Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA 2

‘Njila ne bulelela ne muoyo’

‘Njila ne bulelela ne muoyo’

‘Undonde meme’

1, 2. Bua tshinyi mu tuetu nkayetu katuena mua kusemena kudi Yehowa? Ntshinyi tshidi Yezu Kristo mutuenzele mu bualu ebu?

 UKATUKU mujimine anyi? Bivua mua kuikala pauvua mupambuke njila dituku diuvua muye kutangila mulunda webe peshi mulela webe kampanda. Pauvua wenda mu njila uuvua kuyi mumanye bimpe, uvuaku muimane bua kuebeja njila anyi? Elabi meji ne: uvua mupetangane ne muntu uvua mumanye njila. Pamutu pa kukuludikaye, wakakuambila ne: “Ndonde meme. Nenkufikishe kuudi uya.” Uvua mumvue disanka, ki mmuomu anyi?

2 Ke tshidi Yezu Kristo utuenzela mu mushindu kampanda. Mu tuetu nkayetu, katuena mua kusemena kudi Nzambi to. Bua bubi ne dipanga bupuangane bidi bantu bapiane, ‘badi bavuijibua benyi ku muoyo wa Nzambi.’ (Efeso 4:17, 18) Tudi dijinga ne diambuluisha bua kumanya njila wa kulonda. Yezu Tshilejilu tshietu kena anu utupesha mibelu ne utuleja njila wa kulonda to, kadi udi utuenzela bualu bukuabu. Anu bu mutuvua bamone mu nshapita wa 1, Yezu udi ubikila yonso wa kutudi wamba ne: ‘Luaku, undonde meme.’ (Mâko 10:21) Udi kabidi utuleja tshitudi mua kuitabila dibikila edi. Dituku dikuabu Yezu wakamba ne: ‘Meme ndi njila ne bulelela ne muoyo; kakuena muntu udi ulua kudi Tatu, kayi muanji kulua kundi diambedi.’ (Yone 14:6) Tuanji tukonkonone amue malu adi enza bua ne: tudi mua kusemena kudi Tatu anu ku butuangaji bua Muana. Pashishe netumone mudi Yezu muikale ‘njila ne bulelela ne muoyo.’

Mudimu munene udi nawu Yezu mu malu adi Yehowa mulongolole

3. Bua tshinyi tudi ne bua kusemena kudi Nzambi anu ku butuangaji bua Yezu?

3 Bualu bua kumpala ne budi ne mushinga budi ne: tudi mua kusemena kudi Nzambi anu ku butuangaji bua Yezu, bualu Yehowa mmusungule bua kupesha Muanende mudimu munene. * Tatu mmuenze bua ne: malu onso adiye mulongolole akumbane anu ku butuangaji bua Muana. (2 Kolinto 1:20; Kolosai 1:18-20) Bua tuetu kumvua mudimu munene udi nawu Muana, tudi ne bua kumanya tshivua tshienzeke mu budimi bua Edene pavua Adama ne Eva batue ku tshia Satana bua kutombokela Yehowa.​—Genese 2:16, 17; 3:1-6.

4. Buntomboji bua mu Edene buakajudija tshilumbu kayi? Ntshinyi tshivua Yehowa muenze bua kutshijikija?

4 Buntomboji bua mu Edene buakajula tshilumbu tshidi tshitangila bantu bonso tshia ne: Yehowa Nzambi udiku ukokesha bifukibua biende mu mushindu muakane anyi? Bua Yehowa kutshijikijaye, wakangata dipangadika dia kutuma pa buloba umue wa ku bana bende bapuangane ba mu diulu. Mudimu wa muana au uvua ne mushinga mukole, bualu uvua ne bua kufila muoyo wende bua kubingisha bumfumu butambe bunene bua Yehowa ne kufila muoyo wende bu mulambu bua kusungila bantu. Pavua muana uvuabu basungule bua kutuma ushala ne lulamatu too ne ku lufu, bivua ne bua kuambuluisha bua kujikija bilumbu bionso bivua buntomboji bua Satana bukebeshe. (Ebelu 2:14, 15; 1 Yone 3:8) Kadi Yehowa uvua ne bana bapuangane mu diulu ntunda ne ngenene. (Danyele 7:9, 10) Mmuana kayi uvuaye musungule bua mudimu eu munene? Yehowa wakasungula ‘Muanende mulela umuepele,’ wakaluabu kubikila ne: Yezu Kristo.​—Yone 3:16.

5, 6. Mmushindu kayi uvua Yehowa muleje ne: uvua weyemena Muanende? Bua tshinyi uvua umueyemena?

5 Disungula dia Yehowa didiku ditukemesha anyi? Nansha kakese! Tatu uvua weyemena Muanende mulela umue bikole. Yehowa ukavua mumanyishe bidimu bia bungi kumpala kua Muanende kuluaye pa buloba ne: uvua ne bua kushala mumulamate mu ntatu yonso ivua ne bua kumufikila. (Yeshaya 53:3-7, 10-12; Bienzedi 8:32-35) Tumonayi tshidi bualu ebu bumvuija. Muana eu uvua pende ne bukokeshi bua kudisunguila malu anu bu banjelu bakuabu ne bantu bonso. Kadi Yehowa uvua mumueyemene bikole, ke bualu kayi uvua mudianjile kuakula bua lulamatu luende. Bua tshinyi uvua mumueyemene? Mu tshikoso, Yehowa mmumanye Muanende bimpe menemene ne mmumanye kabidi mudi Muanende musue kumusankisha. (Yone 8:29; 14:31) Muana mmunange Tatuende ne Tatuende pende mmumunange. (Yone 3:35) Mushindu udi Tatu ne Muana banangangane mmukoleshe buobumue buabu ne dieyemenangana diabu.​—Kolosai 3:14.

6 Nunku, tudi ne bua kusemena kudi Nzambi anu ku butuangaji bua Yezu bualu Nzambi mmumupeshe mudimu munene, udi umueyemena ne mbanangangane bikole. Kadi kudi bualu bukuabu budi buenza bua ne: anu Muana ke udi mua kutufikisha kudi Tatu.

Anu Muana ke udi mumanye Tatu bimpe

7, 8. Bua tshinyi bivua bikumbane bua Yezu kuamba ne: kakuena muntu udi mumanye Tatu bimpe, “anu Muana”?

7 Kudi malu atudi ne bua kukumbaja bua kusemena kudi Yehowa. (Musambu 15:1-5) Kakuena muntu mukuabu udi mumanye bimpe tshia kuenza bua kukumbaja mikenji ya Nzambi ne kumusankisha kupita Muana to. Yezu wakamba ne: ‘Tatu wanyi wakafila bintu bionso mu bianza bianyi; kakuena muntu udi mumanye Muana, anu Tatu; kakuena muntu udi mumanye Tatu, anu Muana ne udi Muana musue kuleja Tatu.’ (Matayo 11:27) Tumonayi bua tshinyi Yezu kavua munekeshe pavuaye muambe ne: kakuena muntu udi mumanye Tatu bimpe, “anu Muana.”

8 Bu mudi Yezu ‘muanabute wa bifukibua bionso,’ udi mu malanda a pa buawu ne Yehowa. (Kolosai 1:15) Elabi meji bua malanda makole avua mua kuikala pankatshi pa Tatu ne Muana munkatshi mua bidimu kabiyi kubala patshivuabu babidi kumpala kua kufukabu banjelu bakuabu! (Yone 1:3; Kolosai 1:16, 17) Elabi meji diakalenga divua nadi Muana pavuaye ne Tatuende, ulonga mutuye umona malu, disua diende, mikenji yende ne njila yende! Bushuwa, Yezu kavua wela kalela pavuaye muambe ne: mmumanye Tatuende kupita bantu bonso to. Malanda mimpe aa avua mamuambuluishe bua kuleja bantu tshidi Tatuende mu mushindu udi muntu mukuabu kayi mua kuleja to.

9, 10. (a) Mmu mishindu kayi ivua Yezu muleje ngikadilu ya Tatuende? (b) Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza bua Yehowa kutuanyishaye?

9 Malongesha a Yezu avua aleja dimanya dia pa buadi dia mushindu udi Yehowa wela meji ne udiumvua ne tshidiye ulomba batendeledi bende. * Yezu wakaleja ngikadilu ya Tatuende mu mushindu mukuabu wa dikema. Wakamba ne: “Wakuntangila meme wakutangila Tatu.” (Yone 14:9) Yezu uvua widikija Tatuende mu malu onso avuaye wamba ne wenza. Nanku, patudi tubala mu Bible bua muvua Yezu ulongesha bimpe ne wakula ne mêyi malenga anyi wondopa bantu bua luse peshi upuekesha binsonji bualu uvua uditeka pa muaba wa bakuabu, tudi mua kufuanyikija mu lungenyi luetu Yehowa wenda wenza bia muomumue. (Matayo 7:28, 29; Mâko 1:40-42; Yone 11:32-36) Mêyi ne bienzedi bia Muana bidi bileja patoke njila ne disua dia Tatuende. (Yone 5:19; 8:28; 12:49, 50) Nunku, bua Yehowa kutuanyishaye, tudi ne bua kulonda malongesha a Yezu ne tshilejilu tshiende.​—Yone 14:23.

10 Bu mudi Yezu mumanye bimpe Yehowa ne umuidikija mu mushindu mupuangane, kabiena bitukemesha bua mudi Yehowa musungule Muanende bua tumone mua kusemena kudiye ku butuangaji buende. Bu mutudi bumvue bua tshinyi tudi ne bua kupitshila kudi Yezu bua kusemena kudi Yehowa, tukonkononayi mpindieu tshidi mêyi a Yezu aa umvuija: ‘Meme ndi njila ne bulelela ne muoyo; kakuena muntu udi ulua kudi Tatu, kayi muanji kulua kundi diambedi.’​—Yone 14:6.

‘Ndi njila’

11. (a) Bua tshinyi tudi mua kudia malanda ne Nzambi anu ku butuangaji bua Yezu? (b) Mmushindu kayi udi mêyi adi mu Yone 14:6 aleja muaba wa pa buawu udi nawu Yezu? (Bala malu adi kuinshi kua dibeji.)

11 Tukadi balonge ne: kakuena mushindu wa kusemena kudi Nzambi katuyi bapitshile kudi Yezu. Tumonayi tshidi bualu ebu bumvuija buetu tuetu. Yezu udi ‘njila’ mu mushindu wa ne: tudi tudia malanda ne Nzambi anu ku butuangaji buende. Bua tshinyi? Bu muvuaye mushale ne lulamatu too ne ku lufu, wakafila muoyo wende bu mulambu bua kupikula bantu. (Matayo 20:28) Bu yeye kayi mufile mulambu eu, katuvua mua kusemena kudi Nzambi to, bualu bubi mbuele mikalu pankatshi pa bantu ne Nzambi. Bu mudi Yehowa wa tshijila, kena mua kuanyisha bubi to. (Yeshaya 6:3; 59:2) Kadi mulambu wa Yezu mmumbushe mikalu eyi bualu uvua ne mushinga wa kutubuikidila bubi ne kutulengeja. (Ebelu 10:12; 1 Yone 1:7) Tuetu banyishe mulambu udi Nzambi mufile ku butuangaji bua Kristo ne bawitabuje, Yehowa neatuanyishe. Ke mushindu umuepele utudi mua ‘kulengejangana ne Nzambi.’ *Lomo 5:6-11.

12. Yezu udi ‘njila’ mu mishindu kayi?

12 Yezu udi kabidi ‘njila’ mu bualu bua disambila. Anu mu dîna dia Yezu ke mutudi mua kulomba Yehowa bashindike ne: neandamune milombu yetu itudi tuenza ne muoyo mujima. (1 Yone 5:13, 14) Yezu wakamba ne: ‘Binualomba Tatu tshintu, yeye neanupetshi mu dîna dianyi. Nulombe, nenuangate bua disanka dienu dikumbane.’ (Yone 16:23, 24) Mu dîna dia Yezu tudi mua kusambila Yehowa ne kumubikila ne: “Tatu wetu.” (Matayo 6:9) Yezu udi kabidi ‘njila’ ku tshilejilu tshiende. Anu bu mutuvua baleje kulu eku, Yezu uvua widikija Tatuende mu malu onso. Tshilejilu tshiende tshidi tshituleja mushindu utudi mua kuenza malu bua kulengelela Yehowa. Nunku bua kusemena kudi Yehowa, tudi ne bua kulonda mu makasa a Yezu.​—1 Petelo 2:21.

“Ndi bulelela”

13, 14. (a) Mmushindu kayi uvua Yezu wamba bulelela? (b) Ntshinyi tshivua Yezu ne bua kuenza bua kuikalaye “bulelela”? Bua tshinyi?

13 Yezu uvua wamba misangu yonso bulelela pa bidi bitangila dîyi dia Tatuende. (Yone 8:40, 45, 46) Kavua mushime musangu nansha umue to. (1 Petelo 2:22) Nansha baluishi bende bavua bitaba ne: uvua ulongesha bantu ‘njila wa Nzambi bulelela.’ (Mâko 12:13, 14) Nunku pavua Yezu muambe ne: ‘Ndi bulelela,’ kavua anu wakula bua muvuaye wamba bulelela anyi bua bulelela buvuaye uyisha ne ulongesha bantu to. Kadi bulelela buende buvua bumvuija malu a bungi.

14 Vuluka ne: Bidimu bia bungi kumpala, Yehowa wakambuluisha bafundi ba Bible ne nyuma wende bua kufundabu milayi mipite bungi ivua itangila Masiya anyi Kristo. Milayi eyi ivua yakula bua malu avua atangila muoyo wende, mudimu wende ne lufu luende. Mu Mikenji ya Mose muvua malu avua aleja tshivua Masiya ne bua kuenza. (Ebelu 10:1) Yezu uvuaku mua kushala ne lulamatu too ne ku lufu ne kukumbaja milayi yonso ivua imutangila anyi? Lulamatu luende luvua mua kulua kuambuluisha bantu bua kuitaba ne: Yehowa udi Nzambi utu ulaya malu ne uakumbaja. Bujitu bunene abu buvua pa makaya a Yezu. Wakaleja muvua milayi ya Nzambi mikale milelela mu malu onso avuaye wamba ne wenza. (2 Kolinto 1:20) Eyowa, Yezu uvua “bulelela” bualu milayi ya mu Dîyi dia Yehowa yakakumbana pakaluaye pa buloba.​—Yone 1:17; Kolosai 2:16, 17.

“Ndi muoyo”

15. Kuitabuja Muana kudi kumvuija tshinyi? Ntshinyi tshituapeta patudi tumuitabuja?

15 Yezu udi “muoyo,” bualu anu ku butuangaji buende ke kutudi mua kupetela ‘muoyo wa bushuwa.’ (1 Timote 6:19) Bible udi wamba ne: ‘Udi witabuja Muana udi ne muoyo wa tshiendelele; kadi udi upidia Muana kena umona muoyo, tshiji tshia Nzambi tshidi tshishala nende.’ (Yone 3:36) Kuitabuja Muana wa Nzambi kudi kumvuija tshinyi? Kudi kumvuija mutudi batuishibue ne: Tudi tupeta muoyo anu ku diambuluisha diende. Kudi kumvuija kabidi ne: tudi tuleja ditabuja dietu ku bienzedi, tutungunuka ne kulonga malu adi atangila Yezu ne tudienzeja bua kulonda malongesha ende ne tshilejilu tshiende. (Yakobo 2:26) Nunku, kuitabuja Muana wa Nzambi kudi kupetesha bantu muoyo wa tshiendelele, tuambe ne: Muoyo udi kauyi ufua mu diulu bua bena Kristo bela manyi badi benza “tshisumbu tshikese” tshia mikoko ne muoyo mupuangane mu mparadizu pa buloba bua bena mu “tshisumbu tshinene” tshia “mikoko mikuabo.”​—Luka 12:32; 23:43; Buakabuluibua 7:9-17; Yone 10:16.

16, 17. (a) Mmunyi muikala Yezu “muoyo” nansha bua bantu bakadi bafue? (b) Mbualu kayi butudi batuishibue?

16 Netuambe tshinyi bua bantu bakadi bafue? Yezu udi “muoyo” buabu bobu kabidi. Kumpala kua Yezu kujula mulunda wende Lazalo ku lufu, wakambila Mâta muanabu ne Lazalo ne: ‘Meme ndi dibika, ndi muoyo; udi ungitabuja nansha yeye mufue, neikale ne muoyo kabidi.’ (Yone 11:25) Yehowa mmupeshe Muanende ‘mvungula ya lufu ne ya Muaba wa bafue,’ mbuena kuamba ne: mmumupeshe bukole bua kujula bantu ku lufu. (Buakabuluibua 1:17, 18) Ku diambuluisha dia mvungula anyi nsapi ayi, mukalenge Yezu neunzulule biibi bia Hades anyi Muaba wa bafue ne neapatule bonso badimu.​—Yone 5:28, 29.

17 Yezu uvua muleje mu tshikoso tshipatshila tshia muoyo wende ne mudimu wende pa buloba pakambaye ne: ‘Meme ndi njila ne bulelela ne muoyo.’ Mêyi aa adi ne diumvuija dinene kutudi. Tuvuluke kabidi mêyi a Yezu ne: ‘Kakuena muntu udi ulua kudi Tatu, kayi muanji kulua kundi diambedi.’ (Yone 14:6) Mêyi aa adi ne mushinga lelu anu bu muvuawu nawu tshikondo tshivuaye muambe. Nunku tudi batuishibue ne: tuetu balonde Yezu, katuena mua kujimina to. Anu yeye nkayende ke watuleja njila wa “kudi Tatu.”

Newenze tshinyi?

18. Kuikala muyidi mulelela wa Yezu kudi kulomba tshinyi?

18 Bu mudi Yezu ne mudimu munene ne mumanye Tatuende bimpe menemene, tudi ne bua kumulonda. Anu bu mutuvua balonge mu nshapita mushale, kuikala muyidi mulelela wa Yezu kakuena anu kua mukana anyi kua mushindu utudi tudiumvua to, kadi kudi ne bua kumuenekela ku bienzedi bietu. Kulonda Kristo nkutumikila malongesha ende ne kumuidikija. (Yone 13:15) Wewe mulonge mukanda eu bimpe, neukuambuluishe bua kuenza nanku.

19, 20. Mmalu kayi adi mu mukanda eu adi mua kukuambuluisha bua kulonda Kristo?

19 Mu nshapita idi ilonda, netulonge malu a bungi adi atangila nsombelu wa Yezu ne mudimu wende. nshapita eyi mbayikosolole mu bitupa binene bisatu. Tshitupa tshia kumpala netshituleje mu tshikoso ngikadilu ya Yezu ne mushindu uvuaye wenza malu. Tshibidi netshiakule bua muvuaye uyisha ne ulongesha ne tshisumi. Tshisatu netshiakule bua mushindu uvuaye muleje dinanga diende. Kutuadijila mu nshapita 3, kudi kazubu kadi kamba ne: “Mmunyi muudi mua kulonda Yezu?” Mvese ne nkonko idimu mmilongolola bua kutuambuluisha bua kumona mua kuidikija Yezu mu mêyi etu ne bienzedi bietu.

20 Ku diambuluisha dia Yehowa Nzambi, katuena kabidi ne bua kujimina anyi kuikala nende kule bua bubi butuvua bapiane to. Bua dinanga diende, wakatuma Muanende bua kutuleja tshia kuenza bua kulengeja malanda etu nende nansha muvua bualu ebu bumulombe bia bungi. (1 Yone 4:9, 10) Tudi tujinga ne: muoyo ukusake bua kuleja muudi pebe munange Nzambi paudi witaba dibikila dia Yezu dia ne: ‘Undonde meme’ ne umulonda.​—Yone 1:43.

^ Bu mudi mudimu udi nawu Muana muikale munene, Bible wakadianjila kumupesha mêna ne mianzu kampanda.​—Bala malu adi mu  kazubu kadi mu dibeji dia 23.

^ Tshilejilu, bala mêyi a Yezu adi mu Matayo 10:29-31; 18:12-14, 21-35; 22:36-40.

^ Mu tshiena Greke tshia kale tshia mu Bible, bavua bafunde muaku ‘njila’ udi mu Yone 14:6 mu mushindu wa pa buawu bua kushindika muaba wa pa buawu udi nawu Yezu. Nunku padi Yezu wamba ne: ‘Meme ndi njila’ bidi bileja ne: anu ku butuangaji buende ke kutudi mua kusemena kudi Tatu.