1-3. (1) Ta eo ear likũt bõrokuk eo an Kũrjin ro jinoin ilo kauwõtata? (2) Ewi wãween jemaroñ bõk tokjãn jãn ad katak bwebwenato in ilo bokin Jerbal?

 PAUL im Barnebas rej lukkuun m̦õn̦õn̦õ. Rej kab jepl̦aak ñan Antiok ilo Siria jãn tũreep in mijinede eo aer kein kajuon. Relukkuun m̦õn̦õn̦õ bwe em̦õj an Jeova “kõpel̦l̦o̦k ial̦ ñan ri-aelõñ ko bwe ren maroñ tõmak.” (Jrb. 14:26, 27) Rej loe an wal̦o̦k ejja men in wõt ilo Antiok! Ennaan eo em̦m̦an ej ajeeded im elõñ ri-aelõñ ko ilo jikin kweilo̦k in rej erom Kũrjin.​—Jrb. 11:20-26.

² Ennaan eo ekãitoktoklimo kõn an lõñl̦o̦k ro rej erom Kũrjin ej tõpar Judia. Bõtab ijello̦kun an men in kam̦õn̦õn̦õik aolep Kũrjin ro ijo, elõñ iaaer rej inepata. Jet rej l̦õmn̦ak bwe aolep Kũrjin ro rej aikuj m̦wijm̦wij, ak ro jet rej l̦õmn̦ak bwe ejjab menin aikuj ñan kõm̦m̦ane men in. Ewi wãween an Kũrjin ri-Ju ro aikuj kõm̦m̦an ñan Kũrjin ro me rejjab ri-Ju, im Kũrjin ro me rej jãn aelõñ ko jet rej aikuj ke pokake Kien Moses? Joñan an l̦ap an em̦m̦aan ro jab errã ippãn doon ilo men in, bõrokuk eo an Kũrjin rein ear pãd ilo kauwõtata. Ewi wãween aer naaj kõm̦adm̦õde apañ in?

³ Ilo ad katak kõn bwebwenato in ilo bokin Jerbal, jenaaj katak elõñ men ko raorõk. El̦aññe ewõr juon men ewal̦o̦k im emaroñ ko̦kkure bõrokuk eo ad rainin, katak kein remaroñ jipañ kõj ñan em̦m̦akũt ilo mãlõtlõt im dãpij wõt ad bõrokuk.

4. Ta l̦õmn̦ak ko rebõd Kũrjin ri-Ju ro rar katakin wõt kaki, im kajjitõk ta eo men in ej bõklõñtak?

⁴ Ri-kal̦oor eo Luk ear je im ba: “Jet em̦m̦aan rar itok [ñan Antiok] jãn Judia im katakin rũttõmak ro im ba: ‘El̦aññe kom̦ij jab m̦wijm̦wij ekkar ñan Kien Moses, kom̦ij jab maroñ bõk lo̦mo̦o̦r.’” (Jrb. 15:1) Jejjab jel̦ã el̦aññe ‘em̦m̦aan rein. . . jãn Judia’ rar Parisi ro m̦okta jãn aer kar erom Kũrjin. Bõtab ealikkar bwe remaroñ kar l̦õmn̦ak wõt ãinwõt  Parisi ro, ro me el̦ap aer kar kõm̦m̦an kakien ko reppen kõn wãween an armej aikuj pokake Kien eo. Bareinwõt, remaroñ kar ba bwe men ko rej katakin kaki rej itok jãn rijjilõk ro im em̦m̦aan ro rej lale eklejia ilo Jerusalem. (Jrb. 15:23, 24) Innem etke Kũrjin ri-Ju ro rar l̦õmn̦ak bwe emenin aikuj wõt ñan m̦wijm̦wij meñe em̦õj an kar Anij kaalikkar ñan rijjilõk Piter 13 iiõ ko m̦oktal̦o̦k bwe Ej karwaineneik tok ri-aelõñ ko ñan ilowaan eklejia eo? a—Jrb. 10:24-29, 44-48.

5, 6. (1) Etke jet Kũrjin ri-Ju ro rar tõmak wõt bwe emenin aikuj ñan m̦wijm̦wij? (2) Bujen eo kõn m̦wijm̦wij ear ke m̦õttan Bujen eo ippãn Ebream? Jouj im kõmel̦el̦e. (Lale footnote eo.)

⁵ Emaroñ kar lõñ un ko unin aer bõk l̦õmn̦ak kein. M̦oktata, Jeova make ear kakien bwe em̦m̦aan ro ren m̦wijm̦wij, im ekar juon kõkal̦l̦e me ej kwal̦o̦k kõn juon jem̦jerã ejejuwaan ippãn. Ear jiroñ Ebream im aolep em̦m̦aan ro me rar jokwe ippãn bwe ren m̦wijm̦wij, im tokãlik ear bar lel̦o̦k ejja kakien in wõt ñan ri-Israel ro. b (Liv. 12:2, 3) Ium̦win Kien Moses, ruwamãejet ro rar bar aikuj m̦wijm̦wij m̦okta jãn aer maroñ bõk kun̦aaer ilo jet m̦akũtkũt ko, ãinwõt aer m̦õñã ilo iien Kwõjkwõj in Kijoone eo. (Ex. 12:43, 44, 48, 49) Innem, ilo l̦õmn̦ak ko an ri-Ju ro, juon em̦m̦aan eo me ejjab m̦wijm̦wij ear jab erreo im ejjab maroñ karejar ñan Anij.​—Ais. 52:1.

⁶ Kõn men in, ri-Ju ro me rar erom Kũrjin rar aikuj tõmak im kwal̦o̦k ettã bõro bwe ren maroñ ukot l̦õmn̦ak eo aer im bõk l̦õmn̦ak eo an Jeova. Bujen eo Ekããl ear pinej jenkwan Bujen eo kõn Kien Moses. Tokjãn men in, ñe juon armej ej l̦otak tok ãinwõt juon ri-Ju, men in ear jab mel̦el̦ein bwe ear kajju juon iaan armej ro an Anij. Bareinwõt elõñ Kũrjin ri-Ju ro rar jokwe ibwiljin ri-Ju ro. Kõn men in, rar aikuj lukkuun peran ñan aer erom ri-kal̦ooran Jesus im kabuñ ñan Jeova ippãn ri-aelõñ ko me rar erom Kũrjin ak rejjañin m̦wijm̦wij.​—Jrm. 31:31-33; Luk 22:20.

7. Ta eo ‘em̦m̦aan ro . . . jãn Judia’ rar jab mel̦el̦e kake?

⁷ Jejel̦ã bwe Anij ejjañin kar ukot l̦õmn̦ak ko an kõnke naanin kakapilõk ko ilo Kien Moses rej pãd ilo Bujen eo Ekããl. (Matu 22:36-40) Ñan waanjoñak, ñe ej itok ñan m̦wijm̦wij, Paul ear tokãlik je im ba: “Eo ej ri-Ju ilo bũruon ej m̦oolin ri-Ju, im em̦õj an m̦wijm̦wij ilo bõro ikijjeen jetõb kwõjarjar im jab jãn men ko em̦õj jei ilo kien eo.” (Rom 2:29; Dut. 10:16) ‘Em̦m̦aan ro . . . jãn Judia’ rar jab mel̦el̦e kõn men in  im rar ba bwe Jeova ej kakien wõt bwe armej ro an ren m̦wijm̦wij. Rein renaaj ke m̦õn̦õn̦õ in ukot l̦õmn̦ak ko aer?

8. Etke rar bõkl̦o̦k apañ eo kõn m̦wijm̦wij ñan kumi eo ej lale aolep eklejia ko ilo tõre ko an rijjilõk ro ilo Jerusalem?

⁸ Luk ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im ba: “Ãlikin an kar Paul im Barnebas aitwerõk kake men in ippãer . . . [em̦m̦aan ro me rar “itok jãn Judia”], kar karõk bwe Paul im Barnebas im bar jet ren wanlõñl̦o̦k ñan Jerusalem ñan ippãn rijjilõk ro im em̦m̦aan ro rej lale eklejia bwe ren kõnnaan kõn apañ in.” c (Jrb. 15:2) Aer kar “aitwerõk kake” ej kwal̦o̦k bwe elukkuun oktak l̦õmn̦ak ko aer jãn doon, im eklejia eo ilo Antiok ear jab maroñ kõm̦adm̦õde apañ in. Ñan dãpij wõt aenõm̦m̦an im bõrokuk eo, eklejia eo ear kwal̦o̦k mãlõtlõt ilo aer pepe in kajjitõk jipañ jãn “rijjilõk ro im em̦m̦aan ro rej lale eklejia” ilo Jerusalem, ro me rar ejaakin kumi eo ej lale aolep eklejia ko ilo tõre ko an rijjilõk ro. Ta eo jemaroñ katak jãn em̦m̦aan ro rar lale eklejia eo ilo Antiok?

9, 10. Ilo wãween et ko em̦m̦aan ro ilo Antiok im bareinwõt Paul im Barnebas rar likũt juon joñak em̦m̦an ñan kõj rainin?

⁹ Juon men elukkuun aorõk jej katak kake ej bwe jej aikuj lõke doulul eo an Anij. L̦õmn̦ak m̦õk kõn men in: Em̦m̦aan ro ilo Antiok rar jel̦ã bwe kumi eo ej lale aolep eklejia ko ej ejaakin Kũrjin ro wõt me er ri-Ju. Meñe ãindein, ak rar lõke bwe kumi in enaaj kõm̦adm̦õde apañ in kõn m̦wijm̦wij ekkar ñan ta eo Jeje ko rej ba. Etke em̦m̦aan ro ilo Antiok rar lõke rein? Kõnke rar lukkuun tõmak bwe ium̦win tõl eo an jetõb kwõjarjar eo an Anij im bareinwõt eo ej Bõran Eklejia eo, Jesus Christ, Jeova enaaj jipañ kumi in ñan kõm̦adm̦õde apañ in. (Matu 28:18, 20; Eps. 1:22, 23) Ñe apañ ko rel̦l̦ap rej wal̦o̦k ilo raan kein ad, jen anõke joñak eo em̦m̦an an rũttõmak rein ilo Antiok ikijjeen ad lõke doulul eo an Anij im Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri-Kõnnaan ro an Jeova.

¹⁰ Jej bareinwõt katak kõn aorõkin ad kwal̦o̦k ettã bõro im kijenmej. Jetõb kwõjarjar ear jitõñ Paul im Barnebas ñan aer kwal̦o̦k naan ñan ri-aelõñ ko, bõtab men in ear jab kõm̦m̦an aer l̦õmn̦ak bwe ewõr aer jim̦we im maroñ ñan aer kõm̦m̦an pepe ikijjeen m̦wijm̦wij ilo Antiok. (Jrb. 13:2, 3) Bareinwõt, Paul ear je im ba tokãlik: “Iar etal [ñan Jerusalem] kõnke kar kwal̦o̦k ñan ña bwe in ilo̦k.” Men in ej kaalikkar bwe jetõb kwõjarjar eo ear tõle. (Gal. 2:2) Em̦m̦aan ro rej  lale eklejia ko rainin rej bareinwõt kate er ñan kwal̦o̦k wõt ettã bõro im kijenmej ñe ewõr apañ ko me remaroñ ko̦kkure aenõm̦m̦an im bõrokuk eo an eklejia eo. Ijello̦kun aer akwããl kõn men kein im ba bwe er eo rejim̦we, rej reilo̦k ñan Jeova bwe en jipañ er ikijjeen aer katak im etale Baibõl̦ eo im mel̦el̦e ko jãn ri-karejar eo etiljek im mãlõtlõt.​—Pil. 2:2, 3.

11, 12. Etke eaorõk bwe jen kõttare wõt Jeova?

¹¹ Jet iien, jemaroñ aikuj kõttar an Jeova jipañ kõj bwe jen lukkuun mel̦el̦e kõn juon men. Ñan waanjoñak, 13 iiõ ko ãlikin aer kar kapiti Korniliõs, Jeova ej kab lukkuun kaalikkar ñan aolep bwe ri-aelõñ ko rejjab aikuj m̦wijm̦wij. Etke Jeova ear kõttar ium̦win elõñ iiõ ko? Bõlen Anij ear kõn̦aan lel̦o̦k iien ñan an Kũrjin ri-Ju ro ukot l̦õmn̦ak ko aer bwe ren ãinwõt l̦õmn̦ak ko An. Elukkuun alikkar bwe men in enaaj kar bõk iien kõnke bujen eo kõn m̦wijm̦wij me Jeova ear kõm̦m̦ane ippãn Ebream—juon eo el̦ap aer kar yokwe im kautieje—ear juon men rar kõm̦m̦ane ium̦win 1,900 iiõ ko. Alikkar enaaj kar juon oktak elukkuun l̦ap ñan er!—Jon 16:12.

¹² Ej juon jeraam̦m̦an el̦ap bwe Jemãd ilañ ej jouj im kijenmej ilo an katakin im l̦ame kõj! Aolep iien men ko ej katakin kõj kaki rej ñan em̦m̦an eo ad. (Ais. 48:17, 18; 64:8) Kõn men in, jen jab utiej bõro im ba bwe ejim̦we l̦õmn̦ak ko ad ñe ej wõr oktak ko ilo doulul in ak ñe eoktak ad mel̦el̦e kõn jet eoon ko ilo Baibõl̦. (Ekl. 7:8) El̦aññe kwõj kile bwe kwõj jino bõk l̦õmn̦ak in, kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko kwõmaroñ katak jãn bokin Jerbal jebta 15 im kajjitõk bwe Jeova en jipañ eok jerbali men ko kwõj katak kaki. d

13. Ewi wãween ad maroñ anõke wãween an Jeova kwal̦o̦k kijenmej ilo jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad?

¹³ Jet iien jemaroñ aikuj kwal̦o̦k kijenmej ñe epen an rũkkatak ro ad ukot  l̦õmn̦ak ko aer kõn jet tõmak ko rebõd, ak bõjrak jãn aer kõm̦m̦ani m̦anit ko rej n̦ae Baibõl̦ eo. Ñe men in ej wal̦o̦k, jemaroñ aikuj lel̦o̦k iien im kõtl̦o̦k an jetõb kwõjarjar eo an Anij jipañ er ñan kõm̦m̦an oktak ko. (1 Kor. 3:6, 7) Bareinwõt, jej aikuj jar kõn rũkkatak rein ad. Tokãlik ilo iien eo ejejjet, Jeova enaaj kaalikkar ñan kõj wãween eo em̦m̦antata ñan ad jipañ er.​—1 Jon 5:14.

14, 15. (1) Ewi wãween an kar eklejia eo ilo Antiok kwal̦o̦k aer kautiej Paul, Barnebas, im ro jet me rar ilo̦k ippãerro l̦o̦k? (2) Ewi wãween an kar Paul im ro rar etal ippãn l̦o̦k kõkajoor im kõketak ro rar iioon er ilo ial̦ eo aer l̦o̦k?

¹⁴ Luk ej wõnm̦aanl̦o̦k im ba: “Ãlikin an ro ilo eklejia eo ilo̦k jidik ippãerl̦o̦k ilo ial̦ eo aer, em̦m̦aan rein rar etal wõt ñan Pinisia im Sameria, im rar kwal̦o̦k im tipdikil̦o̦k ñan rũttõmak ro kõn an armej in aelõñ ko oktak ñan Anij. Ke aolep rũttõmak ro rar roñ men in, rar kanooj m̦õn̦õn̦õ.” (Jrb. 15:3) Ro ilo eklejia eo rar kwal̦o̦k aer yokwe im kautiej Paul, Barnebas, im ro jet me rar pãd ippãerro ikijjeen aer etal ippãerl̦o̦k ium̦win jidik iien. Rar kõn̦aan kwal̦o̦k aer rejetake er im rar bar kõn̦aan bwe Anij en kõjeraam̦m̦an er. Eñin ej bar juon waanjoñak elukkuun em̦m̦an me em̦m̦aan ro ilo Antiok rar likũt ñan kõj! Kwõj ke kwal̦o̦k kautiej ñan Kũrjin ro jeim̦ im jatũm̦, ‘el̦aptata ñan [em̦m̦aan ro rej lale eklejia] me el̦ap aer kate er ilo kõnono im katakin’?​—1 Tim. 5:17.

¹⁵ Ilo ial̦ eo aer l̦o̦k ñan Jerusalem, Paul im ro rar etal ippãn l̦o̦k rar kõketak ro jeier im jatier ilo Pinisia im Sameria ikijjeen aer kwal̦o̦k im “tipdikil̦o̦k” bwebwenato ko kõn an kar elõñ ri-aelõñ ko erom Kũrjin. Jet iaan em̦m̦aan ro me rar roñ kõn bwebwenato kein remaroñ kar Kũrjin ri-Ju ro me rar ko ñan jikin kein ãlikin aer kar m̦an Stipen kõn wõt tõmak eo an. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt rainin, el̦ap ad bõk kõketak ñe jej roñ kõn ennaan ko kõn wãween an Jeova kõjeraam̦m̦an jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad, el̦aptata ñe jej iiooni wãween ko reppen. Kõn men in, kwõj ke kate eok joñan wõt am̦ maroñ ñan roñjake im bõk tokjãn jãn ennaan kein rekõketak ilo kweilo̦k ko, kweilo̦k ko rel̦l̦ap, im bareinwõt bwebwenato ko ilo magazine ko ad ak ilo jw.org?

16. Ta eo ej kaalikkar bwe aitwerõk eo kõn m̦wijm̦wij ear oktak im erom juon apañ elukkuun l̦ap?

¹⁶ Ãlikin aer kar etal 350 m̦ail̦ rõkeañl̦o̦k, em̦m̦aan ro me rar etal jãn Antiok rar tõpar ijo rar jibadekel̦o̦k. Luk ear je im ba: “Ke rar tõparl̦o̦k Jerusalem, ro ilo eklejia eo im rijjilõk ro im em̦m̦aan ro rej lale eklejia rar karwaineneik er, im erro kar kõnnaanek er kõn aolep men  ko Anij ear kõjerbal erro ñan kõm̦m̦ani.” (Jrb. 15:4) Ijoke, ‘jet iaan ro rar uwaan Parisi ro me rar oktak im erom rũttõmak, rar jutak jãn ijo rej jijet ie im ba: “Emenin aikuj bwe ren m̦wijm̦wij im jej aikuj jiroñ er bwe ren l̦oore Kien Moses.”’ (Jrb. 15:5) Elukkuun alikkar bwe aitwerõk eo kõn m̦wijm̦wij ear erom juon apañ el̦ap im kar aikuj kõm̦adm̦õde.

17. Kumi eo ilo Jerusalem me ej lale aolep eklejia ko ear ejaakin wõn ro, im etke “em̦m̦aan ro rej lale eklejia” rar pãd im jipañ kumi in?

¹⁷ Jabõn Kõnnaan 13:10, (UBS) ej ba, “Ro ri-jel̦ãl̦o̦kjen̦ rej pukot naanin kapilõk jãn ro jet.” Eñin men eo rijjilõk ro im em̦m̦aan ro rej lale eklejia rar kõm̦m̦ane. Rar “kweilo̦k ippãn doon ñan kõnnaan kake [apañ eo kõn m̦wijm̦wij].” (Jrb. 15:6) Ãinwõt an Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri-Kõnnaan ro an Jeova kõm̦m̦ane rainin, “rijjilõk ro im em̦m̦aan ro rej lale eklejia” rar kõm̦m̦ani pepe ko ñan aolep eklejia ko. Etke “em̦m̦aan ro rej lale eklejia” rar bar jerbal ippãn rijjilõk ro? Keememej bwe em̦õj aer kar m̦an rijjilõk Jemes ñan mej, im ium̦win jidik iien, rijjilõk Piter ear pãd ilo kalbuuj. Men kein remaroñ ke bar wal̦o̦k ñan rijjilõk ro jet? El̦aññe aet, en kar lukkuun aorõk bwe en wõr em̦m̦aan ro jet em̦õj kapit er me remaroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jipañ im lale jerbal ko an rijjilõk ro.

18, 19. Ta naan ko rekajoor Piter ear kwal̦o̦ki, im ta eo ri-roñjake ro an ren kar mel̦el̦e kake jãn naan ko an?

¹⁸ Luk ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im ba: “Ke ear tol̦o̦k wõt aer leto-letak kake men in, Piter ear jutak im ba: ‘Em̦m̦aan ran̦ jeiũ im jatũ, kom̦ kanooj jel̦ã bwe jãn jinoin Anij ear kããlõt eõ jãn ibwiljimi bwe in kwal̦o̦k ennaan eo em̦m̦an ñan ri-aelõñ ko bwe ren tõmak. Im Anij, eo ejel̦ã kõn kobban bũruon armej, ear kwal̦o̦k kein kam̦ool bwe ebuñbũruon kake er ilo an kar lel̦o̦k jetõb kwõjarjar ñan er, ãinwõt an kar bar letok ñan kõj. Im ejjab kwal̦o̦k kalijekl̦o̦k ikõtaad im er, ak ej karreoik bũrueer ikijjeen tõmak.’” (Jrb. 15:7-9) Ekkar ñan juon kõmel̦el̦e, naanin Grik eo me kar ukote “leto-letak” ilo 7 eoon emaroñ  bareinwõt mel̦el̦ein bwe em̦m̦aan rein rar kwal̦o̦k kajjitõk ko im kar lukkuun etali im liñõri mel̦el̦e ko kõn apañ in. Innem meñe ekar oktak l̦õmn̦ak ko aer jãn doon, ak rar m̦õn̦õn̦õ in kõnnaan kõn apañ in im rar jab mijak in kwal̦o̦k eñjake im l̦õmn̦ak ko aer ñan doon.

¹⁹ Naan ko rekajoor an Piter rar kakeememej aolep bwe e make ear pãd ke Korniliõs im baam̦le eo an—ri-aelõñ ko m̦oktata me rar jab m̦wijm̦wij—kar kapit er kõn jetõb kwõjarjar ilo 36 C.E. eo. Innem, el̦aññe ejem̦l̦o̦k an Jeova kõm̦m̦an oktak ikõtaan ri-Ju ro im ri-aelõñ ko, wõn armej bwe ren maroñ kõm̦m̦ane men in? Bareinwõt, naan ko an Piter rej kaalikkar bwe Jeova enaaj buñbũruon ippãn ri-karejar ro an ñe rej kwal̦o̦k aer tõmak ilo Jesus Christ, im ejjab kõnke rej pokake Kien Moses.​—Gal. 2:16.

20. Ewi wãween an kar ro rar rejetake m̦wijm̦wij “mãlejjoñe Anij”?

²⁰ Pedped ioon men ko Anij ear ba im wãween an kar kõjerbal jetõb kwõjarjar eo an, Piter ear kõjem̦l̦o̦k naan ko an ilo an ba: “Kõn men in, etke kom̦ij mãlejjoñe Anij ilo ami kõm̦m̦an bwe ri-kal̦oor rein ren ineeke juon men eddo me kõj im ro jim̦m̦aad jekar jab maroñ ineeke? Ilo m̦ool, jej tõmak bwe jenaaj bõk lo̦mo̦o̦r kõn wõt jouj eo el̦ap an Irooj Jesus, ãinwõt bar armej rein.” (Jrb. 15:10, 11) Ilo m̦ool, ro rar rejetake m̦wijm̦wij rar “mãlejjoñe Anij,” ak mãlejjoñe kijenmej eo an. Rar kajjioñ in kõm̦m̦an bwe ri-aelõñ ko ren pokake Kien eo, ak er make rar jab maroñ lukkuun pokake aolep men ko ilo Kien eo, im tokjãn men in, kar liaakel̦o̦k er ñan mej. (Gal. 3:10) Innem ri-Ju rein me rar roñjake Piter ren kar kwal̦o̦k aer kam̦m̦oolol kõn jouj eo an Anij me ear kwal̦o̦k kake ikijjeen Jesus.

21. Ta eo Barnebas im Paul rar ba me ear jipañ em̦m̦aan ro ñan kõm̦m̦ane juon pepe em̦m̦an?

²¹ Alikkar bwe naan ko an Piter rar kõm̦m̦an bwe ri-roñjake ro an ren kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõnke aolep “rar ikõñ.” Ãlikin men in, Barnebas im Paul rar “kwal̦o̦k ñan er kõn aolep kõkal̦l̦e ko im menin kabwilõñlõñ ko Anij ear kõjerbal erro ñan kõm̦m̦ani ibwiljin ri-aelõñ ko.” (Jrb. 15:12) Kiiõ, rijjilõk ro im em̦m̦aan ro rej lale eklejia remaroñ etali aolep mel̦el̦e im kein kam̦ool ko im kõm̦m̦ane juon pepe em̦m̦an ekkar ñan l̦õmn̦ak ko an Anij ikijjeen apañ eo kõn m̦wijm̦wij.

22-24. (1) Ewi wãween an Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri-Kõnnaan ro an Jeova rainin l̦oore joñak eo an kumi eo ear lale aolep eklejia ko ilo tõre ko an rijjilõk ro? (2) Ewi wãween an aolep em̦m̦aan ro rej lale eklejia kaalikkar bwe rekõn̦aan kõm̦adm̦õdi apañ ko ekkar ñan wãween eo Jeova ekõn̦aan?

²² Bareinwõt ilo raan kein ad, ñe ro uwaan Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri-Kõnnaan ro an Jeova rej kweilo̦k ippãn doon, rej etale Naanin Anij bwe en tõl er im lukkuun jar bwe jetõb kwõjarjar en  jipañ er. (Sam 119:105; Matu 7:7-11) Bwe ren maroñ kõm̦m̦ani pepe ko me rej pedped ioon l̦õmn̦ak ko an Anij, kajjojo iaan ro ilo Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko rej bõk juon jikejuul̦ ak laajrak m̦oktal̦o̦k jãn aer kweilo̦k bwe ren maroñ lukkuun l̦õmn̦ak im jar kõn men ko renaaj kweilo̦k kaki. (JK. 15:28, UBS) Ilo aer kweilo̦k ippãn doon, em̦m̦aan rein em̦õj kapit er rej lukkuun kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko aer ilo kautiej. Im el̦ap aer kõjerbal Baibõl̦ eo ilo iien aer kweilo̦k.

²³ Em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej aikuj l̦oore wãween in. El̦aññe em̦õj an em̦m̦aan ro etale juon apañ ak rejjañin jel̦ã kilen kõm̦adm̦õde, remaroñ kappok jipañ jãn ra eo ak ro em̦õj jitõñ er, ãinwõt em̦m̦aan ro rej lol̦o̦k eklejia ko. Innem ñe emenin aikuj, ra eo emaroñ jejel̦o̦k ñan Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri-Kõnnaan ro an Jeova.

²⁴ Aet, Jeova ej kõjeraam̦m̦an ro rej m̦õn̦õn̦õ in l̦oore naanin tõl ko jãn doulul eo an im jãn eklejia eo, im ej kõjeraam̦m̦an ro ettã bũrueer, ro retiljek, im ro rejel̦ã kijenmej. Ãinwõt ad naaj loe ilo katak eo tok juon, Jeova ej kõjeraam̦m̦an ro rej kõm̦m̦ane men in ikijjeen an lel̦o̦k aenõm̦m̦an, bõrokuk, im an eklejia eo eddekl̦o̦k.