Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA WA 35

Muyuki wa pa Mukuna muende lumu

Muyuki wa pa Mukuna muende lumu

MATAYI 5:1–7:29 LUKA 6:17-49

  • MUYUKI WA PA MUKUNA

Yezu uvua ne bua kuikala mutshioke panyima pa yeye mumane kusambila butuku bujima ne musungule bayidi 12 bua bikale bapostolo. Mpindieu dituku dikadi dituadije, kadi utshidi anu ne bukole ne dijinga dia kuambuluisha bantu. Wakenzela bualu ebu ku luseke lua mukuna mu Galela, pamuapa pabuipi ne Kapênuma, muaba wende munene uvuaye wenzela mudimu.

Misumba ya bantu yakalua ifumina miaba ya kule. Bamue kuinshi ku sud, ku Yelushalema, ne miaba mikuabu ya mu Yudaya. Bakuabu mu bimenga bia ku muelelu kua mâyi, Tulo ne Sidona, bidi ku nord lua ku ouest. Bua tshinyi bavua balue kukeba Yezu? “Bua kumuteleja ne bua kuondopibua ku mabedi abu.” Ke tshidi tshienzeka, Yezu udi ‘ubondopa buonso buabu.’ Anji elabi meji! Babedi bonso badi bondopibua. Yezu udi kabidi wambuluisha ‘bantu badi nyuma ya bukoya itatshisha,’ mmumue ne: bantu bavuabu bakengesha kudi banjelu babi ba Satana.​—Luka 6:17-19.

Pashishe Yezu udi upeta muaba mulandakane ku luseke lua mukuna ne musumba wa bantu udi umunyunguluka. Bayidi bende, nangananga bapostolo 12, ke bavua pamuapa pabuipi nende menemene. Buonso buabu bavua ne dijinga dikole dia kuteleja mulongeshi eu uvua ne bukole bua kuenza midimu ya bukole ya nunku. Yezu wakenza muyuki uvua muambuluishe bateleji bende bikole. Too ne lelu, muyuki eu mmuambuluishe kabidi bantu bungi kabuyi kubala. Udi mua kutuambuluisha petu bualu udi ne malu male a mu nyuma adibu bumvuije mu mushindu mutoke ne mupepele. Yezu udi ulonda malu adi bantu bibidilangane nawu ne utela bintu bidibu bamanye bimpe. Kuenza nunku kudi kuambuluisha bantu bonso badi bakeba nsombelu udi umvuangana ne disua dia Nzambi bua kumvuabu ngenyi yende bimpe. Mmalu kayi manene a mu muyuki wa Yezu adi awuvuija ne mushinga wa bungi?

BA DIAKALENGA MBANGANYI MENEMENE?

Muntu yonso utu musue kuikala ne diakalenga. Bu muvua Yezu mumanye bualu ebu, wakatuadija kumvuija mudi bantu badi bushuwa ne diakalenga. Elabi meji mudi bualu ebu bukoka ntema ya bantu badi bamuteleja. Kadi amue malu adi ne bua kubeleshisha meji.

Udi wamba ne: “Badi bamanye ne: badi dijinga ne malu a mu nyuma mba diakalenga, bualu Bukalenge bua mu diulu mbuabu. Badi badila mba diakalenga, bualu nebabasambe. . . . Badi ne nzala ne nyota ya buakane mba diakalenga, bualu nebukute. . . . Bantu badibu bakengesha bua buakane mba diakalenga, bualu Bukalenge bua mu diulu mbuabu. Nudi ba diakalenga padi bantu banupenda, banukengesha . . . bua bualu buanyi. Nusanke, nuikale ne disanka dia bungi.”​—Matayi 5:3-12.

Padi Yezu wamba ne: “ba diakalenga,” udi usua kuamba tshinyi? Kena wakula anu bua kuikala ne disanka anyi musangelu, bitu muntu nabi padiye mu tshikondo tshimpe to. Diakalenga dilelela didi diumvuija malu a bungi. Didi dikongoloja kudiumvua mutukije mu muoyo, kuyi ne tshiudi ukengela.

Yezu wakaleja ne: bantu badi bamanye majinga abu a mu nyuma, badi bumvua bibi bua mudibu bena mpekatu, ne badi bafika ku dimanya Nzambi ne ku dimuenzela mudimu, ke badi bushuwa ba diakalenga. Nansha bobu babakine anyi babakengesha bua mudibu benza disua dia Nzambi, mba diakalenga bualu mbamanye ne: badi bamusankisha ne neabafute difutu dia muoyo wa tshiendelele.

Kadi bantu ba bungi badi bela meji ne: kuikala ne bubanji bua bungi ne kuipatshila masanka ke malu adi avuija muntu muena diakalenga. Yezu uvua yeye ne mmuenenu mukuabu. Wakamba bualu bukuabu buvua ne bua kueleshisha bamuteleji bende ba bungi meji pakalejaye ne: “Diakabi dienu nuenu badi babanji, bualu nudi nupeta busambi buenu buonso. Diakabi dienu nuenu badi bukute mpindieu, bualu nenuikale ne nzala. Diakabi, nuenu badi baseka mpindieu, bualu nenunyingalale ne nenudile. Diakabi padi bantu bonso bakula bimpe bua bualu buenu, bualu etshi ke tshivua bankambua babu benzele baprofete ba dishima.”​—Luka 6:24-26.

Bua tshinyi kuikala ne bubanji, kuseka bua disanka, ne kusanka padi bakuabu batutumbisha kudi kutukebela diakabi? Bualu padi muntu ne bintu ebi ne mubinange bikole, udi mua kulengulula dienzela Nzambi mudimu, uditua anu mu dikeba diakalenga dilelela. Yezu kena wamba ne: anu kuikala mupele anyi kuikala ne nzala ke kudi kupetesha muntu diakalenga to. Kadi, misangu ya bungi muntu mupele ke utu witaba malongesha a Yezu ne upeta diakalenga dilelela bu dibenesha.

Yezu udi wakula bua bayidi bende wamba ne: “Nudi mukele wa buloba.” (Matayi 5:13) Bushuwa, kabena mukele wetu muena dîna eu to. Kadi mukele utu ulama bintu. Mukele wa bungi utu mulama pabuipi ne tshioshelu mu ntempelo wa Nzambi ne batu bawela mu milambu. Udi kabidi tshimfuanyi tshia tshintu tshidi katshiyi tshinyanguke anyi katshiyi tshibole. (Lewitiki 2:13; Yehezekele 43:23, 24) Bayidi ba Yezu badi “mukele wa buloba” mu ngumvuilu wa ne: malu adibu benza adi ne bukole bua kulama bantu, abambuluisha bua kulama malanda abu ne Yehowa ne kulama bikadilu bimpe. Eyowa, mukenji wabu udi mua kulama mioyo ya bantu bonso badi bawitaba.

Yezu wakambila kabidi bayidi ne: “Nudi butoke bua pa buloba.” Kabatu bateka muendu muinshi mua tshibondo to, kadi batu bawuteka pa tshitekelu tshia muendu bua utokeshe bimpe. Ke bualu kayi Yezu wakabalomba ne: “Butoke buenu bukenkeshe kumpala kua bantu, bua bamone bienzedi bienu bimpe, batumbishe Tatu wenu udi mu diulu.”​—Matayi 5:14-16.

MUKENJI MUNENE BUA BAYIDI BENDE

Bamfumu ba bitendelelu bena Yuda badi bamona Yezu bu mushipi wa Mikenji ya Nzambi ne bavua bamuelele tshifufu matuku mashale aa bua kumushipa. Nunku Yezu udi ubambila patoke ne: “Kanuedi meji ne: mvua mulue bua kushipa Mikenji anyi mêyi a Baprofete. Tshivua mulue bua kushipa, kadi mbua kukumbaja.”​—Matayi 5:17.

Eyowa, Yezu uvua unemeka Mikenji ya Nzambi bikole ne uvua ulomba bantu bakuabu bua kuenzabu bia muomumue. Ke bualu kayi wakamba ne: “Nunku, muntu udi ushipa umue wa ku mikenji mitambe bukese eyi ne ulongesha bakuabu bua kuenza nunku, nebamubikile ne: mutambe bukese pa bidi bitangila Bukalenge bua mu diulu.” Uvua usua kuamba ne: muntu wa nunku kakubuela mu Bukalenge nansha kakese. Wakatungunuka ne: “Kadi muntu udi uyitumikila ne uyilongesha, nebamubikile ne: munene pa bidi bitangila Bukalenge bua mu diulu.”​—Matayi 5:19.

Yezu udi ubenga too ne malu adi afikisha muntu ku dishipa Mikenji ya Nzambi. Yezu mumane kumona ne: Mikenji idi yamba ne: “Kuena ne bua kushipa muntu,” udi usakidila ne: “Muntu yonso udi utungunuka ne kukuatshila muanabu tshiji tshikole, neapite ku tshilumbuluidi.” (Matayi 5:21, 22) Kutungunuka ne kukuatshila muntu tshiji mbualu bubi be, pamuapa kudi mua kufikisha too ne ku dishipangana. Nunku, Yezu udi umvuija mudi muntu mua kudienzeja bua kukeba ditalala, wamba ne: “Nunku, wewe uya ne dipa diebe ku tshioshelu ne kuoku aku udi uvuluka ne: muanenu udi nebe tshilumbu, shiya dipa diebe muaba au kumpala kua tshioshelu, ne ndaku. Anji lengejangana ne muanenu, pashishe upingane ne ufile dipa diebe.”​—Matayi 5:23, 24.

Mukenji mukuabu udi ukandika dienda dia masandi. Yezu udi wamba ne: “Nuakumvua tshivuabu bambe ne: ‘Kuena ne bua kuenda masandi.’ Kadi meme ndi nnuambila ne: muntu yonso udi utungunuka ne kutangila mukaji mu mushindu wa kumualakana, ukadi muende nende masandi mu muoyo wende.” (Matayi 5:27, 28) Yezu kavua wakula patupu bua meji a malu a masandi a mu lupitapita to, kadi uvua uleja mudi bualu ebu bulua bubi menemene padi muntu “utungunuka ne kutangila.” Kutungunuka ne kutangila kutu misangu ya bungi kujula majinga a kusangila. Pashishe, padi mpunga umueneka, muntu udi mua kuenda masandi. Ntshinyi tshidi muntu mua kuenza bua bualu bua nunku kabuenzeki? Bidi bikengela kuangata mapangadika makole. Yezu wakamba ne: “Mpindieu, bikala dîsu diebe dia balume dikulenduisha, uditule, udimanshe kule nebe. . . . Bikala tshianza tshiebe tshia balume tshikulenduisha, utshikose, utshimanshe kule nebe.”​—Matayi 5:29, 30.

Bua bamue bantu kusungilabu mioyo yabu, batu bitaba bua babakose diboko anyi mukolo udi ne disama dikole. Bidi biumvuika ne: Yezu wakamba ne: bidi ne mushinga wa bungi bua ‘kuimansha’ tshintu tshionso, nansha tshidi ne mushinga wa bungi bu mudi dîsu anyi tshianza, bua kuepuka meji a masandi ne bienzedi biawu. Yezu udi umvuija ne: “Mbimpe bua wewe kujimija tshimue tshia ku bitupa biebe bia mubidi pamutu pa mubidi webe mujima kumatawu mu Ngena,” (diala divuabu boshela butshiafu pambelu pa bimanu bia Yelushalema). Ngena eu udi uleja kabutu ka tshiendelele.

Yezu wakafila kabidi mibelu bua mushindu wa kuenzela bantu malu padibu batuenzela malu mabi anyi batunyingalaja. Wakamba ne: “Kanukokianganyi ne muntu mubi; kadi muntu yeye mukutape dipi ku ditama dia balume, umutekele kabidi dikuabu.” (Matayi 5:39) Ebi kabiena biumvuija ne: muntu kena mua kudikuba anyi kukuba bena mu dîku diende padibu babaluisha to. Dipi didi Yezu wakuila edi ki ndidibu bakuma muntu bua kumuenzela bibi menemene anyi kumushipa to, kadi ntshipendu. Udi wamba ne: muntu yeye ukeba bua nuluangane anyi bua nutandangane, padiye ukutapa dipi dietu edi anyi ukupenda, kuena ne bua kumualujila to.

Mubelu eu udi upetangana ne mukenji wa Nzambi wa kunanga muntu nebe. Ke bualu kayi Yezu udi ubela bantu badi bamuteleja ne: “Tungunukayi ne kunanga bena lukuna benu, ne kusambila bua badi banukengesha.” Udi uleja tshidibu ne bua kuenzela nunku wamba ne: “Bua numone mua kuleja munudi bana ba Tatu wenu udi mu diulu, bualu utu ubandishila bantu babi ne bantu bimpe dîba diende.”​—Matayi 5:44, 45.

Yezu wakaleja mu tshikoso malu a mu muyuki wende, wamba ne: “Nudi ne bua kuikala bapuangane bu mudi Tatu wenu wa mu diulu mupuangane.” (Matayi 5:48) Bidi bimueneka ne: kavua usua kuamba ne: bantu badi ne bua kuikala bapuangane menemene to. Kadi, patudi tuidikija Nzambi, tudi mua kunanga too ne baluishi betu. Mu mêyi makuabu, udi wamba ne: “Tungunukayi ne kufuilangana luse anu bu mudi Tatu wenu ufuilangana luse.”​—Luka 6:36.

DISAMBILA NE DIEYEMENA NZAMBI

Pavua Yezu mutungunuke ne muyuki wende, wakambila bantu bavua bamuteleja ne: “Nudimuke bua kanuikadi nuenza malu makane ku mêsu kua bantu bua bobu banumone.” Yezu wakabenga lubombo lua bantu lua kuleja mudibu batshina Nzambi, pakasakidilaye ne: “Paudi upeshangana bintu bia luse, kuedi mpungi kumpala kuebe bu mudi bena lubombo benza.” (Matayi 6:1, 2) Mbimpe kufila mulambu wa luse mu musokoko.

Yezu wakamba pashishe ne: “Panudi nusambila, kanuenji malu bu bena lubombo, bualu batu basue kusambila bimane mu nsunagoga ne mu masangu a misesu minene bua bantu babamone.” Kadi udi wamba ne: “Wewe paudi usambila, buela mu nzubu webe wa munda, kanga tshiibi ne sambila Tatu webe udi muaba musokome.” (Matayi 6:5, 6) Yezu kena ukandika masambila onso a muaba udi bantu to, bualu yeye muine wakenza masambila a nunku. Kadi uvua ukandika masambila menza mu mushindu wa kukemesha bateleji ne a kukeba bua bantu batuanyishe.

Wakabela musumba wa bantu ne: “Panudi nusambila, kanuambuludi malu amue amue bu mutu bantu ba bisamba benza.” (Matayi 6:7) Yezu kavua usua kuamba ne: kusambila misangu ne misangu bua bualu bumue bumue abu nkubi to. Kadi kena wanyisha dikuata biambilu ‘bimue bimue’ ku muoyo, kubiambulula misangu yonso mu disambila to. Pashishe, wakalongesha disambila dia tshilejilu didi ne malu muanda mutekete a kulomba. Malu asatu a kumpala adi aleja mudi Nzambi ne bukenji bua kukokesha, ne malu adiye mulongolole, mmumue ne: bua dîna diende dijidibue, bua Bukalenge buende bulue, ne bua disua diende dienzeke. Anu panyima pa malu aa ke patudi ne bua kulomba bua biakudia bietu bia ku dituku ne ditubuikidila dia mpekatu, ne kulomba bua kubenga kutetshibua ne diteta ditudi katuyi mua kutantamena ne bua batusungile kudi mubi.

Bintu bitudi nabi bidi ne bua kuikala ne mushinga kayi kutudi? Yezu udi wambila musumba wa bantu ne: “Lekelayi kudibutshila biuma pa buloba padi bishi ne dimoma mua kubidia ne bivi mua kulua kubuela kuiba.” Eu mmubelu wa meji! Biuma bia ku mubidi bidi mua kujimina ne bitu bijimina, kuikala nabi kakuena kutupetesha lumu kudi Nzambi to. Ke bualu kayi Yezu udi wamba pashishe ne: “Nudibutshile biuma mu diulu.” Tudi mua kuenza nunku patudi tuteka mudimu wa Nzambi pa muaba wa kumpala mu nsombelu wetu. Muntu nansha umue kena mua kutunyenga malanda atudi badie ne Nzambi anyi difutu diawu dia muoyo wa tshiendelele to. Ke bualu kayi mêyi a Yezu aa mmalelela: “Muaba udi biuma biebe ke udi muoyo webe kabidi.”​—Matayi 6:19-21.

Bua kushindika lungenyi elu, Yezu udi ufila tshilejilu etshi: “Muendu wa mubidi ndîsu. Bikala dîsu diebe dimpe, mubidi webe mujima newukenke. Kadi bikala dîsu diebe dibi, mubidi webe mujima newikale mîdima.” (Matayi 6:22, 23) Padi dîsu dietu dia mu tshimfuanyi dimona bimpe, didi anu bu muendu udi ukenkesha mubidi wetu. Kadi bua dîsu dietu kumonadi bimpe, didi ne bua kutuishila ku bualu bumue; tshianana tudi mua kumona nsombelu wetu mu mushindu mubi. Kutuishila dîsu ku bintu bia ku mubidi pamutu pa kuenzela Nzambi mudimu kudi mua kumvuija ne: ‘mubidi wetu mujima newikale mîdima,’ pamuapa tudi mua kutuadija kuenza malu katuyi ne bululame.

Pashishe Yezu wakafila ufila tshilejilu tshinene etshi: “Muntu nansha umue kena mua kuenzela bamfumu babidi mudimu to; bualu neakine umue ne neanange mukuabu, anyi nealamate umue ne neapetule mukuabu. Kanuena mua kuikala bapika ba Nzambi ne ba Biuma popamue to.”​—Matayi 6:24.

Bamue bantu bavua bateleja Yezu bavua mua kuikala baditatshisha bua mudibu ne bua kumona majinga abu a ku mubidi. Nunku wakabajadikila ne: kabavua ne bua kusamisha mutu bobu bateke mudimu wa Nzambi pa muaba wa kumpala to. Wakabambila ne: “Tangilayi nyunyi ya mu diulu bimpe; kayitu ikuna mamiinu anyi inowa peshi ikunguija bintu mu mayeba, kadi Tatu wenu wa mu diulu udi uyidisha.”​—Matayi 6:26.

Kadi netuambe tshinyi bua bilongo bia mu mpata bidi pa mukuna eu? Yezu udi uleja ne: “nansha Solomo mu butumbi buende buonso kavua muvuale bu tshimue tshia kudibi to.” Bualu ebu budi buleja tshinyi? “Bikala Nzambi uvuadika bisonsa bia mu mpata bidiku lelu ne malaba babiela mu mfulu nunku, kenaku mua kunuvuadika nuenu, bantu ba ditabuja dikese, anyi?” (Matayi 6:29, 30) Yezu udi ubakankamija ne meji onso ne: “Kanuditatshishi nansha ne kanuambi ne: ‘Netudie tshinyi?’ ‘Netunue tshinyi?’ ‘Netuvuale tshinyi?’ . . . Tatu wenu udi mu diulu mmumanye ne: nudi dijinga ne bintu bionso ebi. Nunku, tungunukayi ne kukeba tshia kumpala Bukalenge ne buakane buende, ne nebanusakidile bintu bikuabu bionso ebi.”​—Matayi 6:31-33.

MUA KUPETA MUOYO

Bapostolo ne bantu bakuabu ba meji mimpe bavua basue kuikala ne nsombelu uvua usankisha Nzambi, kadi kabivua bipepele mu nsombelu uvuabu nende to. Tshilejilu, Bafalese ba bungi bavua ne tshibidilu tshia kutula bantu bilema ne kubalumbuluisha ne tshikisu. Nunku Yezu wakadimuija bantu bavua bamuteleja ne: “Lekelayi kulumbuluishangana bua kabanulumbuluishi penu; bualu nebanulumbuluishe ne dilumbuluisha dinudi nulumbuluisha nadi bakuabu.”​—Matayi 7:1, 2.

Kulonda bulombodi bua Bafalese badi batamba kutulangana bilema kudi ne njiwu, anu mudi Yezu ufila tshilejilu, wamba ne: “Mpofu kena mua kulombola mpofu mukuabu to, ki mmuomu anyi? Bubidi buabu nebakuluke mu tshina, ki mmuomu?” Kadi mmunyi mudi bateleji ba Yezu ne bua kumona bakuabu? Kabena ne bua kuikala anu bakeba tulemalema tua bantu to, bualu kuenza nunku nkubi menemene. Udi webeja ne: “Mmunyi muudi mua kuambila muanenu ne: ‘Muanetu, enza nkumbushe kasonsa kadi mu dîsu diebe’ paudi wewe muine kuyi umona mukamba udi mu diebe dîsu? Muena lubombo! Anji umbusha mukamba mu diebe dîsu, pashishe neumone bimpe mua kumbusha kasonsa kadi mu dîsu dia muanenu.”​—Luka 6:39-42.

Ebi kabiena biumvuija ne: bayidi kabavua ne bua kulumbuluisha muntu nansha kakese to. Yezu wakabakankamija ne: “Kanupeshi mbua tshintu tshia tshijila, anyi kuela mabue enu a busanga kumpala kua ngulube.” (Matayi 7:6) Malu malelela a mu Dîyi dia Nzambi adi ne mushinga wa bungi, anu bu mabue a busanga a mu tshimfuanyi. Bamue bantu bobu benza malu bu nyama, kabayi baleja dianyisha bua malu malelela a mushinga aa, bayidi badi ne bua kubashiya ne kukeba bantu badi bitaba.

Yezu wakapingana ku tshilumbu tshia disambila bua kuleja muvuabi ne mushinga bua kunanukila mu disambila. Wakamba ne: “Tungunukayi ne kulomba, nebanupeshe.” Nzambi udi pabuipi bua kuandamuna masambila anu mudi Yezu ubileja padiye webeja ne: “Nnganyi wa kunudi, muanende yeye mumulombe diampa, neamupeshe dibue? . . . Nunku, binuikala nuenu, nansha munudi bantu babi, bamanye mua kupesha bana benu bintu bimpe, kadi Tatu wenu udi mu diulu kakupesha bantu badi bamulomba bintu bimpe anyi?”​—Matayi 7:7-11.

Pashishe Yezu wakamba bualu bulue mukenji munene wa bikadilu eu: “Nunku, malu onso anudi basue bua bantu banuenzele, nudi ne bua kubenzelawu penu.” Tuetu bonso katuenaku mua kuangata mubelu eu ne mushinga ne kuwutumikila mu malu atudi tuenzela bantu bakuabu anyi? Kadi kuenza nunku kudi mua kuikala lutatu anu mudi mukenji wa Yezu eu uleja: “Buelelayi ku tshiibi tshikese, bualu tshiibi tshidi tshinene ne njila udi mualabale udi ufikisha ku kabutu, bantu ba bungi badi babuelelaku; kadi tshiibi tshidi tshikese ne njila udi mubumbakane udi ufikisha ku muoyo, bantu bakese badi bamupeta.”​—Matayi 7:12-14.

Kudi bantu bakeba mua kusesuisha bayidi mu njila udi ufikisha ku muoyo, ke bualu kayi Yezu udi ufila didimuija edi: “Nudimukile baprofete ba dishima badi balua kunudi bavuale biseba bia mikoko, kadi munda badi mbua ya ditu idi ne lumpukusu.” (Matayi 7:15) Yezu udi uleja ne: badi mua kumanyina mitshi mimpe ne mitshi mibi ku bimuma biayi. Ke mudibi kabidi bua bantu. Nanku, tudi mua kumanyina baprofete ba dishima ku malongesha abu ne bienzedi biabu. Eyowa, Yezu udi umvuija ne: ki nganu malu adi muntu wamba adi amuvuija muyidi wende to, kadi nansha kabidi bidiye wenza. Bamue bantu badi bamba mudi Yezu muikale Mukalenge wabu, kadi tudi mua kuamba tshinyi bikalabu kabayi benza disua dia Nzambi? Yezu udi wamba ne: “Meme nembambile ne: ‘Tshitu munumanye to! Umbukayi kundi, nuenu bashipi ba mikenji!’”​—Matayi 7:23.

Yezu wakajikija muyuki wende, wamba ne: “Muntu yonso udi umvua mêyi anyi aa ne uatumikila, neikale mufuanangane ne muena meji uvua muibakile nzubu wende pa dibue dinene. Mvula yakaloka, mâyi a bungi akalua, bipepele biakatuta ne biakakuma ku nzubu au, kadi kavua mupuke to, bualu uvua mushimika pa dibue dinene.” (Matayi 7:24, 25) Bua tshinyi nzubu eu wakashala muimane? Bualu muntu uvua ‘mumbule muinshi mule, muteke tshishimikidi pa dibue dinene.’ (Luka 6:48) Nunku bidi bikengela kuenza malu makuabu pa kumbusha kuteleja patupu mêyi a Yezu. Tudi ne bua kudienzeja bua ‘kuatumikila.’

Kadi netuambe tshinyi bua muntu udi ‘umvua mêyi aa’ kadi “kayi uatumikila”? Udi “bu muntu mutshimbakane uvua muibakile nzubu wende pa lusenga.” (Matayi 7:26) Mvula, mâyi a bungi ne bipepele bidi mua kupula nzubu wa nunku.

Misumba ya bantu yakakema bua mushindu uvua Yezu mulongeshe mu muyuki eu. Uvua ulongesha bu muntu uvua ne bukokeshi kadi ki mbu bamfumu ba bitendelelu to. Bidi bimueneka ne: bantu ba bungi bavua bamuteleje bakalua bayidi bende.