1-3. Etke rijjilõk Paul ear etal ñan Korint, im ta jet iaan men ko emaroñ kar l̦õmn̦ak im inepata kaki?

 IIEN in ej jem̦l̦o̦kinl̦o̦k 50 C.E. eo, im rijjilõk Paul ej pãd ilo Korint. Korint ear juon jikin kweilo̦k em̦weiie im el̦ap aer kõm̦m̦an peejnej ie, im elõñ ri-Grik, ri-Rom, im ri-Ju ro rar jokwe ie. a Bõtab Paul ear jab itok ñan ijin ñan kõm̦m̦an peejnej ak pukot juon an jerbal. Ear itok ñan Korint ñan kõm̦m̦ane juon men el̦apl̦o̦k an aorõk—ñan kwal̦o̦k naan kõn Aelõñ eo an Anij. Meñe ãindein, ak Paul ear aikuj juon jikin an jokwe, im ear jek ippãn make ñan jab kajjitõk ippãn ro jet ñan kabwe aikuj ko an ikijjeen aer lel̦o̦k jããn ñane. Paul ear jab kõn̦aan bwe armej ro ren l̦õmn̦ak bwe rej aikuj kõl̦l̦ãiki kõnke ej kwal̦o̦k naan kõn Naanin Anij. Innem ta eo enaaj kõm̦m̦ane?

² Paul ear jel̦ã jerbalin kõm̦m̦an em̦ nuknuk. Jerbalin kõm̦m̦an em̦ nuknuk ejjab pidodo, bõtab Paul ear m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦ane ñan kabwe aikuj ko an. Emaroñ ke kõm̦m̦ane jerbal in ilo jikin kweilo̦k in me el̦ap poub ie? Enaaj ke lo juon jikin an jokwe? Meñe Paul ear l̦õmn̦ak kõn aolep men kein, ak ear jab mel̦o̦kl̦o̦k jerbal eo an eaorõktata, jerbalin kwal̦o̦k naan.

³ Emaroñ kar aetok an Paul pãd im jokwe ilo Korint, im ear lo el̦ap tõprak ilo jerbalin kwal̦o̦k naan ilo jikin in. Ta ko jemaroñ katak jãn wãween an kar Paul mour ilo Korint? Im ewi wãween an men in maroñ jipañ kõj bwe en lõt ad kwal̦o̦k naan kõn Aelõñ eo an Anij ilo jikin eo jej jokwe ie?

4, 5. (1) Ia eo Paul ear jokwe ie ilo Korint, im ta jerbal eo ear kõm̦m̦ane ñan kabwe aikuj ko an? (2) Ewi wãween an kar Paul katak kilen kõm̦m̦an em̦ nuknuk?

⁴ Ãlikin an kar Paul tõparl̦o̦k Korint, ear iioone ruo rippãlele me rar lukkuun karwaineneik e—em̦m̦aan eo ear juon ri-Ju etan Akula, im kõrã eo ippãn etan Prisilla. Rippãlele rein rar em̦m̦akũtl̦o̦k im jokwe ilo Korint kõnke Irooj eo an Rom etan Klaudiõs, ear kakien “aolep ri-Ju ro bwe ren em̦m̦akũt jãn Rom.” (Jrb. 18:1, 2) Akula im Prisilla rar karwaineneik Paul bwe en jokwe ippãer im ñan bareinwõt jerbal ippãer. Baibõl̦ ej ba: “Kõnke juon wõt aerjel jerbal, [Paul] ear jokwe ippãerro im jerbal ippãerro kõnke erjel aolep rej ri-kõm̦m̦an em̦ nuknuk.” (Jrb. 18:3) Paul ear jokwe im pãdwõt ippãn rippãlele rein ruo me el̦ap aer jouj ilo aolepen jerbalin kwal̦o̦k naan eo an ilo Korint. Ilo iien eo Paul ear jokwe ippãn Akula im Prisilla, emaroñ kar je jet iaan lõta ko me tokãlik rej pãd ilo Baibõl̦ eo. b

⁵ Ewi wãween an kar Paul, juon em̦m̦aan me ear jikuul̦ im katak jãn Gameliel, bareinwõt jel̦ã jerbalin kõm̦m̦an em̦ nuknuk? (Jrb. 22:3) Ri-Ju ro ilo kar tõre eo rar jab l̦õmn̦ak bwe ej juon menin kajjookok ñan katakin ajri ro nejier kilen jerbal kõn peier meñe ajri ro remaroñ bar bõk jel̦ãl̦o̦kjen̦ ko rel̦l̦apl̦o̦k. Paul ear itok  jãn Tarsus ilo Silisia, juon jikin me ear buñbuñ kõn juon kain m̦õttan nuknuk kar kõjerbale ñan kõm̦m̦an em̦ nuknuk ko. Paul emaroñ kar katak kilen kõm̦m̦ane jerbal in jãn ke ear dik. Ewi wãween aer kar kõm̦m̦an em̦ nuknuk? Eokwe, jerbal in ear jab pidodo. Bwe juon en maroñ kõm̦m̦ane juon em̦ nuknuk ekar aikuj ãje m̦õttan nuknuk eo ak m̦wijiti im kiiji. Ebwe an pen ñan kõm̦m̦ane men in kõnke m̦õttan nuknuk ko relukkuun pen.

6, 7. (1) Ewi wãween an kar Paul watõk jerbalin kõm̦m̦an em̦ nuknuk, im ta eo ej kaalikkar bwe Akula im Prisilla rar bõk ejja l̦õmn̦ak in wõt? (2) Ewi wãween an Kũrjin ro rainin l̦oore joñak eo an Paul, Akula, im Prisilla?

⁶ Paul ear jab watõk jerbalin kõm̦m̦an em̦ nuknuk ko ãinwõt jerbal eo eaorõktata ilo mour eo an. Ear kõm̦m̦ane wõt jerbal in bwe en maroñ kabwe aikuj ko an im bwe en maroñ kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an “ilo ejjel̦o̦k on̦ããn.” (2 Kor. 11:7) Ewi wãween an kar Akula im Prisilla l̦õmn̦ak kõn jerbalin kõm̦m̦an em̦ nuknuk? Ejjel̦o̦k pere bwe ãinwõt Kũrjin ro, Akula im Prisilla rar watõk jerbal in ãinwõt an kar Paul watõke. Elukkuun alikkar men in ke Akula im Prisilla rar ilo̦k jãn peejnej eo aerro im em̦m̦akũtl̦o̦k ñan Epesõs ippãn Paul ke ear etal jãn Korint ilo 52 C.E. eo. Ilo Epesõs, eklejia eo ear kõjerbale m̦weo im̦õn Akula im Prisilla ñan aer kweilo̦k ippãn doon ie. (1 Kor. 16:19) Tokãlik, Akula im Prisilla rar bar jepl̦aak ñan Rom, innem ãlikin jet iien rar bar jepl̦aak ñan Epesõs. Rippãlele rein rekijejeto rar likũt Aelõñ eo an Anij m̦oktata ilo mour ko aer im rar m̦õn̦õn̦õ in kaarmejjeteik er make bwe ren maroñ jipañ ro jet. Eñin unin el̦ap an “aolep eklejia ko an ri-aelõñ ko” kam̦m̦oolol er.​—Rom 16:3-5; 2 Tim. 4:19.

⁷ Kũrjin ro ilo raan kein rej bar l̦oore joñak eo an Paul, Akula, im Prisilla. Ro jeid im jatid rekijejeto rainin rej lukkuun kate er ñan “jab kõm̦m̦an an jabdewõt [jeid ak jatid] . . . eddodo im jol̦o̦k el̦ap jããn” ñan jipañ er. (1 Tes. 2:9) El̦ap ad nõbar elõñ iaan ro jeid im jatid me rej jerbal part-time ak rej jerbal jejjo allõñ ko ilo juon iiõ ñan kabwe aikuj ko aer bwe ren maroñ kõm̦m̦ane jerbal eo me eaorõktata ippãer—jerbalin kwal̦o̦k naan full-time. Elõñ rej bar l̦oore joñak eo an Akula im Prisilla ilo aer m̦õn̦õn̦õ in karwaineneik ro rej kõm̦m̦ane jerbalin lol̦o̦k eklejia ko ñan m̦õko im̦weer. Ro me rej “aolep iien . . . kwal̦o̦k karwainene” rejel̦ã kõn joñan ad bõk kõketak im kõkajoor ñe jej kõm̦m̦ane men in.​—Rom 12:13.

8, 9. Ta eo Paul ear kõm̦m̦ane ke ri-Ju ro rar jum̦aik e kõn an l̦apl̦o̦k an kwal̦o̦k naan, im tokãlik ia eo ear kõm̦m̦ane jerbalin kwal̦o̦k naan eo an ie?

⁸ Paul ear watõk jerbalin kõm̦m̦an em̦ nuknuk bwe ej wãween eo wõt ñan rejetake jerbalin kwal̦o̦k naan eo an. Ear alikkar men in ke Sailas im Timote rar itok jãn Macedonia im bõktok elõñ men ko Paul ear aikuji. (2 Kor. 11:9) Ilo m̦õkaj, “ear l̦apl̦o̦k wõt an Paul kwal̦o̦k kõn ennaan eo [“ak kõmaat aolepen iien ko an ñan kwal̦o̦k naan,” The Jerusalem Bible].” (Jrb. 18:5) Bõtab meñe Paul ear lukkuun kijejeto ilo an kar kwal̦o̦k naan, ak ear l̦apl̦o̦k an ri-Ju ro jum̦aiki. Ri-Ju rein rar kõjekdo̦o̦n ennaan eo bwe Jesus emaroñ lo̦mo̦o̦ren er. Kõn men in, Paul ear kõn̦aan kaalikkar ñan er bwe ejjel̦o̦k ruõn kõn pepe eo aer, im ear pikpikũri nuknuk ko an im ba ñan ro rar jum̦aik e im ba: “Ñe jabdewõt men enaaj wal̦o̦k ñan kom̦, enaaj ruomi make, eban ruõ. Jãn kiiõ im ilo̦k, inaaj etal ñan ippãn armej in aelõñ ko.”—Jrb. 18:6; Ezk. 3:18, 19.

⁹ Innem ia eo Paul enaaj kwal̦o̦k naan ie kiiõ? Eokwe, juon em̦m̦aan me ear oktak ñan kabuñ eo an ri-Ju ro etan Titius Jõstõs, ear kũrl̦o̦k Paul ñan m̦weo im̦õn me ear pãdwõt iturin im̦õn kabuñ eo. Kõn men in, Paul ear bõjrak jãn an kwal̦o̦k naan ilo im̦õn kabuñ eo im ear jino kwal̦o̦k naan ñan armej ro ilo m̦weo im̦õn Jõstõs. (Jrb. 18:7) Paul ear jokwe wõt ippãn Akula im Prisilla ilo m̦weo im̦weer ke ear pãd ilo Korint, ak ear kõjerbale m̦weo im̦õn Jõstõs ñan an kõm̦m̦ane jerbalin kwal̦o̦k naan eo an.

10. Ta eo ej kaalikkar bwe Paul ear jab kwal̦o̦k naan wõt ñan armej in aelõñ ko?

¹⁰ Ke Paul ear ba bwe enaaj etal ñan ippãn armej in aelõñ ko, men in ear ke mel̦el̦ein bwe eban kwal̦o̦k naan ñan ri-Ju ro ñan jidik ak ñan ro rar oktak ñan kabuñ eo an ri-Ju ro, ekoba ro rej itoklimo? Ejjab ñan jidik. Ñan waanjoñak, “Krispõs, em̦m̦aan eo ej bõk eddon im̦õn kabuñ eo, ear erom juon iaan rũttõmak ro an Irooj, e im aolep ro ilo m̦weo im̦õn.” Bareinwõt, elõñ ri-Ju ro jet jãn im̦õn kabuñ eo rar bar kobal̦o̦k ippãn Krispõs im erom Kũrjin. Baibõl̦ eo ej ba: “Elõñ iaan ri-Korint ro rar roñjake ennaan eo rar jino aer tõmak im rar peptaij.” (Jrb. 18:8) Kõn men in, Kũrjin rein rekããl ilo Korint rar erom juon eklejia im rar kweilo̦k ippãn doon ilo m̦weo im̦õn Titius Jõstõs. El̦aññe Luk ear kõllaajraki bwebwenato ko ilo bokin Jerbal ekkar ñan men ko rar wal̦o̦k jãn jinoin l̦o̦k ñan jem̦l̦o̦kin, ãinwõt an kõn kõm̦m̦ane, innem men in  ej mel̦el̦ein bwe ri-Ju ro im ro rar oktak ñan kabuñ eo an ri-Ju ro rar erom Kũrjin ãlikin an kar Paul pikpikũri nuknuk ko an. Men in ej kaalikkar bwe Paul ear m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦an ukoktak im kwal̦o̦k naan ñan jabdewõt armej eo ekõn̦aan roñjake.

11. Ewi wãween an Ri-Kõnnaan ro an Jeova rainin anõke Paul ilo aer kwal̦o̦k naan ñan ro rej ba er Kũrjin?

¹¹ Ilo raan kein armej ro ilo elõñ jikin ko rej uwaan im̦õn jar ko  me rej ba er Kũrjin. Ium̦win elõñ iiõ ko, im̦õn jar kein rej lukkuun jelõt mour ko an armej rein. Ipel̦aakin lal̦ in mijinede ro an im̦õn jar kein rar lukkuun kate er bwe en lõñl̦o̦k armej ro rej kobal̦o̦k ippãer. El̦apl̦o̦k an armej ro me rej ba er Kũrjin kaorõk m̦antin kabuñ eo aer ijello̦kun aer kaorõk kõtaan eo aer ippãn Anij. Ekar bar ãindein ippãn ri-Ju ro ilo tõre ko an rijjilõk ro. Meñe ãindein, ak ãinwõt an kar Paul jipañ ri-Ju ro ñan mel̦el̦e kõn Jeje ko, kõj Ri-Kõnnaan ro rekijejeto an Jeova jej bar kate kõj ñan jipañ armej ro mel̦el̦e kõn men ko rej riiti ilo Baibõl̦. Meñe armej ro remaroñ jum̦ae kõj ak ri-tõl in kabuñ ko rej kaeñtaan kõj, ak jejjab bõjrak jãn ad kajjioñ jipañ ro jet. Ibwiljin armej ro me rej “kijejeto ñan Anij, bõtab kijejeto in aer ejjab pedped ioon jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo ejim̦we,” emaroñ lõñ wõt armej ro me rekõn̦aan jel̦ã m̦ool eo kõn Anij. Jej aikuj pukot armej rein.​—Rom 10:2.

12. Pijen ta eo ear wal̦o̦k ñan Paul, im ewi wãween an kar pijen in kõkajoore?

¹² El̦aññe Paul ear pere ñe ej aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k naan ilo Korint, eokwe, emaroñ kar jako an pere ke Jesus ear wal̦o̦kl̦o̦k ñane ilo juon pijen boñõn eo. Jesus ear ba ñane: “Kwõn jab mijak, ak kwõn wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõnnaan im jab ikõñ bwe ij pãd ippam̦ im ejjel̦o̦k juon enaaj m̦an eok, kõnke ej lõñ wõt aõ armej ilo jikin in.” (Jrb. 18:9, 10) Ejjel̦o̦k pere bwe naan ko an Jesus rar lukkuun kõkajoore Paul! Jesus ear kaalikkar ñan Paul bwe enaaj kõjparoke jãn ri-kõjdat ro an im bwe ej wõr wõt armej ro rem̦m̦an me Jesus ear kõn̦aan bwe Paul en kwal̦o̦k naan ñan er. Ta eo Paul ear kõm̦m̦ane ãlikin an kar Jesus wal̦o̦kl̦o̦k ñane ilo pijen eo? Baibõl̦ ej ba: “Ear pãdwõt ijo ium̦win juon iiõ im jiljino allõñ im katakin er kõn naanin Anij.”—Jrb. 18:11.

13. Ta eo Paul emaroñ kar l̦õmn̦ak kake ke ear epaakel̦o̦k jikin ekajet eo, ak etke ear jel̦ã bwe enaaj oktak men ko renaaj wal̦o̦k ñane?

¹³ Ãlikin an kar Paul pãd ilo Korint ium̦win juon iiõ, ewõr juon men ear wal̦o̦k me ear bar kaalikkar ñane bwe Jesus ej jipañe. “Ri-Ju ro rar ippãn doon im jum̦aik Paul im rar bõkl̦o̦ke ñan jikin ekajet eo,” me kar n̦aetan beʹma. (Jrb. 18:12) Jet armej ro rej ba bwe jikin ekajet in ear juon jikin pikin wõt juon, ewanlõñl̦o̦k jidik jãn lal̦, im ear pãd iol̦apen jikin wia eo ilo Korint. Jikin ekajet in ear kõm̦m̦an jãn dekã marble me kõl̦ar mouj im blue im  elõñ menin ãe ko raiboojoj rar kainõknõki ie. Ebwe an kar kilep im̦aanin jikin ekajet eo ñan an juon jarlepju koba ippãn doon ie. Ro rej ekkatak kõn mour an armej in etto rej ba bwe jikin ekajet eo emaroñ kar lukkuun epaak ñan im̦õn kabuñ eo, mel̦el̦ein bwe ear lukkuun epaake m̦weo im̦õn Jõstõs. Ke Paul ej epaakel̦o̦k jikin ekajet eo, emaroñ kar l̦õmn̦ak kõn iien eo kar kade Stipen—Kũrjin eo m̦oktata me ear mej kõn tõmak eo an ilo Jesus. Paul, eo me ilo kar tõre eo armej ro rar ãñinñini Saul, ear “rejetake an armej ro m̦ane.” (Jrb. 8:1) Men eo ear wal̦o̦k ñan Stipen, enaaj ke kiiõ wal̦o̦k ñan Paul? Jaab, bwe em̦õj kar kallim̦ur ñane im ba: “Ejjel̦o̦k juon enaaj m̦an eok.”—Jrb. 18:10.

14, 15. (1) Ta eo ri-Ju ro rar n̦aruon Paul kake, im etke Gallio ear ba bwe ejjel̦o̦k ruõn Paul? (2) Ta eo ear wal̦o̦k ñan Sostenis, im etke jet rej l̦õmn̦ak bwe emaroñ kar erom juon Kũrjin tokãlik?

¹⁴ Ta eo ear wal̦o̦k ke Paul ear tõparl̦o̦k jikin ekajet eo? Etan ri-ekajet eo ear Gallio. Ear kabna eo an Akeia im ear l̦eo jein juon rimmãlõtlõt an Rom etan Seneca. Ri-Ju ro rar n̦aruon Paul im ba: “L̦ein ej kareel armej ro bwe ren kabuñ ñan Anij ilo juon wãween ej n̦ae kien.” (Jrb. 18:13) Ri-Ju ro rar ba bwe Paul ear rupe kien eo ikijjeen an kar kwal̦o̦k naan ñan ri-Ju ro im kareel er bwe ren erom Kũrjin. Ijoke, Gallio ear kile bwe ejjel̦o̦k men “ebõd” Paul ear kõm̦m̦ane im bwe ear jab ‘jum̦aik kien.’ (Jrb. 18:14) Gallio ear jab kõn̦aan bõk kun̦aan ilo aitwerõk im iakwããlãl ko an ri-Ju ro. Ilo m̦ool, m̦okta jãn an kar Paul maroñ ba juon naan ñan jojomare e make, em̦õj an kar Gallio kwal̦o̦k pepe eo an bwe ejjel̦o̦k ruõn! Ri-Ju ro rar lukkuun illu. Rar jino illu ippãn Sostenis, eo im emaroñ kar bõk jikin Krispõs im bõk eddon  im̦õn kabuñ eo an ri-Ju ro. Rar jibwe Sostenis im “rar jino m̦ane im̦aanin wõt jikin ekajet eo.”—Jrb. 18:17.

¹⁵ Etke Gallio ear jab kabõjrak an armej ro m̦ane Sostenis? Bõlen kõnke Gallio ear l̦õmn̦ak bwe Sostenis ekar tõl armej ro ilo aer jum̦ae Paul, im ej tõllo̦kũn aer kar m̦ane. Meñe men in em̦ool ak jaab, ak emaroñ kar wõr juon men em̦m̦an ear wal̦o̦k jãn men in. Ilo lõta eo an Paul kein kajuon ñan eklejia eo ilo Korint, me ear je jejjo iiõ ko tokãlik, Paul ear kwal̦o̦k kõn juon jein im jatin em̦m̦aan ilo tõmak etan Sostenis. (1 Kor. 1:1, 2) Em̦m̦aan in ear ke ejja Sostenis eo wõt me kar m̦ane ilo Korint? El̦aññe aet, men eo enana me ear wal̦o̦k ñane emaroñ kar jipañe ñan erom juon Kũrjin.

16. Ewi wãween an naan ko an Jesus ñan “wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõnnaan im jab ikõñ bwe ij pãd ippam̦,” kõkajoor kõj ilo jerbalin kwal̦o̦k naan?

¹⁶ Keememej bwe ãlikin an kar ri-Ju ro kõjekdo̦o̦n ennaan eo Paul ear kwal̦o̦ke, Jesus ear ba ñane: “Kwõn jab mijak, ak kwõn wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõnnaan im jab ikõñ bwe ij pãd ippam̦.” (Jrb. 18:9, 10) Jekõn̦aan keememej wõt naan kein, el̦aptata ñe ro jet rej kõjekdo̦o̦n im jum̦ae ennaan eo jej kwal̦o̦ke. Jab mel̦o̦kl̦o̦k bwe Jeova ejel̦ã bũruon armej ro im ej karuwaakl̦o̦k ro em̦ool bũrueer ñan E. (1 Sa. 16:7; Jon 6:44) El̦ap an men in kõkajoor im kõm̦m̦akũt kõj ñan poub wõt ilo jerbalin kwal̦o̦k naan! Kajjojo iiõ elõñ jibukwi to̦ujin armej ro rej peptaij—ilo m̦ool elõñ bukwi kajjojo raan. Jesus ear kõm̦m̦ane juon kallim̦ur ñan ro rej pokake kakien eo an ñan kwal̦o̦k naan ñan ‘armej in aelõñ otemjej im kõm̦m̦an ri-kal̦oor.’ Ear ba: “Inaaj pãd ippemi iien otemjej, ñan jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd in.”—Matu 28:19, 20.

17, 18. Ta ko Paul emaroñ kar l̦õmn̦ak kaki ke ear jerakl̦o̦k ñan Epesõs?

¹⁷ Jejjab jel̦ã el̦aññe pepe eo an Gallio ear kõm̦m̦an bwe en wõr aenõm̦m̦an ñan eklejia eo ekããl ilo Korint. Bõtab, Paul ear “bar pãd ijo ium̦win elõñ raan” m̦okta jãn an yokyokwe im etal jãn ro jein im jatin ilo Korint. Ilo allõñ ko ilo spring ilo iiõ eo 52 C.E., ear kõm̦m̦an karõk ñan jerakl̦o̦k ñan Siria jãn juon wab ilo Senkria, me ear enañin jimjuon m̦ail̦ iturearin Korint. Bõtab m̦okta jãn an kar etal jãn Senkria, Paul ear “kõkaduukl̦o̦k kool̦an bõran . . . , kõnke em̦õj an kar kõm̦m̦ane juon kallim̦ur.” c  (Jrb. 18:18) Tokãlik, ear bõk Akula im Prisilla ippãn im jerak ilo Aegean Sea l̦o̦k ñan Epesõs ilo Eijia Minor.

¹⁸ Ke Paul ear jerakl̦o̦k jãn Senkria, emaroñ kar l̦õmn̦ak kõn men ko rar wal̦o̦k ilo Korint. Elõñ men ko rem̦m̦an rar wal̦o̦k ilo jikin in me Paul emaroñ kar lukkuun jubũruon im m̦õn̦õn̦õ kaki. Ium̦win juon iiõ jimattan in an kar Paul pãd ilo Korint, ear lo el̦ap tõprak ilo jerbalin kwal̦o̦k naan eo an. Ewõr juon eklejia ekããl ear jutak ilo Korint im rar kweilo̦k ippãn doon ilo m̦weo im̦õn Jõstõs. Elõñ rar erom rũttõmak ãinwõt Jõstõs, Krispõs, ro ilo baam̦le eo an, im elõñ ro jet. El̦ap an kar Paul yokwe im kaorõk rũttõmak rein rekããl kõnke e make ear jipañ er ñan erom Kũrjin. Tokãlik ear je juon lõta ñan er im ba bwe rar ãinwõt juon lõta in ijjitõñ em̦õj je ilo bũruon. Kõj bareinwõt el̦ap ad epaake im kaorõk ro jaar jipañ er ñan jel̦ã kõn Jeova im karejar ñane. Elukkuun kam̦õn̦õn̦õik kõj ñan lo rein jeid im jatid me rej ãinwõt “lõta in ijjitõñ”!—2 Kor. 3:1-3.

19, 20. Ta ko Paul ear kõm̦m̦ani ke ear tõparl̦o̦k Epesõs, im ta ko jej katak jãn e ikijjeen ad kõm̦m̦an im jibadek mejãnkajjik ko ilo tõmak?

¹⁹ Ke Paul ej tõparl̦o̦k Epesõs, ear m̦õkaj im jino kwal̦o̦k naan. Ear “etal ñan im̦õn kabuñ eo im kõmel̦el̦eiki ri-Ju ro.” (Jrb. 18:19) Bõtab ilo tõre in, ear jab aetok an Paul pãd ilo Epesõs. Meñe elõñ rar kajjitõk ippãn bwe en kaetokl̦o̦k an pãd, “bõtab [Paul] ear jab ukot an l̦õmn̦ak.” M̦okta jãn an kar etal jãn er, ear ba ñan ri-Epesõs ro: “El̦aññe ej ankilaan Jeova, eokwe inaaj bar jepl̦aaktok ñan ippemi.” (Jrb. 18:20, 21) Ejjel̦o̦k pere bwe Paul ear kile bwe ear lõñ wõt armej ro ilo Epesõs me rar aikuj roñjake ennaan eo em̦m̦an. Rijjilõk in ear kõn̦aan jepl̦aak ñan ijin ak ear pepe in kõttar im lale el̦aññe men in ej ankilaan Jeova. Elukkuun em̦m̦an joñak eo Paul ear likũt ñan kõj! Ãinwõt Paul, jekõn̦aan kate kõj im kõm̦m̦an mejãnkajjik ko ilo ad karejar ñan Jeova. Ijoke, jej aikuj atartar ioon tõl eo an Jeova aolep iien im jerbal ekkar ñan ankilaan.​—Jem. 4:15.

²⁰ Paul ear etal jãn Akula im Prisilla ilo Epesõs, im ear jerakl̦o̦k ñan Seseria. “Ear etal” ñan Jerusalem im yokyokwe eklejia eo ijo. (Jrb. 18:22) Tokãlik Paul ear etal ñan Antiok ilo Siria—ijo ej jokwe ie ke ear jab ito-itak. Ear l̦ap tõprak ilo tũreep in mijinede eo an kein karuo. Jen kiiõ etale ta ko rar wal̦o̦k ilo tũreep in mijinede eo an Paul ãliktata?