Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA WA 105

Mutshi wa mfigi ne dilongesha dia ditabuja

Mutshi wa mfigi ne dilongesha dia ditabuja

MATAYI 21:19-27 MÂKO 11:19-33 LUKA 20:1-8

  • MUTSHI WA MFIGI MUUME​—DILONGESHA BUA DITABUJA

  • BADI BELA BUKOKESHI BUA YEZU MPATA

Pavua Yezu mumbuke mu Yelushalema mu Dimue mu mapingaja, wakapingana mu Betania ku est kua Mukuna wa Olive. Uvua pamuapa mulale kua ba Lazalo, Mariya ne Mâta, balunda bende.

Mpindieu tudi mu dituku dia 11 ngondo wa Nisana mu dinda. Yezu ne bayidi bende badi kabidi mu njila batangile ku Yelushalema kuikalaye mua kubuela mu ntempelo bua musangu wa ndekelu. Dituku edi ndia ndekelu bua mudimu wende wa diyisha bantu mu tshibungi kumpala kua kusekelelabu Pasaka, ne kujadika Tshivulukilu tshia lufu luende, ne pashishe kutuilangana ne ntatu ne lufu.

Padibu mu njila bafumina ku Betania pa Mukuna wa Olive batangile mu Yelushalema, Petelo udi umona mutshi uvua Yezu muele mulawu dituku dishale mu dinda. Udi ukema wamba ne: “Labi, tangila! mutshi wa mfigi uuvua muele mulawu au mmufube.”​—Mâko 11:21.

Kadi bua tshinyi Yezu uvua mufubishe mutshi au? Udi uleja kabingila mu diandamuna diende wamba ne: “Bulelela ndi nnuambila ne: nuenu bikale ne ditabuja, kanuyi ne dielakana, kanuakuenza anu tshimvua muenzele mutshi wa mfigi eu to, kadi nansha nuenu bambile mukuna eu ne: ‘Juka, diela mu mbuu,’ bualu ebu nebuenzeke. Nunku, bintu bionso binudi nulomba mu disambila ne ditabuja, nenubipete.” (Matayi 21:21, 22) Nunku udi wambulula bualu buvuaye muambe kumpala bua kuikala ne ditabuja dikumbane bua kujula mukuna.​—Matayi 17:20.

Nunku pavua Yezu mufubishe mutshi au, uvua mufile dilongesha dia mudi kuikala ne ditabuja kudi Nzambi ne mushinga. Udi wamba ne: “Bintu bionso binudi nulomba mu disambila, ikalayi ne ditabuja ne: nukadi babipete, ne nenubipete.” (Mâko 11:24) Edi ndilongesha dia mushinga bua bayidi bonso ba Yezu! Bidi nangananga bimpe bualu bapostolo bavua ne bua kutuilangana ne ntatu mikole mu matuku makese. Kadi kudi bualu bukuabu budi bupetangana ne dilongesha dia mutshi wa mfigi muume ne ngikadilu wa ditabuja.

Anu bu mutshi wa mfigi eu, tshisamba tshia Isalele tshivua ne tshimuenekelu tshia dishima. Bena mu tshisamba etshi bavua badie tshipungidi tshia kuikala mu malanda mimpe ne Nzambi, ne bavua mua kuikala ne ngikadilu ivua ileja muvuabu batumikila Mikenji yende. Kadi bena tshisamba etshi mu kabujima bakaleja muvuabu bapangile ditabuja ne kabayi ne ngikadilu mimpe. Bakabenga too ne muana wa Nzambi. Ke bua tshinyi pavua Yezu muumishe mutshi wa mfigi uvua kawuyi ukuama, wakaleja tshivua ne bua kuikala nshikidilu bua tshisamba etshi tshivua katshiyi ne ngikadilu mimpe, ne tshivua tshipangile ditabuja.

Katupa kakese, Yezu ne bayidi bende badi babuela mu Yelushalema. Anu bu muvua tshilele tshiende, Yezu udi uya ku ntempelo ne utuadija kulongesha. Bamfumu ba bakuidi ne bakulu ba mu tshisamba, pamuapa batshivua bavuluka tshivua Yezu muenzele bashintudi ba makuta dituku dishale, pavuabu bamuela mpata bamba ne: “Mbukokeshi kayi buudi wenza nabu malu aa? Anyi nnganyi udi mukupeshe bukokeshi ebu bua kuenza nabu malu aa?”​—Mâko 11:28.

Yezu wakabandamuna ne: “Nennuele lukonko lumue. Ngandamunayi, ne meme nennuambile bukokeshi bundi ngenza nabu malu aa. Dibatiza dia Yone divua difume mu diulu anyi kudi bantu? Ngandamunayi.” Mpindieu baluishi ke badi babuela mu tshibuejakaji. Bakuidi ne bakulu badi bakonkangana bua mushindu wa kuandamuna bamba ne: “Tuetu bambe ne: ‘Mmu diulu,’ neambe ne: ‘Kadi, bua tshinyi kanuvua bamuitabuje?’ Kadi tutete kuamba ne: ‘Kudi bantu’ anyi?” Bavua bela meji nunku bualu bavua batshina musumba wa bantu, “bualu bantu bonso aba bavua bangata Yone ne: uvua bushuwa muprofete.”​—Mâko 11:29-32.

Baluishi ba Yezu aba kabakapeta diandamuna dimpe to. Ke bualu kayi bakandamuna ne: “Katuena bamanye to.” Yezu kubambila ne: “Meme panyi tshiena nnuambila bukokeshi bundi ngenza nabu malu aa to.”​—Mâko 11:33.