LECCIÓN 39
Ni̱ñi̱, ¿na̱sa ndeʼe Yandios?
Ni̱ñi̱ kuu ɨn ja kánuu tuni. Nú nduu iyo ni̱ñi̱, ni ɨn ñayí ma kuu kuteku-ji. Sɨkɨ ja Yandios ni saʼa-Ya yoʼo, maa-Ya kuu ja kachi na̱sa kuatiñu-yo ni̱ñi̱. ¿Naguá kachi-Ya sɨkɨ ni̱ñi̱? ¿A kuu kaji-yo axi kuu chiʼi-yo nu̱u̱ tu̱chi-yo? ¿De naguá chíndeé nu̱u̱-ní tágua ka̱ji vaʼa-ní na̱sa saʼa-ní sɨkɨ ja yaʼa?
1. ¿Na̱sa ndeʼe Jeová ni̱ñi̱?
Nu̱u̱ nda kɨvɨ ichi yáta̱, Jeová ni kachi-Ya nu̱u̱ nda ñayí ja ni chiñuʼun nu̱u̱-Ya: “Ni̱ñi̱ kuu ja saʼa ja teku ndɨʼɨ kuñu” (Levítico 17:14, TNM). Nu̱u̱ Jeová, ni̱ñi̱ kuu ja saʼa ja teku. De, sɨkɨ ja teku kuu ja ni skutaʼvi Yandios —kuu ja ndoo ji ja i̱i̱—, ni̱ñi̱ suni kuu ja i̱i̱.
2. ¿A jási̱ Yandios ja kuatiñu-yo ni̱ñi̱?
Ta nchaʼa ka koo congregación cristiana, Jeová ni tatuni-Ya nu̱u̱ nda ñayí ja ni chiñuʼun nu̱u̱-Ya ja ma ka yaji-ji ni̱ñi̱ (kaʼvi-ní Génesis 9:4 ji Levítico 17:10, TNM). De, ta ja ni jakoo-ji, Jeová ni tatuni tuku-Ya tuʼun yaʼa. Cuerpo gobernante —nda apóstol ji nda anciano ja ni chuʼun ichí congregación— ni ka kaʼan-de tuʼun yaʼa nu̱u̱ nda cristiano: “Ma̱ ca̱jí ní ni̱ñi̱” (kaʼvi-ní Hechos 15:28, 29).
¿Naguá kúni kaʼan ja ma kaji-yo ni̱ñi̱? Nú teé tátán kachi-de nu̱u̱-ní ja ma koʼo-ní ndi̱xí, maa-ní ma koʼo-ní, ¿a ja nda̱a̱ kuu? De ¿a kaji-ní ndeyu ja yiʼi ndi̱xí axi chiʼi-ní nu̱u̱ tu̱chi-ní? Nduu kuiti̱. Inuú kuu jín tuʼun ja tatuni ja ma kuatiñu-yo ni̱ñi̱. Ja kandija-yo nu̱u̱ Yandios kúni kaʼan ja ma kaji-yo axi koʼo-yo ni̱ñi̱ ni ma kaji-yo kuñu ja nduu ni jati ni̱ñi̱. Suni ma kaji-yo ndeyu ja yiʼi ni̱ñi̱.
¿Na̱sa ka jatiñu nda teé tátán ni̱ñi̱? Sava nda tátán yiʼi ni̱ñi̱ axi nda ja satátán jatiñu ni̱ñi̱ de jíso-ji ley Yandios, tanu kuu ta chiʼi ni̱ñi̱ nu̱u̱ tu̱chi axi nda componente ja kánuu ka ja yiʼi nu̱u̱ ni̱ñi̱ tanu kuu: glóbulos rojos, glóbulos blancos, plaquetas ji plasma. De suni iyo ji̱chi ja ɨn tátán axi ja satátán nduu steʼen ka̱jí nú jíso-ji ley Yandios. Tanu kuu, iyo sava nda tátán axi ja satátán yiʼi axi jatiñu jaku ni̱ñi̱. De nu̱u̱ sava ka jatiñu ni̱ñi̱ maa ñayí. Tanu ni ndeʼe-yo ja iyo siin siin tátán, ɨn ɨn ñayí jiniñuʼun ka̱ji-ji naguá saʼa-ji. (Gálatas 6:5). a
NÁ KUTUʼVA KA-YO SƗKƗ TUʼUN YAʼA
Ná kutuʼva-yo naguá jiniñuʼun ja tíin kuenta-yo hora ka̱ji-yo tátán kuatiñu-yo.
3. Ka̱ji-ní saʼa-ní tiñu ja taʼa̱n ini Jeová
¿Na̱sa kuu ka̱ji vaʼa-ní ja saʼa-ní de koo inuú ini-ní jín ja jani ini Yandios sɨkɨ ni̱ñi̱? Ka kundeʼe-ní VIDEO ñukua de ka ndatuʼun-ní nakú kánuu ja saʼa-ní nda tuʼun ja vaji ichi nu̱u̱:
-
Saʼa-ní sáʼan de kakan-ní ja ndíchi (Santiago 1:5).
-
Ndukú-ní nda principio ja vaji nu̱u̱ Biblia ja yitaʼan jín ni̱ñi̱ de kundeʼe-ní na̱sa saʼa-ní (Proverbios 13:16, TNM).
-
Ndukú tuʼun-ní na̱sa ka saʼa nu̱u̱ ndee-ní.
-
Kundeʼe vaʼa-ní na tátán kuu ja ma kuatiñu kuiti̱-ní.
-
Kuʼun kají ini-ní ja tiñu ja ka̱ji-ní saʼa-ní saʼa ja koo ñaníí janduni-ní (Hechos 24:16). b
-
Tíin kuenta-ní ja ni ɨn ñayí —ni yɨɨ́-ní, ni ñasɨʼɨ-ní, ni ɨn anciano axi ñayí ja steʼen nu̱u̱-ní sɨkɨ Biblia— ma kuu kachi-ji naguá saʼa-ní tágua koo ñaníí janduni-ní (Romanos 14:12).
-
Chisó-ní nu̱u̱ ɨn tutu nda tuʼun ja ka̱ji-ní saʼa-ní.
4. Nda-sa testigo Jeová ka ndukú-sa nda ñayí ka satátán vaʼa
Ta kandija-yo nu̱u̱ ley Yandios sɨkɨ ni̱ñi̱ nduu kúni kaʼan ja nduu kúni-yo ndukú-yo ja kutátán vaʼa-yo. Ka kundeʼe-ní VIDEO.
Ka kaʼvi-ní Tito 3:2 de ka ndatuʼun-ní sɨkɨ nda tuʼun yaʼa:
-
¿Nakú jiniñuʼun ja kaʼan mani̱-yo ji koo yɨñuʼún-yo nu̱u̱ nda teé tátán?
|
Nduu jetaʼvi-yo |
Ja kani xini ɨn ɨn-yo |
|---|---|
|
A. Plasma ja yiʼi nu̱u̱ ni̱ñi̱ |
Nda fracción plasma |
|
B. Glóbulos blancos |
Nda fracción glóbulos blancos |
|
C. Plaquetas |
Nda fracción plaquetas |
|
D. Glóbulos rojos |
Nda fracción glóbulos rojos |
5. Nda fracción ni̱ñi̱
Ni̱ñi̱ nevaʼa-ji kumi nda componente kánuu: glóbulos rojos, glóbulos blancos, plaquetas ji plasma. De suni, ɨn ɨn nda componente ka yiʼi kuaʼa ka nda fracción luli. c Sava nda fracción yaʼa yiʼi nu̱u̱ nda tátán ja ka jatiñu tágua satátán nda ñayí axi jatiñu tágua jakuiñi ɨn hemorragia.
Ta jiniñuʼun ja kuatiñu nda fracción ja yiʼi nu̱u̱ ni̱ñi̱, ɨn ɨn cristiano jiniñuʼun ka ka̱ji maa-ji sɨkɨ na̱sa kachi janduni-ji ja ni satuʼva-ji jín Biblia. Sanaa de koo ɨn cristiano ja ma kuataʼvi-ji tátán ja yiʼi nda fracción ja vaji nu̱u̱ ni̱ñi̱ axi ja kuatiñu fracción ta kutátán-ji. De sanaa koo sava ka nda-ji ja kuataʼvi-ji.
Ta ka̱ji-ní ja saʼa-ní, katuʼun-ní maa-ní:
-
¿Na̱sa kaʼan ka̱jí-sa nu̱u̱ nda teé satátán nakú nduu jetaʼvi-sa axi kuataʼvi-sa sava nda fracción ja yiʼi nu̱u̱ ni̱ñi̱?
JA KA JIKATUʼUN SAVA NDA ÑAYÍ: “Nú ni̱ñi̱ kuu skáku-ji nda ñayí, ¿nakú nduu iyo vaʼa ja ndɨvɨ-yo ni̱ñi̱?”.
-
¿Na̱sa jani ini-ní?
JA NI KUTUʼVA-YO
Jeová kúni-Ya ja ma kuatiñu ndevaʼa-yo ni̱ñi̱.
Tuʼun núku̱ʼun ini
-
¿Nakú kachi Jeová ja ni̱ñi̱ kuu ja i̱i̱?
-
¿Nakú jíni̱-yo ja tuʼun tatuni Yandios sɨkɨ ja ma kaji-yo ni̱ñi̱ suni kúni kaʼan ja ma kuu ndɨvɨ-yo ni̱ñi̱?
-
¿Naguá chíndeé nu̱u̱-ní ja ka̱ji vaʼa-ní ja saʼa-ní ta jatiñu ni̱ñi̱ nu̱u̱ satátán?
NU̱U̱ NDANIʼI KA-NÍ TUʼUN
Ta nchaʼa ka̱ji-ní nú kuataʼvi-ní ni̱ñi̱ maa-ní ta kutátán-ní, ¿naguá jiniñuʼun ja tíin kuenta-ní?
“Nda tuʼun jikatuʼun nda ñayí” (La Atalaya, 15 yo̱o̱ octubre kuiya 2000)
Ta nchaʼa ka ka̱ji-ní ja saʼa-ní nú kuataʼvi-ní nda fracción ni̱ñi̱, ¿naguá jiniñuʼun ja kani xini-ní?
“Nda tuʼun jikatuʼun nda ñayí” (La Atalaya, 15 yo̱o̱ junio kuiya 2004)
¿Naguá ni sínu ini nu̱u̱ ɨn teé satátán ja tuʼun ja kaʼan Jeová sɨkɨ ni̱ñi̱ kuu ɨn ja vaʼa?
“Ni jetaʼvi-sa Tuʼun Yandios sɨkɨ ni̱ñi̱” (¡Despertad!, 8 yo̱o̱ diciembre kuiya 2003)
Kundeʼe-ní na̱sa nda anciano ja ka yiʼi nu̱u̱ Comité de Enlace jín nda Hospital ka chíndeé-de nda ñani̱-de ji kuáʼa-de.
a Kundeʼe-ní nu̱u̱ lección 35, “Na̱sa kuu ka̱ji vaʼa-yo ja saʼa-yo”.
c Nu̱u̱ sava nda teé ka satátán ka kachi-de ja ndi kumi nda componente ja kánuu ka kuu fracción. Ja ñukua kuu ja, jiniñuʼun ja maa-ní kaʼan ka̱jí-ní nu̱u̱ nda teé ka satátán nakú nduu jetaʼvi-ní ni̱ñi̱ axi glóbulos rojos, ni glóbulos blancos, plaquetas axi plasma.
