1, 2. Wõn ro rej etal jãn Pilippai ñan Tessalonika, im ta ko remaroñ kar l̦õmn̦ak kaki?

 PAUL im ro m̦õttan, Sailas im Timote rej ilo̦k ilo ial̦ eo ear l̦o̦k jãn Pilippai ñan Tessalonika. Tũreep in ej 80 m̦ail̦ aetokin im rej etal ilujen tõl ko. Rej etetal ilo juon ial̦ em̦õj piji me ri-Rom ro rar kõm̦m̦ane. Elukkuun bar lõñ ri-ito-itak ro jet ilo ial̦ in ãinwõt ri-tarin̦ae ro, ri-peejnej ro, im ri-jerbal ro jet. Elukkuun poub im kauwaroñroñ men ko rej wal̦o̦k ilo ial̦ in, ãinwõt ainikien donkey ko, ainikien wiil̦ in jariot ko, im ainikien an ri-ito-itak ro keroro. Tũreep in ejjab pidodo, el̦aptata ñan Paul im Sailas kõnke rej emmetaktak wõt kõn aer kar deñl̦o̦ke erro kõn al̦al̦ ilo Pilippai.​—Jrb. 16:22, 23.

² Ta eo ear jipañ em̦m̦aan rein bwe ren jab l̦õmn̦ak kõn an lukkuun aetok ial̦ eo aer? Eokwe, ejjel̦o̦k pere bwe aer bwebwenato ippãn doon ej jipañ er bwe ren jab l̦õmn̦ak kõn aetokan tũreep eo. Rej lukkuun m̦õn̦õn̦õ ilo aer keememej wõt an ri-waj eo im baam̦le eo an ilo Pilippai erom rũttõmak. Men in ear kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k aer kõn̦aan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k naan. Ijoke, ilo aer epaakel̦o̦k jikin kweilo̦k eo ilo Tessalonika me ej pãd iturin lo̦jet, remaroñ kar l̦õmn̦ak kõn naaj ewi wãween an ri-Ju ro ijo kõm̦m̦an ñan er. Renaaj ke jum̦aik er im m̦an er, ãinwõt aer kar kõm̦m̦ane ñan er ilo Pilippai?

3. Ta eo jemaroñ katak jãn joñak eo an Paul ilo an kar kate e ñan kwal̦o̦k peran ilo jerbalin kwal̦o̦k naan?

³ Paul ear kwal̦o̦k eñjake ko an tokãlik ilo juon lõta ear je ñan Kũrjin ro ilo Tessalonika. Ear ba: “Meñe ilo jinoin kõmar iioon eñtaan im ear nana aer kõm̦m̦an ñan kõm ilo Pilippai, ãinwõt ami jel̦ã, bõtab Anij eo ad ear kaperan kõm bwe kõmin kwal̦o̦k ñan kom̦ ennaan eo em̦m̦an jãn e meñe kõmar iioon el̦ap jum̦ae.” (1 Tes. 2:2) Innem, Paul emaroñ kar jenliklik in etal ñan jikin kweilo̦k eo ilo Tessalonika kõn wõt men ko rar wal̦o̦k ilo Pilippai. Ewõr ke jet iien kwõj bõk ejja  eñjake ko wõt an Paul? Jet iien epen ke am̦ kwal̦o̦k naan kõn ennaan eo em̦m̦an? Paul ear atartar ioon Jeova bwe en kõkajoore im kaperane, im kwõmaroñ bar kõm̦m̦ane men in ilo am̦ katak kõn joñak eo an Paul.​—1 Kor. 4:16.

4. Etke jemaroñ ba bwe emaroñ kar aetokl̦o̦k jãn jilu wiik in an kar Paul pãd ilo Tessalonika?

⁴ Bwebwenato in ej kwal̦o̦k bwe ke rar pãd ilo Tessalonika, Paul ear kwal̦o̦k naan ilo im̦õn kabuñ eo ium̦win jilu Jabõt. Bõtab men in ejjab lukkuun mel̦el̦ein bwe ear pãdwõt ilo Tessalonika ium̦win jilu wõt wiik. Paul emaroñ kar jab kajju etal ñan im̦õn kabuñ eo ãlikin wõt an kar tõparl̦o̦k Tessalonika. Bareinwõt, lõta ko an Paul rej kaalikkar bwe ke ear pãd ijo, e im ro m̦õttan rar jerbal ñan kabwe aikuj ko aer make. (1 Tes. 2:9; 2 Tes. 3:7, 8) Im ke ear pãd ijin, ruo alen an kar ro jein im jatin ilo Pilippai jilkinl̦o̦k kein jipañ ko ñane. (Pil. 4:16) Kõn men in, emaroñ kar aetokl̦o̦k jãn jilu wiik in an Paul pãd ilo Tessalonika.

5. Ta eo Paul ear kõm̦m̦ane bwe armej ro ren maroñ kile bwe em̦ool men ko ear katakin er kaki?

⁵ Kõn an kar Anij kaperan e ñan kwal̦o̦k naan, Paul ear kõnnaan ñan ro rej kweilo̦k ilo im̦õn kabuñ eo. Ekkar ñan men eo ej imminene kake, ear “kwal̦o̦k ñan er jãn Jeje ko im kõmel̦el̦eik er im kam̦ool ñan er jãn men ko em̦õj jei bwe ekar menin aikuj ñan an Christ eñtaan im jerkak jãn mej. Ear ba: ‘Jesus in ij kwal̦o̦k ñan kom̦ kake, e eo ej Christ.’” (Jrb. 17:2, 3) Ãinwõt an eoon in kwal̦o̦k, Paul ear jab baj kajjioñ in kõm̦m̦an bwe ri-roñjake ro an ren iruj im m̦õn̦õn̦õ kõn ta eo ej ba, ak ear kõn̦aan jipañ er bwe ren lukkuun kõl̦mãnl̦o̦kjen̦. Ejel̦ã bwe ro rar pãd ilo im̦õn kabuñ eo rar jel̦ã im kautiej Jeje ko, ak rar jab lukkuun mel̦el̦e kaki. Kõn men in, Paul ear jipañ er ñan kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko rar jel̦ã kaki, im ear kõmel̦el̦e im kam̦ool jãn Jeje ko bwe Jesus, ri-Nazeret eo, ej Messaia eo kar kallim̦ur kake.

6. Ewi wãween an kar Jesus kõmel̦el̦e im lel̦o̦k kein kam̦ool ko jãn Jeje ko, im ta eo ear wal̦o̦k kõn an kar ãindein?

⁶ Paul ear anõke Jesus ikijjeen an kar katakin wõt jãn Jeje ko. Ilo iien jerbalin kwal̦o̦k naan eo an Jesus, ear ba ñan ri-kal̦oor ro an bwe ekkar ñan Jeje ko, ekar menin aikuj bwe Nejin armej en eñtaan, mej, im bar jerkak jãn mej. (Matu 16:21) Ãlikin an kar jerkakpeje, Jesus ear wal̦o̦kl̦o̦k ñan ri-kal̦oor ro an. Ejjel̦o̦k pere bwe ke rar loe, ear wõr kein kam̦ool ko ñan aer jel̦ã bwe men ko ear ba rem̦ool. Meñe ãindein, ak Jesus ear lel̦o̦k ñan er elõñl̦o̦k un ko unin aer maroñ lõke  Naanin Anij. Baibõl̦ eo ej kwal̦o̦k kõn wãween an kar Jesus katakin jet iaan ri-kal̦oor ro an. Ej ba: “Ear kõmel̦el̦eik erro kõn aolep men ko Jeje ko rej ba kõn e, jino jãn men ko Moses ear jei im men ko aolep ri-Kanaan ro rar jei.” Innem ta tokjãn ko rar wal̦o̦k jãn an kar Jesus kõm̦m̦ane men in? Ri-kal̦oor ro an rar ba: “Keememej ke an kar naan ko an lukkuun jelõt bũruod ke ear kõnnaan ipperro ilo ial̦ eo, im kanooj kõmel̦el̦eik kõjro kõn Jeje ko?”—Luk 24:13, 27, 32.

7. Etke elukkuun aorõk bwe katak ko ad ren pedped wõt ioon Baibõl̦?

⁷ Ennaan eo ilo Naanin Anij ekajoor. (Hib. 4:12) Innem, katak ko an Kũrjin ro rainin rej bar pedped wõt ioon Naanin Anij, ãinwõt kar katak ko an Jesus, Paul, im rijjilõk ro jet. Jej bareinwõt jipañ armej ro bwe en jim̦we aer mel̦el̦e, jej kõmel̦el̦eiki er kõn ta eo Baibõl̦ ej ba, im jej lel̦o̦k kein kam̦ool ko bwe men ko jej katakin rej itok jãn Baibõl̦ eo ikijjeen ad kõpel̦l̦o̦ke im riitil̦o̦k ñan er. Jej kõm̦m̦ane men in kõnke ennaan eo jej bõkl̦o̦k ñan armej ro ejjab ad. Ñe jej ekkeini ad kõjerbale Baibõl̦ eo, jej jipañ armej ro ñan kile bwe katak ko jej kwal̦o̦ki rejjab itok jãn kõj make ak rej itok jãn Anij. Bareinwõt, em̦m̦an ñe jej kakeememej kõj bwe ennaan eo jej kwal̦o̦ke ej lukkuun pedped wõt ioon Naanin Anij. Eñin unin jemaroñ lukkuun lõke. Ad jel̦ã men in, ej kaperan kõj ñan kwal̦o̦k naan ilo ad jab mijak, ãinwõt kar Paul.

8-10. (1) Ewi wãween an kar armej ro ilo Tessalonika em̦m̦akũt kõn ennaan eo em̦m̦an? (2) Etke jet iaan ri-Ju ro rar ebbanbane Paul? (3) Ewi wãween an kar ri-Ju ro me rej jum̦ae em̦m̦akũt?

⁸ Em̦õj an Paul kar iioon jum̦ae im matõrtõr, innem ear jel̦ã bwe men eo Jesus ear ba em̦ool: “Juon ri-karejar ejjab utiejl̦o̦k jãn irooj eo an. El̦aññe rar kaeñtaan eõ, innem renaaj bar kaeñtaan kom̦. El̦aññe rar pokake naan ko aõ, innem renaaj bar pokake naan ko ami.” (Jon 15:20) Ilo Tessalonika, ear oktak wãween an armej em̦m̦akũt kõn an Paul kwal̦o̦k naan ãinwõt an kar Jesus ba. Jet armej rar m̦õn̦õn̦õ in roñjake ennaan eo, ak ro jet rar kõjekdo̦o̦ne. Kõn ro me rar m̦õn̦õn̦õ in roñjake, Luk ear je im ba: “Jet iaaer [ri-Ju ro] rar erom rũttõmak [Kũrjin ro] im rar kobal̦o̦k ippãn Paul im Sailas. Bareinwõt, elõñ iaan ri-Grik ro rej kabuñ ñan Anij rar bar erom rũttõmak, ekoba elõñ iaan kõrã ro reutiej ilo jikin eo.” (Jrb. 17:4) Ejjel̦o̦k pere bwe Kũrjin rein rekããl rar m̦õn̦õn̦õ bwe rar maroñ lukkuun mel̦el̦e kõn Jeje ko.

⁹ Meñe jet rar lukkuun m̦õn̦õn̦õ kõn ta ko Paul ear katakin er kaki, ak ro jet rar lukkuun illu. Jet iaan ri-Ju ro ilo Tessalonika rar ebbanban kõnke “elõñ iaan ri-Grik ro” rar m̦õn̦õn̦õ in eo̦roñ ennaan eo Paul ear kwal̦o̦ke. Ri-Ju rein rar kõn̦aan kõm̦m̦an bwe ri-Grik rein  ren oktak ñan kabuñ eo an ri-Ju ro. Kõn men in, em̦õj aer katakin er kõn Jeje ko ilo kajin Hibru im rar l̦õmn̦ak bwe ri-Grik rein rar ri-kal̦oor ro aer. Bõtab ke Paul ear itok ñan im̦õn kabuñ eo, ear ukot rein bwe ren erom Kũrjin im kõm̦m̦an bwe ren jab l̦oore tõmak eo an ri-Ju ro! Kõn men in, ri-Ju ro rar kanooj in illu.

¹⁰ Luk ej kwal̦o̦k ñan kõj ta eo ear wal̦o̦k tokãlik: “Ri-Ju ro rar jino ebbanban im rar aintok jet ri-nana me rekõn pãd bajjek ilo jikin wia ko im rar ejaake juon jarlepju im kõm̦m̦an poktak ilo jikin eo. Innem rar kajju del̦o̦ñe m̦weo im̦õn Jeson bwe ren pukote Paul im Sailas im bõktok erro ñan ippãn jarlepju eo. Ke rar jab lo er, rar jibwe Jeson im jet iaan em̦m̦aan ro rej rũttõmak im iperl̦o̦k er ñan ippãn ri-tõl ro an jikin eo, im rar kõl̦l̦aaj ainikieer im ba: ‘L̦õm̦aro rar kõm̦m̦an poktak ilo aolep jikin ilo lal̦ in rebar pãd ijin, im Jeson ear kadel̦o̦ñ er ilo m̦ween̦ im̦õn bwe ren an ri-lol̦o̦k. Aolep l̦õm̦arein rej jum̦aik kakien ko an Sizar, rej ba bwe ebar wõr juon kiiñ etan Jesus.’” (Jrb. 17:5-7) Ewi wãween an kumi in me ej kõm̦m̦an poktak naaj jelõte Paul im ro m̦õttan?

11. Ta men ko rar n̦aruon Paul im ri-kwal̦o̦k naan ro m̦õttan kaki, im kakien ta eo ri-jum̦ae ro rar kõjerbale n̦ae Paul im ro m̦õttan? (Lale footnote eo.)

¹¹ Ñe elõñ armej ro rellu rej koba ippãn doon, ekkã aer kõm̦m̦ani men ko relukkuun nana. Kõm̦m̦an ko aer remaroñ lukkuun lãj ãinwõt juon reba eo el̦ap an lim̦aajn̦on̦o. Eñin men eo ri-Ju ro rar kõm̦m̦ane bwe ren maroñ jol̦o̦k Paul im Sailas jãn jikin kweilo̦k eo. Innem, ãlikin wõt an kar ri-Ju ro “kõm̦m̦an poktak” ilo jikin kweilo̦k eo, rar kajjioñ kõm̦akũt ri-tõl ro bwe ren kaje Paul im ro m̦õttan kõnke rej ba bwe el̦ap rueer. Men eo kein kajuon rar n̦aruon Paul im ro m̦õttan kake ej bwe rar “kõm̦m̦an poktak ilo aolep jikin ilo lal̦ in.” Bõtab ilo m̦ool, ejjab er eo rar kõm̦m̦ane poktak eo ilo Tessalonika! Men eo kein karuo rar n̦arueer kake el̦apl̦o̦k an kar nana. Ri-Ju ro rar ba bwe mijinede ro rar kwal̦o̦k bwe ebar wõr juon Kiiñ, Jesus, mel̦el̦ein bwe rar rupe kien ko an irooj eo an Rom. a

12. Ta eo ej kwal̦o̦k bwe men ko rar n̦aruon Kũrjin ro kaki ilo Tessalonika emaroñ kar likũt er ilo kauwõtata?

¹² Bõlen kwõj keememej bwe ri-tõl in kabuñ ko rar bar n̦aruon Jesus kõn juon men ãinl̦o̦k wõt men in. Armej ro rar ba ñan Pail̦at: “Kõmar jibwe an l̦ein kajjioñ in kõm̦m̦an bwe armej ren jum̦aik  kien . . . im ej make ba bwe e Christ, juon kiiñ.” (Luk 23:2) Pail̦at emaroñ kar mijak el̦aññe irooj eo an Rom emaroñ l̦õmn̦ak bwe ej rejetake bar juon kiiñ. Kõn men in, ear liaakel̦o̦k Jesus ñan mej. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, men ko rar n̦aruon Kũrjin ro kaki ilo Tessalonika emaroñ kar likũt er ilo kauwõtata. Juon bok me ej kõmel̦el̦e kõn bokin Jerbal ej ba: “Men in rar n̦arueer kake el̦ap an kauwõtata. El̦aññe rej l̦õmn̦ak bwe juon armej ej kajjioñ in jum̦ae im ketake Irooj eo an Rom, ekkã aer m̦ane ñan mej.” Jen etale el̦aññe ri-Ju ro rar lo tõprak ilo bũl̦ããn eo aer elukkuun nana.

13, 14. (1) Etke jarlepju eo enana ear jab maroñ kabõjrak jerbalin kwal̦o̦k naan? (2) Ewi wãween an kar Paul anõke Jesus im lukkuun ekkõl im kõjparok, im ewi wãween ad maroñ l̦oore joñak in an?

¹³ Jarlepju eo enana ear jab maroñ kabõjrak jerbalin kwal̦o̦k naan ilo Tessalonika. Etke? M̦oktata kõnke rar jab loe Paul im Sailas. Bareinwõt, ri-tõl ro ilo jikin kweilo̦k eo rar jab tõmak naan ko an jarlepju eo kõn Paul im ro m̦õttan. Ãlikin an Kũrjin ro “kõl̦l̦ã on̦ããn aer rõl̦o̦k,” ri-tõl ro rar karõl̦o̦k Jeson im em̦m̦aan ro jet me kar bõkl̦o̦k er bwe ren ekajete er. (Jrb. 17:8, 9) Ilo an l̦oore naanin kakapilõk eo an Jesus ñan “ekkõl ãinwõt jineik im ineem̦m̦an ãinwõt m̦ul̦e,” Paul ear lukkuun kõjparok bwe en jab likũt e make ilo kauwõtata. Ear kõm̦m̦ane men in bwe en maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k naan ilo jikin ko jet. (Matu 10:16) Alikkar bwe meñe Paul ear peran ak ejjab mel̦el̦ein bwe ear jab ekkõl im kõjparok e make jãn men ko rekauwõtata. Ewi wãween an Kũrjin ro rainin maroñ l̦oore joñak eo an?

 ¹⁴ Ilo raan kein ad, ekkã an ri-tõlin kabuñ ko kõm̦akũt kumi in armej ro n̦ae Ri-Kõnnaan ro an Jeova. Rej n̦aruon Ri-Kõnnaan ro an Jeova im ba bwe rej rupe kien ko im jum̦ae aelõñ eo rej jokwe ie, im rej kõjerbale wãween in ñan kõm̦akũt ri-tõl ro an kien ñan kaeñtaan er. Ãinwõt ilo raan ko an Paul, ro rej jum̦ae kõj rainin rej kõm̦m̦ane men in kõnke rej ebbanban kõn an lõñl̦o̦k wõt armej rej kobatok ippãd. Meñe ãindein, ak Kũrjin ro rem̦ool rejjab likũt er make ilo kauwõtata. Jej kate kõj joñan wõt ad maroñ bwe jen jab pãd ibwiljin armej ro el̦ap aer illu. Meñe ãindein, ak jej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kate kõj ñan kõm̦m̦ane jerbal eo ad ilo aenõm̦m̦an, im bõlen bar jepl̦aak tokãlik ñe em̦m̦anl̦o̦k aolep men.

15. Ewi wãween an kar ri-Beria ro em̦m̦akũt kõn ennaan eo em̦m̦an?

¹⁵ Ñan kõjparok Paul im Sailas, em̦m̦aan ro rar jilkinl̦o̦k erro ñan Beria, enañin 40 m̦ail̦ ettol̦o̦kin. Ke Paul ear tõpar ijo, ear etal ñan im̦õn kabuñ eo im kõnono ippãn ro rar kweilo̦k ie. Ejjel̦o̦k pere emaroñ kar lukkuun m̦õn̦õn̦õ ñan lo armej ro me rar kõn̦aan roñ kõn ennaan eo em̦m̦an! Luk ear je im ba bwe “em̦m̦anl̦o̦k bũruon [ri-Ju ro ilo Beria] jãn armej ro ilo Tessalonika kõnke rar lukkuun m̦õn̦õn̦õ in roñjake ennaan eo im rar kanooj etale Jeje ko kajjojo raan ñan lale em̦ool ke men ko rar roñ.” (Jrb. 17:10, 11) Naan kein rar ke mel̦el̦ein bwe ear jab em̦m̦an bũruon ro ilo Tessalonika me rar erom rũttõmak? Jaab ñan jidik! Tokãlik Paul ear je im ba ñan Kũrjin ro ilo Tessalonika: “Ejjab jem̦l̦o̦k am kam̦m̦oolol Anij, kõnke ke kom̦ar bõk naan eo an Anij, eo kom̦ar roñ kake jãn kõm, kom̦ar tõmake, ejjab kõnke ej jãn armej, ak kõnke elukkuun m̦ool ãinwõt ke ej naanin Anij, eo ej bareinwõt jerbal ilo kom̦ rũttõmak ro.” (1 Tes. 2:13) Bõtab, ta eo ear kõm̦m̦an bwe en em̦m̦an bũruon ri-Ju ro ilo Beria?

16. Etke Baibõl̦ ej ba bwe ear ‘em̦m̦an bũruon’ ri-Beria ro?

¹⁶ Meñe ekããl katak ko ri-Beria ro rar roñ kaki, ak rar jab m̦õkaj im kõjekdo̦o̦n ennaan eo an Paul im l̦õmn̦ak bwe rejjab maroñ lõke. Ak ilo ejja iien eo wõt, rar jab kajju tõmak aolep men ko rar roñ ñe ejjel̦o̦k kein kam̦ool ko. M̦oktata, rar lukkuun roñjake ta ko Paul ear ba ñan er. Innem, rar kam̦ool men ko rar katak kaki ikijjeen aer etali Jeje ko me Paul ear jipañ er ñan mel̦el̦e kaki. Bareinwõt, rar lukkuun tiljek ilo aer katak Naanin Anij, ejjab ilo raan in Jabõt wõt, ak aolep raan. Im rar kõm̦m̦ane men in ilo aer “lukkuun m̦õn̦õn̦õ.” Rar lukkuun bõk aer iien ñan katak im mel̦el̦e kõn wãween an men ko rekããl me rar katak kaki errã ippãn Jeje ko. Innem, rar kwal̦o̦k aer ettã  bũrueer ilo aer kõm̦m̦an oktak ko, im “elõñ iaaer rar erom rũttõmak.” (Jrb. 17:12) Jelukkuun mel̦el̦e unin an kar Luk ba bwe ‘em̦m̦an bũruon armej’ rein!

17. Etke jej aikuj anõke joñak ko an ri-Beria ro, im ewi wãween ad maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im anõke er meñe emaroñ to ad pãd ilo m̦ool eo?

¹⁷ Ro ilo Beria rar jaje bwe wãween aer kar em̦m̦akũt kõn ennaan eo em̦m̦an enaaj kar pãd ilo Baibõl̦ ãinwõt juon waanjoñak em̦m̦an ñan kõj ilo raan kein. Rar kõm̦m̦ane ejja men eo wõt Paul ear kõjatdikdik bwe renaaj kõm̦m̦ane, im bar men eo Jeova ear kõn̦aan bwe ren kõm̦m̦ane. Im rainin jej bar rõjañ armej ro ñan lukkuun etale Baibõl̦ eo bwe tõmak eo aer en pedped wõt ioon Naanin Anij. Bõtab ãlikin ad erom rũttõmak, men in ej ke mel̦el̦ein bwe jejjab aikuj lukkuun kate kõj kiiõ? Jaab, ilo m̦ool el̦apl̦o̦k an aorõk ñan ad kõn̦aan katak jãn Jeova im m̦õkaj im jerbali katak kein. Ilo wãween in, jej kõtl̦o̦k an Jeova l̦ame im kammineneik kõj ekkar ñan ankilaan. (Ais. 64:8) Ñe jej kõm̦m̦ane men in jenaaj lukkuun kabuñbũruon Jemãdwõj ilañ im kõm̦m̦an bwe en maroñ kõjerbale wõt kõj.

18, 19. (1) Etke Paul ear etal jãn Beria, bõtab ta eo ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ane im ewi wãween jemaroñ anõke joñak eo an? (2) Wõn ro Paul enaaj kwal̦o̦k naan ñan er tokãlik, im ia?

¹⁸ Ear jab to an Paul pãd ilo Beria. Baibõl̦ ej ba: “Ke ri-Ju ro ilo Tessalonika rar roñ bwe Paul ear kwal̦o̦k naanin Anij ilo Beria, rar itok ñan ijo bwe ren pukwõj armej ro im kalluuk er. Innem rũttõmak ro rar m̦õkaj im jilkinl̦o̦k Paul ñan juon jikin po iturin lo̦jet, ak Sailas im Timote rar pãdwõt ijo. Ro rar etal ippãn Paul rar bõkl̦o̦ke ñan Atens, im rar jepl̦aak ãlikin an kar jiroñ er bwe ren ba ñan Sailas im Timote bwe erro en m̦õkajl̦o̦k ñan ippãn.” (Jrb. 17:13-15) Elukkuun alikkar bwe ro rar jum̦ae rar jab bõjrak jãn aer kapañ jerbalin kwal̦o̦k naan! Rar jab baj kadiwõjl̦o̦k wõt Paul jãn Tessalonika ak rar bar etal ñan Beria im kajjioñ kõm̦m̦ane ejja poktak eo wõt ijo, ak rar jab lo tõprak. Paul ear jel̦ã bwe elukkuun kilep teretore eo an, innem ear etal ñan jikin ko jet bwe en maroñ kwal̦o̦k naan. Rainin, kõj bareinwõt jejjab kõtl̦o̦k bwe jabdewõt armej en kabõjrak kõj jãn ad kwal̦o̦k naan!

¹⁹ Ãlikin an kar lõt an Paul kwal̦o̦k naan ñan ri-Ju ro ilo Tessalonika im Beria, emaroñ kar l̦apl̦o̦k an mel̦el̦e kõn joñan an aorõk ñan kwal̦o̦k naan ilo peran im kõmel̦el̦e jãn Jeje ko. Im ebar alikkarl̦o̦k men in ñan kõj. Ak kiiõ, Paul enaaj kwal̦o̦k naan ñan ri-aelõñ ko ilo Atens, armej rein me elukkuun oktak tõmak eo aer. Ewi wãween an naaj armej rein em̦m̦akũt kõn ennaan eo enaaj kwal̦o̦ke? Eokwe, jenaaj katak kõn men in ilo katak eo tok juon.