1, 2. Ta eo ear wal̦o̦k ke ri-jum̦ae ro rar kajjioñ in kabõjrak armej ro an Anij jãn aer kwal̦o̦k naan kõn ennaan eo em̦m̦an?

 ELUKKUUN lãj wãween an ro rej jum̦ae kõm̦m̦an ñan Kũrjin ro ilo tõre eo im Saul ej jinoe “ko̦kkure” eklejia eo. Naan in “ko̦kkure” ilo kajin eo etto ekar mel̦el̦ein bwe elukkuun lãj wãween an kar Saul kaeñtaan im matõrtõre Kũrjin ro. (Jrb. 8:3) Innem, Kũrjin ro rej ko jãn Jerusalem, im jet rej l̦õmn̦ak bwe Saul enaaj lo tõprak ilo an kate e ñan kabõjrak an Kũrjin ro kwal̦o̦k naan. Bõtab ke Kũrjin ro rar ko ñan jikin ko jet, juon men elukkuun kabwilõñlõñ ear wal̦o̦k. Ta in?

² Ke Kũrjin ro rar ko jãn Jerusalem im ejjeplõklõk, rar jino “kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an kõn naanin Anij” ilo jikin ko rar ko ñani. (Jrb. 8:4) Baj l̦õmn̦ak m̦õk kõn men in! Ri-jum̦ae ro rar jab lo tõprak ilo aer kajjioñ kabõjrak armej ro an Anij jãn aer kwal̦o̦k naan. Ilo m̦ool, men in rar kajjioñ kõm̦m̦ane ear oktak im jipañ kajeeded ennaan eo em̦m̦an! Ilo aer kar kõm̦m̦an bwe ri-kal̦oor ro ren ejjeplõklõk, ri-jum̦ae ro rar kõm̦m̦an bwe en lõñl̦o̦k armej ro rej roñ kõn ennaan eo em̦m̦an ilo jikin ko rettol̦o̦k. Ãinwõt ad nãj loe, ewõr juon men ej ãinl̦o̦kwõt wãween in im em̦õj an bar wal̦o̦k ilo raan kein ad.

3. (1) Wõn in Pilip? (2) Etke enañin aolep armej ro ilo Sameria rejjañin kar roñ kõn ennaan eo em̦m̦an, im ta eo Jesus ear ba enaaj kar wal̦o̦k ilo jikin in?

³ Juon iaan “ro rar ejjeplõklõk” ej Pilip. a (Jrb. 8:4; lale bo̦o̦k eo etan “ Pilip ‘Ri-Kwal̦o̦k Naan Eo.’”) Pilip ear etal ñan Sameria. Ijin ej juon jikin kweilo̦k me enañin aolep armej ro ie rejjañin kar roñ kõn ennaan eo em̦m̦an kõnke kar m̦oktal̦o̦k Jesus ear jiroñ rijjilõk ro  an im ba: “Jab ilo̦k ñan jabdewõt iaan ijoko jikin ri-Sameria ro; ak kom̦win ilo̦k im pukot wõt jiip ko rejebwãbwe an aelõñin Israel.” (Matu 10:5, 6) Ijoke, Jesus ear jel̦ã bwe ejjabto armej in Sameria renaaj roñ kõn ennaan eo em̦m̦an, kõnke m̦okta jãn an kar wanlõñl̦o̦k ñan lañ, ear ba: “Kom̦ naaj kwal̦o̦k kõn ña ilo Jerusalem, ilo aolepen Judia im Sameria, im ñan ãne ko rettol̦o̦ktata ilo lal̦.”—Jrb. 1:8.

4. Kar ewi wãween an ri-Sameria ro l̦õmn̦ak kõn ennaan eo Pilip ear kwal̦o̦k ñan er, im etke rar roñjake Pilip?

⁴ Ilo kõkkar, Pilip ear lo bwe armej ro ilo Sameria “rekalo im repojak ñan m̦adm̦õd.” (Jon 4:35) Ennaan eo ear kwal̦o̦ke ear lukkuun kaem̦õl̦ol̦o ñan armej ro ijo. Etke? Eokwe kõnke ri-Ju ro rar m̦akoko in kõm̦m̦ao im bwebwenato ippãn ri-Sameria ro, im elõñ iaaer rar lukkuun dike ri-Sameria. Ak ijo turãjet, ri-Sameria ro rar lo bwe ennaan eo em̦m̦an ej ñan aolep armej im elukkuun oktak jen men eo Parisi ro rej tõmake. El̦ap an Parisi ro kalijekl̦o̦k im l̦õmn̦ak bwe reutiejl̦o̦k im rem̦m̦anl̦o̦k jãn ro jet. Innem ilo an kar Pilip kijejeto im kwal̦o̦k naan kõn ennaan eo em̦m̦an ñan ri-Sameria ro, men in ear kaalikkar bwe ear jab kwal̦o̦k kalijekl̦o̦k ñan er. Eñin unin jejjab bwilõñ bwe jarlepju in armej ro ilo Sameria rar lukkuun roñjake Pilip.​—Jrb. 8:6.

5-7. Kwal̦o̦k jet waanjoñak ko kõn wãween an menin kaeñtaan ko jãn ri-jum̦ae ro jipañ ñan kajeeded ennaan eo em̦m̦an.

 ⁵ Kũrjin ro rainin rej ioon ijjiped ko im menin kaeñtaan ko ãinwõt ilo kar tõre ko an rijjilõk ro, bõtab men kein rejjañin kabõjrak armej ro an Anij jãn aer kwal̦o̦k naan. Elõñ alen aer iuuni Kũrjin ro bwe ren etal jãn jikin ñan jikin—meñe ilo jikin kalbuuj ak ñan bar juon aelõñ—ak ilo aer ãindein, men in ej kõm̦m̦an bwe en lõñl̦o̦k armej ro rej roñ kõn ennaan eo em̦m̦an. Ñan waanjoñak, ilo Pata eo an Lal̦ in Kein Karuo, Ri-Kõnnaan ro an Jeova rar maroñ bar kwal̦o̦k naan ñan ro jet ke rar pãd ilo kããm ko ri-Germany ro rar likũt ri-kalbuuj ie. Juon ri-Ju me ear iioone juon iaan Ri-Kõnnaan ro an Jeova ilo kããm ko ear ba: “Peran eo an ri-kalbuuj ro me rar Ri-Kõnnaan ro an Jeova ear lukkuun kaalikkar ñan ña bwe tõmak eo aer ear pedped ioon Jeje ko—kõn men in, ña make iar erom juon Ri-Kõnnaan an Jeova.”

⁶ Jet iien, meñe ri-jum̦ae ro ak rej bar roñ kõn ennaan eo em̦m̦an im kõm̦m̦an oktak. Ñan waanjoñak, ke juon Ri-Kõnnaan an Jeova etan Franz Desch ear em̦m̦akũtl̦o̦k ñan kããm eo ilo Gusen ilo Austria, ear maroñ katak Baibõl̦ ippãn juon iaan ri-waj ro. Baj l̦õmn̦ak m̦õk kõn joñan aerro kar lañlõñ ke jejjo iiõ ko tokãlik em̦m̦aan rein ruo rar bar iioon doon ilo juon kweilo̦k el̦ap, im erro jim̦or rar ri-kwal̦o̦k naan ro kõn ennaan eo em̦m̦an!

⁷ Ebar wõr juon men ejja ãinl̦o̦k wõt wãween in ear wal̦o̦k ke ri-jum̦ae ro rar kõm̦m̦an bwe Kũrjin ro ren ko ñan bar juon aelõñ. Ñan waanjoñak ilo 1970 jim̦a ko, ke Ri-Kõnnaan ro an Jeova jãn aelõñin Malawi rar ko ñan Mozambique, rar maroñ kwal̦o̦k naan ñan armej ro ijo. Bõtab meñe ear bar wal̦o̦k matõrtõr im jum̦ae ilo Mozambique, ak jerbalin kwal̦o̦k naan eo ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt. Juon jeid im jatid em̦m̦aan etan Francisco Coana ear ba, “Em̦ool bwe elõñ alen aer kar kalbuuji jet iaam kõn jerbalin kwal̦o̦k naan eo am, bõtab ke elõñ rar em̦m̦akũt kõn wõt Ennaan eo kõn Aelõñ eo, kõmar lukkuun tõmak im lõke bwe Anij ej jipañ kõm, ãinwõt an kar bar jipañ Kũrjin ro ilo tõre ko an rijjilõk ro.”

8. Ewi wãween an tarin̦ae im apañ ko kõn jerbal im jããn kõm̦m̦an bwe en lõñl̦o̦k armej rej roñ kõn ennaan eo em̦m̦an?

⁸ Alikkar bwe ejjab jum̦ae im menin ijjiped ko wõt me rej kõm̦m̦an an ajeeded ennaan eo em̦m̦an ñan armej in aelõñ ko jet. Ium̦win elõñ iiõ ko m̦aantak, elõñ armej rar aikuj em̦m̦akũt ñan bar juon aelõñ kõn wõt tarin̦ae im kõn an pen aer ellolo jerbal. Men in ear kõm̦m̦an bwe ren maroñ roñ kõn ennaan eo em̦m̦an im katak Baibõl̦ ilo jikin eo ekããl rej pãd ie. Ekkã an armej rein kõnono bar juon kajin, kõn men in, ej juon menin aikuj ñan kwal̦o̦k naan ñan er ilo kajin eo aer  make. Kwõj ke kate eok ñan kwal̦o̦k naan ñan armej ro “jãn aolep aelõñ, bwij, im kajin otemjej kab armej otemjej” ilo teretore eo am̦?​—Rev. 7:9.

9. Wõn in Saimõn, im etke ear itoklimo kõn men ko Pilip ear kõm̦m̦ani?

⁹ Pilip ear kõm̦m̦ane elõñ menin kabwilõñlõñ ko ilo Sameria. Ñan waanjoñak, ear kõmour armej ro rar jaje m̦akũtkũt im ear kadiwõjl̦o̦k jetõb ko rettoon jãn armej ro. (Jrb. 8:6-8) Ewõr juon em̦m̦aan ear lukkuun bwilõñ kõn menin kabwilõñlõñ ko Pilip ear kõm̦m̦ani. Etan em̦m̦aan in ej Saimõn, im ej juon eo ejel̦ã jibaiin im kabwilõñ armej. Joñan, armej rar lukkuun kautieje im ba: “Em̦m̦aan in ej Kajoor eo an Anij.” Bõtab ke Saimõn ear lo an Pilip kõm̦m̦ani menin kabwilõñlõñ kein, ear lo bwe kajoor eo em̦ool jãn Anij epãd ippãn Pilip. Kõn men in, Saimõn ear oktak im erom juon rũttõmak. (Jrb. 8:9-13) Ak ta kar lukkuun unleplepin an kar oktak im erom Kũrjin? Eokwe jen lale.

10. (1) Ta eo Piter im Jon rar kõm̦m̦ane ilo Sameria? (2) Ta eo Saimõn ear kõm̦m̦ane ke ear loe an ri-kal̦oor ro rekããl bõk jetõb kwõjarjar ke Piter im Jon rar likũt peierro ioer?

¹⁰ Ke rijjilõk ro rar roñ bwe elõñl̦o̦k armej ro rej erom Kũrjin ilo Sameria, rar jilkinl̦o̦k Piter im Jon. (Lale bo̦o̦k eo etan “ Piter Ej Kõjerbal ‘Ki ko an Aelõñin Lañ.’”) Ke rar tõparl̦o̦k Sameria, rijjilõk rein ruo  rar likũt peier ioon ri-kal̦oor ro rekããl, innem kajjojo iaaer rar bõk jetõb kwõjarjar eo an Anij. b Ke Saimõn ear lo men in, ear lukkuun itoklimo kõn men eo rijjilõk ro rar maroñ kõm̦m̦ane. Kõn men in ear ba ñan erro im ba, “Letok maroñ in ñan ña bwe in maroñ lel̦o̦k jetõb kwõjarjar ñan jabdewõt eo ij likũt peiũ ioon.” Joñan, Saimõn ear lel̦o̦k jããn ñan rijjilõk ro kõnke ej l̦õmn̦ak bwe emaroñ wiaiki jeraam̦m̦an in jãn erro!—Jrb. 8:14-19.

11. Ta naanin kauwe eo ekajoor Piter ear lel̦o̦k ñan Saimõn, im ewi wãween an kar Saimõn em̦m̦akũt?

¹¹ Ear lukkuun alikkar uwaak eo an Piter ñan Saimõn ke ear ba, “Jelba kan̦e am̦ ren jako ñe kwõnaaj jako kõnke kwõj l̦õmn̦ak kwõmaroñ wiaiki menin letok eo ejjel̦o̦k on̦ããn jãn Anij kõn jããn. Ejjel̦o̦k kun̦aam̦ ak am̦ kõj ilo men in, kõnke bũruom̦ ejjab jim̦we im̦aan mejãn Anij.” Kiiõ Piter ear ba ñan Saimõn bwe en ukel̦o̦k im jar ñan Anij bwe en jol̦o̦k an bõd. Ear ba, “Kwõn akwel̦ap ñan Jeova, im bõlen enaaj jol̦o̦k am̦ bõd kõn l̦õmn̦ak in enana ilo bũruom̦.” Ealikkar bwe Saimõn ear jab juon em̦m̦aan enana; ear kõn̦aan kõm̦m̦ane men eo ejim̦we, bõtab ilo tõre eo ear l̦oore kõn̦aan ko an rebõd. Kõn men in, Saimõn ear akwel̦ap ñan rijjilõk ro im ba: “Jouj im jar im akwel̦ap ñan Jeova kõn ña bwe men eo komiro kar ba en jab wal̦o̦k ñan ña.”—Jrb. 8:20-24.

12. Ta eo ekar juon imminene ibwiljin kabuñ ko rewaan?

¹² Naanin kauwe eo Piter ear lel̦o̦k ñan Saimõn ej juon naanin kakkõl ñan Kũrjin ro rainin. Ej katakin kõj bwe elukkuun nana ñan kõjerbal jããn ñan wiakake ak wiaik eddo ko ilo eklejia eo. Ijoke, ekkã  aer kõm̦m̦ane men in ilo kabuñ ko rewaan. Ñan waanjoñak, juon bok (The Encyclopædia Britannica) jãn iiõ eo 1878 ej ba bwe ke kar kããlõt Pope ro bwe ren tõl ilo kabuñ in Katlik, ekar alikkar bwe em̦m̦aan rein rar kõl̦l̦ã jããn bwe ren maroñ bõk jerbal in. Elõñ iaan em̦m̦aan rein me rar kõm̦m̦ane men in, rar jab jook ñan jidik im rar jab kajjioñ n̦ooje jãn ro jet.

13. Ilo wãween et ko Kũrjin ro rej aikuj kõjparok bwe ren jab wiakake ak wiaik eddo ko ilo eklejia eo?

¹³ Kũrjin ro rej aikuj kõjparok bwe ren jab bõk l̦õmn̦ak eo bwe remaroñ wiakake ak wiaik eddo ko ilo eklejia eo. Ñan waanjoñak, rejjab aikuj bõk l̦õmn̦ak eo bwe remaroñ bõk eddo ko rel̦l̦apl̦o̦k ilo eklejia eo el̦aññe rej lel̦o̦k jããn ko rel̦l̦ap ñan ro ewõr aer eddo im ikijjeen an l̦e jãn joñan aer nõbar er. Bareinwõt, ro ewõr aer eddo im maroñ ilo eklejia eo rej aikuj kõjparok bwe ren jab kautiejl̦o̦k ro rem̦weiie jãn ro jet. Aolep wãween kein jim̦or relukkuun bõd. Ilo m̦ool, aolep ri-karejar ro an Anij rej aikuj watõk er make bwe rettãl̦o̦k jãn ro jet, ilo aer kõttar an jetõb kwõjarjar eo an Jeova jitõñ er bwe ren bõk jeraam̦m̦an ko ak eddo ko rel̦l̦apl̦o̦k ilo eklejia eo. (Luk 9:48) Jabdewõt eo ej ‘pukot nõbar ñan e make,’ enãj ejjel̦o̦k jikin ilo doulul eo an Anij.​—JK. 25:27, UBS.

14, 15. (1) Wõn “ri-utiej in Itiopia” eo, im ia eo Pilip ear iioone ie? (2) Ewi wãween an kar ri-Itiopia eo em̦m̦akũt kõn ennaan eo an Pilip, im etke jemaroñ ba bwe an kar peptaij ejjab juon men ear kajju kõm̦m̦ane ilo an kar jab lukkuun l̦õmn̦ak kake? (Lale footnote eo.)

¹⁴ Kiiõ, enjel̦ eo an Jeova ear jiroñl̦o̦k Pilip bwe en etal ilo ial̦ eo ej tõll̦o̦k ñan Geza jãn Jerusalem. El̦aññe ear wõr kajjitõk ko ilo l̦õmn̦ak eo an Pilip kõn ta unin an kar aikuj etal ilo ial̦ in l̦o̦k, eokwe  ear alikkar uwaak eo ke ear iioon juon ri-utiej in Itiopia me ekar juon eunõk im ej “kwal̦o̦k ainikien an riiti bok eo an ri-kanaan Aiseia.” (Lale bo̦o̦k eo etan “ Juon ‘Eunõk’ ilo Wãween Et?”) Jetõb kwõjarjar eo an Jeova ear kõm̦akũt Pilip bwe en kepaak em̦m̦aan in ilo jariot eo waan. Ke ear epaakel̦o̦k jariot eo waan, Pilip ear kajjitõk ippãn ri-Itiopia eo im ba, “Kwõmel̦el̦e ke ta n̦e kwõj riiti?” Innem ri-Itiopia eo ear uwaak im ba, “Ewi wãween aõ naaj mel̦el̦e ke ejjel̦o̦k en̦ ej jipañ eõ?”—Jrb. 8:26-31.

¹⁵ Ri-Itiopia eo ear kũrtok Pilip bwe en uwe ioon jariot eo waan. Baj l̦õmn̦ak m̦õk kõn aerro kar bwebwenato ippãn doon! Ri-Itiopia eo ear jab jel̦ã wõn “jiip” ak ‘ri-karejar eo’ me Aiseia ear kanaan kake, ãinwõt an bar elõñ armej ro kar jab jel̦ã kake. (Ais. 53:1-12) Bõtab, ilo aer wõnm̦aanl̦o̦k ilo ial̦ eo aer l̦o̦k, Pilip ear kõmel̦el̦eik ri-Itiopia eo bwe em̦õj an jejjet kũtien kanaan in im bwe “jiip” ak ‘ri-karejar’ eo ej Jesus Christ. Ãinwõt ro me rar peptaij ilo Pentekost 33 C.E. eo, ri-Itiopia eo—juon eo me em̦õj an oktak ñan kabuñ eo an ri-Ju ro—ear jel̦ã ta eo ej aikuj m̦õkaj im kõm̦m̦ane. Ear ba ñan Pilip, “Lale m̦õk! Ewõr dãn ijin, ta eo ej bõbraik eõ jãn aõ peptaij?” Innem, ri-Itiopia ear jab aepedped ñan jidik im ilo m̦õkaj Pilip ear peptaiji! c (Lale bo̦o̦k eo etan  “ Peptaij ilo Juon ‘L̦we.’”) Ãlikin an wal̦o̦k men in, jetõb kwõjarjar eo an Jeova ear tõll̦o̦k Pilip ñan bar juon jikin ekããl ilo Ashdod, ijo ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k naan kõn ennaan eo em̦m̦an ie.​—Jrb. 8:32-40.

16, 17. Ewi wãween an enjel̦ ro bõk kun̦aaer ilo jerbalin kwal̦o̦k naan eo rainin?

¹⁶ Kũrjin ro rainin rejeraam̦m̦an bwe rej maroñ bõk kun̦aaer ilo ejja jerbal eo wõt Pilip ear kõm̦m̦ane. Ekkã aer maroñ kwal̦o̦k ennaan eo kõn Aelõñ eo ñan ro rej iioon er ilo iien em̦m̦antok, ãinwõt ñe rej ito-itak. Elõñ iien, ear jab jide im wal̦o̦k bwe Kũrjin ro ren iioon juon eo em̦ool bũruon. Ealikkar men in kõnke Baibõl̦ eo ej kaalikkar bwe enjel̦ ro rej tõl jerbalin kwal̦o̦k naan eo bwe ennaan eo en maroñ tõpar “aelõñ otemjej im bwij im kajin im jowi otemjej.” (Rev. 14:6) Jesus ear kanaan l̦o̦k im̦aan bwe enjel̦ ro renaaj bõk kun̦aaer im jipañ ilo jerbalin kwal̦o̦k naan eo. Ilo waanjoñak eo an kõn wiit im mar ko, Jesus ear ba bwe ilo iien m̦adm̦õd eo—ak ilo jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd in—“ri-m̦adm̦õd ro [rej] jitõñl̦o̦k ñan enjel̦ ro.” Ear bar ba bwe enjel̦ rein renaaj “jol̦o̦k jãn Aelõñ eo an [Anij] aolep armej ro rej kõm̦m̦an an ro jet jerawiwi im ro rej kõm̦m̦ani men ko renana.” (Matu 13:37-41) Ilo ejja iien eo wõt, enjel̦ ro renaaj ainitok ro me kõjatdikdik eo aer ej ñan mour ilañ im irooj ippãn Jesus ilo Aelõñ eo—im tokãlik renaaj aini “juon jar el̦ap” in ‘jiip ro jet’—ro me Jeova ekõn̦aan bwe ren erom armej ro an.​—Rev. 7:9; Jon 6:44, 65; 10:16.

¹⁷ Ewõr kein kam̦ool ko rej kaalikkar bwe jet iaan ro jej iioone er ilo kwal̦o̦k naan rej ba bwe ej kab m̦õjl̦o̦k aer jar bwe Anij en jipañ er. Ñan waanjoñak, juon raan ewõr ruo jeid im jatid me rar kwal̦o̦k naan im ewõr juon ajri ej jerbal ippãerro. Ri-kwal̦o̦k naan rein ruo rej pojakin tõn bõjrak jãn aer kwal̦o̦k naan ilo jibboñõn eo, bõtab ajri eo ear lukkuun kõn̦aan wõnm̦aanl̦o̦k wõt ñan m̦weo juon. Ilo m̦ool, ajri eo ear etal ippãn make l̦o̦k im kal̦l̦al̦l̦al̦ ilo kõjãm eo! Ke juon jiroñ ear kõpel̦l̦o̦k kõjãm eo, ri-kwal̦o̦k naan ro ruo rar kepaake jiroñ in im kõnnaan ippãn. Ebwe aerro kar lukkuun bwilõñ ke jiroñ eo ear kõmel̦el̦eik erro bwe ej kab m̦õj an jar bwe juon en etal im jipañe ñan an maroñ mel̦el̦e kõn Baibõl̦ eo. Kõn men in, ri-kwal̦o̦k naan rein rar jino katak Baibõl̦ ippãn jiroñ in!

18. Etke ejjab aikuj dikl̦o̦k ad kaorõk jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad?

¹⁸ Ilo an jerbalin kwal̦o̦k naan eo tõpar elõñl̦o̦k armej ro ilo raan kein jãn kar m̦okta, epãd ippam̦ jeraam̦m̦an eo ñan jerbal ippãn enjel̦ ro ãinwõt juon eo ej uwaan eklejia eo. Jouj im jab kõm̦m̦an bwe en dikl̦o̦k am̦ kaorõk jeraam̦m̦an in. Bõtab kwõn kate eok ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kijejeto ilo am̦ kwal̦o̦k naan, innem kwõnaaj lo lañlõñ el̦ap ilo am̦ kwal̦o̦k ñan ro jet kõn “ennaan eo em̦m̦an kõn Jesus.”—Jrb. 8:35.