1-4. Ta wãween eo elukkuun pen Piter ear iioone, im enaaj kar ewi wãween am̦ eñjake ñe en kar kwe eo kwõj iioone wãween in?

 KE RŨTTARIN̦AE ro rej kiili kõjãm aen eo ilikin Piter, kõjãm eo ekõm̦m̦an juon ainikien el̦ap. Em̦õj jakõl̦e kõn jeen ñan ruo ri-waj an Rom, im rej bõkl̦o̦ke ñan ruum̦in kalbuuj eo an. Piter enaaj aikuj kõttar ijin ium̦win elõñ awa ko, bõlen elõñ raan, m̦ae iien renaaj ba ta eo enaaj wal̦o̦k ñane. Ejjel̦o̦k men en̦ emaroñ loe ijello̦kun kiin ruum̦in kalbuuj eo an im wõrwõr eo ie, jeen ko an, im ri-waj ro an.

² Tokãlik, kar ekajete Piter ilo juon wãween elukkuun nana im lãj. Kiiñ Herod Agrippa I ear kõn̦aan bwe Piter en mej. a Ilo m̦ool, Herod ekõn̦aan kwal̦o̦k Piter ñan armej ro ãlikin Kwõjkwõjin Kijoone eo im m̦ane ñan mej bwe en kabuñbũruon armej ro. Men in ear jab baj juon kõn̦aan wõt bwe ewõr an Herod kajoor im maroñ ñan kõm̦m̦ane men in. M̦okta jãn iien in, Herod ear m̦ane Jemes, juon iaan rijjilõk ro m̦õttan Piter.

³ Baj pijaikl̦o̦k m̦õk jo̦teen eo m̦okta jãn aer nãj kar m̦ane Piter. Ta eo Piter ej l̦õmn̦ak kake ke ej make iaan ilo ruum̦in kalbuuj eo an me emarok? Ej ke ememejtok iiõ ko m̦oktal̦o̦k ke Jesus ear ba ñane bwe juon raan naaj booje im jakõl̦e im bõkl̦o̦ke bwe en mej? (Jon 21:18, 19) Piter emaroñ kar l̦õmn̦ak el̦aññe eñin iien eo enaaj jejjet kũtien men in.

⁴ El̦aññe en kar kwe eo kwõj iioone wãween eo Piter ear iioone, en kar ewi wãween am̦ eñjake? Elõñ armej remaroñ naaj kar lukkuun ebbweer im l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k aer kõjatdikdik ñan jidik. Ijoke, ewõr an ri-kal̦oor ro rem̦ool an Jesus Christ kõjatdikdik jekdo̦o̦n ta ko rej iiooni. Ta eo jemaroñ katak jãn wãween an kar Piter im Kũrjin ro jein im jatin em̦m̦akũt ke kar jum̦ae im kaeñtaan er? Jen lale.

5, 6. (1) Etke im ewi wãween an kar Kiiñ Herod Agrippa I jum̦ae im kaeñtaan eklejia eo an Kũrjin ro? (2) Etke mej eo an Jemes ear lukkuun pen im kabũrom̦õj eklejia eo?

⁵ Ãinwõt ad kar katak kake ilo katak eo l̦o̦k, elukkuun kãitoktoklimo im aorõk iien eo Korniliõs, eo ear juon ri-aelõñ ko im baam̦le eo an rar oktak im erom Kũrjin. Ijoke, elõñ ri-Ju ro me rejjañin erom Kũrjin remaroñ kar lukkuun ilbõk ke rej loe an Kũrjin ro me er ri-Ju kobal̦o̦k ippãn ri-aelõñ ko im kabuñ ñan Anij ippãn doon.

⁶ Herod ear juon ri-utiej eo elol̦o̦kjen̦ ilo kien. Ear loe bwe wãween in ikõtaan Kũrjin ri-Ju ro im ri-aelõñ ko ear kõpel̦l̦o̦k juon iien ñane bwe en maroñ kam̦õn̦õn̦õik ri-Ju ro. Kõn men in, ear jino jum̦ae im kaeñtaan Kũrjin ro. Ejjel̦o̦k pere bwe ear jel̦ã bwe rijjilõk Jemes ear lukkuun l̦ap an epaake Jesus Christ. Innem, Herod “ear m̦ane Jemes, l̦eo jein Jon, kõn jãje im ear mej.” (Jrb. 12:2) Men in ear lukkuun kabũrom̦õj eklejia eo! Jemes ear juon iaan rijjilõk ro jilu me rar loe an Jesus oktak nemãmeen im ear bar loe menin kabwilõñlõñ ko me rijjilõk ro jet rar jab loi. (Matu 17:1, 2; Mark 5:37-42) Jesus ear n̦aetan Jemes im l̦eo jein Jon “Nejin Jourur” kõn aer lukkuun kijejeto. (Mark 3:17) Kõn men in, ke kar m̦an Jemes, eklejia eo ear luuji juon jeier im jatier etiljek im eperan, im juon rijjilõk eo el̦ap aer kar yokwe.

7, 8. Ewi wãween an kar eklejia eo em̦m̦akũt ke kar kalbuuji Piter?

⁷ Aer kar m̦an Jemes ear kam̦õn̦õn̦õik ri-Ju ro ãinwõt an kar Herod kõjatdikdik kake. Men in ear kaperan e ñan an kaeñtaane Piter tokãlik.  Ãinwõt kar kwal̦o̦k kake ilo jinoin katak in, ear likũt Piter ilo kalbuuj. Bõtab Herod emaroñ kar keememej bwe ilo kar m̦okta, em̦õj an kar rijjilõk ro bar rõl̦o̦k jãn kalbuuj ilo kabwilõñlõñ, ãinwõt an Katak 5 ilo bok in kar kwal̦o̦k kake. Innem kõn an Herod jab kõn̦aan bwe Piter en rõl̦o̦k, ear jakõl̦e kõn jeen ñan ippãn 2 ri-waj, im ear kõm̦m̦an bwe 16 ri-waj ro ren jerbal raan im boñ ñan lukkuun lale bwe rijjilõk in en jab ko. El̦aññe Piter ear ko, renaaj kar m̦an ri-waj rein. Ilo wãween in ekanooj in pen ñan Piter, ta eo Kũrjin ro jet remaroñ kõm̦m̦ane ñan jipañe?

⁸ Ro ilo eklejia eo rar jel̦ã ta eo ren kõm̦m̦ane. Jerbal 12:5 ej ba: “Piter ear pãdwõt ilo kalbuuj, bõtab ro ilo eklejia eo rar lukkuun jar ñan Anij kõn e.” Aet, jar ko aer ñan Anij kõn Piter rar lukkuun itok jãn bũrueer. Mej eo an Jemes ear jab kam̦õjn̦o̦ikl̦o̦k tõmak eo aer im ear jab kõm̦m̦an aer l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k tokjãn jar ko aer. Elukkuun aorõk jar ko ad ippãn Jeova. El̦aññe rej ekkar ñan ankilaan, enaaj uwaake jar kein. (Hib. 13:18, 19; Jem. 5:16) Elukkuun aorõk bwe Kũrjin ro rainin ren katak jãn men in.

9. Ewi wãween jemaroñ anõke joñak eo an Kũrjin ro jinoin ke rar jar kõn Piter?

⁹ Ewõr ke Kũrjin ro jet me kwõjel̦ã kake me rej iioon eñtaan im elõñ apañ ko? Remaroñ kijenmej ium̦win ijjiped im matõrtõr ko, an kien kamo̦ik jerbal ko ad, ak l̦añ ko rel̦l̦ap. Kwõmaroñ ke jar kõn er kõn aolepen bũruom̦? Kwõmaroñ bareinwõt jel̦ã kõn Kũrjin ro jet me rej kijenmej ium̦win apañ ko ãinwõt ijjiped jãn baam̦le, aer ebbweer, ak apañ ko jet me rej mãlejjoñe tõmak eo aer. El̦aññe kwõj kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ m̦okta jãn am̦ jar,  kwõmaroñ l̦õmn̦ak kõn jet armej kwõmaroñ kwal̦o̦k etaer ilo am̦ jar ñan Jeova, eo ej “roñjake jar.” (Sam 65:2) Kõj bareinwõt jenaaj aikuj bwe ro jeid im jatid ren jar kõn kõj ñe jej bar iioon wãween ko reppen.

10, 11. Kõmel̦el̦eik wãween an kar enjel̦ eo an Jeova karõl̦o̦k Piter jãn kalbuuj.

¹⁰ Piter ear ke lõl̦ño̦ñ kõn men eo Herod ej pojakin kõm̦m̦ane ñane? Jejjab maroñ lukkuun ba, bõtab ilo boñõn eo ãliktata in an pãd ilo kalbuuj ear lukkuun ettoñ ikõtaan ri-waj ro ruo. Ear kajoor tõmak eo an Piter ilo Jeova. Kõn men in, ear lukkuun jel̦ã bwe jekdo̦o̦n ta eo enaaj wal̦o̦k ñane ak Jeova enaaj keememej wõt e. (Rom 14:7, 8) Bõtab, Piter emaroñ kar jab l̦õmn̦ak kõn men ko rekabwilõñlõñ rej pojakin wal̦o̦k. Ilo idiñ, juon meram el̦ap ear rome ruum̦in kalbuuj eo an. Juon enjel̦ ear jutak ijo ak ri-waj ro rar jab loe, im ilo m̦õkaj enjel̦ in ear ko̦ruj Piter. Innem jeen ko me rar lukwõj pein im elukkuun pen aer tũm̦, rar kajju tũm̦ im wõtlo̦k!

¹¹ Enjel̦ eo ear jiroñ Piter bwe en kõm̦m̦an jet men ko. Ear ba: “Kwõn m̦õkaj im jerkak! . . . Kwõn kõn̦ak nuknuk kan̦e am̦ im juuj kan̦e am̦. . . . Kwõn kõn̦ake kopã n̦e am̦.” Piter ear m̦õkaj im pokake. Tokãlik, enjel̦ eo ear ba: “L̦ooretok wõt ña,” im eñin men eo Piter ear kõm̦m̦ane. Rar etal jãn ruum̦in kalbuuj eo an im el̦l̦ãl̦o̦k jãn ri-waj ro inabõj me rar waje ruum̦in kalbuuj eo, im jibadekl̦o̦k kõjãm kileplep eo kõm̦m̦an jãn aen. Bõlen Piter emaroñ kar l̦õmn̦ak ewi wãween aerro maroñ el̦l̦ã jãn kõjãm kileplep eo. El̦aññe Piter ear l̦õmn̦ak kõn men in, eokwe ear jab to an l̦õmn̦ak kake kõnke ke rar kepaake kõjãm eo, “ear make pel̦l̦o̦k.” Innem ilo m̦õkaj Piter im enjel̦ eo rar el̦l̦ãl̦o̦k jãn kõjãm kileplep eo, innem ke rar pãd ilo ial̦ eo, enjel̦ eo ear jako. Piter ear make iaan ilo ial̦ eo im kiiõ ear kile bwe aolep men kein rar lukkuun wal̦o̦k. Men in ear jab juon pijen. Ear lukkuun rõl̦o̦k im anemkwõj!—Jrb. 12:7-11.

12. Etke ej juon men ekaenõm̦m̦an ñe jej l̦õmn̦ak kõn wãween an kar Jeova lo̦mo̦o̦ren Piter?

¹² El̦ap an kaenõm̦m̦an kõj ñe jej l̦õmn̦ak kõn kajoor eo an Jeova me ejjel̦o̦k joñan im ej kõjerbale ñan lo̦mo̦o̦ren ri-karejar ro an. Piter ekar ri-kalbuuj eo an juon kiiñ me kien eo ekajoortata ilo tõre eo ear rejetake. Meñe ãindein, ak Piter ear kajju diwõj nabõjl̦o̦k jãn kalbuuj! Em̦ool bwe Jeova ejjab lo̦mo̦o̦ren aolep ri-karejar ro an ilo kabwilõñlõñ. Ear jab kõm̦m̦ane men in ñan Jemes; im ear jab bar kõm̦m̦ane ñan Piter tokãlik, ke naan ko an Jesus kõn rijjilõk in rar jejjet kũtieer. Kũrjin ro rainin rejjab kõtmãne bwe Jeova en lo̦mo̦o̦ren er ilo kabwilõñlõñ. Bõtab, jej keememej bwe Jeova ejjañin oktak. (Mal. 3:6)  M̦õttan jidik enaaj kõjerbal eo Nejin ñan karõl̦o̦k elõñ milien jãn jikin kalbuuj eo enanatata, mej. (Jon 5:28, 29) Kallim̦ur kein remaroñ jipañ kõj bwe en wõr ad peran ñe jej iioon apañ ko rainin.

13-15. (1) Ewi wãween an kar ro uwaan eklejia eo me rar pãd ilo m̦weo im̦õn Meri, em̦m̦akũt ke Piter ear tõparl̦o̦k m̦weo? (2) Ãlikin an wal̦o̦k aolep men kein, ta eo bokin Jerbal ej kõnono kake kiiõ, bõtab ta eo Piter ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ane ñan Kũrjin ro jein im jatin?

¹³ Piter ear jutak ilo ial̦ eo emarok, im l̦õmn̦ak kõn ia eo en etal ñane. Innem ejjabto tokãlik ear jel̦ã ia eo enaaj etal ñane. Juon kõrã me ej Kũrjin etan Meri, ej jokwe ilo juon jikin epaak. Meri ear juon kõrã emej l̦eo pãleen im ebwe an m̦weiie. M̦weo im̦õn ebwe an kar kilep ñan an eklejia eo koba ippãn doon ie. Kõrã in ej jinen Jon Mark, eo me bokin Jerbal ej kab kwal̦o̦k kake kiiõ im tokãlik Piter ear watõke ãinwõt juon nejin. (1 Pit. 5:13) Meñe ear lukkuun boñ, ak elõñ ro jãn eklejia eo rar pãd ilo m̦weo im̦õn Meri im rar lukkuun jar. Ejjel̦o̦k pere bwe rar jar bwe Piter en rõl̦o̦k jãn kalbuuj—bõtab rar lukkuun ilbõk kõn wãween an kar Jeova uwaake jar ko aer!

¹⁴ Piter ear kal̦l̦al̦l̦al̦ ilo kõjãm in wõrwõr eo me ej tõll̦o̦k ñan mel̦an eo itum̦aanin m̦weo. Juon leddik me ej jerbal ilo m̦weo etan Roda ear itok ñan wõrwõr eo. Ãt eo etan ej juon ãt in Grik me ej mel̦el̦ein “Rose.” Roda ejjab tõmak men eo ear roñ. Ear roñ ainikien Piter! Joñan an leddik eo lukkuun m̦õn̦õn̦õ, ijello̦kun an kõpel̦l̦o̦k kõjãm in wõrwõr eo, ear etal jãn Piter ke ej jutak wõt ilo ial̦ eo, im ear ettõr l̦o̦k ñan m̦weo im kajjioñ kwal̦o̦k ñan eklejia eo bwe Piter ear pãd nabõj. Bõtab, rar ba bwe ebwebwe, ak leddik in ear jab ebbweer. Ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im ba ñan er kõn men eo ear roñ. Ãlikin jidik iien, jet ilo eklejia eo rar jino tõmak bwe bõlen Roda ear lukkuun roñ juon men, im bwe emaroñ kar juon enjel̦ me ej jutak kõn Piter. (Jrb. 12:12-15) Ak ilo aolepen iien in, Piter ekar wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kal̦l̦al̦l̦al̦ m̦ae iien rar diwõjl̦o̦k ñan kõjãm eo im kõpel̦l̦o̦ke.

¹⁵ Ilo kõjãm in wõrwõr eo, “rar kanooj bwilõñ ke rej loe” Piter! (Jrb. 12:16) Joñan aer kar lukkuun m̦õn̦õn̦õ, Piter ear aikuj kajjitõk ippãer bwe ren jab keroro bwe en maroñ kõmel̦el̦eik er ta eo ear wal̦o̦k. Ear bareinwõt kajjitõk ippãer bwe ren ba ñan rijjilõk Jemes im em̦m̦aan ro jet kõn ta eo ear wal̦o̦k. Ãlikin an kõm̦m̦ane men in, ear etal jãn er m̦okta jãn an ri-tarin̦ae ro an Herod pukote. Piter ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im karejar ñan Jeova ilo juon jikin edikl̦o̦k an kauwõtata. Jãn iien in ejako an bokin Jerbal kõnono kõn Piter, ijello̦kun wõt jebta 15 me ej kwal̦o̦k kõn an kar jipañ kõm̦adm̦õde apañ eo kõn  m̦wijm̦wij. Bokin Jerbal ej kiiõ kõnono kõn rijjilõk Paul im jerbalin kwal̦o̦k naan eo an. Ijoke, jemaroñ lukkuun tõmak bwe Piter ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõkajoor tõmak eo an ro jein im jatin ilo jabdewõt jikin ko ear etal ñani. Ke ear etal jãn kumi eo ear pãd ilo m̦weo im̦õn Meri, elukkuun alikkar aer kar lukkuun m̦õn̦õn̦õ.

16. Etke jemaroñ tõmak bwe jenaaj lukkuun m̦õn̦õn̦õ ilo raan ko rej pãd im̦aan?

¹⁶ Jet iien el̦apl̦o̦k men ko Jeova ej litok ñan ri-karejar ro an jãn aer maroñ kõtmãne kake, im men in ej kõm̦m̦an bwe ren obrak kõn lañlõñ. Eñin ej wãween an kar Kũrjin ro jein im jatin Piter kar eñjake ilo boñõn eo. Im kõj bareinwõt jemaroñ bõk ejja eñjake rot in wõt ñe jej lo jeraam̦m̦an ko jãn Jeova. (JK. 10:22) Ilju im jekl̦aj, jenaaj loe an kallim̦ur ko an Jeova jejjet kũtieer ipel̦aakin lal̦ in. Jeraam̦m̦an ko jenaaj bũki renaaj lukkuun em̦m̦anl̦o̦k jãn jabdewõt men jej kõtmãne kake rainin. Innem, el̦aññe jej dãpij wõt ad tiljek ñan Jeova, jemaroñ tõmak bwe jenaaj lukkuun m̦õn̦õn̦õ ilo raan ko rej pãd im̦aan.

17, 18. Ta eo ear kõm̦m̦an bwe jarlepju eo en nõbar Herod?

¹⁷ Herod ear bareinwõt ilbõk kõn an kar Piter rõl̦o̦k jãn kalbuuj im men in ear lukkuun kalluuk e. Herod ear m̦õkaj im ba bwe ren lukkuun pukote, im ear kõm̦m̦an bwe ren ekajete ri-waj ro an Piter. Innem rar “bõk er im kaje er,” mel̦el̦ein bwe remaroñ kar m̦an er ñan mej. (Jrb. 12:19) Alikkar bwe Herod Agrippa ear jab juon em̦m̦aan eo etũriam̦o. Em̦m̦aan in elãj ear ke bõk kaje tokãlik?

¹⁸ Herod emaroñ kar lukkuun jook kõn an kar jab tõprak kõn̦aan eo an bwe Piter en mej. Bõtab, ejjabto tokãlik ear bar lo juon men me emaroñ kam̦õn̦õn̦õiki. Jet ri-kõjdat ro an rar etal im lol̦o̦k e kõnke rar kõn̦aan kõm̦m̦an aenõm̦m̦an ippãn. Men in ear kõpel̦l̦o̦k juon iien bwe en maroñ jipij ñan juon jarlepju el̦ap. Luk ear je im ba bwe m̦okta jãn jipij eo an, “Herod ear ekkõn̦ak nuknukin kiiñ.” Juon ri-jeje bwebwenato an ri-Ju ro etan Josephus, ear je im ba bwe nuknuk eo an Herod ear kõm̦m̦an jãn jelba. Ear ekkõn̦ak nuknuk in kõm̦m̦an jãn jelba kõnke ñe meram ej rome e, nuknuk eo an en rabõlbõl im armej ro renaaj l̦õmn̦ak bwe ej ãinwõt juon anij. Innem l̦ein eutiej bũruon ear kiiõ kõm̦m̦ane jipij eo an. Tokãlik, jarlepju eo ear lam̦õj im ba: “Ainikien anij, im ejjab ainikien armej!”—Jrb. 12:20-22.

19, 20. (1) Etke Jeova ear kajeik Herod? (2) Etke jemaroñ bõk kaenõm̦m̦an jãn bwebwenatoun mej eo an Herod Agrippa?

¹⁹ Anij wõt ej tõllo̦kũn ñan an bõk kain nõbar rot in, im Anij ear loe ta eo Herod ear kõm̦m̦ane. Herod emaroñ kar kããlõt ñan an kabõjrak armej ro. Aet emaroñ kar kajim̦we l̦õmn̦ak eo ebõd an jarlepju eo ak  kwal̦o̦k bwe ejjab errã ippãer. Bõtab ijello̦kun an kõm̦m̦ane men in, ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im lukkuun kwal̦o̦k an m̦ool naan ko ilo Jabõn Kõnnaan me rej ba: “Utiej bõro ej tõll̦o̦k ñan jorrããn.” (JK. 16:18, UBS) “Ilo iien eo wõt, enjel̦ eo an Jeova ear m̦ane kiiñ eo,” im kõm̦m̦an bwe em̦m̦aan in ejejjej im utiej bũruon en mej ilo juon wãween elukkuun nana im kajjõjõ. “M̦ajin lo̦je rar kañ kobban lo̦jien [Herod] im ear mej.” (Jrb. 12:23) Josephus ear bareinwõt je im ba bwe ilo idiñ, Herod ear nañinmej. Ear make kile bwe men in ear wal̦o̦k ñane kõnke ear errã ippãn l̦õmn̦ak im naanin nõbar ko an jarlepju eo. Josephus ear je im ba bwe Herod ear nañinmej ium̦win l̦alem raan m̦okta jãn an mej. b

²⁰ Jet iien emaroñ ãinwõt ñe armej ro renana remaroñ kõm̦m̦ani men ko renana ak rejjab bõk kaje. Jejjab aikuj bwilõñ kõn men in kõnke “aolepen lal̦ in ej pãd ium̦win pein ri-nana eo.” (1 Jon 5:19) Meñe ãindein, ak jet iien ri-karejar ro retiljek an Anij rej inepata ñe rej loe an armej ro renana jeor jãn aer bõk kaje. Eñin unin bwebwenato rot kein rej kaenõm̦m̦an kõj. Bwebwenato rot kein rej kwal̦o̦k bwe Jeova ej yokwe ekajet jim̦we im enaaj ekajete ro renana. (Sam 33:5) Jemaroñ lõke bwe Jeova enaaj ekajet ilo iien eo an.

21. Ta men eo eaorõktata jej katak jãn bwebwenato eo ilo Jerbal jebta 12, im etke men in emaroñ kaenõm̦m̦an kõj rainin?

²¹ Bwebwenato in ej jem̦l̦o̦k kõn juon men el̦apl̦o̦k an kõkajoor kõj: “Naan eo an Jeova ear ajeededl̦o̦k wõt im ear lõñl̦o̦k wõt rũttõmak.” (Jrb. 12:24) Naan kein rej kwal̦o̦k bwe jerbalin kwal̦o̦k naan eo ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im ajeeded. Men in emaroñ kakeememej kõj bwe em̦õj an Jeova kõjeraam̦m̦an jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad rainin. Elukkuun alikkar bwe bwebwenato in ilo bokin Jerbal jebta 12 ejjab kwal̦o̦k wõt ñan kõj kõn mej eo an juon rijjilõk im kõn an bar juon rijjilõk rõl̦o̦k jãn kalbuuj. Ak bwebwenato in ej katakin kõj kõn Jeova im kõn men eo ear kõm̦m̦ane ñan bõbrae Setan jãn an ko̦kkure eklejia eo an Kũrjin im jãn an kabõjrak jerbalin kwal̦o̦k naan. Setan ear jab lo tõprak ilo an kar kajjioñ ko̦kkure Kũrjin ro jinoin, im rainin jabdewõt eo ej bar kajjioñ kabõjrak jerbalin kwal̦o̦k naan eo eban lo tõprak. (Ais. 54:17) Ijoke, ro me rej kããlõt ñan kabuñ ñan Jeova im l̦oore Jesus Christ rej kõm̦m̦ane juon jerbal me ejjel̦o̦k juon enaaj maroñ kabõjrake ñan jidik. El̦ap an men in kõkajoor kõj! Ewõr ippãd jeraam̦m̦an eo el̦ap ñan kajeeded “naan eo an Jeova” ilo raan kein!