1-3. Ewi wãween an kar Jesus etal jãn rijjilõk ro an, im kajjitõk ta ko rewal̦o̦k?

 KE JESUS ear mej, rijjilõk ro an rar lukkuun bũrom̦õj. Bõtab ke Jesus ear jerkakpeje, rar lukkuun lañlõñ! Ium̦win 40 raan ko, elõñ alen an kar Jesus wal̦o̦kl̦o̦k ñan er im katakin im kõkajoor er. El̦ap aer kar m̦õn̦õn̦õ in pãd ippãn Jesus im rar jab kõn̦aan bwe en etal jãn er. Bõtab eñin iien eo ãliktata in aer naaj kar loe.

² Ilo aer kar jutak ippãn doon ilo Tol Olive, rijjilõk ro rar lukkuun roñjake aolep men ko Jesus ear ba. Rar kõn̦aan bwe en wõnm̦aanl̦o̦k im katakin er bõtab Jesus ear bõjrak. Innem ear erl̦o̦ke pein im kõjeraam̦m̦an er. Tokãlik ear jino weaaklõñl̦o̦k ñan lañ. Ejjab bõjrak an rijjilõk im ri-kal̦oor ro an kalimjek an wanlõñl̦o̦k. Ãliktata, juon kõdo̦ ear pineje aer kalimjek e. Innem ear jako, bõtab rekabde wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kalimjek lañ.​—Luk 24:50; Jrb. 1:9, 10.

 ³ Iien in eaorõk ear kõm̦m̦an bwe en oktak mour ko an rijjilõk ro an Jesus. Ta eo renaaj kõm̦m̦ane kiiõ ke em̦õj an Irooj eo aer, Jesus Christ, wanlõñl̦o̦k ñan lañ? Jemaroñ lukkuun tõmak bwe Jesus ear kõpooj er ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ane jerbal eo ear jinoe. Ewi wãween an kar kõpooj er ñan kõm̦m̦ane jerbal in eaorõk, im ewi wãween aer kar em̦m̦akũt? Im ewi wãween an men in jelõt Kũrjin ro rainin? Uwaak ko rekõketak ñan kajjitõk kein rej pãd ilo jebta eo jinointata ilo bokin Jerbal.

4. Ewi wãween an kar Luk jino je bwebwenato ko ilo bokin Jerbal?

⁴ Luk ear jino je bokin Jerbal ikijjeen an kar jeje ñan Tiopilõs, ejja em̦m̦aan eo wõt ear jeje ñane ilo Gospel a eo an. Luk ear bar jino bokin Jerbal ikijjeen an kar kwal̦o̦k ilo tukadu men ko rar wal̦o̦k ilo tujem̦l̦o̦kin l̦o̦k Gospel eo an. Ear kõjerbale naan ko reoktakl̦o̦k jidik im bar kwal̦o̦k mel̦el̦e ko jet. Ilo an kar ãindein, armej ro me rej riit renaaj jel̦ã bwe enãj kõnono kõn men ko rar wal̦o̦k ãlikin iien mej eo an Jesus.

5, 6. (1) Ta eo enaaj jipañ ri-kal̦oor ro an Jesus bwe en kajoor wõt tõmak eo aer? (2) Ewi wãween an tõmak eo an Kũrjin ro rainin pedped ioon “elõñ kein kam̦ool” ko?

⁵ Ta eo enaaj kõm̦m̦an bwe tõmak eo an ri-kal̦oor ro an Jesus en kajoor wõt? Ilo bokin Jerbal 1:3, ej kwal̦o̦k kõn Jesus im ba, “Ear wal̦o̦kl̦o̦k ñan er im kwal̦o̦k elõñ kein kam̦ool ñan er bwe emour.” Ilo Baibõl̦ eo, Luk, eo me ej ‘taktõ eo ejitõnbõro,’ e wõt ear kõjerbal naan kein “kein kam̦ool.” (Kol. 4:14) Naan kein rej jet naan ko me ekkã an taktõ ro kõjerbali im rej lukkuun kaalikkar ak kwal̦o̦k bwe juon men em̦ool im jemaroñ lõke. Eñin kein kam̦ool ko Jesus ear kwal̦o̦ki. Elõñ alen an kar Jesus wal̦o̦kl̦o̦k ñan ri-kal̦oor ro an, jet iien ear wal̦o̦k ñan juon iaaer ak ruo iaaer, ewõr iien ear wal̦o̦k ñan aolep rijjilõk ro an, im ilo juon iien ear wal̦o̦kl̦o̦k ñan elõñl̦o̦k jãn 500 rũttõmak ro. (1 Kor. 15:3-6) Kein kam̦ool kein rar lukkuun kaalikkar bwe ear jerkak im mour!

⁶ Ilo ejja wãween in l̦o̦k wõt, tõmak eo an Kũrjin ro rem̦ool rainin ej pedped ioon “elõñ kein kam̦ool” ko. Ewõr ke kein kam̦ool ko bwe Jesus ear mour ijin ioon lal̦, ear mej kõn jerawiwi ko ad, im ear jerkakpeje? Aet ewõr! Bwebwenatoun armej ro me rar loe men kein ilo Naanin Anij rej letok aolep kein kam̦ool ko jej lukkuun aikuji. Ñe jej katak bwebwenato kein im jar bwe Jeova en jipañ kõj ñan mel̦el̦e kaki, men in enaaj  kõkajoorl̦o̦k tõmak eo ad. Keememej bwe m̦oolin tõmak el̦apl̦o̦k mel̦el̦ein jãn ad baj kõn̦aan wõt bwe juon men en m̦ool, ak ej lukkuun pedped ioon kein kam̦ool ko. M̦oolin tõmak ej juon menin aikuj bwe jen maroñ bõk mour indeeo.​—Jon 3:16.

7. Joñak ta eo Jesus ear likũti ñan ri-kal̦oor ro an ikijjeen jerbalin kwal̦o̦k naan im katakin?

⁷ Jesus ear bar “kõnnaan kõn Aelõñ eo an Anij.” Ñan waanjoñak, ear kõmel̦el̦eik kanaan ko me rej kaalikkar bwe Messaia eo enaaj kar aikuj eñtaan im mej. (Luk 24:13-32, 46, 47) Ke Jesus ear kaalikkar ijo kun̦aan ãinwõt Messaia eo, el̦ap an kar kwal̦o̦k kõn Aelõñ eo an Anij kõnke e eo enaaj Kiiñ. Aolep iien ennaan eo kõn Aelõñ eo ej ennaan eo el̦aptata Jesus ear kwal̦o̦k kake, im ri-kal̦oor ro an rainin rej bar kwal̦o̦k ejja ennaan in wõt ilo aer kwal̦o̦k naan.​—Matu 24:14; Luk 4:43.

8, 9. (1) Ta l̦õmn̦ak ko ruo rebõd me rijjilõk ro an Jesus rar l̦õmn̦ak kaki? (2) Ewi wãween an kar Jesus kajim̦we l̦õmn̦ak ko an rijjilõk ro an, im ta eo men in ej katakin Kũrjin ro rainin?

⁸ Ke rijjilõk ro rar koba ippãn doon ilo Tõl Olive, rar kõm̦m̦ane kweilo̦k eo aer ãliktata ippãn Jesus ijin ioon lal̦. Ilo aer kijooror, rar kajjitõk im ba: “Irooj, kwõj bar karo̦o̦ltok aelõñ eo ñan Israel ilo tõre in ke?” (Jrb. 1:6) Kajjitõk in ear kwal̦o̦k bwe ewõr ruo l̦õmn̦ak ko rebõd me rijjilõk ro rar l̦õmn̦ak kaki. M̦oktata, rar l̦õmn̦ak bwe Aelõñ eo an Anij enaaj bar jepl̦aak ñan aelõñin Israel ilo lal̦ in. L̦õmn̦ak eo kein karuo ej bwe rar kõtmãne bwe Aelõñ eo enaaj kar kajju jino tõl ilo ejja “tõre in” wõt. Ewi wãween an kar Jesus jipañ er ñan kajim̦we l̦õmn̦ak ko aer?

⁹ Jesus emaroñ kar jel̦ã bwe ejjabto jãn iien eo, renaaj kar kile bwe ebõd l̦õmn̦ak eo aer kein kajuon. Ilo m̦ool, joñoul raan ko tokãlik, ri-kal̦oor ro an renaaj loe an jino ejaak juon aelõñ ekããl, etan Israel an Anij. Ãlikin men in, enaaj jako an aelõñin Israel armej ro an Anij. Ak ikijjeen l̦õmn̦ak eo ebõd kein karuo, Jesus ear kakeememej er ilo jouj im ba, “Kom̦ij jab aikuj jel̦ã kõn tõre ko ak raan ko Jema wõt ewõr an maroñ ñan karõki.” (Jrb. 1:7) Jeova wõt ewõr an maroñ ñan pepe ñããt eo enaaj kajejjet ankilaan. M̦okta jãn an kar Jesus mej, e make ear bareinwõt ba bwe Nejin ejaje “raan eo im awa eo” enaaj itok jem̦l̦o̦kin ak “Jemãn wõt.” (Matu 24:36) Innem tok ñan rainin, el̦aññe Kũrjin ro rej lukkuun inepata kõn ñããt eo enaaj itok jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd in, ilo m̦ool, rej inepata kõn juon men ejjab tõllo̦kũn aer jel̦ã kake.

10. Ta l̦õmn̦ak eo em̦m̦an ear pãd ippãn rijjilõk ro im etke jej aikuj bar bõk ejja l̦õmn̦ak in wõt?

¹⁰ Meñe rijjilõk ro an Jesus rar bõk l̦õmn̦ak ko rebõd, ak jej aikuj  kõjparok bwe jen jab ekajete er kõnke rar jet em̦m̦aan ro el̦ap tõmak ko aer. Rar kõttãik bũrueer im m̦õn̦õn̦õ in bõk kajjim̦we. Bareinwõt, meñe kajjitõk eo aer ear itok jãn l̦õmn̦ak ko aer rebõd, ak men in ear bar kwal̦o̦k bwe em̦m̦an bũrueer. Elõñ alen an kar Jesus rõjañ ri-kal̦oor ro an im ba: “Kom̦win ekkõl wõt.” (Matu 24:42; 25:13; 26:41) Rar ekkõl wõt ilo tõmak ilo aer kar kappukot kein kam̦ool ko bwe m̦õttan jidik Jeova enaaj em̦m̦akũt. Eñin l̦õmn̦ak eo jej aikuj ejaake rainin. Ilo m̦ool ej kab l̦apl̦o̦k an aorõk ñan ad wõnm̦aanl̦o̦k wõt im ekkõl wõt kõnke jej mour ilo “raan ko ãliktata.”—2 Tim. 3:1-5.

11, 12. (1) Ta eo Jesus ear jiroñ ri-kal̦oor ro an bwe ren kõm̦m̦ane? (2) Etke elukkuun ekkar im jejjet an kar Jesus kwal̦o̦k kõn jetõb kwõjarjar eo ke ear kwal̦o̦k kõn jerbalin kwal̦o̦k naan?

¹¹ Jesus ear kakeememej rijjilõk ro an kõn ta eo ej aikuj aorõktata ippãer. Ear ba: “Kom̦ naaj obrak kõn kajoor ñe jetõb kwõjarjar enaaj itok ioomi, im kom̦ naaj kwal̦o̦k kõn ña ilo Jerusalem, ilo aolepen Judia im Sameria, im ñan ãne ko rettol̦o̦ktata ilo lal̦.” (Jrb. 1:8) Rijjilõk ro renaaj m̦oktata kwal̦o̦k kõn jerkakpeje eo an Jesus ilo Jerusalem, ijo armej ro rar m̦ane Jesus ie. Innem jãn Jerusalem, ennaan eo enaaj kar ajeededl̦o̦k ñan aolepen Judia, ñan Sameria, innem ñan ijoko rettol̦o̦ktata ilo lal̦ in.

¹² M̦okta jãn an kar Jesus jilkinl̦o̦k ri-kal̦oor ro an bwe ren kwal̦o̦k naan, ear kakeememej er bwe enaaj jilkinl̦o̦k jetõb kwõjarjar eo bwe en jipañ er. Ilo jeje ko jinointata ilo bokin Jerbal, naan kein “jetõb kwõjarjar” rar wal̦o̦k elõñl̦o̦k jãn 40 alen, im eñin ej juon iaan iien ko ear wal̦o̦k ie. Elõñ alen an bok in ekãitoktoklimo lukkuun kaalikkar bwe jejjab maroñ kajejjet ankilaan Jeova el̦aññe ejjab kõn jipañ eo jãn jetõb kwõjarjar. Innem el̦ap an aorõk bwe jen ekkeini ad jar kõn jetõb kwõjarjar in. El̦apl̦o̦k ad aikuji kiiõ jãn kar m̦okta.

13. Ewi joñan an armej ro an Anij aikuj kajeeded ennaan eo em̦m̦an rainin, im etke jej aikuj poub wõt ilo jerbal in?

¹³ Ilo tõre ko an rijjilõk ro, “ãne ko rettol̦o̦ktata ilo lal̦” ear jet wõt jikin ilo lal̦ in. Bõtab rainin, jej kwal̦o̦k naan ilo aolepen lal̦ in. Ak ãinwõt an kar kwal̦o̦k kake ilo katak eo l̦o̦k, Ri-Kõnnaan ro an Jeova rej m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦ane jerbalin kwal̦o̦k naan eo kõn aolepen bũrueer kõnke rejel̦ã bwe Anij ekõn̦aan bwe aolep armej ren roñ kõn ennaan eo em̦m̦an kõn Aelõñ eo. (1 Tim. 2:3, 4) Kwõj ke lukkuun kate eok im poub wõt ilo jerbalin lo̦mo̦o̦r in? Jerbal in ej jerbal eo el̦aptata an kam̦õn̦õn̦õ kwõmaroñ kõm̦m̦ane. Jeova enaaj lewaj kajoor im maroñ eo kwõj aikuji ñan kõm̦m̦ane jerbal in. Bokin Jerbal enaaj kwal̦o̦k kõn elõñ kõl ko rem̦m̦an im rejim̦we ñan kõm̦m̦ane jerbalin kwal̦o̦k naan eo, im bwe kwõn bõk l̦õmn̦ak eo ejim̦we bwe en lukkuun em̦m̦an am̦ kõm̦m̦ane jerbal in.

14, 15. (1) Ta eo enjel̦ ro rar ba kõn wãween an naaj Christ bar jepl̦aak, im ta mel̦el̦ein men in? (Bar lale footnote eo.) (2) Etke jemaroñ ba bwe Christ ear bar jepl̦aak ilo ‘ejja wãween eo wõt’ ear ilo̦k jãn ri-kal̦oor ro an?

 ¹⁴ Ãinwõt an kar kwal̦o̦k kake ilo jinoin katak in, Jesus ear wanlõñl̦o̦k ñan lañ im jakol̦o̦k im rar jab bar loe. Bõtab rijjilõk ro 11 rar pãd wõt im jutak wõt ijo im kalimjekl̦o̦k lañ. Ãliktata, ruo enjel̦ rar wal̦o̦k ñan er im kauweik er ilo jouj im ba: “Em̦m̦aan in Galili ran̦, etke kom̦ij jutak ijen̦e im reilõñl̦o̦k? Jesus, eo kar bõklõñl̦o̦k jãn kom̦ ñan lañ, enaaj itok ilo ejja wãween in wõt kom̦ar loe ke ear weaakl̦o̦k ñan lañ.” (Jrb. 1:11) Naan kein an enjel̦ ro rej ke mel̦el̦ein bwe Jesus enaaj bar jepl̦aak ilo ejja ãnbwin eo wõt, ãinwõt an jet kabuñ ko katakin? Jaab, ejjab eñin mel̦el̦e eo. Ewi wãween ad jel̦ã men in?

¹⁵ Enjel̦ ro rar ba bwe Jesus enaaj bar jepl̦aak, ejjab ilo ejja ãnbwin eo wõt, ak ilo “ejja wãween in wõt.” b Ilo wãween et eo Jesus ear ilo̦k jãn ri-kal̦oor ro an? Eokwe, ear jakol̦o̦k im rar jab loe ke enjel̦ ro rar kõnono ñan rijjilõk ro. Kar rijjilõk rein wõt rar lukkuun loe im kile bwe Jesus ear ilo̦k jãn lal̦ in im ear etal ilo ial̦ eo an l̦o̦k ñan ippãn Jemãn ilañ. Innem wãween an naaj Christ bar jepl̦aak enaaj ilo ejja wãween in wõt, im eñin wãween eo ear wal̦o̦k. Rainin, ro wõt me remel̦el̦e kõn Jeje ko im rej kile aorõkin tõre kein jej mour ie, rejel̦ã bwe Jesus ej kiiõ tõl ãinwõt juon Kiiñ ilañ ilo Aelõñ eo an Anij. (Luk 17:20) Jej aikuj kile kein kam̦ool ko bwe em̦õj an Jesus jino tõl ãinwõt juon Kiiñ ilañ, im jipañ ro jet bwe er bareinwõt ren jel̦ã bwe rej aikuj karejar ñan Anij kiiõ.

16-18. (1) Ilo Jerbal 1:13, 14, ta eo jej katak kõn an Kũrjin ro koba ippãn doon ñan aer kabuñ? (2) Ta eo jemaroñ katak jãn joñak eo an jinen Jesus, Meri? (3) Etke elukkuun aorõk kweilo̦k ko an Kũrjin rainin?

¹⁶ Rijjilõk ro rar “jepl̦aak ñan Jerusalem kõn el̦ap lañlõñ.” (Luk 24:52) Bõtab ewi wãween aer naaj em̦m̦akũt ñan naanin tõl ko Christ ear lil̦o̦k ñan er? Ilo Jerbal jebta 1 im eoon 13 im 14, jej riit bwe rijjilõk ro rar koba ippãn doon ilo juon ‘ruum̦ ilõñ,’ im jej katak jet mel̦el̦e ko rekãitoktoklimo kõn kain kweilo̦k rot kein. Ilo tõre ko, ekkã an kar wõr juon jikin uwe ilo m̦õko ilo Palestine me epãd inabõjin m̦weo im ej tõll̦o̦k ñan juon ruum̦ ilõñ. “Ruum̦ eo ilõñ” me Jerbal 1:13, 14 ej kwal̦o̦k kake emaroñ kar ejja ruum̦ eo wõt ear pãd ilõñin m̦weo im̦õn jinen Mark me Jerbal 12:12 ej kõnono kake. Jekdo̦o̦n ñe ejim̦we mel̦el̦e in ak jab, ak jikin in ekar juon jikin em̦m̦an ñan an ri-kal̦oor ro an Christ koba ippãn doon ie. Ak wõn ro rar koba ippãn doon ie, im ta eo rar kõm̦m̦ane?

 ¹⁷ Kwõnaaj kile bwe ejjab rijjilõk ro wõt kab em̦m̦aan ro wõt rar koba ippãn doon. “Jet kõrã” ro rar bareinwõt pãd, ekoba jinen Jesus, Meri. Eñin ej iien eo ãliktata an Baibõl̦ eo kwal̦o̦k kõn Meri. El̦ap an kõketak ñan l̦õmn̦ak kõn e ilo iien eo, ilo an kar ettã bũruon im kabuñ ñan Jeova ippãn Kũrjin ro jein im jatin, ijello̦kun an kar kajjioñ kõm̦m̦an bwe ro jet ren kautieje. Emaroñ kar lukkuun kaenõm̦m̦ane bwe emãn iaan l̦õm̦aro nejin me rar jab rũttõmak ilo iien eo Jesus ear pãd ijin ioon lal̦, rar kiiõ kobal̦o̦k ippãn. (Matu 13:55; Jon 7:5) Ãlikin an kar eo jeier mej im jerkakpeje, rar kõm̦m̦an oktak ilo l̦õmn̦ak ko aer im erom rũttõmak.​—1 Kor. 15:7.

¹⁸ Ta unin an kar ri-kal̦oor ro koba ippãn doon ilo raan eo? Baibõl̦ ej ba: “Er aolep rar bõro wõt juon ilo aer ekkeini aer jar.” (Jrb. 1:14) An Kũrjin ro koba ippãn doon ñan aer kabuñ ej juon men ekar baj aorõk wõt jãn etto. Jej koba ippãn doon ñan ad kõkajoor doon, ñan ad bõk naanin tõl im naanin kauwe ko, im el̦aptata ñan ad kabuñ ñan eo Jemãd ilañ, Jeova. Jar ko ad im ad al ilo iien rot kein rej lukkuun kam̦õn̦õn̦õik Jeova im rebar lukkuun aorõk ñan kõj. Jen jab kajejtokjãn iien kein raorõk im rekõketak.

19-21. (1) Ta eo jej katak jãn jerbal eo an ak ijo kun̦aan Piter ilo eklejia eo? (2) Etke kar aikuj pinej jenkwan Judas, im ta eo jemaroñ katak jãn wãween aer kar kõm̦adm̦õde men in?

¹⁹ Ri-kal̦oor ro an Christ rar aikuj kõm̦adm̦õde juon apañ ilo doulul eo an Kũrjin ro ilo tõre ko, im rijjilõk Piter ekar tõl ilo aer kõm̦adm̦õde men in. (Eoon 15-26) El̦ap an kõketak ilo ad loe an Jeova bar kõjerbale Piter meñe ãlikin an kar kaarmejjeteik Jesus jilu alen. (Mark 14:72) Kõj aolep jej kõm̦m̦an jerawiwi, im jej aikuji naanin kakeememej ko bwe Jeova ‘em̦m̦an, im ekõn̦aan jol̦o̦k bõd’ ko an ro rej m̦ool in ukel̦o̦k.​—Sam 86:5.

²⁰ Piter ekar kile im mel̦el̦e bwe ej aikuj wõr juon eo ej pinej jenkwan Judas, rijjilõk eo me ekar ketake Jesus. Ak naaj wõn in? Rijjilõk in ekããl enaaj aikuj juon eo ekar l̦oore Jesus ilo aolepen jerbalin kwal̦o̦k naan eo an, im juon eo ear loe an jerkakpeje. (Jrb. 1:21, 22) Eñin men eo Jesus ear bar kallim̦ur kake ilo an kar ba: “Kom̦ ro me kom̦ij l̦oor eõ, kom̦ naaj jijet ilo tũroon ko 12 im ekajete bwij ko 12 bwijjin Israel.” (Matu 19:28) Alikkar bwe Jeova ear kõn̦aan bwe en wõr 12 rijjilõk ro me rar l̦oore Jesus ilo jerbalin kwal̦o̦k naan eo an bwe ren ejaake “12 dekã ko raorõk im rej pedpedin wõrwõr eo” ilo Jerusalem eo Ekããl. (Rev. 21:2, 14) Kõn men in, Anij ear jipañ Piter ñan jel̦ã bwe kanaan eo me ej ba, “bar juon en pinej jenkwan ilo jerbal eo an,” ej jitõñl̦o̦k ñan Judas.​—Sam 109:8, UBS.

²¹ Ewi wãween aer kar kõm̦m̦ane pepe in? Eokwe, rar kũbween kijdik, juon m̦anit ekkã aer kõm̦m̦ane ilo iien ko ilo Baibõl̦. (JK. 16: 33, UBS) Ijoke, eñin iien eo ãliktata an kar Baibõl̦ eo kwal̦o̦k aer kõjerbale kũbween kijdik ilo wãween in. Elukkuun alikkar bwe ãlikin iien eo kar lutõkl̦o̦k jetõb kwõjarjar, ear jako aer kõjerbal wãween in. Bõtab lale etke rar kõjerbal kũbween kijdik ilo tõre in. Rijjilõk ro rar jar im ba: “O Jeova, kwõjel̦ã bũruon armej otemjej, kwõn kaalikkar wõn iaan l̦õm̦arein ruo em̦õj am̦ kããlõte.” (Jrb. 1:23, 24) Rar kõn̦aan bwe jokãlõt eo en itok jãn Jeova. Kar kããlõt Mattaias, eo me emaroñ kar juon iaan ri-kal̦oor ro 70 me Jesus ear jilkinl̦o̦k er bwe ren kwal̦o̦k naan. Kõn men in, Mattaias ear erom juon iaan “rijjilõk ro 12.” c—Jrb. 6:2.

22, 23. Etke jej aikuj kõttãik kõj im pokake ro rej tõl ilo eklejia eo rainin?

²² Bwebwenato in ej kakeememej kõj kõn aorõkin an armej ro an Anij aikuj laajrak im kon̦. Tok ñan rainin, rej jitõñ em̦m̦aan ro bwe ren loloodjake im bõk eddon eklejia eo. Em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo renaaj lukkuun etale el̦aññe ekkar bwe em̦m̦aan ak likao ro ren bõk eddon eklejia eo ekkar ñan laajrak ko ilo Baibõl̦, im renaaj jar bwe jetõb kwõjarjar en tõl er. Kõn men in, eklejia eo enaaj watõk em̦m̦aan rein bwe rej kããlõt in jetõb kwõjarjar. Ijo kun̦aad ej ñan kõttãik wõt kõj im pokake tõl eo aer, im kõm̦m̦an bwe en wõr wõt jitũbõn bõrokuk ilo eklejia eo.​—Hib. 13:17.

²³ Ri-kal̦oor ro an Jesus rar bõk kõkajoor kõn aer kar loe Jesus ãlikin an kar jerkakpeje im kõn oktak ko kar kõm̦m̦ani ñan jipañ bwe en laajrak im kon̦ jerbal eo. Kõn men in, rar lukkuun pojak kõn ta eo ej pojak in wal̦o̦k im̦aan. Katak eo tok juon enaaj kõmel̦el̦e kõn iien in eaorõk im ekãitoktoklimo.