1-3. (1) Etke el̦ap an rijjilõk Paul abn̦õn̦õ ilo Atens? (2) Ta ko jemaroñ katak jãn ad etale joñak eo an Paul?

 EL̦AP an Paul abn̦õn̦õ. Epãd ilo Atens ilo Greece, juon jikin kweilo̦k el̦ap me armej ro ie rej bõk jel̦ãl̦o̦kjen̦, im ijo me Socrates, Plato, im Aristotle rar katakin ro jet m̦okta. El̦ap an armej ro ilo Atens kaorõk kabuñ. Kõnke rej kabuñ ñan elõñ anij ko, jabdewõt jikin Paul ej etal ñane ewõr ekjab ko ie. Ewõr ekjab ko ilo tampel̦ ko, ilo̦bwilej, im iturin ial̦ ko. Paul ejel̦ã kõn wãween an Anij eo em̦ool, Jeova, watõk ekjab ko. (Ex. 20:4, 5) Im el̦ap an rijjilõk in etiljek lukkuun dike ekjab ko ãinwõt Jeova!

² Paul ear lukkuun ilbõk kõn men ko ear loi ke ej del̦o̦ñel̦o̦k jikin wia eo ilo Atens. Elõñ ekjab ko rekajjõjõ an anij eo Hermes repãd ilo tuiõñ turilik iturin jikin del̦o̦ñ eo an jikin kweilo̦k in. Ilo jikin wia eo, elõñ jikin ko armej ro rej kabuñ ñan anij kein ie. Enaaj ewi wãween an rijjilõk in ekijejeto kwal̦o̦k naan ñan armej rein me rej kabuñ ñan elõñ ekjab ko? Enaaj ke kwal̦o̦k kautiej wõt ñan er im ineem̦m̦an wõt im kwal̦o̦k ñan er juon men er aolep remaroñ itoklimo kake? Enaaj ke maroñ jipañ jabdewõt armej ñan jel̦ã kõn Anij eo em̦ool im kabuñ ñan E?

³ Ãinwõt an Jerbal 17:22-31 kwal̦o̦k kake, jipij eo an Paul ñan armej ro remãlõtlõt ilo Atens ej juon joñak ekanooj in em̦m̦an ikijjeen ad kõnono ilo juon wãween ewãjepdik, ejouj, im ilo juon wãween ej kwal̦o̦k lol̦o̦kjen̦. Ilo ad katak joñak eo an Paul, jemaroñ katak kõn wãween ad maroñ kwal̦o̦k ñan ri-roñjake ro ad juon men remaroñ errã ak itoklimo kake, im jipañ er ñan kõl̦mãnl̦o̦kjen̦.

4, 5. Ia eo Paul ear kwal̦o̦k naan ie ilo Atens, im wõn armej ro ear iioon er me emaroñ kar pen an kwal̦o̦k naan ñan er?

⁴ Paul ear lol̦o̦k Atens ilo tũreep in mijinede eo an kein karuo ilo enañin 50 C.E. eo. a Ke ear kõttar wõt an Sailas im Timote itok jãn Beria, Paul  “ear jino kõmel̦el̦eik ri-Ju ro ilo im̦õn kabuñ eo aer,” ãinwõt an kõn kõm̦m̦ane. Ear bareinwõt kwal̦o̦k naan “ilo jikin wia ko,” ijo ear maroñ kwal̦o̦k naan ñan ri-Atens ro me ejjab er ri-Ju. (Jrb. 17:17) Jikin wia in ilo Atens ear pãd ituiõñ turilikin Acropolis eo, im joñan kilepen jikin in emaroñ kar tarrin 12 acres. Jikin in ear jab baj jikin wia wõt; ak ear bar jikin eo eaorõktata ñan an armej ro kweilo̦k ie. Juon bok ej ba bwe jikin in ear ijo ekkã an ri-peejnej ro, ri-kien ro, rimmãlõtlõt ro, im ri-jeje ro koba ippãn doon ie. Elukkuun kar em̦m̦an ippãn ri-Atens ro koba ippãn doon ilo jikin in ñan bwebwenato im bõk mel̦el̦e ko aer jãn doon.

⁵ Eban pidodo an naaj Paul kwal̦o̦k naan im kõmel̦el̦eik katak ko ñan armej ro ilo jikin wia eo. Jet iaan armej ro rar roñjake rej armej ro jãn kumi ko ruo etaer Epikurõs im Stoik. Ear lukkuun oktak tõmak im l̦õmn̦ak ko an kumi kein ruo jãn doon. b Epikurõs ro rar tõmak bwe mour ear jide im wal̦o̦k. Ilo tukadu, eñin men ko rej tõmaki: “Ejjel̦o̦k unin ad aikuj mijak Anij; Ejjel̦o̦k ad eñjake im metak ñe jej mej; Jemaroñ kõttõpar men ko rem̦m̦an; Jemaroñ kijenmej ium̦win men ko renana.” Ak ijo turãjet, Stoik ro rar tõmak bwe eaorõk ñan katak im bõk jel̦ãl̦o̦kjen̦, im rar tõmak bwe anij ej juon kajoor im ejjel̦o̦k an l̦õmn̦ak im eñjake. Ro ilo kumi in Epikurõs im Stoik rar jab jim̦or tõmak ilo jerkakpeje eo me ri-kal̦oor ro an Christ rar katakin kake. Alikkar bwe tõmak im mel̦el̦e ko an kumi in rimmãlõtlõt rein ruo rar lukkuun oktak jãn mel̦el̦e ko rem̦ool me Kũrjin ro rar tõmaki—mel̦el̦e ko me Paul ear kwal̦o̦k naan kaki.

6, 7. Ewi wãween an kar jet iaan rimmãlõtlõt in Grik ro l̦õmn̦ak kõn men ko Paul ear katakin er kaki, im ewi wãween an jet armej ilo raan kein em̦m̦akũt ilo ejja wãween in wõt?

⁶ Ewi wãween an kar rimmãlõtlõt in Grik ro l̦õmn̦ak kõn men ko Paul ear katakin er kaki? Eokwe jet iaaer rar ba bwe Paul ej juon “ri-kõnnaan bajjek.” Ilo kajin Grik, naan kein emaroñ bar mel̦el̦ein “juon eo ej ebbõk ine jãn lal̦.” (Jrb. 17:18) Ikijjeen naanin Grik ko kar kõjerbale ilo eoon in, juon rimmãlõtlõt ej ba: “M̦oktata, kar kõjerbali naan kein ñan jitõñl̦o̦k ñan juon bao jidikdik me ej ito-itak im m̦õñã ine jãn lal̦, im tokãlik kar kõjerbale naan kein ñan jitõñl̦o̦k ñan armej ro me rej ebbõk bween m̦õñã jãn lal̦ im men ko jet ilo jikin wia eo. Innem tokãlik, kar bar kõjerbali naan kein ilo kõkkar ñan jitõñl̦o̦k ñan juon armej me ej ebbõk im aini mel̦el̦e dikdik ko reoktak jãn doon ak ejjab lukkuun mel̦el̦e kaki.” Mel̦el̦ein bwe rimmãlõtlõt rein rar ba bwe Paul ej juon eo ejajel̦o̦kjen̦ im ear kwal̦o̦k wõt men ko ear roñ kaki jãn ro jet. Ijoke, ãinwõt ad naaj etale, Paul ear jab inepata im ebbweer kõn aer kar kũr e ilo wãween in.

⁷ Ejjel̦o̦k oktak rainin. Ekkã an armej ro kũr kõj kõn ãt ko me rej kwal̦o̦k aer kajjirere im kõnanaik kõj kõnke jej Ri-Kõnnaan ro an Jeova im kõn ad tõmak ilo Baibõl̦. Ñan waanjoñak, jet ri-kaki in jikuul̦ ro rej katakin bwe evolution ak katak eo bwe men otemjej rar jide im wal̦o̦k ej juon  katak em̦ool, im bwe el̦aññe kwõj juon eo emãlõtlõt, kwõj aikuj tõmak katak in. Kõn men in, rej l̦õmn̦ak bwe ro me rejjab tõmak ilo evolution rejajel̦o̦kjen̦. Armej rein remãlõtlõt rekõn̦aan bwe ro jet ren l̦õmn̦ak bwe ilo kõkkar jej ‘ebbõk ine jãn lal̦’ ñe jej kwal̦o̦k ta eo Baibõl̦ ej ba im kwal̦o̦k kein kam̦ool ko bwe ewõr juon ri-Kõm̦anm̦an. Bõtab jejjab mijak er. Ijello̦kun ad mijak, jej kõnono ilo peran ñe jej jojomare tõmak eo ad bwe mour ilo lal̦ in ej itok jãn juon ri-Kõm̦anm̦an eo emãlõtlõt, Jeova Anij.​—Rev. 4:11.

8. (1) Ewi wãween an jet iaan armej ro me rar roñ an Paul kwal̦o̦k naan em̦m̦akũt? (2) Emaroñ kar ta mel̦el̦ein aer kar bõkl̦o̦k Paul ñan Areopegõs? (Lale footnote eo.)

⁸ Ro jet me rar roñ an Paul kwal̦o̦k naan ilo jikin wia eo ear oktak aer l̦õmn̦ak. Rar ba: “Ãinwõt ej kwal̦o̦k kõn anij kan̦ an ri-aelõñ kan̦ jet.” (Jrb. 17:18) Paul ear ke lukkuun kwal̦o̦k kõn anij ko rekããl ñan ri-Atens ro? Ebwe an kar kauwõtata men in, kõnke elõñ bukwi iiõ ko m̦oktal̦o̦k, eñin juon iaan men ko kar n̦aruon rimmãlõtlõt eo etan Socrates kake. Tokjãn men in, rar liaakel̦o̦k l̦ein ñan mej. Kõn men in, jejjab bwilõñ kõn aer kar jibwe im bõkl̦o̦k Paul ñan Areopegõs im kar kajjitõk ippãn bwe en kõmel̦el̦eik ekkatak ko me ekããl an ri-Atens ro roñ kaki. c Ewi wãween an naaj Paul jojomare ennaan eo ear kwal̦o̦ke ñan armej ro me ejjel̦o̦k aer kar jel̦ã kõn Jeje ko ñan jidik?

9-11. (1) Ewi wãween an kar Paul kate ñan kõnono kõn juon men me e im ri-roñjake ro an rar errã ippãn doon kake? (2) Ewi wãween ad maroñ l̦oore joñak eo an Paul ilo jerbalin kwal̦o̦k naan?

⁹ Keememej bwe Paul ear lukkuun abn̦õn̦õ kõn aolep ekjab ko ear loi. Ijoke, ear jab kajju kõnanaik kabuñ ñan ekjab, ak ear dãpij wõt an ineem̦m̦an. Ilo juon wãween ejouj, ear kate e ñan kareel armej ro ikijjeen an jino kõnnaan kõn juon men me aolepeer rar maroñ errã kake. Ear jino kõnono im ba: “Em̦m̦aan in Atens ran̦, ij kile bwe ilo men otemjej el̦ap ami mijak anij ko. Ilo m̦ool, el̦apl̦o̦k ami kõm̦m̦ane men in jãn armej ro jet.” (Jrb. 17:22) Ear ãinwõt ñe Paul ej ba, ‘Ij kile bwe el̦ap ami kaorõk kabuñ.’ Paul ear kwal̦o̦k mãlõtlõt ilo an kar nõbar er kõn aer kar kaorõk aer kabuñ. Ear kile bwe meñe ewõr jet em̦õj m̦on̦e er kõn katak ko reriab, ak emaroñ wõr wõt ro em̦m̦an bũrueer im rekõn̦aan jel̦ã kõn m̦ool eo. Paul emaroñ kar bõk l̦õmn̦ak in kõnke e make ear ‘jab mel̦el̦e im ear ejjel̦o̦k tõmak ippãn’ kar m̦okta.​—1 Tim. 1:13.

¹⁰ Tokãlik, Paul ear kwal̦o̦k bwe ear loe juon men me ear kam̦ool an  ri-Atens ro lukkuun kaorõk kabuñ. Ear loe juon lokatok me rar ajel̦o̦k ‘Ñan Juon Anij Rejaje Kake.’ Ekkar ñan juon bokin kõmel̦el̦e, “ear juon m̦anit an ri-Grik ro im ro jet ñan aer ajil̦o̦k lokatok ko ñan ‘anij ko rejaje kaki.’ Rar kõm̦m̦ane men in kõnke rar mijak bwe ñe ewõr juon anij me rar jab kabuñ ñane, innem anij eo emaroñ illu ippãer.” Lokatok in ej kwal̦o̦k bwe ri-Atens ro rar jel̦ã bwe ewõr juon Anij rar jaje kake. Paul ear kõjerbal lokatok in ñan an jino kõnono kõn ennaan eo em̦m̦an ear kwal̦o̦k naan kake. Ear kõmel̦el̦e im ba: “Anij in kom̦ij kabuñ ñane meñe kom̦ jaje kake, eñin ej anij eo ij kwal̦o̦k kake ñan kom̦.” (Jrb. 17:23) Paul ear kõmel̦el̦e ilo juon wãween ej kwal̦o̦k an jouj im mãlõtlõt, bõtab ilo ejja iien eo wõt ear kwal̦o̦k peran. Ear jab kwal̦o̦k kõn juon anij eo ekããl, ãinwõt an kar ro jet n̦aruon kake. Ak ear kõmel̦el̦eik er kõn Anij eo rejaje kake—Anij eo em̦ool.

¹¹ Ewi wãween ad maroñ l̦oore joñak eo an Paul ilo jerbalin kwal̦o̦k naan? El̦aññe jej lale ipel̦aakid, jemaroñ lo kein kam̦ool ko me rej kaalikkar bwe armej eo jej kwal̦o̦k naan ñane ej juon eo ej kaorõk kabuñ. Emaroñ alikkar men in ilo men ko ej m̦arõki ak bõlen ikijjeen men ko rej pãd  ilo m̦weo im̦õn ak ilo mel̦an m̦weo im̦õn. Bõlen jemaroñ ba: ‘Ij kile bwe kwõj juon eo ej kaorõk kabuñ. Iar kõn̦aan bwebwenato ippãn kain armej rot in.’ El̦aññe jej kile im kautiej tõmak ko an juon armej, jemaroñ jino bwebwenato kõn juon men me kõj im armej eo jej jim̦or errã kake. Keememej bwe jejjab kõn̦aan ekajete ro jet pedped ioon tõmak eo aer. Elõñ iaan ro jeid im jatid rar bar lukkuun pen ilo tõmak ko aer kar m̦okta.

12. Ewi wãween an kar Paul kõm̦m̦an ukoktak ilo an kar kõnono ñan ri-roñjake ro an?

¹² Paul ear kõnono kõn juon men me e im ri-roñjake ro an rar errã kake, ak emaroñ ke wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõnnaan kõn juon men me ri-Atens ro remaroñ itoklimo kake? Paul ear jel̦ã bwe armej ro ear kwal̦o̦k naan ñan er rejel̦ã kõn jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo an ri-Grik ro ak rar jaje kõn Jeje ko. Kõn men in, ear kõm̦m̦an ukoktak ilo wãween an kar kwal̦o̦k naan ñan er. M̦oktata, ear kõnono kõn katak ko ilo Baibõl̦ ilo an jab kajju quote jãn Jeje ko. Kein karuo, ilo an kar kõjerbale naan in “kõj,” ear kõm̦m̦an bwe ri-roñjake ro an ren kile bwe emel̦el̦e kõn er im bwe ej bar ãinwõt er. Kein kajilu, ear quote jãn bokin katak ko an ri-Grik ro ñan kwal̦o̦k bwe jet men ko me ear katakin er kaki rar bar pãd ilo jeje ko aer make. Kiiõ jãn etale jipij eo ekajoor an Paul. Ta men ko rem̦ool im raorõk ear kwal̦o̦k kaki ñan ri-Atens ro kõn Anij eo me rar jaje kajjien?

13. Ta eo Paul ear kõmel̦el̦e kake kõn jinoin an wal̦o̦k lañ im lal̦, im ta eo ear lukkuun kaalikkare ilo naan ko an?

¹³ Anij ear kõm̦anm̦an lañ im lal̦. Paul ear ba: “Anij eo in ear kõm̦anm̦an lal̦ in im aolep men ko ie, im kõnke ej Irooj in lañ im lal̦, ejjab maroñ jokwe ilo tampel̦ ko kõm̦m̦anin pein armej.” d (Jrb. 17:24) Lañ im lal̦ rar jab jide im wal̦o̦k. Anij eo em̦ool ej ri-Kõm̦anm̦an eo an men otemjej. (Sam 146:6) E eo ej Irooj Bõtata eo ilañ im ilal̦ im aiboojoj eo an ejjab pedped ioon tampel̦ ko kõm̦m̦anin pein armej. Jeova ejjab ãinwõt Athena ak anij ko jet me rej aikuj lokatok im tampel̦ ko bwe ren maroñ bõk aiboojoj im nõbar. (1 Kñ. 8:27) Naan ko an Paul relukkuun alikkar: Anij eo em̦ool eutiejl̦o̦k jãn jabdewõt ekjab ak tampel̦ ko kõm̦m̦anin pein armej.​—Ais. 40:18-26.

14. Ewi wãween an kar Paul kwal̦o̦k bwe Anij ejjab aikuji jabdewõt men jãn kõj armej?

¹⁴ Anij ejjab aikuji jabdewõt men jãn armej. Ro rej kabuñ ñan ekjab ko rar imminene in kõkõn̦ak ekjab ko aer kõn nuknuk ko raiboojoj, lel̦o̦k ñan er menin lel̦o̦k ko rel̦l̦ap on̦ãer, ak lel̦o̦k kijeer im limeer. Rar  l̦õmn̦ak bwe ekjab kein rar aikuji men kein! Ijoke, jet iaan rimmãlõtlõt in Grik ro me rar roñjake an Paul kõnono remaroñ kar tõmak bwe juon anij ejjab aikuj jabdewõt men jãn armej. El̦aññe ãindein, eokwe ejjel̦o̦k pere bwe rar errã ippãn Paul ke ear ba bwe Anij “ejjab aikuji an armej jipañe kõnke ejjel̦o̦k men en̦ ej aikuji.” Alikkar bwe ejjel̦o̦k jabdewõt men ak m̦weiuk me armej remaroñ lel̦o̦k ñan ri-Kõm̦anm̦an eo! Ijoke, ri-Kõm̦anm̦an eo ej lel̦o̦k men ko armej rej aikuji—ãinwõt “mour, menono, im men otemjej ñan aolep armej,” ekoba al̦, wõt, im bwidej ko rej kalle. (Jrb. 17:25; Jen. 2:7) Kõn men in, Anij eo ej letok men ko otemjej ñan kõj, ejjab aikuji jabdewõt men jãn armej.

15. Ewi wãween an kar Paul kajim̦we ri-Atens ro kõn aer kar tõmak bwe reutiejl̦o̦k jãn armej ro me rejjab ri-Grik, im ta men eo eaorõk jemaroñ katak jãn joñak in an?

¹⁵ Anij ear kõm̦anm̦an armej. Ri-Atens ro rar tõmak bwe reutiejl̦o̦k jãn armej ro me rejjab ri-Grik. Bõtab ñe juon armej ej utiej bũruon kõn aelõñ eo an, men in ej n̦ae ta eo Baibõl̦ ej katakin. (Dut. 10:17) Paul ear kwal̦o̦k kõn men in ilo jouj im ear kõnono kake ilo juon wãween ewãjepdik. Ke ear ba naan kein: “[Anij] ear kõm̦anm̦an ri-aelõñ otemjej jãn juon wõt armej,” ejjel̦o̦k pere bwe naan kein rar kõm̦m̦an bwe ri-roñjake ro an ren kõl̦mãnl̦o̦kjen̦. (Jrb. 17:26) Ear kwal̦o̦k kõn bwebwenato eo ilo bokin Jenesis kõn Adam, em̦m̦aan eo me aolep armej ilo lal̦ in rej itok jãne. (Jen. 1:26-28) Kõnke aolep armej ilo lal̦ in rej itok jãn juon wõt armej, innem ejjel̦o̦k juon ri-aelõñ eutiejl̦o̦k jãn bar juon. Ejjel̦o̦k pere bwe ri-roñjake ro an Paul rar mel̦el̦e ta eo ej ba. Jej katak juon men eaorõk jãn joñak in an Paul. Jekõn̦aan kwal̦o̦k jouj im ad mel̦el̦e kõn armej ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Ijoke, jejjab kõn̦aan ukoti katak ko ilo Baibõl̦ bwe ro jet ren m̦õn̦õn̦õ kaki.

16. Ta kõn̦aan eo an ri-Kõm̦anm̦an eo ñan armej?

¹⁶ Anij ekõn̦aan bwe armej ren epaake e. Meñe elõñ iiõ in an rimmãlõtlõt ro me rar roñjake Paul kõmel̦el̦eik unin an armej pãd im mour, ak reban kar maroñ kõmel̦el̦eiki ilo juon wãween ejim̦we im ejejjet. Ijoke, Paul  ear lukkuun kaalikkar unin an kar ri-Kõm̦anm̦an eo kõm̦anm̦an armej, eñin bwe armej “ren maroñ pukot E, im ñe rej kate er ñan pukote renaaj loe. Ilo m̦ool, ejjab ettol̦o̦k jãn kõj kajjojo.” (Jrb. 17:27) Jelukkuun maroñ jel̦ã kõn Anij eo me ri-Atens ro rar jaje kake. Ilo m̦ool, ejjab ettol̦o̦k jãn ro me em̦ool aer kõn̦aan pukote im katak kõn e. (Sam 145:18) Bareinwõt, Paul ear kõjerbale naan eo “kõj,” ilo wãween in ear bar kitibuj e make ke ear kõnono kõn ro rej aikuj “kate er ñan pukote” Anij.

17, 18. Etke armej rej aikuj kõn̦aan epaake Anij, im ta eo jemaroñ katak jãn wãween an kar Paul kãitoklimoik ri-roñjake ro an?

¹⁷ Armej rej aikuj kõn̦aan epaake Anij. Kõn wõt Jeova, Paul ear ba bwe “jej mour im m̦akũtkũt im pãd.” Jet rimmãlõtlõt ro rej ba bwe Paul emaroñ kar jitõñl̦o̦k ñan naan ko an Epimenides, juon ri-jeje me ear mour elõñ iiõ ko m̦oktal̦o̦k im ear juon eo eaorõk ilo m̦antin ri-Atens ro. Paul ear kwal̦o̦k bar juon un unin an armej ro aikuj kõn̦aan epaake Anij. Ear ba: “Jet iaan ri-jeje ro ami rar ba, ‘Kõj jej bar ajri ro nejin.’” (Jrb. 17:28) Armej rej aikuj eñjake aer epaake Anij kõnke e eo ear kõm̦anm̦an em̦m̦aan eo jinointata, me aolep armej rej itok jãne. Bwe Paul en maroñ kãitoklimoik ri-roñjake ro an, ilo mãlõtlõt ear kajju quote jãn jeje ko an ri-Grik ro kõnke ear jel̦ã bwe ri-roñjake ro an renaaj kautiej naan kein. e Ãinwõt Paul, jet iien jemaroñ kõjerbal jet naan ko jãn bwebwenato ko jãn tõre ko  etto, jãn encyclopedia ko, ak jãn ekkatak ko jet an rimmãlõtlõt ro. Ñan waanjoñak, jet naan ko me ekkar im ejejjet jãn ekkatak ko an rimmãlõtlõt ro remaroñ jipañ juon armej bwe en kile ia ko m̦anit im imminene ko an kabuñ ko reriab rar jebar im wal̦o̦k jãni.

¹⁸ Ilo jipij eo an, Paul ear kwal̦o̦k men ko rem̦ool im el̦ap aer aorõk kõn Anij, im ear kõm̦m̦an ukoktak ilo naan ko an ñan ri-roñjake ro an. Ta eo rijjilõk in ear kõn̦aan bwe ri-roñjake ro an ren kõm̦m̦ane kõn mel̦el̦e kein raorõk? Eokwe ilo m̦õkaj, ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k ñan er ta eo ren kõm̦m̦ane ilo jipij eo an.

19, 20. (1) Ewi wãween an kar Paul kaalikkar ilo jouj bwe ejjab jim̦we im ejjab menin mãlõtlõt ñan kabuñ ñan ekjab ko me rej kõm̦m̦anin armej? (2) Ta ko ri-roñjake ro an Paul rar aikuj in kõm̦m̦ani?

¹⁹ Paul ear pojak in rõjañ ri-roñjake ro an bwe ren jerbali men ko rar roñjaki. Ilo an kar bar jitõñl̦o̦k ñan jeje ko an ri-Grik ro me ear kwal̦o̦k ñan er, ear ba: “Innem kõnke jej ajri ro nejin Anij, jen jab l̦õmn̦ak bwe Anij ej juon ekjab kõm̦m̦an jãn gold ak jelba ak dekã, ãinwõt men ko rar wal̦o̦ktok jãn jel̦ãl̦o̦kjen̦ im kapeel ko an armej.” (Jrb. 17:29) Alikkar bwe el̦aññe Anij ear kõm̦anm̦an armej, innem elemen an Anij maroñ ãinwõt ekjab ko me rej kõm̦m̦anin armej? Wãween an kar Paul kõmel̦el̦e ilo jouj ej lukkuun kaalikkar bwe ejjab jim̦we im ejjab menin mãlõtlõt ñan kabuñ ñan ekjab ko me rej kõm̦m̦anin pein armej. (Sam 115:4-8; Ais. 44:9-20) Ilo an kar ba “jen jab,” Paul emaroñ kar kõm̦m̦an bwe en pidodol̦o̦k an ri-roñjake ro an m̦õn̦õn̦õ in roñjake naanin kakapilõk ko an.

²⁰ Rijjilõk in ear lukkuun kaalikkar bwe ri-roñjake ro rar aikuj jerbali men ko rar roñjaki. Ear ba: “Anij ear kõjekdo̦o̦n men kein armej rar kõm̦m̦ani ilo iien ko rar jaje kõn e, ak kiiõ ej kwal̦o̦k ñan aolep armej ijoko otemjej bwe rej aikuj ukel̦o̦k.” (Jrb. 17:30) Jet iaan ro rar roñjake Paul remaroñ kar ilbõk kõn an kar ba bwe rej aikuj ukel̦o̦k. Bõtab naan ko rekajoor an Paul rar lukkuun kaalikkar bwe armej ro rar m̦uri kõn mour ko aer ñan Anij im renaaj aikuj uwaak ñan E kõn kõm̦m̦an ko aer. Rar aikuj pukot Anij, katak m̦ool eo kõn e, im mour ekkar ñan wãween eo Anij ekõn̦aan. Kõn men in, ñan ri-Atens ro, men in ej mel̦el̦ein bwe rar aikuj mel̦el̦e bwe kabuñ ñan ekjab ej juon jerawiwi, im rej aikuj bõjrak jãn aer kõm̦m̦ane men in.

21, 22. Naan ta ko rekajoor Paul ear kõjem̦l̦o̦k jipij eo an kaki, im ta mel̦el̦ein naan ko an ñan kõj ilo raan kein?

²¹ Paul ear kõjem̦l̦o̦k jipij eo an kõn naan kein rekajoor. Ear ba: “Em̦õj an [Anij] kããlõt juon raan bwe en ekajete lal̦ in ilo jim̦we ikijjeen em̦m̦aan eo ear kããlõte. Ear kam̦ool men in ñan aolep armej ikijjeen an kar kõjerkakpejeik em̦m̦aan in.” (Jrb. 17:31) Kiiõ ke rejel̦ã bwe Raanin Ekajet eo an  Anij ej itok wõt, ear wõr ippãer juon un em̦m̦an unin aer pukot Anij eo em̦ool! Paul ear jab kwal̦o̦k etan ri-ekajet eo Anij ear kããlõte. Ijello̦kun an kar Paul kõm̦m̦ane men in, ear ba juon men ekabwilõñlõñ kõn ri-ekajet in: Eñin bwe ear mour ãinwõt juon armej, ear mej, im Anij ear kõjerkakpejeik e!

²² Elukkuun l̦ap mel̦el̦ein naanin kõjjem̦l̦o̦k ko ilo jipij eo an Paul ñan kõj ilo raan kein. Jejel̦ã bwe ri-ekajet eo Anij ear kããlõte ej Jesus Christ, eo me em̦õj an jerkakpeje. (Jon 5:22) Bareinwõt, jejel̦ã bwe Raanin Ekajet eo enaaj wal̦o̦k ium̦win juon to̦ujin iiõ im ejjabto jãn kiiõ enaaj jinoe. (Rev. 20:4, 6) Jejjab mijak Raanin Ekajet eo kõnke jemel̦el̦e bwe iien in enaaj bõktok jeraam̦m̦an ko rekanooj in em̦m̦an ñan ro em̦õj ekajete er bwe retiljek. Kõjatdikdik eo ad kõn juon ilju im jekl̦aj em̦m̦an enaaj jejjet kũtien kõn wõt menin kabwilõñlõñ eo el̦aptata—jerkakpeje eo an Jesus Christ!

23. Ewi wãween an kar armej ro em̦m̦akũt ñan jipij eo an Paul?

²³ Ear okkõtaktak wãween an armej ro em̦m̦akũt ñan jipij eo an Paul. Ke jet iaaer rar roñ kõn jerkakpeje eo, “rar jino kajjirere kake.” Jet rar kwal̦o̦k jouj bõtab rar jab kããlõt ñan ukel̦o̦k im erom rũttõmak. Rar ba: “Kõm naaj roñjake am̦ kõnnaan kõn men in bar juon iien.” (Jrb. 17:32) Ijoke, jet iaaer rar m̦õn̦õn̦õ in roñjake im kõm̦m̦an oktak. Baibõl̦ ej ba: “Jet armej rar kobal̦o̦k ippãn im erom rũttõmak. Juon iaaer ej Daionisiõs, juon ri-ekajet ilo jikin ekajet eo etan Areopegõs, im bar juon kõrã etan Dameris, im ebar lõñ ro jet.” (Jrb. 17:34) Ebar ãindein wãween an armej ro em̦m̦akũt ilo jerbalin kwal̦o̦k naan rainin. Jet armej remaroñ kajjirere kake kõj, ak ro jet remaroñ kwal̦o̦k jouj ak rejjab kõn̦aan roñjake. Ijoke, jej lukkuun m̦õn̦õn̦õ ñe jet armej rej tõmak ennaan eo kõn Aelõñ eo im erom rũttõmak.

24. Ta eo jemaroñ katak jãn jipij eo Paul ear kwal̦o̦ke ke ear jutak im̦aan jikin kweilo̦k eo ilo Areopegõs?

²⁴ Ilo ad kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn jipij eo an Paul, elõñ men ko jemaroñ katak ikijjeen ad maroñ kõmel̦el̦e ilo juon wãween enaaj kãitoklimoik armej, im enaaj jipañ armej ro ñan tõmak bwe men ko jej katakin er kaki rem̦ool. Bareinwõt, jemaroñ katak bwe jej aikuj kwal̦o̦k kijenmej im jouj ñan armej ro me em̦õj an katak ko reriab an kabuñ ko tõlpilouk er. Jemaroñ bareinwõt katak men in eaorõk: Jejjab aikuj ukot katak ko rem̦ool ilo Baibõl̦ ñan baj kam̦õn̦õn̦õik wõt ri-roñjake ro ad. Ijoke, ñe jej anõke joñak eo an rijjilõk Paul, enaaj em̦m̦anl̦o̦k ad katakin ro jet ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Kobal̦o̦k ippãn men in, emaroñ em̦m̦anl̦o̦k an ro ewõr aer eddo katakin ilo eklejia eo. Kõn men in, jenaaj lukkuun pojak ñan jipañ ro jet bwe ren ‘pukot [Anij] . . . im lukkuun loe.’—Jrb. 17:27.