RAAN ko rel̦l̦ap (holiday) an kien im an kabuñ ko, rar jab itok jãn Baibõl̦. Raan kein rel̦l̦ap, el̦ap aer buñbuñ ipel̦aakin lal̦ in. Bõtab, raan kein rel̦l̦ap rar jebar im wal̦o̦k jãn ia? El̦aññe ewõr l̦ãibrãre ilo jikin eo kwõj jokwe ie, kwõnaaj bwilõñ kõn kõmel̦el̦e ko kwõnaaj loi ilo bok ko ilo l̦ãibrãre in me rej kwal̦o̦k kõn raan kein rel̦l̦ap im rebuñbuñ. Jen lale jet iaan mel̦el̦e kein.

Ijtõ (Easter). Juon bok (The Encyclopædia Britannica) ej ba: “Ejjel̦o̦k eoon ilo Kallim̦ur Ekããl ej ba bwe armej ro rar Ijtõ ilo iien ko etto.” Innem, Ijtõ ear itok jãn ia? Ear itok jãn m̦antin kabuñ ko an ripeikan ro. Meñe armej ro ilo raan kein rej ba bwe rej Ijtõ ñan keememej iien eo Jijej ear jerkakpeje, bõtab aolep m̦anit ko rej kõm̦m̦ani ilo raanin Ijtõ, rar jab itok jãn Kũrjin ro rem̦ool. Ñan waanjoñak, ekkã aer kõjerbal lep im rapit ilo iien Ijtõ. Joñan, armej rej kõm̦m̦an im wia kõn tõñal ko me jekjekier wõt rapit im lep. Bõtab, juon bok an Katlik (The Catholic Encyclopedia) ej ba: “Rapit eo ear itok jãn m̦anit ko an ripeikan ro im ej kõkal̦l̦en neji im orl̦o̦k.”

 Nuiiõ (New Year). Raanin Nuiiõ im m̦anit ko rej kõm̦m̦ani ilo iien in, eoktak jãn jikin ñan jikin. Raan in el̦ap im ebuñbuñ ear itok jãn ia? Juon bok (The World Book Encyclopedia) ej ba: “Irooj L̦apl̦ap eo an Rom etan Julius Caesar ear kõjenolo̦ke Jãnwõde 1 bwe en raanin Nuiiõ, jino jãn kar iiõ eo 46, m̦okta jãn Kũraij. RiRom ro rar kajeraam̦m̦ane raan in ñan kautiej Janus, anij in kõjãm, im anij in me rar ba ej jinoin men otemjej. Naan in Jãnwõde rar bõke jãn etan Janus, anij eo me eruo bõran im rekoba ippãn doon. Juon bar ej jãlm̦aanl̦o̦k, im bar eo juon ej jãllikl̦o̦k.” Alikkar bwe Nuiiõ (New Year) ej itok jãn m̦anit ko an ripeikan ro ak armej ro me rar jab kabuñ ñan Anij.

Al̦owiin (Halloween). Ilo kar iien ko etto ilo aelõñin Iñlen im jikin ko iturin, ear wõr juon kumi in armej etan RiCelt. Juon bok (The Encyclopedia Americana) ej ba: “Men ko rej kõm̦m̦ani ilo iien al̦owiin rej ekkejell̦o̦k ippãn m̦anit ko an Druid ro [pris ro an RiCelt] ilo kar tõre ko m̦oktal̦o̦k jãn iien ko an Kũrjin ro jinoin. RiCelt ro rar kõm̦m̦ane kwõjkwõj ko ñan anij ko ruo aer, anij in al̦ im anij in rimej. . . . , raanin kwõjkwõj eo an anij eo an rimej ear kõm̦m̦an ilo Nobõm̦ba 1, allõñ eo m̦oktata ilo kõl̦õn̦ta eo an RiCelt ro. Jidik kõn jidik, raan in el̦ap me an rimej ro ear del̦o̦ñtok im erom juon iaan raan ko rel̦l̦ap an Kũrjin ro.”

Raan ko Jet Rel̦l̦ap (Holiday). Jejjab maroñ kõmel̦el̦e kõn aolep raan ko rel̦l̦ap an kien im kabuñ ko ipel̦aakin lal̦ in. Bõtab, Jeova ejjab buñbũruon kõn raan ko rel̦l̦ap me rej kautieje armej ro im kien ko ak doulul ko. (Jeremaia 17:5-7, UBS; Jerbal 10:25, 26) Bareinwõt, keememej bwe Anij ejjab buñbũruon kake jabdewõt raan ko rel̦l̦ap an kabuñ, me m̦anit ko ie rar wal̦o̦ktok jãn armej ro rar jab kabuñ ñane. (Aiseia 52:11; Revelesõn 18:4) Ak em̦m̦an ke ad bõk kun̦aad ilo raan ko rel̦l̦ap ak holiday ko me rejjab itok jãn kabuñ ko? Eokwe, naanin kakapilõklõk ko ilo Katak 16 renaaj jipañ eok ñan mel̦el̦e kõn ta l̦õmn̦ak eo an Anij kõn raan kein rel̦l̦ap.