1-3. (1) Wõn eo ej kiiõ etal ippãn Paul ilo an lol̦o̦k eklejia ko, im kain armej rot e? (2) Ta ko jenaaj etali ilo katak in?

 ILO aerro etal ilo ial̦ eo aerro l̦o̦k ilujen jikin kweilo̦k ko, rijjilõk Paul ej kalimjek likao eo ej etetal iturin. Etan likao in ej Timote. Likao in ej juon eo em̦m̦an dettan im ekijejeto, im bõlen roñoul jim̦a an iiõ ilo iien in. Ilo aerro ilo̦k jãn Listra im Aikoniõm, Timote ej ilo̦k jãn kapijukunen. Ta eo enaaj wal̦o̦k ilo tũreep in aerro? Eokwe, Paul emaroñ kar jel̦ã jidik kõn ta eo emaroñ wal̦o̦k kõnke eñin tũreep in mijinede eo an kein karuo. Ejel̦ã bwe enaaj lõñ kauwõtata ko im wãween ko reppen remaroñ iiooni. Innem enaaj ewi wãween an Timote em̦m̦akũt ñan apañ kein erro naaj jelm̦aiki?

² El̦ap an Paul lõke Timote, bõlen el̦apl̦o̦k an lõke likao in jãn an Timote lõke e make. Elõñ men ko rar wal̦o̦k m̦oktal̦o̦k me rar kõm̦m̦an an Paul lukkuun kile bwe ej aikuji juon eo ejejjet im ekkar ñan an bõke ilo an ito-itak jãn jikin ñan jikin. Paul ear jel̦ã bwe jerbal eo epãd im̦aan ej ñan lol̦o̦k im kõkajoor eklejia ko. Kõn men in, e im eo m̦õttan renaaj aikuj jim̦or jek ippãerro make ñan kate er kõm̦m̦ane jerbal in, im erro naaj aikuj bareinwõt juon wõt ilo l̦õmn̦ak. Etke Paul emaroñ kar bõk kain eñjake rot in? Eokwe juon un emaroñ kar kõn apañ eo ear wal̦o̦k ikõtaerro Barnebas me ear kõm̦m̦an aerro jepel im jab jerbal ippãn doon. 

³ Ilo katak in, jenaaj katak kõn wãween eo em̦m̦antata ñan kõm̦adm̦õde apañ ko ikõtaad im ro jeid im jatid. Jenaaj bareinwõt katak kõn unin an kar Paul kããlõt Timote bwe en etal ippãnl̦o̦k ilo an lol̦o̦k eklejia ko, im jenaaj kal̦apl̦o̦k ad mel̦el̦e kõn jerbal eo eaorõk em̦m̦aan ro rej lol̦o̦k eklejia ko rej kõm̦m̦ane rainin.

4. Etke Paul ear kõn̦aan kõm̦m̦ane tũreep in mijinede eo an kein karuo?

⁴ Ilo katak eo l̦o̦k, jaar katak kõn wãween an kar Paul, Barnebas, Judas, im Sailas kõkajoor im rõjañ eklejia eo ilo Antiok ikijjeen aer kar kwal̦o̦k pepe eo an kumi eo ej lale aolep eklejia ko kõn apañ eo ikijjeen m̦wijm̦wij. Innem, ãlikin men in, ta eo Paul ear kõm̦m̦ane? Ear kepaake Barnebas im ba: “Jen kiiõ jepl̦aak im lol̦o̦k ro jeid im jatid ilo aolepen jikin ko jaar kwal̦o̦k kõn naan eo an Jeova ie bwe jen lale ejet aer pãd.” (Jrb. 15:36) Naan kein an Paul rar jab mel̦el̦ein bwe ear baj kõn̦aan lol̦o̦k wõt ro m̦õttan rekããl. Bokin Jerbal ej kaalikkar unin an kar Paul lukkuun kõn̦aan kõm̦m̦ane tũreep in mijinede in an kein karuo. M̦oktata, enaaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k ñan eklejia ko pepe ko kumi eo ej lale aolep eklejia ko rar kõm̦m̦ani. (Jrb. 16:4) Kein karuo, ãinwõt juon eo ej ito-itak im lol̦o̦k eklejia ko, Paul ear jek ippãn make ñan jipañ ro ilo eklejia ko bwe ren pen im kajoorl̦o̦k ilo tõmak. (Rom 1:11, 12) Ewi wãween an doulul eo an Ri-Kõnnaan ro an Jeova rainin l̦oore ejja wãween an kar rijjilõk ro kõkajoor im jipañ eklejia ko?

5. Ewi wãween an Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko ilo raan kein lel̦o̦k naanin tõl im rõjañ ko ñan eklejia ko?

⁵ Rainin, Christ ej kõjerbale Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri-Kõnnaan ro an Jeova ñan lale im tõl eklejia ko kajjojo. Em̦m̦aan rein retiljek me em̦õj kapit er rej kõjerbal lõta ko, bok ko, katak ko ilo online, kweilo̦k ko, im men ko ãierl̦o̦k wõt ñan rõjañ im lel̦o̦k naanin tõl ko ñan ro jeid im jatid ilo eklejia ko ipel̦aakin lal̦ in. Kumi in em̦m̦aan rein rej bareinwõt kõn̦aan jel̦ã ta ko rej wal̦o̦k ilo eklejia ko kajjojo. Eñin unin rej jilkinl̦o̦k ri-lol̦o̦k ro ñan eklejia ko kajjojo. Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko rej make kããlõt elõñ to̦ujin em̦m̦aan ro rej lale eklejia ipel̦aakin lal̦ bwe ren jerbal ãinwõt ro rej lol̦o̦k eklejia ko.

6, 7. Ta jet iaan eddo ko an em̦m̦aan ro rej lol̦o̦k eklejia ko?

⁶ Rainin, em̦m̦aan ro rej lol̦o̦k eklejia ko rej kwal̦o̦k aer itoklimo kõn aolep ro ilo eklejia eo im rej kate er ñan kõkajoor ro jeier im jatier ilo tõmak. Ewi wãween aer kõm̦m̦ane men in? Ikijjeen aer anõke joñak ko an ro rar lol̦o̦k eklejia ko ilo tõre ko an rijjilõk ro, ãinwõt kar Paul. Ear ba ñan Timote, juon eo ear bar lol̦o̦k eklejia ko, im ba: “Kwõn kwal̦o̦k kõn naan eo; kwõn jab aepedped kake ilo iien ko rem̦m̦an im ilo iien ko reppen; kwõn kauwe, kaje,  im kakapilõk, bõtab kwõn kõm̦m̦ane ilo el̦ap meanwõd im ãinwõt juon ri-katakin eo em̦m̦an. . . . Kõm̦m̦ane jerbal eo an ro rej ri-kwal̦o̦k naan.”—2 Tim. 4:2, 5.

⁷ Ekkar ñan naan kein ilo eoon in, em̦m̦aan ro rej lol̦o̦k eklejia ko—ekoba lim̦aro pãleer el̦aññe em̦õj aer m̦are—rej jerbal ippãn ro ilo eklejia eo ilo elõñ wãween ko ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Kõnke rein rej jet ri-katakin ro rem̦m̦an im el̦ap aer kijejeto ilo jerbalin kwal̦o̦k naan, joñak ko aer rej kõm̦akũt ro jeier im jatier. (Rom 12:11; 2 Tim. 2:15) Ro rej kõm̦m̦ane jerbalin lol̦o̦k eklejia el̦ap aer kwal̦o̦k yokwe eo em̦ool im jab l̦õmn̦ak wõt kõn er make. Rej m̦õn̦õn̦õ in kõjerbal iien im maroñ ko aer ñan jerbal ñan ro jet, meñe jet iien emaroñ nana lañ ak rej etal ñan jikin ko rekauwõtata. (Pil. 2:3, 4) Ri-lotok ro rej bareinwõt kõkajoor, katakin, im kajim̦we eklejia ko ikijjeen aer kõm̦m̦ani katak ko rej pedped ioon Baibõl̦. Aolep ro ilo eklejia eo rej bõk tokjãn ñe rej kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn joñak ko an em̦m̦aan rein im kate er ñan anõke tõmak eo aer.​—Hib. 13:7.

8. Ewi wãween an kar Barnebas em̦m̦akũt ñan naanin kũr eo an Paul?

⁸ Barnebas ear m̦õn̦õn̦õ in etal ippãn Paul ñan ‘lol̦o̦k ro jeier im jatier.’ (Jrb. 15:36) Em̦m̦an an em̦m̦aan rein jerbal ippãn doon kar m̦okta, im em̦õj aer jel̦ã kadede kõn ro jeier im jatier ilo eklejia kein. (Jrb. 13:2–14:28) Kõn men in, emaroñ ãinwõt ñe ekkar ñan aer bar jerbal ippãn doon. Bõtab, ewõr juon apañ ear wal̦o̦k. Jerbal 15:37 ej ba: “Barnebas ear lukkuun kõn̦aan bõke Jon, ãt eo juon Mark, ippãerl̦o̦k.” Eoon kein rej kwal̦o̦k bwe Barnebas ear jab baj kwal̦o̦k wõt juon l̦õmn̦ak. Ak “ear lukkuun kõn̦aan” bõke likao eo rilikin etan Mark bwe en etal ippãer ilo tũreep in mijinede in.

9. Etke Paul im Barnebas rar jab errã ippãn doon?

⁹ Paul ear jab errã ippãn Barnebas. Etke? Baibõl̦ ej ba: “Paul ear jab kõn̦aan bõke [Mark] ippãerro kõn an kar ilo̦k jãn erro ke rar pãd ilo Pampilia im ear jab etal ippãerro im kõm̦m̦ane jerbal eo.” (Jrb. 15:38) Mark ear etal ippãn Paul im Barnebas ilo tũreep in mijinede eo aer kein kajuon, bõtab ear jab pãdwõt ippãer ñan jem̦l̦o̦kin. (Jrb. 12:25; 13:13) Ejjabto ãlikin aer kar jino tũreep in mijinede eo aer, ke rar pãd ilo Pampilia, Mark ear ilo̦k jãn jerbal eo an im ro̦o̦l ñan ijo jikin ilo Jerusalem. Baibõl̦ eo ejjab kwal̦o̦k unin an  kar Mark etal, ak ippãn Paul, men eo Mark ear kõm̦m̦ane ejjab jim̦we. Paul emaroñ kar pere el̦aññe remaroñ lõke im atartar ioon Mark.

10. Ta eo ear wal̦o̦k ãlikin an kar Paul im Barnebas akwããl?

¹⁰ Meñe ãindein, ak em̦õj an Barnebas jek ippãn make ñan bõke Mark ippãerl̦o̦k. Ak Paul ear bar jek ippãn make ñan jab bõke Mark ippãerro. Bokin Jerbal 15:39 ej ba: “Kõn men in, erro kar lukkuun akwããl im rar jepel jãn doon.” Barnebas ear jerakl̦o̦k ñan ijo jikin ilo Saiprõs im ear bõke Mark ippãnl̦o̦k, im Paul ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo tũreep in mijinede eo an. Bwebwenato in ej ba: “Ak Paul, ãlikin an kar em̦m̦aan ro jar bwe Jeova en kwal̦o̦k jouj eo an el̦ap ñane, ear kããlõt Sailas im ilo̦k.” (Jrb. 15:40) Erro ar etal ‘ilujenl̦o̦k Siria im Silisia, im rar kõkajoor eklejia ko.’—Jrb. 15:41.

11. Kadkad ta ko renaaj jipañ kõj ñan kõjparok wõt jem̦jerã eo ad ippãn juon eo ear kainepataik kõj?

¹¹ Bwebwenato in emaroñ kakeememej kõj bwe jejjab weeppãn. Kumi eo ej lale aolep eklejia ko ilo tõre ko etto ear jitõñ Paul im Barnebas bwe ren kõm̦m̦ane jerbal in. Im tokãlik Paul make emaroñ kar erom juon iaan ro ilo kumi in. Bõtab meñe Paul im Barnebas rar jet em̦m̦aan ro relukkuun em̦m̦an, ak ilo tõre eo, rar jab maroñ dãpij aer illu. Rar ke kõtl̦o̦k bwe men in en ko̦kkure jem̦jerã eo aer ippãn doon? Jaab. Meñe rar jab weeppãn, ak Paul im Barnebas rar kwal̦o̦k aer ettã bõro im rar lukkuun kate er ñan anõke Jesus. Ejjel̦o̦k pere bwe ãlikin jidik iien, rar jol̦o̦k an doon bõd im kõkajoor wõt jem̦jerã eo aer ippãn doon. (Eps. 4:1-3) Bareinwõt jet iien ko tokãlik, Paul im Mark rar bar jerbal ippãn doon. a—Kol. 4:10.

12. Kadkad ta ko em̦m̦aan ro ewõr aer eddo rej aikuj kwal̦o̦ki ãinwõt kar Paul im Barnebas?

¹² Apañ in ear wal̦o̦k ikõtaan Paul im Barnebas ear jab mel̦el̦ein bwe rar illulu. Barnebas ear juon em̦m̦aan elukkuun jouj im kõn̦aan jipañ armej, joñan armej ro rar jab ãñinñini kõn lukkuun ãt eo etan, Josep, ak rar kõjerbale ãt in Barnebas, me ej mel̦el̦ein “Nejin Kaenõm̦m̦an.” (Jrb. 4:36) Im Paul bareinwõt ear juon armej ejouj im el̦ap an kea kõn ro jet. (1 Tes. 2:7, 8) Em̦m̦aan ro rej lale eklejia rainin, ekoba ri-lotok ro, rej aikuj anõke joñak eo an Paul im Barnebas. Rej aikuj kwal̦o̦k ettã bõro im kõm̦m̦an ñan ro jeier  im jatier ilo eklejia eo im bareinwõt ñan doon, ilo jouj im yokwe.​—1 Pit. 5:2, 3.

13, 14. (1) Kar wõn in Timote, im ewi wãween an kar Paul iioone? (2) Etke Paul ear lukkuun bwilõñ kõn Timote? (3) Ta jerbal eo kar lel̦o̦k ñan Timote?

¹³ Ilo tũreep in mijinede eo an kein karuo, Paul ear lol̦o̦k eklejia ko ilo Galetia, juon jikin ear pãd ium̦win kien eo an Rom. Ãlikin jidik iien “ear tõparl̦o̦k Derbe, im tokãlik Listra.” Baibõl̦ ej bar ba: “Ekar wõr juon ri-kal̦oor etan Timote, jinen ej juon ri-Ju im juon rũttõmak, ak jemãn ej juon ri-Grik.”—Jrb. 16:1. b

¹⁴ Paul emaroñ kar iioone Timote im baam̦le eo an ilo tũreep in mijinede eo an kein kajuon emaroñ kar ilo iiõ eo 47 C.E. Ak kiiõ ilo tũreep eo an kein karuo me emaroñ kar ruo ak jilu iiõ ko tokãlik, Paul ear lukkuun bwilõñ kõn Timote. Etke? Kõnke em̦m̦aan ro me rar lale eklejia ijo “rar nõbare.” Ekar em̦m̦an etan Timote ilo eklejia eo an make im bareinwõt ilo eklejia ko jet. Bwebwenato in ilo Baibõl̦ ej ba bwe em̦m̦aan ro ilo eklejia ko an Listra im Aikoniõm, me enañin 20 m̦ail̦ ikõtaer, rar ba men ko rem̦m̦an kõn e. (Jrb. 16:2) Ium̦win tõl eo an jetõb kwõjarjar, em̦m̦aan ro rej lale eklejia ko rar kajjitõk ippãn Timote ñan kõm̦m̦ane juon jerbal elukkuun aorõk—ñan jipañ Paul im Sailas ilo aer lol̦o̦k eklejia ko.​—Jrb. 16:3.

15, 16. Etke ekar em̦m̦an etan Timote ippãn ro jein im jatin?

¹⁵ Etke ekar em̦m̦an etan Timote ke ear jo̦dikdik wõt? Emaroñ ke kõnke emãlõtlõt, em̦m̦an paotokin, ak kõn kapeel ko an? Ekkã an armej kaorõk men kein. Joñan, meñe ri-kanaan Samuel ak ear bar bõk l̦õmn̦ak in. Bõtab, Jeova ear kakeememej e im ba: “Ijjab lale ãinwõt an armej lale. Armej ej kallimjek tulik, ak ña ij kallimjek bũruon armej.” (1 Sa. 16:7, UBS) Innem, em̦m̦aan ro rar ba men ko rem̦m̦an kõn Timote, ejjab kõnke em̦m̦an paotokin ak kõn an kapeel, ak kõnke em̦m̦an kadkad ko kadkadin.

¹⁶ Jet iiõ ko tokãlik, Paul ear kwal̦o̦k kõn elõñ iaan kadkad ko rem̦m̦an kadkadin Timote. Paul aer kõmel̦el̦eik Timote ãinwõt juon armej em̦m̦an, el̦ap an kwal̦o̦k yokwe im kaarmejjeteik e make, im juon eo ear lukkuun kate e ñan kajejjet eddo ko an. (Pil. 2:20-22) Bareinwõt, ro jet rar jel̦ã kõn Timote ãinwõt juon eo ‘em̦ool an tõmak.’—2 Tim. 1:5.

17. Ewi wãween an jo̦dikdik ro im ro reddik rainin anõke joñak eo an Timote?

 ¹⁷ Rainin, elõñ jo̦dikdik ro im ro reddik rej anõke joñak eo an Timote ikijjeen aer kate er ñan ejaake kadkad ko rem̦m̦an. Kõn men in, rej kõm̦m̦ane juon ãt em̦m̦an ippãn Jeova im armej ro an, meñe remaroñ dik wõt. (JK. 22:1; 1 Tim. 4:15) Rej kwal̦o̦k bwe em̦ool aer tõmak, im rejjab mour ilo juon wãween etao. (Sam 26:4) Tokjãn men in, elõñ jo̦dikdik ro im ro reddik rej ãinwõt Timote im relukkuun aorõk ñan eklejia eo. El̦ap aer kõketak aolep ro rej yokwe Jeova ñe rej erom ri-kwal̦o̦k naan ro kõn ennaan eo em̦m̦an, im ñe rej ajel̦o̦k mour ko aer ñan Jeova im tokãlik peptaij!

18. (1) Ilo aerro lol̦o̦k im kõkajoor eklejia ko, ewi wãween an kar Paul im Timote jipañ kumi eo ej lale aolep eklejia ko? (2) Ewi wãween an kar eklejia ko bõk tokjãn jãn men in?

¹⁸ Paul im Timote rar jerbal ippãn doon ium̦win elõñ iiõ ko. Ilo aerro lol̦o̦k im kõkajoor eklejia ko, rar kõm̦m̦ani elõñ jerbal ko ilo etan kumi eo ej lale aolep eklejia ko. Baibõl̦ eo ej ba: “Ke rar etal ilujenl̦o̦k jikin ko wõj, rar kõnnaanek rũttõmak ro kõn men ko em̦õj an rijjilõk ro im em̦m̦aan ro rej lale eklejia ilo Jerusalem kar pepe kaki bwe ren l̦oori.” (Jrb. 16:4) Ealikkar bwe eklejia ko rar l̦oori naanin tõl ko jãn rijjilõk ro im em̦m̦aan ro ilo Jerusalem. Innem tokjãn aer pokake, “ear penl̦o̦k wõt tõmak ko an ro ilo eklejia ko, im kajjojo raan ear lõñl̦o̦k wõt uwaaer.”—Jrb. 16:5.

19, 20. Etke Kũrjin ro rej aikuj pokake ro ewõr aer eddo ilo doulul in im rej lale kõj?

¹⁹ Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, ñe jej m̦õn̦õn̦õ in kõttãik kõj make im pokake naanin tõl ko jãn ro rej lale kõj rainin, Jeova ej kõjeraam̦m̦an eklejia ko. (Hib. 13:17) Kõnke aolep iien wãween ko ilo lal̦ rej oktakl̦o̦k, emenin aikuj bwe Kũrjin ro ren lukkuun roñjake im jerbali naanin tõl ko jãn “ri-karejar eo etiljek im mãlõtlõt.” (Matu 24:45; 1 Kor. 7:29-31) Ilo ad kõm̦m̦ane men in, enaaj kõkajoor wõt tõmak eo ad im jipañ kõj bwe jen jab lippijinjin jãn lal̦ in.​—Jem. 1:27.

²⁰ Em̦ool bwe em̦m̦aan ro ewõr aer eddo ilo doulul eo, ekoba ro uwaan Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko, rejjab weeppãn ãinwõt kar Paul, Barnebas, Mark, im em̦m̦aan ro jet me rar lale eklejia im em̦õj kapit er ilo tõre ko an rijjilõk ro. (Rom 5:12; Jem. 3:2) Bõtab kõnke ro uwaan Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko rej lukkuun kate er ñan l̦oore Naanin Anij im bareinwõt l̦oore waanjoñak eo an rijjilõk ro, rej kaalikkar bwe rej jet ro jemaroñ lõke er. (2 Tim. 1:13, 14) Tokjãn men in, eklejia ko rej kajoorl̦o̦k im pen wõt ilo tõmak.