja ne: mmumvue tshidi Bible ulongesha, kadi udiku witaba bidiye ulonga anyi? Tudi mua kumuebeja ne: “Buebe wewe, mikenji idi Nzambi mutuelele mu malu aa mmipite bukole anyi?” Tudi kabidi mua kumuebeja ne: “Mmushindu kayi uudi mua kuyitumikila mu nsombelu webe?” Kadi tuvuluke ne: tudi ne bua kuikala ne budimu ne kunemeka muntu utudi tulongesha Bible. Katuena ne bua kumuela nkonko idi mua kumutondesha nsombelu to.​—Nsumuinu 12:18.

Ikala weleshisha bantu meji

12-14. (a) Mmushindu kayi uvua Yezu muenze mudimu ne meji ende bua kueleshisha bantu meji? (b) Leja muvua Yezu mueleshe Bafalese meji pavuabu bambe muvuaye umbusha bademon ne bukole bua Satana.

12 Yezu uvua mumanye bimpe mua kueleshisha bantu meji bualu uvua ne meji mapuangane. Bualu ebu buvua bumuambuluisha misangu mikuabu bua kuela mashimi a bena lukuna bende patoke. Misangu ya bungi, uvua welengana meji ne bayidi bende bua kubalongesha malu a mushinga. Tuangatayi bilejilu bikese.

13 Yezu mumane kuondapa muntu uvua ne demon ne uvua kayi umona ne wakula, Bafalese bakamubanda bamba ne: ‘Muntu eu kena udiumushila bademon anu mu dîna dia Belezebula (Satana), mukalenge wa bademon!’ Bavua bitaba ne: bua kumbusha bademon bivua bikengela bukole bupite budi nabu bantu. Ke bobu kuamba muvua bukole buvua nabu Yezu bufuma kudi Satana. Bavua bashima ne bamba bualu buvua kabuyi bumvuika to. Yezu wakaleja muvua ngelelu wabu wa meji mubi pakandamunaye ne: ‘Bukalenge buonso budi bupanduluke nebufue; musoko wonso ne nzubu yonso udi mupanduluke kabiena bijalama. Bikala Satana umusha Satana, yeye udi mupanduluke; bukalenge buende budi bumanye mua kujalama munyi?’ (Matayo 12:22-26) Yezu uvua musue kuamba ne: “Bikalaye uvua muena mudimu wa Satana, kubutula bivua Satana muenze kuvua kuleja ne: Satana udi udiluisha ne midimu yende kayivua mua kuya kumpala to.” Kabavua ne mushindu wa kubenga kuitaba ngelelu wa meji wa mushindu eu to.

14 Yezu kakashikidila anu apu to. Bu muvuaye mumanye ne: bamue bayidi ba Bafalese bavua bumbusha pabu bademon, wakabela lukonko lutekete, kadi luikale lua meji a bungi lua ne: ‘Bingikala ngumusha bademon mu dîna dia Belezebula, bana benu (anyi bayidi benu) badi babumusha mu dîna dia nganyi?’ (Matayo 12:27) Mu mêyi makuabu Yezu uvua wamba ne: “Bingikala ngumusha bademon ne bukole bua Satana, nunku bayidi benu pabu badi babumusha ne bukole bua Satana.” Ntshinyi tshivua Bafalese mua kuamba? Kabavua mua kuitaba nansha kakese ne: bayidi babu bavua benza malu ne bukole bua Satana to. Nunku Yezu wakaya ne ngelelu wabu mubi wa meji bua kubaleja muvuabu ne lungenyi lubi. Paudi ubala mushindu uvua Yezu mubeleshe meji eu, kabienaku bikusankisha anyi? Kadi mpindieu diteka pa muaba wa bantu bavua bateleje Yezu, bualu tshimuenekelu tshiende ne tshikuma tshia dîyi diende bivua mua kuikala bipeshe kabidi mêyi ende bujitu bua bungi.

15-17. Londa bualu budi buleja muvua Yezu mufuanyikije malu bua kulongesha bantu ngikadilu mimpe ya Tatuende.

15 Yezu uvua kabidi welesha bantu meji bua kubalongesha ngikadilu mimpe ya Tatuende. Uvua wenza nunku misangu ya bungi pavuaye ufuanyikija malu bua kufikisha bantu bavua bamuteleja ku ditaba bualu bunene ku diambuluisha dia buvuabu bitaba konso eku. Dielesha bantu meji edi didi mua kubafikisha ku dikuata malu mu lungenyi bikole bualu didi dimanyina pa dishilangana didi pankatshi pa bintu bibidi. Tuangatayi bilejilu bibidi patupu.

16 Pavua Yezu wandamuna bayidi bende pavuabu bamulombe bua abalongeshe mua kusambila, wakabaleja mutu baledi bena mapanga basue ‘kupesha’ bana babu “bintu bimpe.” Pashishe wakabambila ne: ‘Binuamanya nuenu bantu babi mua kupa bana benu bintu bimpe, Tatu wenu wa mu diulu kena upa batu bamulomba nyuma muimpe anyi?’ (Luka 11:1-13) Tshidi Yezu muambe etshi tshidi tshileja tshishilangana dinene. Bikala baledi bena mapanga bakumbajila bana babu majinga abu, Tatu wetu wa mu diulu mmubapite kule ne kule bualu yeye mmupuangane ne muakane mu malu onso, kena mua kupanga kupesha basadidi bende ba lulamatu badi bamulomba nyuma wende ne didipuekesha.

17 Yezu wakelesha kabidi bantu meji muomumue pavuaye ubabela bua tunyinganyinga tua mu nsombelu. Wakamba ne: ‘Bikololo kabitu biakuna maminu, kabiena ne bibutshilu ne mayeba; kadi Nzambi utu wabidisha; mushinga wenu udi mutambe wa nyunyi misangu bungi munyi? Monayi bilongo bia mu mpata mudibi bilepa; kabitu biakuata mudimu, kabitu biasala buanda. Bisosa bia mu mpata bidiku lelu, patshiabu nebibuejibue mu matshiuwa; nuenu bena ditabuja dikese, bialuatshisha Nzambi bisosa nunku, yeye kena utamba kunuluatshisha anyi?’ (Luka 12:24, 27, 28) Bikala Yehowa udisha nyunyi ne ukolesha bilongo, kenaku mua kutamba kutabalela bantu badi bamunange ne bamutendelela anyi? Kakuyi mpata, ngelelu wa meji eu wakambuluisha Yezu bua kulenga mioyo ya bantu bavua bamuteleja.

18, 19. Mmushindu kayi tudi mua kuelangana meji ne muntu udi wamba ne: kena mua kuitaba Nzambi udiye kayi umona?

18 Patudi tuyisha, tudi ne bua kuelesha bantu meji bua kuela patoke malongesha a dishima. Tudi kabidi ne bua kubatuisha bua bafike ku dimanya ngikadilu mimpe ya Yehowa. (Bienzedi 19:8; 28:23, 24) Bidiku bikengela kulonga mishindu mikole ya kueleshisha bantu meji anyi? Tòo. Tshilejilu tshia Yezu tshidi tshitulongesha ne: kuelesha bantu meji mu mêyi mapepele kudi ne dikuatshisha dia bungi.

19 Tshilejilu, mmushindu kayi utudi mua kuandamuna muntu udi wamba ne: kena mua kuitabuja Nzambi udiye kayi mua kumona? Tudi mua kumuelesha meji bua tshiledi tshia bualu ne bua bualu buine. Patutu tumona bualu anyi tshintu kampanda, tutu tuitaba ne: kudi tshidi tshibukebeshe. Tudi mua kumuambila ne: “Wewe muye mu tshipela, muaba udi kauyi bantu ne mumone nzubu muimpe muikale ne biakudia (tshintu anyi bualu), kuakuitabaku ne: kudi muntu (tshiledi tshia bualu) udi mubiteke mu nzubu eu anyi? Bia muomumue, patudi tumona bintu bimpe bidi pa buloba ne biakudia bidipu (bualu), katuenaku mua kuamba ne: kudi muntu (tshiledi tshia bualu) udi mubienze anyi? Bible udi wamba ne: ‘Nzubu yonso udi muibakibue kudi mukuabu, kadi wakibaka bintu bionso n’Nzambi.’” (Ebelu 3:4) Kadi tumanye ne: nansha tuetu bamanye kuelesha bantu meji bimpe mushindu kayi, bantu bonso kabakutuitaba to.​—2 Tesalonike 3:2.

Elesha muntu meji mu mushindu udi mua kulenga muoyo wende

20, 21. (a) Mmushindu kayi utudi mua kufuanyikija malu bua kulongesha bantu ngikadilu mimpe ya Yehowa? (b) Ntshinyi tshitualonga mu nshapita udi ulonda?

20 Patudi tulongesha mu buambi anyi mu tshisumbu, tudi kabidi mua kufuanyikija malu anu bu Yezu bua kuleja ngikadilu mimpe ya Yehowa. Tshilejilu, bua kuleja mudi dilongesha dia iferno wa kapia dipendesha Yehowa, tudi mua kuamba ne: “Tatu yeye munange muanende udiku mua kumuosha bianza anu bualu mmuenze bibi anyi? Bu mudi Tatu wetu wa mu diulu munange bantu, kena mua kuitaba nansha kakese bua kubakengesha mu iferno wa kapia to.” (Yelemiya 7:31) Bua kujadikila muena Kristo netu udi ne kanyinganyinga kakole ne: Yehowa mmumunange, tudi mua kumuambila ne: “Bikala Yehowa wangata mushamusha wetu eu ne mushinga, kenaku mua kutamba kutabalela mutendeledi wende yonso pamue ne wewe kabidi anyi?” (Matayo 10:29-31) Kuelesha bantu meji mushindu eu kudi mua kutuambuluisha bua kulenga mioyo yabu.

21 Patudi tumona mishindu isatu patupu ivua Yezu ulongesha nayi, tudi mua kuamba ne: basalayi bavua babenge kumukuata kabavua bele kalela pakambabu ne: ‘Kakuena muntu kale too ne katataka wakuakula bu mudi muntu eu wakula.’ Mu nshapita udi ulonda, netuakule bua mushindu uvua Yezu ufila bilejilu bua kulongesha bualu uvua mua kuikala mushindu mukuabu uvuabu batambe kumumanyina.

^ Bidi bimueneka ne: basalayi aba bavua bena mudimu ba ku Kabadi kanene ne bavua ku bukokeshi bua bakuidi banene.

^ Mêyi a ndekelu aa mmangatshila mu Bienzedi 20:35 ne anu mupostolo Paulo nkayende ke udi muatele. Uvua mua kuikala muumvuile kudi umue wa ku bantu bavuapu pavua Yezu muambe anyi kudi Yezu nkayende kunyima kua dibika diende ku lufu peshi muapete mu tshikena-kumona.

^ Bena Yuda bavua ne bua kufuta tshitadi tshia mpalata ibidi bua ntempelo ku tshidimu tshionso. Makuta aa avua bungi bua difutu dia matuku abidi a mudimu. Mukanda mukuabu udi wamba ne: “Tshitadi etshi tshivua tshiambuluisha nangananga bua makuta avuabu batula bua mulambu wa ku dituku dionso ne bua milambu yonso ivuabu balambula bua bantu.”

^ Mupatula kudi Bantemu ba Yehowa.