L̦õmn̦ak m̦õk kõn waanjoñak in: Ñe Julia ej kalimjeke ilo kilaaj eo, men eo de in ej loe ej bwe ekilep. Jekdo̦o̦n ñe jinen im jemãn im ro m̦õttan rej ba ñane bwe elukkuun m̦õ, ak ej ba ippãn make: “Ij aikuj m̦õl̦o̦k.”

Kiiõ, Julia ej l̦õmn̦ak kõn ta wãween eo em̦õkajtata ñan an luuji “5 wõt bo̦un.” Innem ej l̦õmn̦ak bwe kõl eo em̦õkajtata ej ñan jitlo̦k im jab m̦õñã ium̦win jet raan . . .

El̦aññe kwõnãj kar bõk ejja eñjake in wõt an Julia, ta eo kwõnãj kar kõm̦m̦ane?

Ejjab nana ñe kwõj l̦õmn̦ak kõn an em̦m̦an kããm im turin mejam̦. Ilo m̦ool, Baibõl̦ ej kwal̦o̦k kõn elõñ em̦m̦aan im kõrã ro me rar lukkuun likatu im l̦akatu. Jet iaaer ej Sera, Rejel, Abigeil, Josep, im Devid. Baibõl̦ ej ba bwe kõrã eo etan Abishag ear ‘kanooj deo̦’ ak likatu.​—1 Kiiñ 1:4.

Bõtab, elõñ jo̦dikdik ro el̦e jãn joñan aer l̦õmn̦ak kõn kããer im turin mejãer. Men in emaroñ tõll̦o̦k ñan an wõr bũraabl̦õm̦ ko rel̦l̦ap. Ñan waanjoñak:

• Ilo juon etale, rar katak im loe bwe ewõr 58 bõjjããn in ledik ro rej ba bwe relukkuun kilep, bõtab ilo m̦ool ewõr 17 wõt bõjjããn in ledik ro rar kilep.

• Ilo bar juon etale, 45 bõjjããn in kõrã ro me ejabwe bo̦un ko aer rar ba bwe relukkuun eddo!

• Kõn an jet jo̦dikdik lukkuun kõn̦aan bwe ren aidik, rar oktak im bõk juon nañinmej etan anorexia. Juon nañinmej ekauwõtata im ej wal̦o̦k jãn an jet jo̦dikdik jol̦o̦k aer m̦õñã im kõm̦m̦an bwe ren lukkuun m̦õ.

 El̦aññe kwõj kile bwe ewõr am̦ nañinmej in anorexia ak nañinmej ko jet kõn am̦ jol̦o̦k am̦ m̦õñã, kappok jipañ jãn ro jet. Jino kõnnaan kake ippãn rũtto ro jinõm̦ im jem̦am̦ ak bar juon rũtto me el̦ap am̦ lõke. Baibõl̦ ej ba: “Juon jeran ej yokwe iien otemjej; im juon jein im jatin, ear l̦otak bwe en rijjipañ ilo iien jorrããn.”​—Jabõn Kõnnaan 17:17.

Ilo m̦ool, men eo ej kõm̦m̦an bwe juon en lukkuun likatu ak l̦akatu ej bũruon. L̦õmn̦ak m̦õk kõn l̦eo nejin Kiiñ Devid etan Absalom. Baibõl̦ ej ba:

“Ekar ejjel̦o̦k ilo aolepen Israel ãin an wũlio [ak l̦akatu] wõt Absalom; ekarbõb aolepen ãnbwinnin jãn m̦aan addiin neen ñan bõran.”​—2 Samuel 14:25, UBS.

Bũraabl̦õm̦ eo ej bwe likao in ear utiej bũruon im etao, im ear l̦ap an kõttõpar bwe en utiej! Baibõl̦ el̦ak kwal̦o̦k kõn Absalom ejjab em̦m̦an men ko ej ba kõn e. Ej kwal̦o̦k bwe ear juon armej nana me ear jum̦ae im l̦ap an lãj.

Eñin unin, Baibõl̦ ej jiroñ kõj im ba:

“Utũk armej eo m̦okta im m̦anit ko m̦antin, im kõn̦ak armej eo ekããl.”​—Kolosse 3:9, 10, UBS.

“Kom̦win jab make kalõtlõt kom̦ kõn kalõtlõt eo ãlikũmi, . . .  A kom̦win make kalõtlõt kom̦ ilo bũruomi.”​—1 Piter 3:3, 4.

Ejjab nana ñe jekõn̦aan bwe jen likatu im lakatu, ak men eo el̦apl̦o̦k an aorõk jãn an em̦m̦an turin mejãd ej kain armej rot kõj. Enaaj l̦apl̦o̦k an ro jet nõbar eok im reel ippam̦ kõn wãween ko rem̦m̦an kõn kwe, ejjab kõn am̦ peñpeñ ak em̦m̦an kããm im mejãm. Juon ledik etan Phylicia ej ba: “An juon likatu emaroñ kõm̦m̦an bwe en m̦õkaj an ro jet kalimjeke. Bõtab men eo epen an nãj armej mel̦o̦kl̦o̦ke ej kõn an em̦m̦an bũruom̦ im kõm̦m̦an ko am̦.”

Ekijoñ ke nana am̦ mour kõn kããm̦ im turin mejam̦?

Kwõnañin ke kar l̦õmn̦ak in etal ippãn juon taktõ in m̦wijm̦wij bwe en kakõm̦anm̦anl̦o̦k turin mejam̦? Im kwõnañin ke kar kajjioñ in tõn l̦oore kilen taet (diet) ko retarjen joñaer bwe kwõn aidikl̦o̦k?

El̦aññe enaaj kar wõr am̦ maroñ, ta eo kwõnaaj kar ukote bwe en em̦m̦an kããm̦ im turin mejam̦? (Kããlõt men ko kokõn̦aan.)

• AETOKAM̦

• JOÑAN EDDOM̦

• KOOL̦AN BÕRAM̦

• KÃÃM̦

• TURIN MEJAM̦

• COLOR IN KILŨM̦

El̦aññe uwaak eo am̦ ej aet ñan kajjitõk ko ruo m̦oktata im kwaar doululi 3 ak elõñl̦o̦k jãn jilu men ko kokõn̦aan kakõm̦anm̦anl̦o̦k, keememej men in: Armej ro remaroñ jab kalimjek eok im l̦õmn̦ak bwe enana kããm̦ im mejam̦ ãinwõt am̦ kalimjek eok make. Jet iien elukkuun baj kõl̦l̦apl̦ap ta ko jej l̦õmn̦aki im inepata kaki kõn jekjekid.​—1 Samuel 16:7.