1, 2. (1) Ta menin kauwõtata eo Paul im ro m̦õttan rar iioone ilo Epesõs? (2) Ta ko jenaaj etali ilo katak in?

 ARMEJIN Epesõs rej lam̦õj im ettõr ilo ial̦ ko. Ear ejaak juon jarlepju in armej ro el̦ap aer illu im rej jino jum̦ae! Armej rein rar jibwe ruo iaan em̦m̦aan ro rar ito-itak ippãn Paul im rar iperl̦o̦k er ñan juon jikin. Elõñ armej ro rej pãd ilo ial̦leplep eo, ijo me m̦õn wia ko repãd ie. Armej rein rej kobal̦o̦k ippãn jarlepju in armej ro rellu im jino em̦m̦akũtl̦o̦k ñan im̦õn alwõj eo me elukkuun kilep im 25,000 armej remaroñ pãd ie. Enañin aolep armej ro ie rejaje ta unin an jarlepju in lukkuun illu, ak rej l̦õmn̦ak bwe bõlen tampel̦ eo aer im anij eo aer etan Artemis rej pãd ilo kauwõtata. Kõn men in, rej jino lam̦õj im ãliji aer ba: “Eutiej Artemis, anij eo an ri-Epesõs!”—Jrb. 19:34.

² Bar juon alen, jej loe an Setan kar kõjerbale jarlepju in armej ro rellãj ñan kajjioñ bõbrae an armej ro jet roñjake ennaan eo em̦m̦an kõn Aelõñ eo an Anij. Elukkuun alikkar bwe Setan ej kõjerbale wãween ko rellãj im kõl ko jet ñan kajjioñ kabõjrak jerbalin kwal̦o̦k naan. Ilo katak in, jenaaj kõnono kõn jet iaan kõl ko Setan ear kõjerbali ñan kajjioñ kabõjrak jerbalin kwal̦o̦k naan im ko̦kkure bõrokuk eo an Kũrjin ro jinoin. Men eo el̦aptata an aorõk ej bwe jenaaj katak kõn wãween an kar Setan jab lo tõprak ak wãween an kar ‘naan eo an Jeova ajeededl̦o̦k wõt im kajoorl̦o̦k wõt.’ (Jrb. 19:20) Etke Kũrjin ro jinoin rar maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ane jerbalin kwal̦o̦k naan eo? Eokwe, kõn ejja un ko wõt unin ad maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k naan rainin. Ejjel̦o̦k pere bwe unin ad maroñ kõm̦m̦ane wõt jerbal in im dãpij wõt ad bõrokuk ej kõnke Jeova ej jipañ kõj. Ijoke, jej aikuj bar lukkuun kate kõj ãinwõt kar Kũrjin ro jinoin. Ikijjeen jipañ eo jãn jetõb kwõjarjar eo an Jeova, jemaroñ ejaake kadkad ko me renaaj jipañ kõj ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k naan. M̦oktata, jen etale joñak eo an Apollõs.

3, 4. Ta eo Akula im Prisilla rar kile kõn Apollõs, im ewi wãween aerro kar jipañe?

³ Ke Paul ear jino etal ilo ial̦ eo an l̦o̦k ñan Epesõs ilo tũreep in mijinede eo an kein kajilu, juon ri-Ju etan Apollõs ear bar tõkeakl̦o̦k ilo bukwõn in. Ear itok jãn juon jikin kweilo̦k el̦ap an buñbuñ etan Alexandria, ilo Ijipt. Elukkuun lõñ kadkad ko rem̦m̦an kadkadin Apollõs im ear juon eo ewãjepdik ilo kõnono. Bareinwõt, ‘ear juon eo el̦ap an jel̦ã kobban Jeje ko.’ Ear bar “kanooj kijejeto kõnke jetõb kwõjarjar ear pãd ippãn.” Bareinwõt, Apollõs ear lukkuun peran ilo an kar kwal̦o̦k naan ñan ri-Ju ro ilo im̦õn kabuñ eo.​—Jrb. 18:24, 25.

⁴ Akula im Prisilla rar roñjake an Apollõs kõnono. Ejjel̦o̦k pere bwe rar lukkuun m̦õn̦õn̦õ ke rar roñjake an Apollõs “katakin armej ro ilo jim̦we kõn Jesus.” Men ko ear ba kõn Jesus rejim̦we. Bõtab ejjabto tokãlik, Akula im Prisilla rar kile bwe Apollõs ear jab mel̦el̦e kõn juon men ekanooj in aorõk. Apollõs “ear jel̦ã wõt kõn peptaij eo an Jon.” Rippãlele rein me ettã bũrueer im rar kõm̦m̦an em̦ nuknuk, rar jab mijake Apollõs, juon em̦m̦aan ewãjepdik ilo an kõnono im ear bõk jel̦ãl̦o̦kjen̦ ko rel̦l̦ap. Ijoke, “rar bõke ippãerro im kõmel̦el̦eikil̦o̦k wõt ilo jim̦we kõn ial̦ eo an Anij.” (Jrb. 18:25, 26) Ewi wãween an kar Apollõs em̦m̦akũt kõn jipañ eo aerro? Eokwe, wãween an kar Apollõs em̦m̦akũt ear kaalikkar bwe ear wõr ippãn juon iaan kadkad ko raorõktata juon Kũrjin ej aikuj kwal̦o̦ke—ettã bõro.

5, 6. Ta eo ear kõm̦m̦an bwe Jeova en maroñ kõjerbale Apollõs, im ta eo jemaroñ katak jãn joñak eo an?

⁵ Kõnke Apollõs ear m̦õn̦õn̦õ in bõk jipañ jãn Akula im Prisilla, ear em̦m̦anl̦o̦k wãween an kar karejar ñan Jeova. Tokãlik ear etal ñan Akeia im “ear l̦ap an jipañ ro rar erom rũttõmak” ie. Ear bareinwõt lukkuun em̦m̦an wãween an kar kwal̦o̦k naan ñan ri-Ju ro ijo me rar jab tõmak bwe Jesus ej Messaia eo kar kanaan kake. Luk ear je im ba: “Ear lukkuun kam̦ool im kaalikkar an ri-Ju ro bõd . . . ilo an kar kwal̦o̦k ñan er jãn Jeje ko bwe Jesus ej Christ.” (Jrb. 18:27, 28) El̦ap an kar Apollõs jipañ Kũrjin ro jein im jatin! Ilo m̦ool, Apollõs ear jipañ bwe ‘naan eo an Jeova en ajeededl̦o̦k wõt.’ Ta eo jemaroñ katak jãn joñak eo an Apollõs?

⁶ Emenin aikuj bwe aolep Kũrjin ro ren ejaake im kwal̦o̦k ettã bõro. Ewõr ippãd kajjojo wãween ko rem̦m̦an. Emaroñ wõr ad kapeel, imminene ko, ak jel̦ãl̦o̦kjen̦. Bõtab, el̦aññe jekõn̦aan bwe Jeova en kõjerbale kõj, jej aikuj kwal̦o̦k ettã bõro. El̦aññe jejjab, innem kapeel, imminene, im jel̦ãl̦o̦kjen̦ ko ewõr ippãd remaroñ ko̦kkure kõj. Ñe jejjab kõjparok, maroñ im kapeel ko ad remaroñ kõm̦m̦an ad utiej bõro. (1 Kor. 4:7; Jem. 4:6) Ñe jej lukkuun kwal̦o̦k etta bõro, jenaaj lukkuun kate kõj ñan watõk bwe ro jet reutiejl̦o̦k jãn kõj. (Pil. 2:3) Jeban illu ñe ro jet rej kajim̦we kõj im jenaaj m̦õn̦õn̦õ in katak jãn ro jet. Bareinwõt ñe jej kile bwe  jetõb kwõjarjar ej tõl juon pepe, jeban dãpdep wõt ñan jel̦ã im mel̦el̦e eo ad, ak jenaaj m̦õn̦õn̦õ in l̦oore tõl eo an jetõb kwõjarjar. Toon wõt ad kwal̦o̦k ettã bõro, Jeova im Jesus renaaj kõjerbal kõj.​—Luk 1:51, 52.

7. Ewi wãween an kar Paul im Apollõs likũt juon joñak em̦m̦an ikijjeen ad aikuj kwal̦o̦k ettã bõro?

⁷ Ettã bõro ej bareinwõt jipañ kõj ñan jab jiãiik ak ebbanbane ro jet. Baj pijaikl̦o̦k m̦õk joñan an kar Setan lukkuun kõn̦aan kõm̦m̦an jepel ibwiljin Kũrjin ro jinoin. Setan en kar lukkuun m̦õn̦õn̦õ el̦aññe Apollõs im Paul—ruo em̦m̦aan me retijem̦l̦o̦k ilo kõnono im katakin—rar jino ebbanbane doon im jiãiiki doon kõn wõn eo eutiejtata ilo eklejia eo! Emaroñ kar pidodo aerro kõm̦m̦ane men in. Ilo m̦ool, jet iaan Kũrjin ro ilo Korint rar jino bõk l̦õmn̦ak eo ebõd im ba, “Ña ij doon Paul,” ak ro jet rar ba, “Ña ij doon Apollõs.” Paul im Apollõs rar ke kõn̦aan bwe ro jeier im jatier ren kõm̦m̦an jepel ilo wãween in? Jaab! Paul ear kwal̦o̦k ettã bõro im ear nõbar Apollõs kõn jerbalin kwal̦o̦k naan eo an. Ear bar kautieje Apollõs ilo an kar lel̦o̦k jerbal ko jet ñane. Im Apollõs ear m̦õn̦õn̦õ in l̦oore naanin tõl ko an Paul. (1 Kor. 1:10-12; 3:6, 9; Tai. 3:12, 13) Erro ar likũt juon joñak elukkuun em̦m̦an ñan kõj kõn wãween an ri-karejar ro an Anij aikuj bõrokuk im jerbal ippãn doon!

8. Ial̦ ta eo Paul ear bõke ilo an kar jepl̦aak ñan Epesõs, im etke?

⁸ Paul ear kallim̦ur bwe enaaj kar jepl̦aak ñan Epesõs, im eñin men eo ear kõm̦m̦ane. a (Jrb. 18:20, 21) Bõtab, lale ial̦ ta eo Paul ear bõke ke ear jepl̦aak ñan Epesõs. Ear jino tũreep eo an jãn Antiok ilo Siria. Bwe en maroñ tõpar Epesõs, Paul emaroñ kar kõm̦m̦ane juon tũreep ekadu ñan Silisia, uwe ilo waan ejjerakrõk eo, im kajju jerakl̦o̦k ñan Epesõs. Ak ijello̦kun an kõm̦m̦ane men in, ear “ito-itak ibul̦õn jikin ko ilo Eijia.” Tũreep in me Jerbal 18:23 im 19:1 ej kwal̦o̦k kake emaroñ mel̦el̦ein bwe Paul ear ito-itak enañin juon to̦ujin m̦ail̦ ko! Etke Paul ear kããlõt juon ial̦ elukkuun aetok im pen? Kõnke ear kõn̦aan “kõkajoor aolep ri-kal̦oor ro” ak Kũrjin ro jein im jatin. (Jrb. 18:23) Meñe tũreep in mijinede eo an kein kajilu enaaj kar pen ãinwõt kar tũreep ko an m̦oktal̦o̦k, ak ippãn Paul, el̦ap tokjãn tũreep in. Ilo raan kein, em̦m̦aan ro rej lol̦o̦k eklejia ko im kõrã ro ippãer rej bõk ejja l̦õmn̦ak in wõt. El̦ap ad kam̦m̦oolol er kõn aer m̦õn̦õn̦õ im kaarmejjeteik er make im kwal̦o̦k yokwe ñan ro jeid im jatid!

9. Etke jet ri-kal̦oor ro rar aikuj bar peptaij, im ta eo jej katak jãn armej rein?

⁹ Ke Paul ear tõparl̦o̦k Epesõs, ear loe enañin 12 ri-kal̦oor ro an Jon ri-Peptaij. Armej rein rar peptaij ikijjeen juon karõk me em̦õj an jem̦l̦o̦k.  Bareinwõt, armej rein rar jab lukkuun jel̦ã im mel̦el̦e kõn jetõb kwõjarjar eo. Innem, Paul ear kõmel̦el̦eik er kõn aorõkin aer aikuj peptaij ilo etan Jesus, im ãinwõt Apollõs, rar kõttãik bũrueer im m̦õn̦õn̦õ in katak. Ãlikin aer kar peptaij ilo etan Jesus, rar bõk jetõb kwõjarjar eo im rar maroñ kõm̦m̦ani jet jerbal ko rekabwilõñlõñ. Elukkuun alikkar bwe Jeova ej kõjeraam̦m̦an ro rej m̦õn̦õn̦õ in pokake naanin tõl ko rekããl jãn doulul eo an.​—Jrb. 19:1-7.

10. Etke Paul ear em̦m̦akũt l̦o̦k jãn im̦õn kabuñ eo ñan juon jikin jikuul̦, im ewi wãween jemaroñ anõke joñak eo an ñe jej kwal̦o̦k naan?

¹⁰ Ejjabto tokãlik bar juon men ear wal̦o̦k. Paul ear peran ilo an kwal̦o̦k naan ilo im̦õn kabuñ eo ium̦win jilu allõñ. Meñe Paul ear “kõmel̦el̦eik er kõn Aelõñ eo an Anij ñan kareel er,” ak jet rar kapen bũrueer im rar jino jum̦ae. Innem ijello̦kun an kar Paul jol̦o̦k iien ippãn ro rar “kwal̦o̦k naan ko renana im̦aan mejãn jarlepju eo kõn Ial̦ Eo,” Paul ear kõm̦m̦an karõk ñan kõnono ilo juon jikin jikuul̦ kajjojo raan. (Jrb. 19:8, 9) Ro rar kõn̦aan kal̦apl̦o̦k aer mel̦el̦e kõn Aelõñ eo an Anij rar aikuj em̦m̦akũt jãn im̦õn kabuñ eo ñan jikin jikuul̦ eo. Ãinwõt Paul, jemaroñ kããlõt ñan bõjrak ad kõnono ippãn jet armej ñe jej kile bwe rejjab kõn̦aan roñjake ak rekõn̦aan akwããl wõt. Bõtab ej wõr wõt armej ro em̦ool bũrueer me rej aikuj roñjake ennaan eo em̦m̦an!

11, 12. (1) Ewi wãween an kar Paul likũt juon joñak em̦m̦an ikijjeen an kar lukkuun kate e im an kar m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦an ukoktak? (2) Ewi wãween an Ri-Kõnnaan ro an Jeova lukkuun kate er ilo jerbalin kwal̦o̦k naan im kõm̦m̦an ukoktak?

¹¹ Paul emaroñ kar katakin ro jet ilo jikin jikuul̦ eo kajjojo raan jãn 11:00 awa jibboñ ñan enañin 4:00 awa ãlikin raelep. (Jrb. 19:9) Awa kein remaroñ kar awa ko rebwil tata ilo juon raan im iien ko elõñ armej rar bõjrak jãn aer jerbal bwe ren m̦õñã im kakkije. Ñe jej l̦õmn̦ak kake, el̦aññe  Paul ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k naan ilo awa kein kajjojo raan ium̦win ruo iiõ, mel̦el̦ein bwe enaaj kar jol̦o̦k elõñl̦o̦k jãn 3,000 awa ko ilo an katakin ro jet! b Eñin ej bar juon unin an kar naan eo an Jeova ajeededl̦o̦k wõt im kajoorl̦o̦k wõt. Paul ear lukkuun kate e ilo jerbalin kwal̦o̦k naan im ear jel̦ã ukoktak. Ear m̦õn̦õn̦õ in ukote jikejuul̦ eo an bwe en maroñ jipañ elõñl̦o̦k armej ilo kwal̦o̦k naan. Ta tokjãn an kõm̦m̦ane men in? “Aolep armej ro rej jokwe ilo jikin ko ilo Eijia rar roñ ennaan eo kõn Irooj, ri-Ju im ri-Grik jim̦or.” (Jrb. 19:10) Elukkuun lõt wãween an kar Paul kwal̦o̦k naan!

¹² Ri-Kõnnaan ro an Jeova rainin rej bareinwõt lukkuun kate er im rej m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦an ukoktak ñan jipañ ro jet. Jej lukkuun kate kõj ñan tõpar armej ro ilo jabdewõt iien im jabdewõt jikin remaroñ pãd ie. Jej kwal̦o̦k naan ilo tõrerein ial̦, m̦õn wia ko, im ilo jikin ko jet elõñ armej ie. Jemaroñ bar kajjioñ tõpar armej ro ikijjeen talboon ak ilo ad jeje lõta ñan er. Im ñe jej kõm̦m̦ane jerbalin em̦ ñan em̦, jej kate kõj ñan kõm̦m̦ane ilo juon awa jejel̦ã bwe enañin aolep armej renaaj pãd m̦õko im̦weer.

13, 14. (1) Jeova ear jipañ Paul bwe en maroñ kõm̦m̦an ta? (2) Ta l̦õmn̦ak eo ebõd ro nejin Siva rar bõke, im ewi wãween an elõñ armej ro me rej ba er Kũrjin bõk ejja l̦õmn̦ak in wõt rainin?

¹³ Kiiõ bokin Jerbal ej kwal̦o̦k bwe Jeova ear jipañ Paul bwe en maroñ kõm̦m̦ani “menin kabwilõñlõñ ko rel̦l̦ap.” Joñan, ke rar bõkl̦o̦k nuknuk ko Paul ear kõn̦aki ñan armej ro rar nañinmej, rar mour jãn nañinmej ko aer. Kar bar maroñ kadiwõjl̦o̦k jetõb ko rettoon jãn armej ro ikijjeen aer kõjerbale nuknuk ko an. c (Jrb. 19:11, 12) Elõñ armej rar lukkuun bwilõñ in loe an Paul kadiwõjl̦o̦k jetõb ko rettoon, bõtab ejjab aolep rar m̦õn̦õn̦õ kõn men in.

 ¹⁴ Jet “ri-Ju ro me rar ito-itak im kadiwõjl̦o̦k jetõb ko rettoon” rar bar kajjioñ kõm̦m̦ani menin bwilõñ ko Paul ear kõm̦m̦ani. Jet iaaer rar kajjioñ kadiwõjl̦o̦k jetõb ko rettoon ilo aer kõjerbale etan Jesus im Paul. Luk ear kwal̦o̦k bwe em̦m̦aan ro jimjuon nejin bũrij eo eutiej etan Siva, rar kajjioñ kõm̦m̦ane men in. Ak juon jetõb ettoon ear ba ñan er: “Ijel̦ã kajjien Jesus im ibar jel̦ã kajjien Paul, ak wõn kom̦?” Innem em̦m̦aan eo me jetõb ettoon eo ear pãd ippãn ear ettõrl̦o̦k ãinwõt juon menninmour awiia ñan ippãn em̦m̦aan rein reriab im ear ire ippãer kajjojo. Joñan, rar ko ilo aer keelwaan im kinejnej. (Jrb. 19:13-16) Ikijjeen men eo ear wal̦o̦k, ear lukkuun alikkar ñan aolep armej bwe Jeova ear lel̦o̦k el̦ap kajoor ñan Paul ak ear jab lel̦o̦k kajoor ñan em̦m̦aan rein me rar jab kabuñ ñane. Elõñ milien armej ro rainin rej l̦õmn̦ak bwe men eo wõt rej aikuj kõm̦m̦ane ñan kabuñbũruon Anij ej ñan kũr etan Jesus ak ba bwe er Kũrjin. Bõtab elukkuun bõd l̦õmn̦ak rot in kõnke Jesus ear kaalikkar bwe ro wõt me rej kõm̦anm̦an ankilaan Jemãn ewõr aer kõjatdikdik ñan ilju im jekl̦aj.​—Matu 7:21-23.

15. Ñe ej itok ñan anijnij im men ko rej ekkejell̦o̦k ippãn anijnij, ewi wãween jemaroñ l̦oore joñak eo an ro ilo Epesõs?

¹⁵ Ke ear lukkuun alikkar bwe ejjel̦o̦k an ro nejin Siva kajoor, elõñ armej rar erom Kũrjin im rar ilo̦k jãn aer anijnij im kajjetõbtõb. Elõñ ri-Epesõs ro rar tõmak ilo anijnij. Ekkã aer kõjerbale ekkõpãl, kein karwaan jetõb ko rettoon, im bareinwõt bok in anijnij ko. Ak kiiõ elõñ iaan ri-Epesõs ro me rar jino tõmak ilo Anij rar make bõktok bokin anijnij ko aer im tũli im̦aan mejãn aolep armej meñe elukkuun l̦ap on̦ããn bok kein. Emaroñ kar elõñ to̦ujin tal̦a on̦ããn bok kein ilo raan kein. d Luk ear je im ba: “Ãindein, naan eo an Jeova ear ajeededl̦o̦k wõt im kajoorl̦o̦k wõt.” (Jrb. 19:17-20) Men in ear juon anjo̦ el̦ap ñan Jeova im ri-karejar ro an n̦ae kabuñ ko reriab im m̦antin anijnij! Armej rein retiljek rar likũt juon joñak em̦m̦an ñan kõj ilo raan kein. Jej bar mour ilo juon lal̦ eobrak kõn anijnij. El̦aññe jej kile bwe ewõr ippãd juon men ej ekkejell̦o̦k ippãn anijnij, jen anõke ro ilo Epesõs im m̦õkaj im jol̦o̦ke men eo! Jen kate kõj ñan lukkuun kattol̦o̦k kõj jãn jabdewõt m̦anit in anijnij, jekdo̦o̦n ñe epen.

16, 17. (1) Kõmel̦el̦e kõn wãween an kar Demitriõs kõm̦m̦an an armej ro jino jum̦ae ilo Epesõs. (2) Ewi wãween an kar ri-Epesõs ro kwal̦o̦k bwe etarjen joñan aer kowõnm̦aanl̦o̦k tõmak eo aer?

¹⁶ Kiiõ jej riit kõn wãween an kar Setan kõjerbale juon jarlepju in  armej elãj. Luk ear je im ba bwe “ekar wal̦o̦k juon poktak el̦ap ikijjeen ro uwaan Ial̦ Eo.” Luk ear jab kõl̦l̦apl̦ap ke ear kwal̦o̦k kõn iien in. e (Jrb. 19:23) Juon em̦m̦aan etan Demitriõs me ej kõm̦m̦an tampel̦ jiddik an Artemis jãn jelba ear kõm̦m̦an poktak. M̦oktata, Demitriõs ear kakeememej ri-jerbal ro m̦õttan bwe rar aikuj wiakake ekjab kein bwe ren maroñ koorl̦o̦k jããn. Innem, ear wõnm̦aanl̦o̦k im ba bwe enana ennaan eo Paul ear kwal̦o̦k kake im enaaj kõm̦m̦an aer luuj jããn kõnke Kũrjin ro rejjab kõjerbale ekjab ko ilo aer kabuñ. Ãliktata, Demitriõs ear jel̦ã bwe elukkuun utiej bũruon ri-roñjake ro an kõn bukwõn im aelõñ eo aer. Kõn men in, ear kakkõl er im ba bwe el̦aññe rar roñjake Paul, ‘naaj kajejtokjãn’ anij eo aer Artemis im tampel̦ eo an me el̦ap an buñbuñ.​—Jrb. 19:24-27.

¹⁷ Naan ko an Demitriõs rar kõm̦m̦an an armej ro kõjekdo̦o̦n ennaan eo an Paul. Ro rar jerbal kõn jelba rar jino illu im rar lam̦õj im ba: “Eutiej Artemis, anij eo an ri-Epesõs!” Innem ãinwõt an kar jinoin katak in kõnono kake, armej ro ijin rar jino lukkuun pok im rar jino jum̦ae. f Meñe ãindein, ak Paul ear lukkuun peran im ear kõn̦aan del̦o̦ñ ilowaan m̦õn iukkure eo ñan kõnono ñan jarlepju eo. Ijoke, Kũrjin ro jein im jatin rar lukkuun rõjañe bwe en jab kõm̦m̦ane men in kõnke elukkuun kauwõtata. Juon em̦m̦aan etan Alexander ear jutak im̦aan jarlepju eo im ear kajjioñ kõnono ñan er. Kõnke em̦m̦aan in ear juon ri-Ju, emaroñ kar kõn̦aan kõmel̦el̦eik oktak eo ikõtaan ri-Ju ro im Kũrjin rein. Bõtab jarlepju eo ear lukkuun m̦akoko in roñjake. Ke armej ro rar kile bwe ear juon ri-Ju, rar jab kõtl̦o̦k an kõnono. Ijoke, rar wõnm̦aanl̦o̦k wõt im lam̦õj ium̦win ruo awa im ba: “Eutiej Artemis, anij eo an ri-Epesõs!” Rainin, ebar wõr armej ro me etarjen joñan aer kowõnm̦aanl̦o̦k tõmak ko an kabuñ ko aer, im emaroñ lukkuun pen ñan kõmmaanwa ippãn armej rein.​—Jrb. 19:28-34.

18, 19. (1) Ewi wãween an kar ri-jeje eo an jikin kweilo̦k in kõm̦m̦an an jarlepju eo elãj ilo Epesõs ikõñ? (2) Ewi wãween an kar armej ro an Jeova bõk kõjparok jet iien jãn ro ilo kien, im ta eo jemaroñ kõm̦m̦ane bwe jen maroñ bõk kõjparok eo aer?

¹⁸ Tokãlik, ri-jeje eo an jikin kweilo̦k in ear kõm̦m̦an bwe armej ro ren ikõñ. Ri-jeje in ear mel̦el̦e kõn armej. M̦oktata, ear ba ñan jarlepju eo  bwe ejjel̦o̦k an Kũrjin ro maroñ ñan ko̦kkure tampel̦ eo im anij eo aer. Ear ba bwe Paul im ro m̦õttan rar jab kõm̦m̦ane juon bõd n̦ae tampel̦ eo an Artemis. Ear bar ba bwe el̦aññe rar jab kõn̦aan bwe Paul im ro m̦õttan ren kwal̦o̦k naan, ren kar kõnono ippãn ri-kien ro. Bõtab bõlen men eo el̦aptata em̦m̦aan in ear ba ej bwe aer kõm̦m̦an jum̦ae im ejaake juon jarlepju ear n̦ae kakien ko an Rom. Ãlikin an kar ba naan kein, ear karo̦o̦l armej ro. Kõn wõt naan kein an ri-jeje in, em̦õkaj an jino em̦m̦anl̦o̦k an armej ro mour, ãinwõt an kar lukkuun m̦õkaj aer illu im inepata kar m̦okta.​—Jrb. 19:35-41.

¹⁹ Ejjab iien eo m̦oktata in an kar juon em̦m̦aan me ewõr an taitõl̦ ilo kien im ej juon ri-mel̦el̦e kar em̦m̦akũt ñan kõjparok ri-kal̦oor ro an Jesus, im ear jab bar iien eo ãliktata in. Ilo m̦ool, eñin men eo rijjilõk Jon ear loe ilo juon pijen. Ilo raan kein ãliktata, ewõr jet men ko rem̦m̦an ilo kien me rej kõkkar kõn “lal̦.” Im men kein renaaj orañl̦o̦k “reba” eo, me ej kõkkar kõn jum̦ae im matõrtõr ko jãn Setan n̦ae ri-kal̦oor ro an Jesus. (Rev. 12:15, 16) Im eñin men eo ej wal̦o̦k. Elõñ alen, ri-ekajet ro rar kwal̦o̦k bwe rej ri-mel̦el̦e ilo aer kõjparok jim̦we im maroñ ko an Ri-Kõnnaan ro an Jeova bwe ren maroñ kabuñ ippãn doon im kwal̦o̦k naan kõn ennaan eo em̦m̦an ñan ro jet. Ejjel̦o̦k pere bwe juon iaan un ko unin an ri-ekajet rein kõjparok maroñ ko ad ej kõn wõt kõm̦m̦an im m̦wil ko ad rem̦m̦an. Kõn wõt kõm̦m̦an ko an Paul rem̦m̦an, jet iaan ri-utiej ro ilo kien eo ilo Epesõs rar kautieje im rar kõn̦aan kõjparoke. (Jrb. 19:31) Jej kõjatdikdik bwe kõm̦m̦an ko ad rem̦m̦an im ad kwal̦o̦k m̦ool emaroñ kõm̦m̦an an ro jet bar kautiej kõj. Elõñ men ko rem̦m̦an remaroñ wal̦o̦k itok wõt jãn kõm̦m̦an ko ad rem̦m̦an.

20. (1) Ewi wãween am̦ eñjake kõn wãween an kar naan eo an Jeova ajeeded im kajoorl̦o̦k wõt ilo tõre ko an rijjilõk ro im bareinwõt ilo raan kein? (2) Ta eo em̦õj am̦ jek ippam̦ make ñan kõm̦m̦ane ikijjeen an Jeova bõk anjo̦ ilo raan kein ad?

²⁰ Elukkuun l̦ap an kãitoktoklimo ñan kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn wãween an kar “naan eo an Jeova . . . ajeededl̦o̦k wõt im kajoorl̦o̦k wõt” ilo tõre ko an rijjilõk ro! Bareinwõt, elukkuun kãitoktoklimo ñan lo wãween an Jeova jipañ kõj ñan bõk anjo̦ bwe jen maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ane jerbalin kwal̦o̦k naan eo ilo raan kein ad. Kokõn̦aan ke bõk jeraam̦m̦an eo ñan bõk kun̦aam̦ ñan kowõnm̦aanl̦o̦k jerbalin kwal̦o̦k, meñe emaroñ jidik wõt? El̦aññe aet, innem katak jãn waanjoñak ko jaar katak kaki. Kwal̦o̦k wõt ettã bõro, m̦õkaj im l̦oore naanin tõl ko jãn doulul eo an Jeova, wõnm̦aanl̦o̦k im lukkuun kate wõt eok. Bareinwõt, jum̦ae m̦antin anijnij ko, im kate eok joñan wõt am̦ maroñ bwe kõm̦m̦an ko am̦ rem̦ool im am̦ kwal̦o̦k kautiej en maroñ jipañ ro jet ñan bõk l̦õmn̦ak ko rem̦m̦an kõn Jeova.