LECCIÓN 12
¿Na̱sa kuu tandee-yo nu̱u̱ Yandios?
1. ¿A níni Yandios ndɨʼɨ nu̱u̱ nda sáʼan?
Yandios kana-Ya ndɨʼɨ nu̱u̱ ñayí tágua kuni-ji ja kánuu ji ja vii kuu ja tandee-ji nu̱u̱ Yandios jín sáʼan (Salmo 65:2). De nda tuʼun yaʼa, nduu kúni kaʼan ja níni-Ya ji ja kandija-Ya nu̱u̱ ndɨʼɨ sáʼan. Tutu Yandios kachi ja kuu “kúndasi̱ nu̱u̱ tuʼun ja jikan taʼvi” ɨn teé nu̱u̱ Yandios nu nduu jito vaʼa-de ñasɨʼɨ-de (1 Pedro 3:7). Tanu ni saʼa nda israelita ja núú ni̱ núú ni̱ ka saʼa-de tuʼun ndevaʼa, Yandios nduu ni kúni-Ya kunini-Ya nda sáʼan nda ñayí yaʼa. De vese sukua, Yandios níni-Ya sáʼan ja saʼa nda ñayí ja ndi̱kó ini-ji nu ni saʼa-ji kuachi kaʼnu nu̱u̱-Ya. Biblia kachi: “De ta nda maa-ro ka skáa̱-ro ndaʼá-ro, chuʼu̱-ni ndu̱chí nu̱u̱-ni nu̱u̱ nda-ro. Vese saʼa tuni nda-ro sáʼan, nduu níni-ni; ndaʼá nda maa-ro ni chitú ni̱ñi̱” (Isaías 1:15). Kaʼvi-ní Hechos 3:19.
Kundeʼe-ní video ¿A níni Yandios ndɨʼɨ nu̱u̱ nda sáʼan?
2. ¿Na̱sa saʼa-yo sáʼan?
Ja saʼa-yo sáʼan ñukua náʼán ja chiñuʼun-yo Yandios, ja ñukua kuu ja kánuu saʼa-yo sáʼan nu̱u̱ matuʼun Jeová (Mateo 4:10; 6:9). De sɨkɨ ja ñayí kuachi kuu-yo jiniñuʼun-yo kakan-yo nu̱u̱ sɨvɨ Jesús, chi suu-de kuu ja ni ji̱ʼi̱ nu̱u̱ kuachi-yo (Juan 14:6). Jeová nduu kúni-Ya ja núú ni̱ núú ni̱ kaʼan-yo ɨn ni̱ axi ja kaʼvi-yo ɨn sáʼan, chi ja kúni-Ya kuu ja saʼa-yo sáʼan jín nde anu-yo. Kaʼvi-ní Mateo 6:7 ji Filipenses 4:6, 7.
Yandios ja ni saʼa Ya-yo níni-Ya nde nda sáʼan ja saʼa yuʼu̱-yo (1 Samuel 1:12, 13). De ndetu-Ya ja saʼa-yo sáʼan nu̱u̱-Ya naani hora kúni maa-yo tanu kuu janéʼe, ta jañíni, ta hora kaji-yo axi ta iyo ɨn tundoʼo nu̱u̱-yo. Kaʼvi-ní 1 Pedro 5:7 ji Mateo 15:36.
3. ¿Nakú kánuu ndutútú nda cristiano nda̱a̱?
Níí nu̱u̱ ndee-yo, iyo ñayí ja nduu na fe-ji nu̱u̱ Yandios axi nde jakundee-ji sɨkɨ nda tuʼun ja kaʼan-Ya ja ndasaʼa vaʼa-Ya 2 Timoteo 3:1, 4; 2 Pedro 3:3, 13). Ja ñukua kuu ja jiniñuʼun ndutútú-yo jín nda ñayí ja kuu-ji cristiano nda̱a̱ de sukua ni̱ʼi̱n-yo tuʼun ndeé ini. Chi nda ñayí yaʼa suni jiniñuʼun-ji ja kuáʼa-yo tuʼun ndeé nu̱u̱-ji. Kaʼvi-ní Hebreos 10:24, 25.
ñuʼun yaʼa de sukua koo vaʼa. Yaʼa sanaa kuu saʼa ja nuu ini-yo de ma tandee ka-yo nu̱u̱-Ya (Nu kitaʼan-yo ji ñayí ja kundaʼvi ini-ji Yandios yaʼa saʼa ja koo ñati ka-yo nu̱u̱-Ya. Nu̱u̱ ndutútú nda testigo Jeová kuu chindee nu̱u̱-yo fe ja nevaʼa inka ñayí. Kaʼvi-ní Romanos 1:11, 12.
4. ¿Na̱sa ku̱ú tandee-ní nu̱u̱ Yandios?
Kuu tandee-ní nu̱u̱-Ya nu ndakani xini-ní nda tuʼun ja ni kutuʼva-ní sɨkɨ-Ya nu̱u̱ Biblia. Kani xini-ní nda ja ni saʼa-Ya, nda tuʼun vaʼa ja kaʼan-Ya ji nda tuʼun ja ni kachi-Ya ja saʼa-Ya. Ja ndakani xini-ní ji ja saʼa-ní sáʼan chindee nu̱u̱-ní ja jakuʼun ini-ní nasaa kundaʼvi ini-Ya nda-yo ji nasaa ndíchi-Ya. Kaʼvi-ní 1 Timoteo 4:15, 16.
Nu iyo fe-ní de kandija-ní ñukua saʼa ja koo ñati-ní nu̱u̱ Yandios. Tanu ɨn ita̱ ja kánuu chuʼun-yo ndute nu̱u̱ tágua kuu kuteku suni sukua kuu fe. De tágua kuu ni̱ʼi̱n-yo fe jiniñuʼun ja kani xini-yo sɨkɨ ndɨʼɨ tuʼun ja yítuu ja kandija-yo nu̱u̱-Ya. Kaʼvi-ní Mateo 4:4 ji Hebreos 11:1, 6.
5. ¿Na ja vaʼa ni̱ʼi̱n-yo ja koo ñati-yo nu̱u̱ Yandios?
Jeová ndɨʼvɨ ini-Ya ja kuu nda ñayí ja kundaʼvi ini-ji nu̱u̱-Ya. De kuu koto-Ya ñayí nu̱u̱ ndɨʼɨ tundoʼo ja saʼa ja nuu fe-ji ji ja ndetu-ji ja ku̱ú kuteku nɨkani-ji (Salmo 91:1, 2, 7-10). De kachi-Ya na tiñu ma ku̱ú saʼa-ji tágua koo vaʼa-ji ji kundee sii-ji, de suni steʼen-Ya na̱sa ku̱ú kuteku vaʼa ka nda-ji. Kaʼvi-ní Santiago 1:25; 4:4, 8.