Matu 27:1-66
-
Rej bõkl̦o̦ke Jesus ñan ippãn Pail̦at (1, 2)
-
Judas ej lukwõj bũruon (3-10)
-
An Jesus jutak im̦aan mejãn Pail̦at (11-26)
-
An armej ro kajjirere kake (27-31)
-
Aer dilaiki n̦a ilo juon jurõn al̦al̦ ilo Golgota (32-44)
-
Mej eo an Jesus (45-56)
-
Aer likũt ãnbwinnin Jesus ilo juon lõb (57-61)
-
Aer lukkuun waje lõb eo (62-66)
27 Ke ear jibboñ, aolep bũrij ro reutiej im ri-tõl ro an armej ro rar pepe ippãn doon kõn kilen aer naaj m̦an Jesus.
2 Innem rar lukwõje pein im bõkl̦o̦ke ñan ippãn Pail̦at, kom̦ja* eo an Judia.
3 Ke Judas, eo im ear kinaakl̦o̦k Jesus, ear lo bwe em̦õj aer liaakel̦o̦ke ñan mej, ear lukkuun ajl̦o̦k. Kõn men in, ear karo̦o̦ll̦o̦k jããn jelba ko 30 ñan ippãn bũrij ro reutiej im ri-tõl ro an ri-Ju,
4 im ear ba: “Iar jerawiwi kõnke iar liaakel̦o̦k bõtõktõkin eo ejjel̦o̦k ruõn.” Innem rar ba: “Etke kwõjaam̦ ba tok ñan kõm? Am̦ make eddo n̦e!”
5 Kõn men in, ear julo̦ki jããn jelba ko ñan ilowaan tampel̦ eo im ear ilo̦k im make lukwõj bũruon.
6 Bõtab bũrij ro reutiej rar bũki jããn jelba ko im rar ba: “Ejjab mãlim ñan likũti jããn kein ilo jikin jããn eo ilo Tampel̦ in kõnke jããn kein rej jããn in uror.”*
7 Ãlikin aer kar pepe ippãn doon, rar kõjerbale jããn eo ñan wiaiki wãto eo an ro rej kõm̦m̦an jãpe jãn kũl̦e bwe en jikin aer kalibwin ruwamãejet ro.
8 Eñin unin, ñan rainin rej n̦aetan jikin in, Wãto in Bõtõktõk.
9 Innem ear jejjet kũtien men eo ri-kanaan Jeremaia ear kanaan kake ke ear ba: “Rar bõk 30 m̦õttan jããn jelba, joñan on̦ããn em̦m̦aan eo ekkar ñan pepe eo an jet iaan ro nejin Israel,
10 im rar kõjerbale ñan wiaiki wãto eo an ro rej kõm̦m̦an jãpe, ãinwõt an kar Jeova* jiroñ eõ.”
11 Ke Jesus ear jutak im̦aan kom̦ja* eo, kom̦ja eo ear kajjitõk ippãn im ba: “Kwe ke Kiiñ eo an ri-Ju?” Im Jesus eba: “Ejim̦we am̦ ba.”
12 Bõtab ear jab ba jabdewõt ke bũrij ro reutiej im ri-tõl ro an ri-Ju rar n̦aruon.
13 Innem Pail̦at eba ñane: “Kwõjjab roñ aolepen men kein rej n̦aruom̦ kaki ke?”
14 Ak ear jab kwal̦o̦k juon naan im uwaake ñan jidik, im kom̦ja* eo ear lukkuun bwilõñ.
15 Aolep iien ñe rej kõm̦m̦ane kwõjkwõjin kijoone eo, ekõn juon m̦anit an kom̦ja* eo ñan karõl̦o̦k juon ri-kalbuuj, jabdewõt eo armej ro rekõn̦aan bwe en rõl̦o̦k.
16 Ilo iien in ekar wõr juon ri-kalbuuj ebuñbuñ kõn an nana, etan Barabbas.
17 Innem ke armej ro wõj rar kobal̦o̦k, Pail̦at ear kajjitõk ippãer im ba: “Wõn eo kom̦ kõn̦aan bwe in karõl̦o̦k ñan kom̦? Barabbas ke ak Jesus, eo rej ba bwe e Christ?”
18 Pail̦at ear jel̦ã bwe rar ebbanbane Jesus im eñin unin rar liaakel̦o̦k ñane.
19 Innem ke Pail̦at ear jijet ilo jea in ekajet eo, lio ippãn ear ijjilõkl̦o̦k ennaan ñane im ba: “Lale kwaar kõm̦m̦ane jabdewõt men ñan em̦m̦aan n̦e ejjel̦o̦k ruõn.* Ikanooj inepata rainin kõnke iar ettõn̦ak kake boñ.”
20 Ak ear jab bõjrak an bũrij ro reutiej kab ri-tõl ro an ri-Ju kareel armej ro bwe ren kajjitõk bwe Barabbas en rõl̦o̦k, bõtab Jesus en mej.
21 Kõn men in, kom̦ja* eo ear bar kajjitõk ippãer: “Wõn iaan l̦õm̦arein ruo kom̦ kõn̦aan bwe in karõl̦o̦ke?” Im reba: “Barabbas.”
22 Im Pail̦at ear kajjitõk ippãer im ba: “Innem ta eo in kõm̦m̦ane ñan Jesus, eo rej ba bwe e Christ?” Im reba: “Dilaiki ilo jurõn al̦al̦!”
23 Im Pail̦at eba: “Etke? Ta eo enana ear kõm̦m̦ane?” Ak armej ro rar kõl̦l̦aajl̦o̦k wõt ainikieer im ba: “Dilaiki ilo jurõn al̦al̦!”
24 Ke Pail̦at ear kile bwe ejjel̦o̦k men en̦ emaroñ bar kõm̦m̦ane im bwe armej ro rejino kõm̦m̦an poktak, ear kwal̦ pein im̦aan mejãn armej ro im ba: “Ejjel̦o̦k ruõ kõn bõtõktõkin em̦m̦aan in, enaaj ruomi wõt.”
25 Innem armej ro rar uwaak im ba: “Bõtõktõkin en itok ioom im ajri ro nejim.”
26 Kõn men in, Pail̦at ear karõl̦o̦ke Barabbas ñan er, ak ear jiroñ rũttarin̦ae ro bwe ren deñl̦o̦ke Jesus, im lel̦o̦ke ñan er bwe ren m̦ane ilo aer dilaiki ilo jurõn al̦al̦.
27 Innem rũttarin̦ae ro an kom̦ja* eo rar bõkl̦o̦k Jesus ñan ilowaan mel̦an m̦weo im̦õn kom̦ja eo, im aolep rũttarin̦ae ro rar itok im kaapool̦e Jesus.
28 Im rar utũki nuknuk ko an im kanuknuki kõn juon nuknuk bũrõrõ.
29 Innem rar kõm̦m̦ane juon kũrawũn jãn kãlõklõk im likũti ioon bõran, im rar lel̦o̦k juon al̦al̦ bwe en jibwe kõn anmoon̦in pein. Innem rar bukwelõlõ ñane im kõm̦m̦an kõjak kake im ba: “Yokwe eok, Kiiñ en̦ an ri-Ju!”
30 Im rar kaplouki im bõke al̦al̦ eo im deñl̦o̦ke bõran kake.
31 Ãliktata, ãlikin aer kar kõm̦m̦an kõjak kake, rar utũki nuknuk bũrõrõ eo im bar kanuknuki kõn nuknuk ko an. Innem rar ãñinl̦o̦ke bwe ren dilaiki ilo jurõn al̦al̦.
32 Ke rar diwõjl̦o̦k rar lo juon em̦m̦aan in Sairine etan Saimõn. Innem rar kõm̦akokoiki em̦m̦aan in bwe en ineeke al̦al̦ in eñtaan* eo an Jesus.
33 Im ke rar tõparl̦o̦k jikin eo etan Golgota, mel̦el̦ein naan in ej Jikin L̦atin Bar,
34 rar lel̦o̦k ñan Jesus wain em̦õj kãreiki kõn dãn meo̦ bwe en idaak. Bõtab, ãlikin an kar edjoñe, ear m̦akoko in ilimi.
35 Innem ãlikin aer kar dilaiki ilo jurõn al̦al̦, rar kũbween kijdik ñan ajeji nuknuk ko an,
36 im rar jijet wõt ijo im waje.
37 Bareinwõt, rar likũti juon jain itulõñin bõran ñan kwal̦o̦k ta eo rej n̦aruon kake. Rar je im ba: “Eñin ej Jesus, Kiiñ eo An Ri-Ju.”
38 Innem rar bõktok ruo ri-ko̦o̦t im totoik erro ilo jurõn al̦al̦ ko iturin, juon ituanmoon̦in im eo juon ituanmiiñin.
39 Im ro rar etetal ijo tok rar kajjirere kake e im kajjeboululi bõraer
40 im ba: “Kwaar ba bwe kwõmaroñ rupe tampel̦ eo im bar kalõke ium̦win jilu wõt raan, eokwe kwõn lo̦mo̦o̦ren eok make! El̦aññe kwe nejin Anij, kwõn karõl̦o̦k eok make jãn al̦al̦ in eñtaan* n̦e!”
41 Bareinwõt, bũrij ro reutiej im skraib ro im ri-tõl ro an ri-Ju ro rar jino aer kõm̦m̦an kõjak kake im ba:
42 “Ejel̦ã lo̦mo̦o̦ren ro jet ak ejaje lo̦mo̦o̦ren e make! El̦aññe ej Kiiñ in Israel, eokwe en karõl̦o̦k e make jãn al̦al̦ in eñtaan* n̦e, innem jej kab naaj tõmake.
43 Ear kwal̦o̦k an lõke Anij. El̦aññe Anij ej lukkuun kaorõke, eokwe en lo̦mo̦o̦rene bwe l̦õn̦e ear ba, ‘Ña Nejin Anij.’”
44 Ri-ko̦o̦t ro me rar ettoto ilo jurõn al̦al̦ ko iturin rar bar kajjirere kake e ilo ejja wãween in wõt.
45 Innem ke ear 12 awa jim̦a,* ear jok marok ioon aolepen ãneo l̦o̦k ñan 3 awa jim̦a ãlikin raelep.*
46 Im ke ej 3 awa jim̦a ãlikin raelep,* Jesus ear lam̦õj kõn juon ainikien el̦ap im ba: “Eli, Eli, lama sabaktani?” mel̦el̦ein naan kein ej, “Aõ Anij, aõ Anij, etke kwaar ilo̦k jãn eõ?”
47 Ke jet iaan armej ro rar jutak ijo rar roñ an ba men in, rar ba: “Em̦m̦aan in ej kũri Ilaija.”
48 Im juon iaaer ear kajju ettõrl̦o̦k im bõk juon matmat im katutuuki ilo wain meo̦, innem ear lelõñl̦o̦k kõn juon al̦al̦ bwe Jesus en idaak.
49 Bõtab armej ro jet rar ba: “Jab el̦waj ñan l̦õn̦e! Jen kõttar im lale Ilaija eitok ke im lo̦mo̦o̦rene.”
50 Innem Jesus ear bar lam̦õj kõn juon ainikien el̦ap im ear jol̦o̦k kũtuon.*
51 Im katiiñ eo ilowaan jikin eo eokkwõjarjar ilo tampel̦ eo ear potak jãn lõñ ñan lal̦ ilo ruo m̦õttan, im lal̦ ear m̦akũtkũt im dekã ko rekkillep rar rup.
52 Im lõb* ko rar pel̦l̦o̦k im ear kãnabõjtak ãnbwinnin elõñ ri-mej, ãnbwin kein rej ãnbwinnin ro rekkwõjarjar me rar mej,*
53 im elõñ armej rar reilo̦k im loi. (Ãlikin an kar Jesus jerkakpeje, jet armej me rar pãd iturin lõb ko rar ilo̦k ñan jikin eo eokkwõjarjar.)*
54 Kapen eo an jarin tarin̦ae eo im rũttarin̦ae ro me rar waje Jesus rar lo an m̦akũtkũt lal̦ im an men ko jet wal̦o̦k. Kõn men in, rar lukkuun mijak im reba: “Lukkuun m̦ool ke em̦m̦aan in ej Nejin Anij.”
55 Ear kanooj in lõñ kõrã ijo rej reitok jãn juon jikin ettol̦o̦k. Kõrã rein rar l̦oore Jesus ke ear ilo̦k jãn Galili bwe ren jipañe.
56 Jet iaan kõrã rein ej Meri Magdalini im Meri jinen Jemes im Joses. Kõrã eo jinen l̦õm̦aro nejin Zebedi ear bar pãd ijo.
57 Ke ekar jino jotal̦o̦k, juon ri-m̦weiie jãn Arimatia etan Josep ear itok. Em̦m̦aan in ear bar juon iaan ri-kal̦oor ro an Jesus.
58 Em̦m̦aan in ear ilo̦k ñan ippãn Pail̦at im kajjitõk an bõk ãnbwinnin Jesus, im Pail̦at ear ba bwe ren lel̦o̦k ãnbwin eo ñane.
59 Im Josep ear bõk ãnbwin eo im kũtimi kõn juon m̦õttan nuknuk* ekanooj em̦m̦an im erreo.
60 Im ear likũti ãnbwin eo ilo juon lõb* ekããl ekar kõm̦m̦ane itõrerein juon tol̦. Innem ãlikin an kar kadãpill̦o̦k juon dekã kileplep bwe en pinej mejãn lõb* eo, ear ilo̦k.
61 Bõtab Meri Magdalini im Meri eo juon rar pãdwõt ijo im jijet iturin lõb eo.
62 Men kein rar wal̦o̦k ilo raanin Kõppojak eo.* Innem raan eo tok juon, bũrij ro reutiej im Parisi ro rar kweilo̦kl̦o̦k ippãn Pail̦at,
63 im rar ba ñane: “Kõmij keememej bwe ke ri-etao eo ear mour, ear make ba, ‘Ãlikin jilu raan, inaaj bar mour.’
64 Kõn men in, kwõn kakien bwe ren lukkuun waje lõb en̦ m̦ae raan en̦ kein kajilu bwe ri-kal̦oor ran̦ an ren jab etal im ko̦o̦te ãnbwin en̦ im ba ñan armej, ‘Em̦õj an jerkak jãn mej!’ Mel̦el̦e in eriab enaaj nanal̦o̦k jãn men eo ri-etao eo ear ba m̦oktal̦o̦k.”
65 Innem Pail̦at ear ba: “Kom̦ maroñ ebbõk rũttarin̦ae ippemi bwe ren waje lõb en̦, im lukkuun waje joñan wõt ami maroñ.”
66 Im rar ilo̦k im lukkuun kapene dekã eo ilo lõb eo bwe en lukkuun pen, im rar illik ri-waj ie.
Footnotes
^ Ak “kabna.”
^ Kajin Grik, “on̦ããn bõtõktõk.”
^ Lale “Jeova” ilo Kõmel̦el̦e Ko.
^ Ak “kabna.”
^ Ak “kabna.”
^ Ak “kabna.”
^ Kajin Grik, “ewãnõk.”
^ Ak “kabna.”
^ Ak “kabna.”
^ Lale “Al̦al̦ in eñtaan” ilo Kõmel̦el̦e Ko.
^ Lale “Al̦al̦ in eñtaan” ilo Kõmel̦el̦e Ko.
^ Lale “Al̦al̦ in eñtaan” ilo Kõmel̦el̦e Ko.
^ Kajin Grik, “awa eo kein kajiljino.”
^ Kajin Grik, “awa eo kein karatimjuon.”
^ Kajin Grik, “enañin awa eo kein karatimjuon.”
^ Ak “ear mej.” Naan eo ilo kajin Grik ej pneu′ma. Lale “Pneu′ma” ilo Kõmel̦el̦e Ko.
^ Kajin Grik, “libõn keememej.”
^ Kajin Grik, “kiki.”
^ Mel̦el̦ein, Jerusalem.
^ Ak “juon linen.”
^ Kajin Grik, “libõn keememej.”
^ Kajin Grik, “libõn keememej.”
^ Lale “Raanin Kõppojak” ilo Kõmel̦el̦e Ko.
